Kuidas haridusala idufirma raha teenib?

Jah, muide, me ju just hiljuti pidasime Taaviga arvamust festivalil ja, ja, ja haridusminister Lina Kersnaga maha pooleteist tunnis ja isegi pikema debati tüdrukutest ja tehnoloogiaõppest koolis. Seda saab, ma arvan, et seda saab kusagilt järgi vaadata, et soovitan. See oli minu arvates väga huvitav ja väga mitmekülgine. Aga täna me räägime siis idufirmaga nimega Edumus. Edumus kaasas hiljuti raha, sada kaheksakümmend tuhat eurot ja laienevad siis on juba asjad käimas Ukrainas ja võib-olla jõuavad ka Usbekistani. Jaanika on hetkel Ukrainas, nii et tuleb Eesti-Ukraina haridus naisasutajate saade, palju teemasid koos. Maria, me anname sulle alguses sõna tutvustamaks, mis asi on edumus?

Aitäh ja suur tänu saatesse kutsumast. Edumusega viime spetsialiste koolidesse õpetama ühele klassile ühte ainet, selleks, et haridust mitmekesivsemaks teha ja praktilisemaks muuta.

No tegelikult ei vasta see tõele, ma ei tea, kas me nüüd siin roppu kasumit saame teenida või kuidas see tulevikus hakkab välja mängima. Aga me oleme OÜ ja me ühelt poolt oleme siis arendanud selle tarkvara, et mugavalt ja automaatselt õpetajad ja koole kokku viia. Teisalt meie koolitusprogrammiga toimetame ka vaikselt selle nimel, et seda rohkem digitaalsesse formaati viia. Jaa, ma näen, et edumusest võib saada üks vahva, sihuke, skaleeritav globaalne haridus, start-up.

Tead, ma olen juba selles vanuses, et ma tahaks muuta maailma. Minu meelest edumus on just selline lahe startup, mis reaalselt lahendab probleemi, mis on olemas haridusvaldkonnas. Ja, ja tõesti nagu teistmoodi, mitte see, et koolitama rohkem õpetajaid, vaid see, et nagu reaalselt elukogemustega inimesed tulevad õpetama. Ja see tõesti parandab meie hari, hariduse kvaliteeti, see lahendab meie nagu olemasolevaid muresid. See, no isegi kui minu poeg vaatab, kuidas raketiteadlane õpetab tal matemaatikat, ma arvan, et tal on hoopis teine nagu motivatsioon edasi õppida. Et, et minu jaoks on nagu natuke selline, et ärme teeme hüperkasumid, aga muudame maailma ja see nagu peakski olema ühe laheda start-up'i tegelikult eesmärk.

No eks meie klientide, koolijuhtide poole pealt on see, et tahaks täiskohaga kvalifitseeritud õpetajat igaveseks. Aga see, see on iga tööandja sihuke parim unistus, et saaks kellegi forever and ever sellesse ettevõttesse töötama, aga kahjuks ei ole see reaalsus. Ja teiseks. Siis jah, see, et nii-öelda esimese reaktsioonina peaks ju meie haridussüsteemis olema maksimaalselt kvalifitseeritud õpetajaid. Sellepärast, et õpetajad on kõige paremad õpetajad ja saavad nii-öelda seeläbi meie noori kõige paremini ette valmistada. Aga kui me vaatame, mis see nii-öelda hariduse tulevik endast toob, siis me ei saa eeldada, et pedagoogilised professionaalid suudavad. Nii-öelda maksimaalselt meie järgmisi raketiteadlasi ja insenere ja tarkvara arendajaid ette valmistada, et me peame seda tööd alustama juba. Nii-öelda põhikooli ja gümnaasiumi tasemel, selleks, et näidata nendele noortele, et. BT on huvitav, et reaalained on huvitav, et loodusteadused on huvitavad ja kus see, mida nad koolis õpivad päriselus ka hiljem rakendub, miks nad üldse peaksid õppima? Et ma näen, et selline rohkem. Mitmekesine koolisüsteem on midagi, mis võiks pikas perspektiivis olla palju, palju jätkusuutlikum ja OECD raportid arvavad sama, nii et mul on väga hea meel selle üle.

Kui ma räägin Eestist, siis nüüd meil sel sügisel läheb koolidesse kolmas lend, Edumus õpetajaid ja neid saab olema kuskil sada kuni kakssada, et praegu. Meil on niisugune aktiivne kokkulepete tegemise periood just käimas. Eestis on viissada viiskümmend kooli ja hetkel on Edumuse platvormil neist registreerinud kakssada. Ja hetk seisuga diile on kuskil neljakümne kooliga, ehk siis neljakümnesse Eesti kooli kindlalt juba sellest sügisest edumuse õpetajad lähevad. Ja, jah, ja huvilisi õpetama tulla, mis me alguses arvasime edumusega, et saab olema kõige suurem väljakutse. Tuli välja, et me eksisime, et neid inimesi, kes haridusse tahavad panustada ja noori inspireerida, on palju. Meil on hetkeseisuga platvormil kolmsada viiskümmend kõrgharitud spetsialisti, kes seda teha tahavad. Aga me oleme saanud aru, et sotsiaalmeedia on väga selline töökindel kraan, et kui me ainult neid juurde tahame, paneme paar Facebooki reklaami jooksma ja siis neid sealt ka tuleb, et. Et need kolmsada viiskümmend ei ole kindlasti ainukesed kolmsada viiskümmend.

No ma ei võrdleks neid edumusõpetajaid tavaõpetajatega, sellepärast et igal juhul on haridussüsteemis mõlemat sorti õpetajaid vaja. Algklassides on väga olulised just need pedagoogilised teadmised ja oskused, sest et kui sa ikka lugeda ei oska ja numbreid ei tunne, siis. Nagu ise, sa võid olla PhD-ga insener, aga sa ei pruugi tõenäoliselt teada, kuidas siis neid baasasju selgeks teha. Küll, aga kui me jõuame juba gümnaasiumi tasemele või noh, meie sihtrühm on seitsmes kuni ta kaheteistkümnes klass. Siis, siis muutuvad need päris elulised paralleelid juba hoopis olulisemaks, ehk siis sa tahad teada, kust neid tuletisi päriselt vaja on. Ja kui see nii-öelda tavaline õpetaja võib-olla ei oska seda alati öelda, et miks, miks need olulised on ja kust need rakenduvad. Ja siis on, oleks väga hea, kui mõni insener. Selle nii-öelda paralleeli oskaks tuua, et näiteks majanduses või siis füüsikas. Rocket scientist teab väga hästi, et kõik on, kõik on väga olulised teemad.

Restart läheb edasi ja me räägime täna haridusvaldkonna iduettevõttega Edumus, mis otsib ja vahendab ja hangib koolidesse õpetajaid ja seda nii Eestis kui nüüd, nüüdsest ka juba väljaspool Eestit.

Jaanik, Ukraina on kolmkümmend korda suurem kui Eesti. Jah, ühesõnaga, et, et kuidas nagu, kuidas läheb nii-öelda selles mõttes, ütleme, kuidas Ukrainal läheb, kuidas Ukraina haridussüsteemil läheb ja miks see edumus sinna Ukraina haridussüsteemini väga hästi sobib?

Jah, Ukraina on tõesti kolmkümmend kuus, nelikümmend miljonit inimest, aga kõik need mahud on ka vastavalt nagu suuremad koolid, näiteks kui Eestis oli üle viiesaja kooli, siis Ukrainas on üle viieteist tuhande kooli. Näiteks kui Eestis on mitu tuhat õpetajat, siis Ukrainas on nelisada nelikümmend tuhat õpetajat. Et nagu ikka suur turg, et ühelt poolt on nagu turg võib-olla vaesem kui Eesti, võib-olla natukene mingis arengus reformides on mahajäänud kui Eesti, eriti haridusreformis. Aga teises mõttes ikkagi tuu, turg on tohutult suur. Ja kui me räägime ükskõik mis valdkonnast, noh, haridusvaldkonnas muidugi, õpetajaid ei ole, palgad on madalad, ei taheta tulla kooli õpetama. Samal ajal, kui spetsialistid tahavad oma panuse anda, sest nad juba saavad tegeleda ka selliste, ütleme, pehmete tegevustega heas mõttes. Siis see on nagu ideaalne turg selles mõttes, et sul on kümneid tuhandeid õpetajaid puudu ja samal ajal sul on professionaalne, kes nagu tahavad oma panust anda riigi arengusse. Haridusreform on algamas Ukrainas, mis on umbes sama, mis meil oli paarkümmend aastat tagasi juba, mis tähendab, et uus kool ja kooliprogramme tuleb muuta ja tuleb kaasajastada. Õpetajate keskmised vanused on väga-väga, ütleme niimoodi palju kõrgemad kui Eestis, mis tähendab, et on vaja saada noort värsket verd peale. Ja just kõige selle nagu kontekstis on ka edumus täpselt see, mis nagu loogiliselt sobitub sinna. Kooli reformi pattern'isse, ehk siis toome ja kaasamajaline mehhanismid, kuidas saaks neid lahedaid professionaale koolidesse. Kus on neid tõesti vaja ja kust tõesti tahetakse, et see viiskümmend esimest, mis meil on. Seal on need koolid, me saime sisuliselt kolme-nelja kuuga. Et tegelikult see nagu maht ja kasv ja tempo kiireneb väga-väga, et see on selline esimene, et töötame välja materjalid, vaatame, kuidas käivitub, aga ma olen kindel, et järgmine aasta me räägime rohkem kui sadadest õpetajatest Ukraina pooled.

Nad ja kõigil on kasut sees, aga me teeme siia teise pausi ja siis läheme edasi. Restart läheb edasi, me räägime edumusest ehk kuidas haridusvaldkonnas innovatsiooni teha. Üks küsimus, mida, mille juurde me nagu peaaegu esimeses lõigus jõudsime, aga päriselt mitte, on see, et kuidas kogu selle asja finantspool toimub, toimib, eks. Et, et mina, kas ma saan õigesti aru, Maria, et mina kui õpetaja ei saa raha üldse null või ma saan mingi sümboolse raha?

Mul on väga kurb teatada, aga kahjuks praegu see on edu, enamus edumuse huviliste selline saatus, saatus, meil on kolmsada viiskümmend huvilist, kes tahavad koolidesse tulla. Hetkel mingisugu ühe või teise tulemuseni, me oleme jõudnud kuuekümne osas, ehk siis kakssada üheksakümmend kõrgharitud spetsialisti on ühelt poolt oma peas sellele nii-öelda. Valmisolekule jõudnud, et jah, ma tahan tulla haridusse panustama ja ühelt poolt vaatavad Aktuaalsest kaamerast, et koolis on õpetajaid nii palju puudu, aga siis tuleb välja teil. Keegi ei taha mind. Nende PhD-d kahjuks ei ole piisavalt kvalifitseeritud.

No esiteks, kõigepealt selle koolide tasustamise osas ma nagu täiendaksin, et näiteks meil on IT-ettevõtted, kes ütlevad, et okei, see läheb teile billable hoursse. Et, et te võite kinni, kirja panna oma raportisse, te töötasite selle ettevõtte heaks ja saate oma selle tunnitasu kätte, et, et ei jää ka millestki ilma või te ei tee nagu puhtalt tasuta, on ka selliseid case'e. Aga teiselt poolt muidugi noh, õpilased, õpilased tahavad tulla, aga õpetajad, alati on ju mingi ringkaitse, on ju, et alati on see haridussüsteem käinud niimoodi. Alati oled sa pidanud seal läbima pedagoogilise kõrgkooli, siis oled sa läbinud konkursid, siis direktor ütleb, et vot see on nüüd õige inimene, kes kuulub meie kooli. Et, et muidugi on selline vana nagu süsteemi vastupanu. Aga siin on ka väga tähtis nagu just selline poliitiline moment, et, et meil on tõesti nagu ma ei tea, linna, linna haridusametite juhid ja linnapead, kes ütlevad, et teate, et nüüd teeme uutmoodi, et me peame teie arvamusest lugu. Aga ei küsi seda mitte alati, et nüüd me katsetame sellist lähenemist, et, et miksime nagu uusi õpetajaid, vana õpetajaid, äkki te õpite üksteiselt isegi midagi. Ja selles mõttes on isegi Ukraina nagu selline mitte täiesti demokraatia väga hea kord, kus nagu julgetakse vahel vastu võtta katseid, mitte ei hakata pik Et okei, minu otsusega proovime.

Aga seda, kas Eestis, Eestis ja või Ukrainas on, on mingid hariduslikud nii-öelda nõuded nendele õpetajatele ka või kas nad saavadki tõesti minna ilma kõrg, ütleme sellise, selle ala kõrghariduseta ja hakata õpetama?

Eestis jah, vahelt poolt on õpetaja kvalifikatsiooni nõuded ja koolid peavad eelistama õpetajaid, kellel on siis õpetaja kvalifikatsioon. Küll aga kui koolijuht sellist õpetajat sellesse positsiooni ei leia, siis ta võib ka aastase lepingu sõlmida mõne muu kõrgharitud nii-öelda. Tegelasega, kes siis tema arvates selle aine saaks ära õpetada, vastasel juhul meil oleks hoopis hullem olukord juba haridussüsteemis, kui ta meil täna on.

Siin on muide üks nüanss, mille me oleme üks stakeholder, keda me oleme siin praegu välja jätnud sellest vestlusest, kes on meeletult häälekas, vastikult häälekas, on lapsevanemad. Ehk siis noh, meil siin ka Viimsis oli probleem erinevate direktoritega ja vallavanemate vahelise kaklemisega ja nii edasi, on ju, ja siis. Kas lastevanemate etteheide üldiselt tulebki selle pihta, et mitte, et mis see sisu on, mis lastele antakse, vaid umbes, et kui palju on ikkagi neid õpetajaid, kellel ei ole veel seda kutsetunnistust, kes alles omandavad seda kutsetunnistust ja nii edasi, ehk siis. Nii naljakas kui see ei ole, et. Et selle nagu vorminõude taga ei olegi nii väga direktor, kes tegelikult lahendab seda probleemi, vaid selle vormilise nõude taga, et ikkagi kõik peaksid olema nagu paberitega ja nii edasi. On üldjuhul mingi kilkkond vanemaid, kes arvavad, et nemad teevad haridussüsteemist kõike, on ju. Ja põhimõtteliselt siis sellega sõidavad nii koolile selga kui kohalikule omavalitsusele, kes siis kokkuvõttes rahastab kooli, on ju, et noh, et selles mõttes see. Et mis see teie kogemus selle koha pealt on, Maria, et. Et on teil lastevanemate ka probleeme, noh, ma ei tea, noh, tuleb sihuke minusugune, kes on valmis põhimõtteliselt ka joonlauaga tõmbama kellelegi, kui vaja, on ju, et. Mulle meeldis, mul laps tuli tagasi mingist tunnist, ütles, et õpetaja ei öelnud, et ühele õpilasele, et üks mees täna saab kinga, et kas sina minu käest kingaga või mina lendan koolist välja, on ju, et noh, et. Et kuidas see lastevanemate tagasi tahan?

Ja, aga üldiselt siin mujal kantides tundub, et lapsevanemad on pigem positiivselt meelestatud, et näiteks. Eelmisel aastal meil läksid ühte kooli informaatikat õpetama, kaks jälle Telia tegelast. Ja kui seal koolis varasemalt oli kõik õppinud pigem nagu käsitööd ja puutööd. Siis vastupidi, lapsevanematelt oli väga-väga positiivne tagasiside, et nüüd. Arvutite ja interneti ja muude selliste teemadega nende lapsi rohkem kurssi viidi. Ja tihtipeale edumusõpetajad on ka lapsevanemad, et nad näevad, et kas nende lapse koolis või haridussüsteemis üleüldse. On väljakutseid ja ma arvan, et üks hea viis, kuidas hakata panustama ja süstemaatilisemalt aru saama, mis, mis seal hariduses üleüldse toimub. On see, et natukene oma varvast sinna haridusvette pista ja ära proovida, et mida see õpetamine tegelikult tähendab.

Mulle väga meeldib see missioon Edumuse taga, et nii-öelda seda haridussüsteemi muuta ja kaasajastada, aga ma näen, et ainukene või võimalik viis süsteemseid muutusi ellu tuua on läbi jätkusuutlike ärimudelite. Et projekti rahastusega me siin väga kaugele tõenäoliselt ei sõuaks. Et, et jah, ma näen, et sellest võib tulla nii väga hea rahvusvaheline äri kui ka siis teerajaja järgmisse hariduse paradigmasse.