Kui palju peab teadma Nutella kohta?

sama kaaluteema või see logistikainfo, nagu nad nimetavad, selles sektoris on noh, alustame sellest, et noh, üksikpakend, hulkipakend, alus, kõikide nende asjade parameetrid, kõikide nende asjade kaalud. Siis näiteks see facing, et noh, et kuidas toode parasjagu paigutab riiulile, kui kõrge ta on, kui lai ta on. Kuidas teda säilitada tuleb, millised on temperatuurid, millised on nii-öelda kehtivusajad? Et

Neid standardeid on tegelikult ju olemas, et näiteks selline ühtne standard nagu noh, GSM-s organisatsiooni poolt, kes annab välja WordCode, et noh, neil on ka olemas tegelikult tootekirjeldus, aga nende tootekirjelduses on ainult mingisugune kaksteist andmevälja, mis kirjeldab selle toote põhiolemust. Nime, koodi ja kõike sellega seonduvat. Samamoodi on olemas, standard näiteks kehtib Soomes, Soomes on olemas selline Synca-nimeline tarkvara, mida siis kõik kasutavad oma tooteinfovahetuseks. Ja taas, andmeelemente on seal liiga vähe, nüüd täna, kui meil on käima läinud kogu see e-kaubanduse maailm, kus kohas on vaja oluliselt rohkem informatsiooni tarbijale välja anda. Siis erinevad e-poelahendused, vastavalt sellele, kes millisest aspektist nii-öelda läheneb. On tegelikult erineva andmekoosseisuga, et Rimi, Prismad, kõik nad omavad natukene nii-öelda erinevat aspekti, mida nad tahavad kliendile pakkuda, mistõttu see standardi kokkuleppimine. On küll teatud andmekoosseisu mõttes võimalik, aga on ikkagi mingisugused eriosad, mida tahetakse saada lisaks juurde, lähtuvalt sellest, et noh, mis on see tarkvaraplatvorm, mida nad näiteks logistikas, kassasüsteemides kasutavad või siis e-poes.

Aga, aga me jõuame sinna suunas ja praegu hetkel on see, et Coop. Saadab endiselt meile oma tabeli ja meie teeme need muudatused nende eest, selleks, et kõik teised tarnijad, kes meile siis maksavad selle eest, et Coopile edastada, saaksid korrektselt seda teha. Ehk siis praegu on, jah, meil on olemas küll platvorm, milla tegelikult saab kasutada mõlemad pooled ja me, me teeme noh, tarnijatele teeme siis seda keskkonda, et nemad saaksid oma nii-öelda müügitegevusi teha, seal on kõik CRM-i funktsioonid ja asjad. Ja teistpidi me teeme siis ka jaeketile vastuvõtu osa, ehk siis ostujuhi töölauda, kus kohas on võimalik siis nii-öelda pakkumisi omavahel võrrelda ja enne kui nad oma nii-öelda karu kõhtused edasi saadavad, logistikasüsteemidesse vaadata, et siis kõik info oleks ikkagi. Noh, veel kord üle vaadata, et seal oleks korrektne, keegi ei pane kirja mingisuguseid roppusi sinna, mida me paraku hetkel Google'i vastu ei, veel ei võrdle ja nii edasi. Et, et jah, et, et tulevik on küll see, et kõikidel jaekettidel on võimalik omaenda nii-öelda andmeväljade nõudmisi ise defineerida, esitada, aga praegu hetkel nad ei. Ma ei tea, kas ei hooma, ei taha, ei viitsi, ei saa seda teha, kuigi tehniliselt see võimalus olemas.

Ma pean ikkagi alustama nagu Eestist seda kommentaari andmist, sellepärast, et kui me kuus aastat tagasi hakkasime Coop Eestiga tegema koostööd tol hetkel veel tarkvara arenduse valdkonnas, tegime neile sisemist tarkvara. Ja nende ülesandeks oligi nii-öelda luua majasisene tooteinfo, haldusinfosüsteem, vaatamata sellele, et majas sees on nii logistikakassasüsteemid, finantsinfosüsteem ja nii edasi. Siis ütleme, noh, me saime sinna nagu maailma sisse ja me olime ise ka omajagu üllatunud, et kuidas on võimalik siiski nii suure masinavärgi juures. Et see Excelite ja käsitöö osakaal on info- ja tootehalduse ja, ja ütleme ka tegelikult muudes valdkondades veel nii suur. Jah, on tõesti ära lahendatud mingisuguseid valdkondi, noh, logistika tundub toimivat päris hästi juba, kaubad liiguvad kaupade saatelehed e-arvetena, edilahendustena. See kõik nii-öelda toimib, toimib siin, toimib ka väljapool. Aga kõik need tegevused, mis on näiteks noh, ka kaupluse sisetegevused, kuidas toode nii-öelda riiulitele välja jõuab, kuidas teda planeeritakse nii-öelda nendesse facing'utesse, kuidas noh, seesama sinu poolt mainitud. Töö, mida tehakse täna väga paljuski nii-öelda arhailiselt ja, ja, ja käsitsi ikkagi.