Kui palju peab teadma Nutella kohta?

Hardi kuulajad, tere tulemast meie saatesse, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on kena laupäeva puhul ennast mikrofonide taha sättinud ja nagu ikka, on meil külas. Idufirma kaasasutaja ja idufirmaks on täna Lexi.Market ja kaasasutajaks on Kari Maripuu, tere, Kari. Tere, tere. LexiMarket tõmbas siin paar nädalat tagasi Eestisse tähelepanu, esiteks olete või olite, ma ei tea, mis seisus Ajujaht praegu on, jõudsite kümne parima hulka, sellest. Kolmas koht. Võid, ma ei tea, Kari, jäite kolmandaks või?

Jah, nüüd täna võib öelda, et jääme kolmandaks, et neljapäeval oli tore üritus, kus kohas telesaate lõpuks toimus ja me võisime ka kõigile teistele öelda, et me kolmandaks jäime, kui tegelikult oli see salvestus juba kuueteistkümnendal, nii et me ju oleme selle mõttega juba harjunud.

No igatahes on see hea märk, sellepärast, et ajujahi võitmine ei oleks olnud hea märk, aga kolmas koht on, ma arvan, et ta annab tulevikuks nagu parema toimulast.

Ma saan aru, et Ajujaht on ikkagi läinud oluliselt kvaliteetsemaks, et kui see algas kuskil, ma pakun kaks tuhat seitse, kaks tuhat kaheksa. Mul oli ka au alla esimestel aastatel kohtunik, siis oli ikkagi ütleme nii, et me olime. Äriideed olid sellised, mis näiteks korra peenikule räägivad meeldisid, et tuleks osta paat ja viia välismaalasi kalastusmatkadele Eestis. Et see oli umbes niisugune nagu võit, ajujahti konkurssi võituväärt nagu idee on ju, et noh, et, et sellest tasemest me oleme kõvasti nagu paremaks saanud.

Aga see paat oli, kust see skaleerumise moment oli? Kas paat oli mingist kosmosematerjalist, et ta paisus lõpmatult, et oleks võinud sinna panna tuhat välismaalast?

Hendrik Andreiga on tegelikult see väleda vanadest aegadest sellega, temaga väga lihtne, et seal on ainult kaks arvamust. On nagu Andrei arvamus ja vale arvamus, eks on ju, et. Ära, palun, ma küsi, küsi oma detaile siin, aga räägime hoopis LexiMarketist praegu.

Räägime jaa, ma tahtsin öelda, et, et lisaks ajujahivõidule LexiMarket läks siis Funderbeami raha kaasama ja ma saan aru, et algne plaan oli pisut rohkem kui kuu ajaga koguda kakssada viiskümmend tuhat. Siis tulemus oli see, et kolme päevaga tuli nelisada viiskümmend tuhat ja nädala jooksul veel kaheksasada kolmkümmend kolm tuhat. Ehk kõvasti märgiti üle, noh, see on ka aja märk, aga, aga siiski noh, maksa kinni või tee järele. Nii et selline start-up on meil ja me siiamaani ei ole puudutanud poole sõnagagi seda, mille, kas ega millega see imeline asi kõik tegeleb. Nii et, Kari, ma saan sulle siis anda tutvustusvooruks, sa oled seal ajujahis pitsinud küll, et ütle oma kahe lausega nüüd ära, et mis asi see Lexi market on?

Aga ütle oma sõnadega.

Ja, unustame nüüd ära kogu pitch'i teksti ja ütleme ära siis, millega siis täpsemalt tegemist on. Ja oma sõnadega öeldes on tegelikult kaubanduses üks, üks ropptegevus, millega nad seal. Ostu- ja müügiosakonnas iga päev tegelevad ja nad täidavad selliseid tohutult pikki Exceli tabeleid selleks, et oma tooteinformatsiooni vahetada. Ja, ja noh, ma olen ikka toonud seda näidet, mida me ka ajujaist kaasa võtsime, üks suur Nutella purk oli meil seal. Et selleks, et see Mobeki nimeline hulgimüügiettevõte saaks oma Nutellat siin Eestis laiali distributeerida, peab ta igale jaeketile, keda me suudame siin noh mõelda, ma ei tea, Selverit, Prismat. Peab täitma ära Exceli tabeli ja asja puhul on nagu huvitav see, et seal on kusagil kakssada kakskümmend kuni kakssada kaheksakümmend andmevälja ja ühe toote sisestamine. Sa võtad

selle ühe Nutella purgi kohta on kakssada kaheksakümmend andmevälja?

Absoluutselt, ja kui. See

ei ole võimalik.

See

sama kaaluteema või see logistikainfo, nagu nad nimetavad, selles sektoris on noh, alustame sellest, et noh, üksikpakend, hulkipakend, alus, kõikide nende asjade parameetrid, kõikide nende asjade kaalud. Siis näiteks see facing, et noh, et kuidas toode parasjagu paigutab riiulile, kui kõrge ta on, kui lai ta on. Kuidas teda säilitada tuleb, millised on temperatuurid, millised on nii-öelda kehtivusajad? Et

Eestis on mingid inimesed, kes lähevad õhtul magama ja nagu, mis näevad unes seda, mingite oma, oma kaubariiuli kakssada kaheksakümmend korda. Ma ei tea, palju suuremas Rimis artikleid on, ma arvan, neid on seal.

No me teame seda, et, et Maksim, Maksimarketis on umbes nelikümmend viis tuhat tooteartiklit aktiivses sortimendis, noh, sealt aja jooksul käib läbi sadu-sadu tuhandeid. Ja, ja kõikide nende kohta tegelikult noh, koopia andme, andmetabel ongi selline kakssada kuuskümmend, kakssada seitsekümmend andmevälja pikk toiduainete sektoris. Ja nad täidavad ükshaaval, täidavad siis neid tabeleid, aga noh, üks, meil on küsitud, et aga olgu, et noh, sa täelda ühe korra ära ja siis saadadki kõigile laiali. Ei, sellepärast, et kõik erinevad jaeketid omavad erinevaid tabeleid ja siis sa täidad nad ümber erinevatele vormidele. Ja et see ka veel lihtne ei oleks, siis nad umbes kord kvartalis või kord poolaastas muudavad oma tabeleid. Ehk siis nii-öelda iga kord, kui nad hakkavad uut, siis kas püsisortimendi või kampaania pakkumist tegema, võtavad nad alla uue toote vormi ja täidavad uuesti ära.

Aga selles mõttes, et ma ikka natuke täpsustan selle probleemi nagu olemust, et. Et kas siin ei saa mingit kokkulepet teha, nagu on tehtud, ütleme, ma ei tea, näiteks e-arve puhul on ära tehtud, tekitatud riiklik standard näiteks, et näed, riiklik standard e-arvel on selline, eks. Et kas siin ei oleks saanud, et noh, et, et meie Eesti riigi ametlik standard on selline, noh, X. Noh, sakslastele meeldib väga palju standardiseerida kõike. Kas seda probleemi äkki oleks pidanud hoopis sealtpoolt alustama, et kehtestama mingi ühtse vormi? Või see on ikkagi nii, et a la, et sina, Selver, ei tule mulle Rimile ütlema, mismoodi mina oma tooteid siin kirja panen?

Neid standardeid on tegelikult ju olemas, et näiteks selline ühtne standard nagu noh, GSM-s organisatsiooni poolt, kes annab välja WordCode, et noh, neil on ka olemas tegelikult tootekirjeldus, aga nende tootekirjelduses on ainult mingisugune kaksteist andmevälja, mis kirjeldab selle toote põhiolemust. Nime, koodi ja kõike sellega seonduvat. Samamoodi on olemas, standard näiteks kehtib Soomes, Soomes on olemas selline Synca-nimeline tarkvara, mida siis kõik kasutavad oma tooteinfovahetuseks. Ja taas, andmeelemente on seal liiga vähe, nüüd täna, kui meil on käima läinud kogu see e-kaubanduse maailm, kus kohas on vaja oluliselt rohkem informatsiooni tarbijale välja anda. Siis erinevad e-poelahendused, vastavalt sellele, kes millisest aspektist nii-öelda läheneb. On tegelikult erineva andmekoosseisuga, et Rimi, Prismad, kõik nad omavad natukene nii-öelda erinevat aspekti, mida nad tahavad kliendile pakkuda, mistõttu see standardi kokkuleppimine. On küll teatud andmekoosseisu mõttes võimalik, aga on ikkagi mingisugused eriosad, mida tahetakse saada lisaks juurde, lähtuvalt sellest, et noh, mis on see tarkvaraplatvorm, mida nad näiteks logistikas, kassasüsteemides kasutavad või siis e-poes.

Aga selles mõttes, okei, me nüüd kirvega kurgetapa ei saa, ehk siis me ei saa teha niimoodi, et võtame Juraki ühe aluse, kehtestame ja kõik peavad järgima, okei, see on välistatud. Aga sellisel juhul, mis mõttes, et te erinete Excelist? Selles mõttes, et noh, kui ma ikka pean nagu uuesti iga need väljad ära täitma, et okei, ma saan nagu alla võtta. Ütleme need kaks, kakskümmend viis parameetrit on ühesugused, on ju. Viimased viis on vaja siin nüüd ära mudida, on ju, et noh, et, et kust see eelis tuleb, ma võin Excelist ka teha niimoodi, et mul on. Nutella Rimi, Nutella Selver, Nutella Coop, on ju. Tegelikult on ühest samast tehtud copy, on ju, lihtsalt siis nagu natuke näpin seda, seda viimast otsa seal, on ju. Ma praegu meelega nagu ütlen, nii-öelda püüan lihtsustada seda, on ju, et, et, et vasta mu rünnakule.

Ja, hea meelega, et siin ongi, Exceli puhul on nagu ma enne mainisin, esiteks, need tingimused muutuvad. Ja nende tingimustega kaasaskäimine, võtame, kujutame ette näiteks üks suur hulgimüügiettevõte, seal on. Müügiosakonnas on võib-olla kaheksa müügiassistenti, kes täidavad ühe ettevõtte, kes neid tabeleid. Ja et need kaheksa inimest on kõik instrueeritud uue Rimi tabeliga, uue Prisma tabeliga, uue Coop'i tabeliga. Mis nii-öelda jumala juhuslikule hetkel võivad muutuda ja äkki tuleb mingi email, et näed, siin on see ära muutunud, muuda seal neid asju. Siis noh, kuidas sa nagu haldad seda Exceli tabelit nii, veel niimoodi ka, et sul on. Siis erinevad tootegrupid, erinevad toote segmendid, neil ei ole kunagi niimoodi, et neil on, ma ei tea, esindavad seal näiteks kolme tuhande toodet ja kõik nad on ühes Excelis, et iga. Tootevaldkonna juht haldab oma Excelit, mis tähendab seda, et majas liigub kaheksa Rimi Excelit, kaheksa Prisma Excelit ja nii edasi ja neid kõiki update'e ta nagu paras olemaja. Google

Docs. Suured ettevõtted ei kasuta seda ja paremal juhul nad lähevad mingi pilvepõhise office'i peale, aga ma ei usu ka seda ausalt.

Olgu, aga ma, ma ütleks siis niimoodi, et see kõik on võimalik ja nad täna ju seda teevadki. See ongi see, millega me täna ju kõige rohkem võistleme, meie suurim konkurent ongi tabelarvutustarkvara, ükskõik mis ta on, kas ta on Sheets või Docs või see Excel või mis iganes. Aga, aga tegelikult noh, milleks, milleks me peame seda vaeva nägema, kui meil on olemas see koht, kuskohas nad panevad oma tooteinformatsiooni ühte tervikusse. Ja LexiMarket on see, kes siis kannab hoolt selle eest, et on nii-öelda up to date infoedastuskanalid olemas kõiki teakettidega. Okei,

aga ma ütlen, nüüd on see trummipõrin, pamparaa, pamparaa, onju, me saime nagu aru, et eks, seal on halb, ma ütlen, et ega meil roll siin saata sinu meelega küsida ebamugavaid küsimusi, onju. Et aga ikkagi nüüd on, nüüd tuleb Lexi uksest sisse, üleni valges. Ja ütleb, et päästab maailma, et, et räägi siis, mida sa nüüd ütled, mida te siis nüüd tegite, käisite kõik need Coopid, Selverid, Rimiid läbi. Võtsite nende käest aluse, tegite selle pealt esimese nii-öelda MVP valmis ja andsite mõlemale poolele nüüd otsa. Ehk siis, kui Coop tahab midagi muuta, siis ta saab tulla teie tarkvarasse muuta ära, on ju. Kõigil muutub kohe ja kui kaubatootja tahab seal midagi pealt täitma, siis tal on ka kohe muutunud, sest noh, sama asja kui liigus on kõik.

No Taavi, sa oled ikka selles mõttes muidugi natuke idealist, idealist, sellepärast, et, et kui see oleks niimoodi, et oleks Coop ja muudaks ära oma andmestiku struktuuri seal ise, noh, see oleks nagu, siis meil ei oleks üldse midagi teha, paneme kaks kätt taskusse. Ei

noh, siis sul oleks platvorm.

Aga, aga me jõuame sinna suunas ja praegu hetkel on see, et Coop. Saadab endiselt meile oma tabeli ja meie teeme need muudatused nende eest, selleks, et kõik teised tarnijad, kes meile siis maksavad selle eest, et Coopile edastada, saaksid korrektselt seda teha. Ehk siis praegu on, jah, meil on olemas küll platvorm, milla tegelikult saab kasutada mõlemad pooled ja me, me teeme noh, tarnijatele teeme siis seda keskkonda, et nemad saaksid oma nii-öelda müügitegevusi teha, seal on kõik CRM-i funktsioonid ja asjad. Ja teistpidi me teeme siis ka jaeketile vastuvõtu osa, ehk siis ostujuhi töölauda, kus kohas on võimalik siis nii-öelda pakkumisi omavahel võrrelda ja enne kui nad oma nii-öelda karu kõhtused edasi saadavad, logistikasüsteemidesse vaadata, et siis kõik info oleks ikkagi. Noh, veel kord üle vaadata, et seal oleks korrektne, keegi ei pane kirja mingisuguseid roppusi sinna, mida me paraku hetkel Google'i vastu ei, veel ei võrdle ja nii edasi. Et, et jah, et, et tulevik on küll see, et kõikidel jaekettidel on võimalik omaenda nii-öelda andmeväljade nõudmisi ise defineerida, esitada, aga praegu hetkel nad ei. Ma ei tea, kas ei hooma, ei taha, ei viitsi, ei saa seda teha, kuigi tehniliselt see võimalus olemas.

Ühesõnaga, et noh, Excel on selles mõttes alati noh, ta on väga hea programm ja, ja maailma programm, eks, aga. Aga seal on ikka see ebamugavus, et noh, et manuaalsed tööd on palju, keegi peab Excelisse info sisse panema ja üldjuhul ega sealt Excelist otse tihti ei loetagi, vaid vaja sealt Excelist tõsta veel mingisse kolmandasse süsteemi, neljandasse süsteemi ja nii edasi. Kolmandasse Excelisse. Ja. Ehk siis selle koha pealt nagu ideaalne oleks tõesti nii, et, et sul on üks terviksüsteem, mõlemal pool sama lahendus, ehk siis ma saan aru, et müütegi siis nagu ühe lause kokkuvõttes. Toote müüjatele seda võimalust, et kui sa tahad kaubandusketile oma nii-öelda kaubalettidele saada. Siis kõige mugavam, kõige väiksemate vigadega, kõige väiksemate email'ide vahetamisega viis on võtta teie toode ja kasutada seda.

Täpselt teie.

Ja okei, ja selle eest on kuu tasu?

Selle eest on kuu tasu, jah.

Okei, see on tootepõhiselt või see on pigem see, et üldse access sinna või mismoodi see käib?

Kui me seda hinnastust välja töötasime, siis me vaatasime, kui palju on Eestis erinevaid siis nii-öelda tooteid erinevates jaekaitteriiulitel müügil. Ja, ja vaatasime ära enam-vähem suurusjärgud ja saime sellist viis, nii-öelda hinnatieri tarnijale, vastavalt toodete arvule. Ehk siis nii-öelda, et, et see toode oleks kättesaadav ka nendele, tootjatele ja hulgimüüjatele, kes esindavad seal mingit kahte-kolme toodet, ka nendel on tegelikult see probleem olemas. Kui nendeni välja, kes esindavad seal, ma ei tea, tuhandeid ja tuhandeid, siin näiteks mingi sokimüüja, neil on viisteist tuhat toodet sortimendis, mida nad prismale müüvad. Noh, tähendab mitte kõiki viieteist tuhandet, aga ütleme sealt mingit valikut. Nii et noh, on erinevad hinnad, veerid viiekümnest kuni kaheksasaja euroni kuus.

Me saime sellest nüüd aru, mismoodi see nii-öelda äriolemus on, aga teeme siia väikse pausi ja tuleme tagasi ja räägime üldse sellest maailmast natukene rohkem, et läheme korraks suurema pildi peale.

Restart läheb edasi ja meil on külas idufirma leksi.market, kaasasutaja Kari Maripuu.

Ja me jõudsime eelmises plokis järeldusele, et Excelitega jändamine on ikkagi üks paras peavalu ja hea, et sinna tekkis mingi töövahend vahele. Aga ma korra ikkagi, me ikkagi need saadetes ka proovime aru saada nendest distsipliinidest, et kus meie startupid tegutsevad ja kaubandus on, ütleme nii-öelda. Noh, kuna seal on tohutud käibed ja, ja, ja tehingute arvud, eks, et, et siis kaubandus tundub olevat selline. Noh, ma ei tea, ülioptimeeritud valdkond, noh, me kõik teame seda ju, et a la, kui sa viid kauba lettidele. Noh, sa pead jälgima seda, et see kaup, kui on otsa saanud, et noh, letile uuesti ilmuks kaup ja nii edasi. Sul on seal tähtajad, ongi, et noh, et kui realiseerimistähtaeg tuleb, siis saab noh, ma ei tea, tõstate rohkem esile või, või teete rohkem nähtavaks, mis eganes, et see kaup müüdud saaks ja nii edasi, on ju. Et see tundub niisugune nagu, nagu valmis maailm, et kuidas sinna veel mõni äpp võiks nagu mahtuda, et kuidagi ma ei taha uskuda, et okei, võib-olla Eestis meil siin veel on midagi tegemata, aga me võtame mingid. Noh, tõelised supermarketid kuskil Hiinas või, või USA-s on ju, Walmartis näiteks, et noh, et neil võiks üldse olla veel nagu midagi nagu Excelis. Et ma ei tea, purustad sa meie illusiooni või sa pigem ütled, et, et, et ongi lihtsalt vana maailma maha jäänud ja me töötame praegu vana maailma jaoks või kelle jaoks te teete seda ikkagi noh, peale Eesti?

Ma pean ikkagi alustama nagu Eestist seda kommentaari andmist, sellepärast, et kui me kuus aastat tagasi hakkasime Coop Eestiga tegema koostööd tol hetkel veel tarkvara arenduse valdkonnas, tegime neile sisemist tarkvara. Ja nende ülesandeks oligi nii-öelda luua majasisene tooteinfo, haldusinfosüsteem, vaatamata sellele, et majas sees on nii logistikakassasüsteemid, finantsinfosüsteem ja nii edasi. Siis ütleme, noh, me saime sinna nagu maailma sisse ja me olime ise ka omajagu üllatunud, et kuidas on võimalik siiski nii suure masinavärgi juures. Et see Excelite ja käsitöö osakaal on info- ja tootehalduse ja, ja ütleme ka tegelikult muudes valdkondades veel nii suur. Jah, on tõesti ära lahendatud mingisuguseid valdkondi, noh, logistika tundub toimivat päris hästi juba, kaubad liiguvad kaupade saatelehed e-arvetena, edilahendustena. See kõik nii-öelda toimib, toimib siin, toimib ka väljapool. Aga kõik need tegevused, mis on näiteks noh, ka kaupluse sisetegevused, kuidas toode nii-öelda riiulitele välja jõuab, kuidas teda planeeritakse nii-öelda nendesse facing'utesse, kuidas noh, seesama sinu poolt mainitud. Töö, mida tehakse täna väga paljuski nii-öelda arhailiselt ja, ja, ja käsitsi ikkagi.

Miks see nii on, selles mõttes, et noh, tegelikult kui aus olla, siis üle maailma tervishoiust tundub ka, et on palju süsteeme, häid süsteeme on vähe. Ja päris häid tervishoiusüsteeme, noh, need maksavad niimoodi, et kui ma eksi, siis isegi, kes Helsingi haigla mitte ei ostnud poole miljardi eest endale tervishoi infosüsteemi, eks, USA-st. Et rohkem kallid ja, ja, ja samas noh, ka head, eks. Et, et mis siis on see ikkagi see problemaatika, et kust see keerukus nagu tuleb, et miks seda ei saa ära automatiseerida, et kas ongi siis see, et kuna sul neid erinevaid tarnijaid, neid toote müüaid, neid on niivõrd palju. Kõik need kasutavad oma süsteeme ja ainuke, mida kõik oskavad ja mida kõik nagu, nagu nii-öelda kasutada saavad alati, ongi siis Excel või ühesõnaga, kust see probleemi alge tuleb?

No see probleem, olge jah, sa tabasid tegelikult ju üsna naelapea pihta, et kui ajujahi žürii liige Ivo Remmel, ka meie käest, meid kritiseeris seal finaalsaates, ütles, et ei noh, et meil ei ole nagu turuplatsi, sellepärast et kõigil on oma väljatöötatud infosüsteemid ja. Ja keegi ei võta meid jutule ja nii edasi. No siis tegelikult on see, et iga maja teeb, otsustab oma tarkvaravalikud ise ja noh, Taavi, sa mäletad ilmselt ka oma ajaloolistest kogemustest, et noh. Et Nortalis oli ju ruumi, et arendusi teha, et ei olnud ees, et on suur sapp ja, ja keegi teine sinna kõrvale ei mahu. Et on terve hulk nii-öelda selliseid, nii-öelda vertikaale ka organisatsioonides sees, kus tegelikult on lahendamata probleeme, mida annab lahendada nii-öelda eriarenduste näol. Ja kui me mõtleme neid eriarenduste hulka ja siis me üritame neid veel omavahel nii-öelda kuidagi kommunikeerima saada. Noh, see ei ole niimoodi, et nagu suure, suure venna põhimõte, et paneme ühe tarkvara kuskil püsti ja kõik sellega on, on nii-öelda liitunud

Aga, aga ma saan aru, et Kari, aga praeguses faasis nagu see, mida Taavi taga ajab, et noh, et see kaupluse kett oleks õudselt teist huvitatud, et see ei olegi ju nagu väga oluline, et valus on, kauplusel ei ole valus, temal on hästi kõik, temal on oma Excel, noh, või tegelikult on valus, aga ta ei saa aru, on ju. Noh, kõige valusam on, mulle tundub, nendel noh, kauba maaletoojatel on ju, kes peavad nagu majandama nende Excelitega ja nendele sa saad ju teenust pakkuda ilma, et see Rimi üldse midagi asjast teaks või Prisma. Nemad saavad ikka oma Exceli kätte, lihtsalt see, kellelgi on väga, väga palju mugavam hallata seda protsessi.

Täpselt naelapea pihta, sellepärast et meil ongi öeldud, et aga te ei saa ju oma äri teha, sellepärast et jaeketid, kui nad teid kasutusele ei võta, siis te ei saa ju oma asju toimetada. Täpselt niimoodi ongi, nagu sa Henrik ütlesid, et, et me tegelikult lahendame ära sellele suurele massile, et võtame, Eestis on noh, ma ei tea, mingisugune kaksteist suurt jaeketti, ütleme, või enam-vähem suurt. Aga meil on need, neile tarnib kaupa Eestis kusagil tuhat kaheksasada, me räägime toiduaine valdkonnast ainult, on ju, umbes tuhat kaheksasada tarnijat ja veel kusagil umbes viissada välistarnijat. Kaks tuhat kakssada ettevõtet, nende jaoks see on probleem, mis on tekitatud põhimõtteliselt mingi esikümne poolt, on ju. Ja me lahendamegi nende pealt ära, me saame väikse raha, võtta seal noh, võrreldes sellega, et mida võib-olla näiteks, ma ei tea, kett peaks maksma samalaadse lahenduse kasutamise eest. Ja, ja me tegelikult toimetame ükshaaval ja nüüd on see lugu, et kui me lahendame ära näiteks A Le Coqi jaoks selle probleemi, et nemad saavad nüüd kõikidele kettidele oma tooteinfot edastada, pakkumisi edastada ka muuhulgas hinnakokkuleppe infot edast Siis keti otsus on, kas nemad tahavad ka nagu astuda sammu edasi, võtta meie tarkvara kasutusele, et hinnata ja töödelda, enne kui ta läheb majasisesteks tarkvaradeks. Või nad otsustavad, et nemad töötavad Excelis edasi ja nemad täpselt omas tempos otsustavad, millal nad selle teema enda jaoks ära lahendavad?

Aga siit edasi noh, Eestist me saame aru ja Eestis on selles mõttes lihtne, et kõik, me tunneme kõiki, oleme omavahel sugulased ja, ja, ja helistame ja, ja ikkagi vastab, on ju, et, et aga mis nüüd järgmine samm on siis Läti, Soome või?

Järgmine samm on väga lihtne, et tähendab, me arvasime, et on väga lihtne, mitte midagi ei ole kunagi väga lihtne, kõik on alati väga keeruline. Aga vähemalt idee poolest ja, ja praktikas toimib ka see lugu, et kui võtame niimoodi, et Coop'ile müüb kusagil, no ei tea, tuhande jagu Eesti ettevõtteid kaupa ja umbes kusagil kahe-kolmesaja jagu ettevõtteid väljapoolt. Need samad ettevõtted väljapoolt, kes Coop'ile müüvad, kes võtavad meie tarkvara kasutusele selleks, et Coop'ile müüa. On muuhulgas, müüvad ju üle kogu maailma ka teistesse kohtadesse, ehk et kui see ettevõte on juba meie klient, siis me suhtleme selle ettevõttega. Küsime, et kellele sa veel müüd, saadame meile palunud nende teiste, kolmandate ettevõtete Exceli tabelit, me teeme need adapterid valmis, sest meie tarkvaras on see adapteri tegemise funktsionaalsus olemas, et me saame teha Exceli suhteliselt mingi paari tunniga, ükskõik mis formaati. Ja me teeme valmis, ma ei tea, kõikidele suurtele maailma kettidele niimoodi, et nemad veel meist ei tea. Ja kui nad mingil hetkel meist teada saavad, siis me räägime nendega, ütleme, et kuulge, et aga näed, meil on olemas nüüd nagu selline tarkvara ja. Ja olge hea, öelge, kes on kõik teie tarnijad ja me suhtleme kõigi nende tarnijatega, selline nii-öelda võrk hüppamine ühest tarnijalt ketile, ketile, tarnijale ja nii edasi. Niimoodi see käib.

Aga sa tead, kuulsad Exceli tabelid on, kas kauplused annavad need hea meelega sulle välja, et näe, võta Kari, et noh, jah, tõesti, et teeb, tee põhi endale ära või see on nagu mingi. Vaata, et nagu saladus, et kuidas see kellelgi tehtud on.

Tarnija saadab mulle, ütleb, et kuule, vaata kui nõme vorm, et kas sa saad seda vormi mulle teha, et ja võib-olla juhtub niimoodi, et mõni päev tuleb mulle kolmest kohast. Et näed, nemad jälle muutsid seda vormi, et kas sa saaksid kiiresti ära teha, update ja siis me ilmselt saame öelda, et meil on juba

Okei, aga mõtlengi, et mis siis ikkagi see järgmine samm on selleks, et ma ütlen ka, et Kari, sa tegelikult oled ju vana tarkvaraarendaja, et sa seda me sinna sinust ei olegi rääkinud, et. Et sul on väga pikk ajalugu taga ja sa oled ehitanud firmasid ülesse ja süsteeme ja nii edasi, et, et. Miks sa üldse läksid nüüd, nüüd sihukest start-up'i nagu tegema?

Me siin, Eero Tohver, kes siin meie, meie viimase start-up'i, mida, mis see kümme aasta vanuseks ära ostis põhimõtteliselt siin kaks tuhat üheksateist lõpus. Siis ta küsis ka sama küsimust mu käest, et noh, et miks sa lähed, et tarkvara arendusäris on ju nii sihukene noh, mõnus äri, et muudkui nagu müüd neid arendajaid ja vahelt võtad raha ja, ja, ja money come come, people go, go ja. Ja, ja siis minu vastus tegelikult oligi see, et, et, et ma tegelikult mulle see nagu see kupeldamise teema väga ei meeldi. Et, et mulle tegelikult meeldiks see, et mul on firmaväärtuse kasvatamise aluseks on olemas mingi tarkvaraplatvorm, mis tekitab püsitulu. Ilma, et ma peaksin järgmist projekti jälle nii-öelda müütama kellegile ja veendma, et ole hea, võta ette see suur kolgata teekond ja, ja tee see tarkvara läbimist, läheb ilmselt kolm korda kallimaks, kui sa alguses eeldasid. Ja, ja, ja siis me mõtlesime, et.

Tundub nagu tarkvaraarendusest tulnud inimesed.

Mul on ikka veel seda irooniat järgi jah, ütleme niimoodi, et skepsist ja, ja, ja. Mis

see, mis see eelmine oli muide, ütleme seda ka ära, kindlasti kuulajad mõtlevad, et mis firma see oli?

Me tegime Bridespargi nimelist tarkvaraarendusäri, kasvasime sihukeseks neljakümne pealiseks. Nägime, et ees on, ees on suured ja mõtlesime tükk aega, et kas me tahame ka saada suureks ja. Ja võtta kuskilt, koolitada, treida arendajaid nullist välja, sest et neid ju kusagilt võtta ei ole. Või loobume sellest ärist ja lähme uuesti korraks väikseks tagasi selleks, et hakata ehitama siis nii-öelda fundamentaalselt teistsugust äri, milleks on siis tooteäri. Ja, ja toote nii-öelda subscription põhise müügiäri ja see ei ole lihtne selles mõttes, et väga vähesed tegelikult sellest subscription ärist saavutavad edu ja me teadsime, et me võtame endale tegelikult väga raske target'i, mida saavutada. Aga kuna me selleks hetkeks olime viis aastat kaubandusinfosüsteeme arendan Ja noh, Lexi market on tegelikult nii-öelda teine versioon kunagisest Lexist, mille me tegime koopi nii-öelda eriarendusena. Seal tarkvarakood on täitsa nullist ehitatud usu, et see ei ole midagi kasutatud vanast, aga lihtsalt know-how, mida me sealt kätte saime. Oli see, mis aitas meid nii-öelda siis sellele uuele platvormile, sest me nägime seda probleemi lihtsalt ja me saime aru, et seal on turg ja seal on vertikaal.

Jah, selles mõttes küll. Tarkvaraarendus muidugi on selles mõttes natukene ikkagi ilusari ka, vähemalt noh, ütleme, mulle meeldib.

Ei, mulle meeldib ka, mulle meeldib ka Taavi see, et see on väga ilus äri, sest et sa tegelikult süstematiseerid, teed, süstematiseerid ära ja tegelikult, kui sa hästi asja teed. Siis sa saavutad ka tulemusi, aga, aga, aga seal äris, nagu sa ise tead, on omad

miinused. Muide, aga ma hakkasin mõtlema praegu, et kas vaata see nügimine, meil on ka saates olnud ju aastaid, tegelikult taustal käib see nügimine nagu teenus versus toode, eks, ja. Ja noh, kuna me oleme siis start-up'idele keskendunud, siis seda toote poolt on nagu loomulikult rohkem. Aga noh, meil on ikka, meenutame kas või Scorot, on ju, kus Scoro asutaja tuli ja ütles, et noh, ta oli kogu aeg teenuseäris ja siis ma ütlesin, et no ma ei taha, eks, et tahaks nagu seda tooteäri, et see tundub nagu parem. Ja, ja no alati on selline igavene nügimene, et need, kes on nagu B2C-d proovinud, ütlevad, et oh jumal, et kui ma lõpuks jõuan nagu sinna B2B maailma, et kõik on nii vahva. Ja jälle vastupidi, on ju, et nagu inimesi kunagi ei ole otseselt rahul sellega, mis tal praegu on. Aga ma mõtlesin, et sinu jutu kuulates, et. Et huvitav, või mis sa ka, Taavi, arvad, et kas see võiks olla selline hea tooteäri leidmise koht, et sa oled täna teenuse äris, ükskõik, oledki tarkvara arendaja, sul on mingid kliendid ja sa kogu aeg, iga päev nagu kari. Sa näed, onju, et kus neil need mingid tohutud nagu takistused on. Ja, ja noh, lõpuks lihtsalt lähed ja teed sinna toote vastu ja loodad seda kõigile müüa.

Enamus start-upe niimoodi tekibki. Et sa näed sisse mingisse distsipliini ja sa tuled mingite väliste teadmistega ja uue tehnoloogiaga. Ja sa tead, et see tehnoloogia lahendab selle probleemi ära nii-öelda ma ei tea, kaheksakümne protsendi ulatuses. Ja kuna sul on, ühesõnaga seal distsipliinil endal ei ole oskust noh, kas siis seda toodet teha või seda skaleerida või seda müüa, mis iganes on ju. Et siis noh, ega niimoodi see käibki, hullem ongi, noh, kui me vaatame ajaloos ka, aga meil on see hullemad variandid ongi pigem sellised, kus. Noh, a la tarkvara arendajad on ise põlve otsas näinud vaeva, noh näinud, noh, vajadus on olemas, teinud toote valmis, noh, nihuke väga hea, kari näide siin praegu. Et ja siis arvavad, et oskavad ise müüa ka seda. Ehk siis ja siis pushivad ja pushivad ja kokkuvõttes noh, ütleme niimoodi, et ega, ega ikkagi sigal enda ma ei õpeta, on ju, et, et. Et noh, neid näiteid, kus meil on tarkvara arendajast CO ja sellest ei mitte midagi saanud, neid on meil siin Eestis küll, on ju, et. Et noh, teevad mõned ringid ära ja, ja kokkuvõttes vajub ära ikkagi.

Ja ma nüüd mõtlesin nende inimeste peale, kes seal Funderbeamis ka LexiMarketi alla raha panid, on ju. Ja noh, kui me kuulame Kari juttu, et siis tegelikult on ju minu, minu jaoks on nagu väga selge, et on noh, mingisugune probleem, on ju, selline väga suur ebaefektiivsuse koht turul. Ma näen. Noh, tuhandeid kliente, nagu Kari ütleb, kellel on täna valus, on ju, kelle jaoks see on reaalne kokkuhoiukoht. Et kõik tundub nagu hea ja et noh, ka see, et, et kui need suured ketid ei viitsi teda täna kasutusele võtta ja noh, jumal temaga, on ju, et, et genereerin Exceli, ekspordin ja saadan et vahet pole. Et ma tahaks jõuda nagu sinna, et kus on need sellised ohukohad, et võib-olla noh, Taavi natuke juba puudutas seda ühte, on see, et, et noh. Jah, et sa Eesti piires, võib-olla Baltikumi piires, suudad selle asja ära pakkuda ja see valu nagu ongi olemas, aga et kas see eskaleerumise moment, mida start-upilt oodatakse, on, on siin olemas ja on olemas niimoodi, et sa ei pea noh, igale riigile seda toodet, vaata et nullist ümber ehitama?

No meil on olemas selline väga hea näide, eeskuju ka ühtlasi ja konkurent Euroopast, Prantsusmaalt alguse saanud firma nimega Alkemics. Kes kaks aastat tagasi kaasas kakskümmend üks miljonit eurot, selleks, et teha sisuliselt sama asja, mis meie. Ja nüüd vist just oli kolm nädalat tagasi oli uudis, et nemad omakorda võeti üle kellegi poolt, kelle nime ma ei suuda praegu meenutada, aga noh, see info on kindlasti veebiavarustest koheselt leitav. Ka päris suure rahasembriga ja nüüd noh, kui meie kuulasime seda ära, millise strateegiaga nemad turule tulevad või üritasid tulla vähemalt Baltikumi, on see, et nad räägivad ära põhimõtteliselt jaeketi. Ütlevad, et jaekett sunnib kõiki tarnijaid seda platvormi kasutusele võtma. Ja, ja, ja noh, siis põhimõtteliselt ongi nagu turg tehtud, siis noh, tegelikult ükski jaekett vähemalt niipea, kui ma, nii palju, kui ma Baltikumist tean, ei ole seda avantüüriga kaasa läinud, sellepärast et. Ükski jaekett ei taha tegelikult tekitada oma tarnijatele järgmist probleemi, sest et noh, kujutame ette, et võtab kasutusele Selver ühe platvormi, kus sunnib kõiki tarnijaid kasutama ühte platvormi. Maxima võtab teise, Coop võtab kolmanda, täpselt sama probleem, samamoodi võiks seda asja Excelis jätkata, et, et noh. Kõik tarnijad peavad siis tegema mingi selle kümnesse infosüsteemi või võib-olla, ma ei tea, viida infosüsteem omale nii-öelda kasutajakontode infot ikkagi nende vahel sünkroniseerima, et meie oleme universaalsemad, selles mõttes.

Aga see on huvitav, Go2Market, et ma saan aru, et prantslased arvasid, et lihtsam on ära rääkida neli-viis jaeketi mingisugust tegelinskit. Kes siis omakorda ülevalt alla lajatavad oma kahe tuhandele või-või kümnele tuhandele tarnijale, sina arvad vastupidi?

Ma arvan seda, et nagu, nagu, nagu ka prantslased, et lihtsam oleks need tegelinskid ära rääkida. Aga ütleme noh, seal on mingisugune teatud selline vastuseis arusaadavatel põhjustel olemas. Ja me mõtlesime, et kui me saame suurema hulga tarnijaid taha ja tekitame nii-öelda tarnijate osas sellise harjumuse meie tarkvara kasutada. Siis meil on teatud jõupositsioon nagu teistpidi olemas ja mitte ainult jõupositsioon, vaid ka see, et on, mul ei ole mingit, ütleme, ma ei tea, Eesti turul näiteks viite suurt klienti, üks langeb ära, kakskümmend protsenti käivet läinud. Vaid mul on tuhat klienti, ütleme, Baltikumis või kaks tuhat klienti Baltikumis ja kaks klienti läheb konkurendi juurde. Noh, ma pean midagi paremini tegema, aga midagi suurt äril seisukohast ei juhtu, on ju.

Teeme siia pausi.

Restart läheb edasi ja meie saate viimane kolmandik on käes, me räägime idufirmaga Lexi Market ja kaasasutaja Kari Maripuu on meil täna külas.

Ei, me seal eelmine plokk juba puudutasime, aga mind ikkagi huvitab see pool, et miks te ajujahti läksite? Et, sest mul on alati sihuke tunne olnud, et ajujahti lähevad nii-öelda noored startupid ehk siis, kes varem ei olnud, ei ole nagu midagi teinud, ei ole varem midagi ehitanud. Et see on nagu meeletult hea programm, kus nii-öelda õppida, kus saada esimene kogemus, kus saada need õiged küsimused, kontaktid ja nii edasi. Kari, sul olid need kontaktid olemas, sul oli see kogemus olemas, et, et selle asemel, et nagu sõna otseses mõttes teha täie jõuga oma, oma, oma start-up'i. Sa käisid veel telekas, noh, mis tegelikult tundub, et võtab nagu aega on ju, et miks?

Ja, me eelmisel aastal selle otsust hakkasime tegema, et kas me lähme ajujahti või mitte, meil oli päris korralik nii-öelda mõtterünnak, et kas me võtame selle jama endale kaela heas mõttes. Ja, ja me otsustasime, et me lähme sinna kahel põhjusel, esiteks tänu sellele, et meie platvorm endiselt vajab lahtirääkimist ja vajab pidevalt lahtirääkimist, et ma ei saa nagu panna teda sellisesse ühe lauselisse pitch'i, et kõik on nagu öeldud, et ma ei tea, me oleme. Taksoteenuse pakkuja, ja, ja, või, või, võime toitu koju, et. Et meie, meie asi natuke vajab selgitamist ja meil oli vaja vähemalt oma koduturulgi sellist, ütleme, meedia tähelepanu, et me saaksime seda sõnumit rohkem ja rohkem ja rohkem lahti mõelda, lahti rääkida ja selle käigus muuhulgas ka ise õppida, mida me siis nii-öelda valesti teeme, et noh, mida me räägime õigesti, mida me räägime valesti. See oli üks põhjus, ja teine põhjus oli see, et üks kindlasti ajuja toetajatest on Maxima ja, ja Maxima on Baltikumiüleselt kõige suurem jaekett ja, ja Maxima. Tähelepanu tõmbamiseks oli meil vaja olla seal olemas ja, ja noh, Maxima täna on meie partneriks ja, ja Maxima, Leeduga me täna suhtleme. Mis on kindlasti üks väga oluline eesmärk, et noh, kõiki meetmeid valides on vaja jõuda turule ja, ja see on üks meede.

Okei, see oli väga hea näide, see Maxima näid oli väga hea näide. Aga teine küsimus Funderbeam, eks, et sa tahtsid tõsta kakssada midagi, lõpuks tõstsid kaheksasada või kuussada, on ju, et. Kaheksasada. Kaheksasada, et. Ma saan aru, et täiesti praegu turul selline olukord, et vaba raha on inimestel ikka väga palju ja seda ikkagi noh, ma peaksin tuletama meelde üldse mitte nagu leksi market'ist rääkides, et ma veel kord tahaks rõhutada. Et start-up'idesse investeerimine kõikidest võimalikest investeeringutest üldse. On üks riskantsemaid, ehk siis see raha, mis sa start-up'isse paned, pead olema selle mõttega, et ma võin sellest ilma jääda. Et ma olen selles mõttes ongi nagu kummaliselt, et läbi ajaloo, kui sa vaatad tagasi ka meie täna tuntud investoritele, kes on kunagi siis alustanud start-up'i maailmas, siis tavaliselt pärast esimest paari aastat nad räägivad, kui mõttetu see valdkond on, eks, et noh. Kuna ta on teinud lolle investeeringuid ja kaotanud kogu oma raha on ju, et noh, mis nad sinna on pannud, on ju. Ehk siis ja siis on targemaks saanud kogenumaks ja siis tuleb välja see start-upi valk on polegi väga halb, on ju. Aga, aga, aga ma, sinu küsimus sulle selle koha pealt, et kui kindlalt sa ennast tunned ja kas see üldse on nagu sinu jaoks nagu probleem, et sa nüüd võtad ikkagi kümnendate, kümnendate inimestelt raha sisse. Teed start-up'i ja noh, ütleme nii, et neid on ikkagi kümnest alla poole, kes kokkuvõttes edukad on. Et äkki sul ei lähe hästi, kas niisugused mõtted ka sind vaevad või ei vaeva üldse?

Neid inimesi, kes meisse otsustasid investeerida, oli sada üheksakümmend seitse, kes siis kokku märkisid kaheksasada kolmkümmend kolm tuhat vähem kui nädalaga. Ja peab inimesele privaatkampaania kinni panema, sest et me tegelikult ei tahtnud tekitada olukorda, et me lähme peale seda veel publikuks ja siis märgitakse, ma ei tea, kahe poole miljoniga üle, igaüks saab kätte kaheksa protsenti, et noh, ma ei oleks seda pahameelt tahtnud enda peale tõmmata.

Mitte kaheksakümmend protsenti, vaid.

Kaheksa. Nojah, ühesõnaga väga väikse protsent, võrreldes sellega, mida nad tegelikult märgivad, on ju. Ja, ja aga, aga ütleme, sinu küsimusele vastates, et, et kas ma tunnen ennast kuidagi nagu halvasti või, või muidugi, loomulikult ma tunnen ennast vastutavana selle raha eest ja ma ei ole. Oma varasemale kogemusele tuginedes, ma ei ole nagu see ettevõtja, kes mõtles, et ah, ma hüppan siia sisse, võtan palju raha, vaatan, kulutan raha ära ja kui midagi ei saanud, siis ütlen, et sorry, ei tulnud välja. Et ma, me tegelikult ju kogu selle raha, mida me oma eelmise start, noh, start-up'i ettevõtte müügist saime, me tegelikult noh, vähemalt pool sellest rahast panime oma, oma juba LexiMarketisse enne seda sisse. Ja, ja me oleme nii-öelda nagu mõni ütleb, et te olete kõikide oma munadega selles ühes korvis. Paraku me oleme ja mis tähendab seda, et, et kui ma nüüd võtan sinna juurde veel nelisada tuhat otsustasime vastu võtta kaheksasajast. Et kui ma seda nelisada tuhat võtame sisse ja ehitame sellest oma ettevõtte, siis selle hetkel, kui me läksime raha kaasame, me juba teadsime, kuidas me jõuame vähemalt nulli või väiksesse plussi. Et meid võib süüdistada selles, et, et me võib-olla ei, ma ei tea, ei saavuta unicorn'i staatust või me ei, ma ei tea, eskaleeru plahvatuslikult. Lõuna-Ameerika turule kahe aasta jooksul ei müü ennast Walmart'ile, kuigi see on Aga, aga me kindlasti ei kaota seda investeeringuraha ja me kindlasti ei ole kahe aasta pärast kõhuli ja ei hilbi vett, et sorry, sorry ei tulnud välja, ma ei tea, andke andeks, et me teie nelisada toote ära kulutasime.

See on üks asi, mille pärast me peame kõvasti Funderbeami tänama, et, et kui ma vaatan LexiMarketit nii-öelda VC pilguga. Siis tekivad kahtlused, noh, ongi seesama küsimus, et noh, et kas see käibemaht ja selleks, et üldse VC investeering ära tasuks. Noh, et kas ta ikkagi noh, kas on unicorn'i potentsiaal või, või mitte on ju, ja isegi kui see ettevõte kasvab, ma ei tea, saja miljoni väärtusega ettevõtteks või viiekümne miljoni väärtusega ettevõtteks, siis VC jaoks ta ei ole huvitav. Aga samas nagu inimene, kes investeerib valuation'ilt, ma ei tea, et viis või noh, ütleme viie miljoni pealt ja kasvab viiekümne peale noh. Kümne kordselt saad raha tagasi, noh, ei olnud ju halb, on ju, et katsu sa siin aktsiabarsil teha niukest, niukest kasvu, eks, on ju. Et selle koha pealt see Funderbeam on ideaalne platvorm ikkagi sellistele ettevõtetele, kellele noh, ütleme, ongi, et ütleme nii, et VC potentsiaal ei ole. Aga saja milli potentsiaal või viiekümne milli potentsiaal on väga kõva, et selle koha pealt hea näide jälle.

Ma, oota, kas sa ütlesid, Kari, mul jäi kõrvu, et, et te võtsite nelisada vastu, et kaheksasada siis märgiti ja te ütlesite neljasajale sellest, et ei, ei soovi või kuidas see oli?

Me ütlesime niimoodi, et meil esi viisteist investorit nendele tegime, osadele neist, tegime ka pakkumised astuda meie advisor'i board'i. Ja, ja need said siis üheksakümmend protsenti oma märgitud summadest, said ka kätte. Ja kõik ülejäänud, keda me Advisory board'i ei kutsunud ja kes ei ole ettevõtte töötajad või otsesed koostööpartnerid, siin ka mõned jaeketid on ostnud meie aktsioed ja, ja, ja siin veel inimesi. Et siis need ülejäänud läks prorata jagamisele vist oli kokku kolmkümmend üheksa protsenti, said nad oma märgitud summast kätt.

Aga mis, mis oli see, ma mõtlen, et miks te, et ma saan aru, et huvi oli palju suurem, on ju, ja kui see oleks veel avalikuks läinud, et siis oleks veel kordades tõenäoliselt suurem olnud. Et see on ka üks huvitav moment, mida meil siin saates on aeg-ajalt nagu jutuks tulnud, et, et kuidas sa noh, kust sa võtad sellise nagu elukogemuse ja tarkuse lükata tagasi raha, mida sulle väga nagu headel tingimustel pakutakse?

Noh, tegelikult kui me läksime kahe koma viie miljonise valuation'i baasilt välja, öeldi meil alguses seda, et valuation on liiga kõrge, et teil ju käivet ei ole ja, ja mis mõttes ja, ja kuidas ja noh, siis selgus see tegelikult seda, et, et kuna see ülemärkimine oleks olnud public kampaania raames ilmselt veel, veel suurem. Siis noh, on kaks varianti, kas me oleksime andnud suure tükki ettevõttest ära, ma ei tea, seal kuni nelikümmend protsenti lõpuks. Või me oleksime pidanud valuation'i tõstma, mis oleks tähendanud kampaania restarti, sellepärast et noh, kõik peavad uuesti ots Ja me leidsime seda, et kuna me alguses tahtsime kakssada viiskümmend miinimumprogramm ja nelisada tuhat oleks, oli meie maksimumprogramm, siis me leiame seda, et noh, kui see raha vastu võtad, sa pead lubama, et sa selle raha eest teed ära mingi järgmise milestone'i. Meie milestone on viiskümmend tuhat MRR-i ja selle jaoks on meil vaja meie hinnangul nelisada tuhat eurot. Siis sellel hetkel me lähme uuesti raha kasvatama, kui me oleme jõudnud ennast nii-öelda breakeven'isse ka ühtlasi. Ja tegelikult viiekümne tuhande MRR-i baasilt me läheme kasvatama järgmist raha uue valuation'i baasil, millega siis otsustame selleks hetkeks, et mis on see kõige õigem strateegia välisturgudele liikuda.

Me oleme Henrik sellest kordavalt rääkinud siin saates, et startupid on küll oma olemuslikult erinevad, aga see matemaatika, mismoodi see maailm toimib, on suhteliselt standardne. Ja noh, siin ongi praegu näide, eks, et ütleme nii, et ettevõtte omanikele peaks jääma kontrollpakk pärast nagu A raundi. Mis tähendab seda, et noh, praegu siin Kari näitel nemad on siukse Angel ja CD vahepeal, nad tahavad juuda viiekümne MRR-ini. Selle pealt veel A-d ei tee, või nad peaks jõudma saja MRR-ini, et siis on, teeb A ära, eks, et. Et seda A-d nad veel ei tee, mis tähendab seda, et nad ei saa ära anda rohkem kui seal ütleme, noh, ongi viisteist kuni kakskümmend protsenti. Sest muidu järgmiste ringidega nad ju ennast diluudivad kogu aeg ja ühel hetkel nad on alla viiekümne ja siis tekib see küsimus, et. Kes seda toodet juhivad, kas investorid juhivad seda toodet või, või juhivad omanikud, eks. Et selles mõttes noh, ütleme nii, et by the book on kõik, mis nad praegu on teinud. Ja teine, mis muidugi mulle meeldib, on see, et kui nad oleks võtnud kaheksasada vastu, hoolimata valuation'itest, oletame, et oleksite valuation tõstnud ära ja võtnud kaheksasada vastu. Siis näiteks minusuguse investori jaoks selline asi ei ole usutav. Ja sa tahtsid tulla, et sul oli ideid kahesaja viiekümne jaoks, eks, et sul tuli küsimus kahtesada viitekümmend, sul oli plaan selle jaoks. Nüüd sul joppas, noh, tohutu ülemärkimine on ju, võiksid ka võtta kaheksasada. Ja nüüd kohe öelda, et ups, oo kuule, aga noh, siis on mul juba ju noh, nõu palju parem plaan.

Mul on, mul on meelde.

Ja arvestades seda faasi, et noh, et, et noh, et, et see, et sulle pakkuda rohkem raha kindlasti on nagu väga vajalik ja hea näiteks mingis B raundis, mis tähendab seda, et sul on juba äri olemas. Sul on juba küsimus, et noh, muidu plaanisin, ma ei tea, kolm riiki lahti teha, nüüd teen kuus, on ju, et noh, et, et seal on, noh, on see nagu õigustatav, eks, aga, aga jah, selles faasiks, kus nemad praegu on. Kus nad ikkagi otsivad seda käivet veel oma esimest sadat tuhandet, eks, et ei tohi ahneks minna, et.

Ja seda mulle ka ju mitmed investorid öelnud, et nad näevad täna noh, eriti nendes ühisrahastustes alustavate idufirmade puhul. Nad näevad väga tõsist probleemi järgmiste ringide valuation'i osas. Ehk kui sa täna tõstad noh, oma esimese raha rahva kaudu ja väga kõrge väärtuse pealt, on ju, siis see järgmises ringis tegelikult seda ei kasvata. Võib-olla üldse, on ju, või noh, vaata hoopis isegi tagasi tulema, et me ilmselt näeme siukseid idufirmasid lähemate aastate jooksul, kes sealt ühisraastust hakkavad siis nagu Taavi Kotkate juurde minema ja küsima, et nüüd tahaks raha.

Selles mõttes, me oleme Eestis ka ikkagi näinud downrout'e, nendest ei räägita palju, aga downrout'e on ka Eestis olnud ikkagi.

Ei no kuulus oli, oota, kas oli Bolti või, keegi suurtest tegi, aga see oli koroona pärast. Minu, minu meelest oli, või vähemasti tegi samal tasemel raundi.

Selles mõttes, et nii suurtest meil down-raunde veel ei ole, ei ole ilmselt toimunud, et on võetud sisse eelmise raundi väärtuse pealt. Aga down-raude, seal, seal tasemel ma ei tea, et oleks olnud.

Aga sa oled nõus, Taavi, et neid, et need, paljud need väikestest võivad olla probleemi

ees. See on õppetund ja ma ei tea, kuidas sulle Kari tundub, aga jah, et, et ärge, ärge ahneks, minge, et hinnake ikkagi.

Me pidasime tegelikult enne seda nõu korraga VC-dega, me käisime VC-del, räägime ringi ära, nii nagu Taavi ütles, et tegelikult noh, me VC-de jaoks oleme ebahuvitavad veel ja, aga samas VC-dega pidasin nõu siin Tera Ventures'iga näiteks, et noh, et kas võtta vastu, ütleme sellise valuation'i baasilt kaasrahastust. Ja Tera ütles, et ja, et ei võta, et aga, aga võta noh, just sama mõte, et, et võta mingisuguse konkreetse eesmärgi saavutamiseks mingi konkreetne hulk raha. Et kui see on, ütleme kaks pool miljonit valuation'it täna ja sa teed ära mingi kindla eesmärgi ja saavutad selle loodetust kiirema ajaga ka veel näiteks. Et siis see igal juhul on hea näitaja, ja see hea näitaja on see, mis annab võimaluse ka täna suhteliselt kõrge valuation'i baasit ikkagi veel nii-öelda suurendatud valuation'iga raha juurde võtta. Ja see nagu andis sellest kindlust, et kuigi siin Estmani omad ütlesid alguses, et ma ei tea, ma ei tea, et noh, et miljon kuni üks koma viis miljonit on nagu maks üldse, et noh, et ära minna üle. Siis ütleme, see terainfo pigem andis meile julgust, et okei, et me läheme kahe poole miljoniga, läheme välja. Võtame sellest noh, kakssada viiskümmend tuhat ehk kümme protsenti anname ära. Noh, reaalsus oli see, et saime rohkem, võtsime natuke rohkem ka, aga ei, ei pingutanud üle, on ju.

Ma pean veel tegema ikkagi eraldi saate sellest, kes on ikka meil erinevate VC fondide taga ja mismoodi nad maailma näevad, et mul alati, kui EstBAN midagi ütleb, siis nagu kohe, mul läheb kõhk kuhe imelik, kui vanade kogenud ettevõtjate nägemus ja tõesti, kui sa tuled nagu vanast ärist. Siis noh, poolteist milli valuation, kaks pool milli valuation'it ettevõtetel, mille peale käivadki, no ikka väga raske on ära seedida. Ja teistpidi nagu vaatad, et noh, siin teevad ettevõtted kuue milliseid valuation'e ilma käibeta ja nii edasi, on ju, et noh, et sõltub puhtalt, kes on endale partneriks saada, on ju. Ja kes maailma, mismoodi on näinud, eks, et selles mõttes jah, et selles peaks eraldi saate tegema.

Ma loodan, meil on mõni kuulaja, kes on pannud kirja kõik need korrad, kui Taavi või mina oleme öelnud, et sellest peaks eraldi saate tegema, kui kellelgi on selline nimekiri, võiks meile saata. Et ma arvan, me saaks aasta aega teha põnevaid saateid, meil läheb endal meelest ära. Aga meie saateaeg on läbi. Aitäh, Kari, sulle. Aitäh. Ma ei tea, kas me saame teha siin mingi üleskutse, et kui sa oled merevetika krõpsude maaletooja ja sa higistad parasjagu mingi Exceli kallale, et siis võib minna leksi.market ja vaadata.

Ja ma arvan, see on jumala okei, ülesk Jah.

Ja teine asi siis, meest sõnast, on ju, et kahe aasta pärast tahame näha, et sa oled elus ikka veel.

Ja selle koha pealt ütleks nii palju, et ühe EstBANi investoriga tegime me kihlveo, et kui me oleme saavutanud viiskümmend tuhat MRR-i järgmise aasta lõpuks, siis toote meile šampuse. Ja olgu ta siis šampus, mitte vahuvein.

Ei, ma just arvan, et need Taavi, Taavi viidatud kogenud ettevõtjad seda sappuse värki teavad päris hästi. Okei, teeme nii. Olgu, aga aitäh kõigile, aitäh Kari sulle, aitäh kuulajatele ja kohtume nädala aja pärast.