Kus kõik arendajad on?

Ja siis oli, vii, Webmedia või Nortal oli siis viis aastat vana, eks, ja ta oli noorte inimeste ettevõte, noh, keskmine vanus oli mingi kakskümmend kaks või kakskümmend kolm või neli. Ja see tähendas seda, et sellises suures liigas, kus saada nagu tippinsenere, noh, võrreldes Skype'i, kes turul juba tegutses ja. Ja Hansapanga, slash Swedbankaga, et ikkagi noh, pärast oli võimatu konkureerida, noh, alapalgaga, on ju. Skype tahaks rohkem maksta, kirjutas investoritele, et andke rohkem raha ja muudke maksama, on ju, et noh, veel hullem oli Swedbank või Hansapank on ju, et noh, tahad turu tippu, ostame ära kõik, on ju, ja. Ja noh, see olid, palgad olid ikkagi üüratud, on ju, et noh, see oli krooni aeg, et kui ise suutsid maksta võib-olla kakskümmend tuhat krooni, siis noh. Swedbanki tippinseneril oli seal seitsekümmend tuhat ja, ja rohkem, on ju, et noh, tänapäeval, tänapäeval on see neli tuhat eurot, noh, polegi nagu väga hull, on ju, et noh, et, et aga, aga noh, toone oli see üüratu, on ju. Ja see on seda, et meil olime vaja leida mingi viis, kuidas oma nagu personaliprobleemid ära lahendada, noh, nii-öelda moel. Kus palk ei ole nagu ainuke argument ja siis sai noh, organisatsioonikultuuris sai tehtud revolutsioon täiesti, eks, mis hästi töötas ja teine oli see jah, et me pöörasime oma pead siis nii-öelda. Sama generatsiooni suunas, suur suunas, kus me ise tulime, ehk siis nii-öelda kuidas värvata juba enne, kui inimene üldse tuleb turu peale selle vahega, et ikka lõpetab ülikooli ära, aga kohe, kui ta ülikoolist ära lõpetanud, et siis tuleb sinu juurde, et tal ei olegi nagu muid valikuid, et ta kohe teab, et ta tahab sinu juurde tulla, et. See andis meile väga nagu NBA draft'ist võetakse uusi, on ju. Et noh, et see andis meile omal ajal väga tohutu edu, sest me ikkagi mitu aastat võtsime Tartu Ülikooli nii-öelda. Drafti esimesed kakskümmend, on ju, et tulid meile, eks, et uus generatsioon ja, ja noh, tänased. Me vaatame neid nimesid, kes meil siin tegutsevad, siis paljud on sellest põlvkonnast pärit, eks, et. Aga see oli meie viis ja see oli viisteist aastat tagasi, on ju, et, et ma arvan, nüüd on juba uued nõuksevad ja uued kombed, et, et aga läheme korraks üldisemaks, räägime üldiselt, kuidas nagu tööjõuturul on praegu, et Covid on noh, mitte läbi, aga ütleme nii, et mingil määral kontrolli all. Midagi nagu taastub, samas turismiga seotud ettevõtted, kes muidu olid õudselt hädasid, kliente pole, nüüd on teistpidi hädas, et kliente on liiga palju, on ju, et kui te praegu üldse tööturule vaatate peale, et mis siis on nagu suuremad trendid, mis on suuremad

No tegelikult ja, ei, see on jumala hea küsimus, sest et nagu tekibki küsimus, et kust need inimesed vahepeal jäid, et peaks ju olema hästi hordides inimesi praegu, kes otsivad tööd ka. Ja ongi natukene selline strukturaalne tööpuudus, aga. Need, kes eelmine aasta siis nii-öelda töö kaotasid, nad on vahepeal ümber õppinud, nad on uusi oskusi omandanud. Ja on läinud teistesse sektoritesse, et ütleme infotehnoloogia sektorisse, ütleme siuke klienditeenindus taastus seal. Kiiremini inimesed värvati sinna, et nad liikusid lihtsalt teistesse valdkondadesse ära vahepeal ja nüüd. Hotellindus, samamoodi hooajalusöölised põllumajandus, et ega nagu ei ole nii lihtne, et neid inimesi ikkagi ei ole nii palju saadaval. Jah, tööjõupuudus on küll, ei ole taastunud, inimesi on saadaval, aga. Aga mingites valdkondades on see ikkagi süvenenud, et inimeste puudus on. Et tegelikult, kui ma vaatan, kui ma räägin sulle üldse laiemalt natukene, siis hetkel Ameerikas, mis toimub, on rekordiliselt tööarv, tööpakkumisi. Seal on üheksa miljonit tööpakkumist inimestele hetkel. Ja, ja on hästi suur muutus toimunud selles, et inimesed tulevad töölt ära. Et ma ei tea, kas te olete kuulnud sellisest asjast nagu The Great Resination. Aga see on hetkel nagu Ameerikas lainena toimumas. Ehk siis inimesed tulevad töölt ära, et aprill-mai oli kuskil neli miljonit inimest tulid töölt ära. Ja miks nad tulid töölt ära, on see, et keegi ei taha minna tagasi kontoritesse või naasta tööle samadel tingimustel, mis oli enne pandeemiat. Inimesed on ära harjunud sellega. Et kodust tööd teha, ütleme, et on üks müügimees, kes pidi ennem käima hästi palju põllul. Olema seal face to face inimestega kohtuma, et nüüd ta siis vahepeal sai proovida, kuidas on seda telefoni teel teha ja ta ei taha enam tagasi minna. Pluss sealt tulevad ka igasugused töö tervishoiuga seotud teemad, et, et igal juhul on väga suured muutused. Ma ütleks, et praegu nagu Eestis ja Euroopas on natuke vähem, et Ameerikas on sihuksed suuremad lained nagu toimumas, et see on nagu väga huvitav jälgida.

Jah, et eks siis nagu Covid tõi kaasa ühe muutuse, et kui muidu oli noh, face to face miitingule nii-öelda või näost-näkku kohtumisele alternatiivi põhimõtteliselt ei olnud, et olid noh, olid generatsioonid, kes ütlesid, et noh, erilist vanem generatsioon, et. Et sorry, aga mina eelistan ikkagi inimesega kohtumist ja inimesega kohtumine tähendab seda, et me oleme samas ruumis, on ju. Siis nüüd sama generatsioon, kes sai ka Covidist kõige rohkem pihta, on aru saanud, et. Tegelikult võib-olla ei olegi vaja kokku saada, tegelikult on päris okei, kui ma selle arvuti värgisin enda ees tööle saan, et siis on päris okei. Sussi libistada ja kohvitass minna raamatukokku teha või kabinetti teha see kõne ära ja siis libistada sussi ennast jälle sinna terrassi peale on ju, et noh, et. Et, et selles põlvkonnas on toimunud, otsustajate põlvkonnas on toimunud nii-öelda suur nihe kaugtöö poole. Et selles mõttes me oleme tema kursis, aga ikkagi ma tuleks korra tagasi sinna selle ümberõppe poole, et, et kui me räägime sellest, et meie nii-öelda. Siis nii-öelda teenindussektor ei, ei saa enam tööjõudu, sellepärast et need inimesed on läinud, noh, ongi, ma ei tea. Kooltsentritesse ja mujale, mis pakuvad eksportteenust ja nii edasi, on ju. Mis saab, et noh, põhimõtteliselt tegelikult ju muud varianti ei ole, mida näiteks, ma ei tea, soomlased või rootslased on teinud, et nad on siis toonud selle. Teenindava seltskonna immigratsioonina sisse, aga seda meil jälle on kuidagi poliitiliselt vist ei taheta väga või mis seis sellega on, Reet, sina?

Restart jätkub ja me räägime täna Eesti värbamisettevõttega TalentHub ja räägime sellest, mis siis tööjõuturul toimub ja, ja esimeses lõigus me ajasime Taavi Vähemasti juhtmed krussi, aga saime aru, et teenindajaid ei ole. Ja need on kõik kuskil mujal, aga TalentHub on, kas te tegelete kogu nagu värbamisega, kogu tööjõuturuga? Et Reet ja Kätarin, teie enda taust on nagu väga IT, on ju? Erinevates suurtes IT-ettevõtetes värbajana töötanud, kus turul ta siis nagu olete oma, oma ettevõttega?

Suurusjärk on nagu sama, et on ka kolm ja neli, et, et see oleneb ka rollidest, aga mis TalentHub'i puhul on võib-olla see, et, et sa, me jõuame kõigepealt sinna, et kas sul on üldse midagi pakkuda ja kas, kas meie saame sind nagu aidata ka. Et vanasti oli see, et sa saatsidki töökuulutuse ja siis need agentuurid otsisid sulle ja tegid, aga, aga tänapäeval noh. Me jõuame nüüd kohe sinna, eks, et, et kõik on digitaliseerunud ja, ja selles IKT sektoris on nagu see puudujääk noh, kasvab iga päevaga. Et neid ettevõtteid on nagu seeni peale vihma ja, ja, ja tööjõud on väga palju puudu.

et mingit sellist nagu üheselt mõistetavalt sellist tööjõuvook nagu liikumist ei ole, et, et ma ei tea, Uptimist Kaukveri juurde või midagi sellist

Ja, aga üks asi, millest me oleksime ära mainima ikkagi, mille me immigratsiooni teema juures alati, mille pärast jääb kuidagi tahaplaanile, on see, et kui meil on tohutu tööjõupuudus ja kui me toome neid inimesi juurde, siis tegelikult majandus läheb suuremaks, meie kõigi elu läheb paremaks. Kuidas muidu need Rootsid ja Soomet rikkaks on saanud või Inglismaad, on ju, et ei ole ainult sellega, et on kamaluuva kulda aetud kokku viimased sajandid, on ju.