Tere tulemast kuulama riigi IT podcast 'i kriitiline intsident, kõige esimest osa. Mina olen Einar Laagriküll, SMIT -i baasteenuste valdkonna juht ja minuga on koos siin stuudios ka saatejuht Kärt Kinnas.
Kriitilise intsidendi podcast 'i eesmärk on tutvustada riigi IT -s toimuvat ning laiemalt avada sektoriga kaasnevaid põnevaid lugusid. Et Kärt, palun räägi paari sõnaga, kes sa oled ja kuidas oled seotud riigi IT -ga?
No ma ütleks, et riigi IT -ga olen ma seotud eelkõige kodanikuna, kes ma riigi IT -teenuseid tarbin. Aga nüüd juba aasta jagu olen ma töötanud riigi suurimas IT -majas SMIT -is personalijuhina.
Mis on su esimene kokkupuude riigi IT -ga või sellisega? Mida sa mäletad esimesena?
Küllap see on seotud ikkagi ID -kaardi teenuse kasutamisega. Ma arvan, et see võib -olla... Ja
Kriisiga vast mitte jah, aga, aga on ka kriitilisi olukordi ette tulnud. Ka see, millest me võib -olla täna hakkame rääkima, eks ole, et, et siis saame seda laiemalt avada. Aga Einar, kes sina oled ja mis on sinu roll tehnoloogiamaastikul?
Mina olen Einar, toimetan IT -s juba viimased paarkümmend aastat ja riigis sellest siis viimased kaks pool aastat, kui ma olen olnud SMIT -is baasteenuste valdkonna juht. Kus toimetame kogu infrastruktuuri, klienditoe, kõikide mitte otseselt äriteenuseid puudutavate teemadega, aga mis on olulised selleks, et riik kui selline siseministeeriumi vaates toimiks. Ja, ja see on see, kus me siis ka puutume kokku erinevate kriitiliste teemadega, et ja võib -olla minu esimene kokkupuude riigi IT -ga tegelikult on sellest hetkest, kui ma olin veel Telias ja pidin andma kriitilise intsidendi osas aru, kui Telia järjekordne rike siis põhjustas siseministeeriumile probleeme. Ja, ja käisingi siis oma praeguste kolleegidele seletamas, et mida me teeme, kuidas me teeme ja kuidas me edaspidi seda väldime, et see on siis võib -olla minu esimene kokkupuude riigiga.
Aga Einar räägi, miks meie saate nimi on kriitiline intsident?
Meie saate nimi, see tuleb, tuli tegelikult sellise ajurünnaku tulemusena, et me jõudsime järeldusele, et kodanikuna on oluline, et asjad töötaksid. Ja me üldiselt tahame, et kriitilist intsidenti ei oleks ja teeme endast kõik oleneva selleks siis ka IT poole peale, et need asjad oleksid sellised, et tõesti toimiksid iga ilmaga, iga kell. Ja sealt võib olla ka see kriitiline intsident, sest kui see kriitiline intsident juhtub, siis me tegelikult aktiveerume hästi tugevalt, kaasume erinevaid, kaasame erinevaid osapooli, nii Riiast inimesi kui kui kuskilt mujalt ja, ja üritame siis asju korda teha.
Aga mis hetkest muutub üks intsident kriitiliseks?
See on nüüd väga suhteline, üldiselt kui nüüd vaadata protsessikirjeldust täpselt või kokkuleppeid, siis ta muutub kriitiliseks see hetk, kui ta ohustab olulist riigi siis funktsiooni või oluliste teenuste toimivust. Ehk et me vaatame seda, et riik ei saa toimida normaalselt ja siis tegelikult ütleme, et okei, see on kriitiline, ma ei tea, näiteks piirid ei toimi või on ohus riigi maine tervikuna, et siis võib ka kriitiline intsident olla.
Mis meie saatele veel on iseloomulik nagu podcast 'idele üldiselt, et meil on ka külaline tavaliselt saates, eks ole?
Nii see on, et, et selles esimeses osas me võtame ette, tegelikult ongi siis läheme vaatama neid kriitilisi intsidente, mis Eesti riigis on juhtunud. Ja oleme kutsunud siia külla Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidendi käsitlemise osakonnas RTE juhi Tõnu Tammeri. Tere, Tõnu!
Aga räägi, millega sa tegeled ja milline on sinu esimene kokkupuude riigi IT -ga?
No ma alustan võib -olla sellest tagumisest otsast, et aasta oli äkitselt kaks tuhat kaks, kui ma olin tükk maad noorem ja tükk maad ilusam, kui tuli välja ID -kaart. Sain mina siis selle plastiku kätte, millel see ilus kiip peal oli, PINK koodid ja, ja, ja siis mina mõtlesin, et kuhu mina temaga nüüd sisse saan logida. Panka sai, CV Online 'i sai, see oli ka suht -koht kõik, kuhu temaga üldse sisse logida sai ja siis ma mõtlesin, et mille jaoks seda asja vaja on. Täna ma ei kujuta ette, kuidas ma saaks hakkama ilma mõne riigi autentimisvahendita, on see siis ID -kaart või pigem see, mis on mobiiltelefonis, et kas mobiil -ID või Smart -ID, et see on nagu osa igapäevaelust, et. Aga millega ma tegelen? Meie meeskond seisab hea selle eest, et Eesti küberruum oleks puhas igasugustest ohtudest, mis võivad kas seest või väljast ohustada ja töötame iga päev selle nimel, et, et Eesti inimestel oleks üksnes positiivsed kogemused IT -teenuste osas.
Kas see alati ka nii on, tuleb sulle mõni kriitilisem intsident ka meelde, mis sinu tööajaloos juhtunud on?
Ei, ma ei, kindlasti ei tule, ma nüüd ajasin kõigile kõva pada, aga, aga noh, eks neid asju juhtub kõigil, et, et, et ei juhtu nendel, kes ei tee. Et, et, et kui me mõtleme riigi infosüsteemi ameti enda eelmise suve pildikaasust, kus kolmandal osapoolel oli selleks mitte ette nähtud ligipääs riigi fotode andmekogule. Või, või kui on mõnel teenusel näiteks käideldavuse rike, et, et üks või teine asi ei tööta, mis on nii nagu Einar ennist kirjeldas, noh riigi toimimiseks eluliselt vajalik.
Jah, aga ütleme selles mõttes, et ma olen täitsa nõus, et neid asju juhtub pidevalt ehk et ongi tehnikasport nagu väga -väga nagu üldisemalt võttes. Aga kui me räägime sellest eelmisest kaasusest, millele, milleni sa jõudsid, siis kakskümmend üks juuli eelmine aasta kaks tuhat kakskümmend üks toimus siis see intsident, mille käigus meedia andmetel varastati kakssada kaheksakümmend kuus tuhat nelisada kolmkümmend kaheksa dokumendifotot. Ja meedias, meedias teame ka seda, et pahalane pääses ligi isiku nimedele, isikukoodidele, piltidele. Ja ka seda teame, et siis ta tegelikult on ka juba kohtus see kaasuse läbi käinud ja, ja sealt on ka siis otsused tehtud. Et aga kas sa saaksid rääkida Tõnu natuke lähemalt, et mis siis ikkagi päriselt juhtus, et mis, mis selle kaasuse taga oli või, või mis seal toimus?
Nagu numbrit vaadata, siis selle numbri me panime, panime ise kokku, sest et esiteks iga intsidendi puhul on oluline aru saada lõpuni, et mis siis toimus. Ja, ja, ja sellesama uurimistöö põhjuseid vaadates tuleb minna tagasi aastasse kaks tuhat seitseteist. Kui oli eelmine ID -kaardi kriis, see, mida võib -olla kõige rohkem teatakse. Kus ID -kaartidel avastati oluline turvanõrkus, mis võimaldas siis ligi saada sellele osale tundlikust infost, mida sealt noh, tavainimesel ei peaks olema ligipääsu, ehk et sinul ei peaks olema seda infot, mis on ainult minul ja, ja vastupidi, eks ole. Ja see on, see oli ka meie poolt tõestatud. Ja, ja selle üks lahendusvariant toona oli, et, et vana meetodiga siis RSA kaks tuhat nelikümmend kaheksa krüpteerimisalgoritmilt mindi üle elliptiliste kurvikute peale. Ja, ja see oli uuem tehnoloogia, ta on turvalisem tehnoloogia, aga seal on teatud kiiksud. Ja mingid asjad paraku ei töötanud nende uute, uute lahendustega ja siis selleks, et, et hoida asjad käimas, mingid kontrollid keerati kinni. Ja, ja, ja iga kord, kui sa mingisuguse kontrolli, mis on sinna ette nähtud, kinni keerad, siis noh, paratamatult võib tekkida oht, et, et see kontroll, mis siis pidi midagi kontrollima, enam ei kontrollinud. Kui nüüd keegi avastab selle, et, et oi näed, et, et on võimalik tõepoolest näitlikult ise siis välja anda riigi nimele sertifikaate. Ükski süsteem ei kontrolli, et, et kas see tõepoolest on välja antud SK ID Solutionsi poolt, kes on siis riigi selle valdkonna partner. Või see on sul ise kodus laual välja kirjutatud ja näeb igatepidi täpselt sama välja, nii nagu SK poolt välja antud sertifikaat. Noh, siis ei ole vaja ette kujutada, mis, mis need tulemused võivad olla.
Ehk siis sisuliselt teenus usaldas seda päringut, mis ta poole tehti.
Teenus usaldas seda päringut, mis tema poole tehti ja, ja tegelikult noh, kui tõele au anda, siis me vaatasime sellise pilguga Eesti selliseid avalikke, avalikult kasutatavaid teenuseid umbes pool aastat varem. See teenus ei tundnud pilti, siis me tuvastasime sarnase puudusega teenuseid veel teisigi. Millest me siis noh teenuseomanikke teavitasime ja, ja tänaseks ma loodan, et, et, et me oleme tükk maad paremas seisus, kui me olime toona.
Aga kuidas nüüd see konkreetne kaasus avastati, kuidas te sellele jälile saite, ma saan aru, et te tegite pool aastat varem sarnase ründevektori vastu siis kontrolle, tuvastasite muudes süsteemides, see jäi kahe silma vahel, et aga kuidas te nüüd selle konkreetse kaasuseni jõudsite, et kus see, kus see info tuli, et midagi toimub?
Nii konkreetne kaasus tuli noh, nii nagu IT -s ikka, et, et vahel, vahel lihtsalt läheb hästi ja, ja ta esimest korda jäi silma sellega, et noh, ründaja kasutas hästi palju erinevaid proxy'sid või noh, ütleme, et selliseid vaheservereid. Kustkaudu päringuid teha selleks, et oma, oma tegevust võib -olla pisut hajutada. Ja, ja jäi ta silma sellega, et, et ühelt Põhja -Aafrika IP aadressilt tehti väga lühikese ajaga hästi palju päringuid. Siis noh, vaadates nagu andmetele otsa, olid kõik sellised naisterahvad, keskeltläbi võib öelda, et sihuke kaheksateist, kakskümmend viis vanad. Noh, et, et pigem jäi nagu mõte, et noh, et äkki on siin mingisugune inimkaubanduse või, või, või sihuke kaasus. Ja, ja vaadates siis nagu süvenenumalt asjale otsa, võttes täiendavalt sihuke pool tundi, selgus, et, et see, mis esmasena tundus, noh, sihuke pisut kahtlane ja, ja tegelikult seal kivi all oli veelgi suurem vähk peidus.
Aga millest siis sellised ründed tegelikult on tingitud ja kuidas noh tõepoolest, kuidas see valim tekib siis, et ma isegi olin seal valimis ja või noh sattusin sinna ja mõtlesin samamoodi, et olidki naisterahvad seal enamasti, et kes see tellija siis nii -öelda on?
Kui vaadata seda lõppstatistikat, siis mingil põhjusel tõepoolest isik eelistas kas siis kolme või, või, või viiega algavaid isikukoode, et, et, et neid oli mäekõrguselt rohkem, kui oli meesterahvaste isikukoode, et, et miks noh, seda tuleb küsida juba tema enda käest. Et
kas tegemist on mingi uue Tinderi teenusega äkki või?
Ma arvan, et, et siin seda ei olnud, aga, aga noh, päeva lõpuks seda jah, tuleb, tuleb küsida tema käest, et miks ta seda tegi. Aga kui sa mainisid, et, et noh, et, et noh, läksid nii nimed kui, kui, kui isikukoodid, siis ma siin noh, nagu natukene õiendaks, et tegelikult heas mõttes. Et, et nimed ja isikukoodid on avalik info ja see on kättesaadav tänu sellele, et, et meil on noh, kogu see ID -kaardi ja, ja mobiil, mobiilse ID ökosüsteem, noh, mis ongi avalik võti ja salajane võti, ehk et, et avalik võti ongi avalik. Ja mul on näha, et, et Einaril on tõepoolest olemas eesnimi ja perenimi ja mingi isikukood ja nüüd, kui ma sellele saajale siis krüpteerin, eks ole, tema avaliku võtmega, siis sina oma ID -kaardi salajase poolega saadki selle lahti krüpteerida.
Jah, kindlasti ühekaupa saad sa nüüd sealt otsida tänasel hetkel
massilise. Otsa otsida ka rohkemate kaupa, kõik on avalik. Ise küsimus, kas seda päris, päris sellises mahus peaks saama, aga, aga niimoodi see teenus on riigi poolt hangitud.
Aga kes siis turvalisuse eest vastutab?
Eelkõige vastutab turvalisuse eest teenuse omanik.
Ehk siis see, kes on seda arendanud ja see, kes on selle omanik?
See, kes on omanik, see, kes on arendanud noh, ütleme, et, et kui sa arendad iseenda jaoks, siis sa oledki omanik. Kui mina näiteks mõne SMIT -i lepingupartnerina arendan seda SMIT -ile ja SMIT pakub, noh siis on SMIT selle teenuse omanik. Kui SMIT selle halduse outsource 'ib, siis ega ta sellest omanikustaatusest lahti ei saa, ehk et, et siin on oluline saada aru, et, et vastutust ei ole võimalik delegeerida. On võimalik delegeerida ainult ülesandeid ja, ja, ja, ja omanik ikkagi vastutab.
Aga kas mina tavakodanikuna ka midagi saan teha sellisel juhul? Kas, kuidas mina tavakodanikuna saan oma turvalisust kaitsta?
Tavakodanik saab oma turvalisust kaitsta päris erinevatel viisidel, et, et IT -vaatlik e -portaal on, on võib -olla kõige parem selline ülevaatlik koht, kus infot saada. Aga noh, kõik needsamad üldised hügieeninõuded, millest me räägime. Vaadake, et teie IT -seadmed oleksid ajakohase tarkvaraga ehk et uuendage. Kehtib nii arvutite, nutiseadmete, koduste, koduse teleka kohta, mis on internetti ühendatud. See kehtib iga seadme kohta, kus on tarkvara. Lisaks sellele vaadake, et te oma paroolidega käite turvaliselt ümber, noh, kasutage tugevaid paroole, kasutage kahetasemelist autentimist ja hoolitsege selle eest, et te igal pool, kus vähegi võimalik, oma parooli sisse ei pane, ehk et vaadake, kus, mis on see koht, kus te parooli sisestate.
Mu tutvusringkonnas võib noh väga niiviisi jämeda joonega öeldes jagada mõttemallid kaheks, et on neid, kes hoiavad oma privaatsust kiivalt ja oma andmeid kuhugi ja kellelegi ei jaga. Ja siis on neid, kes ütlevad, et nemad küll midagi ei karda, et andmed on avalikud ja midagi ei juhtu nendega, kui andmed ära varastatakse. Et milline see õige käitumisviis siis on siis?
No õige on väga selline subjektiivne, et, et, et kusjuures mina ise arvan, et, et need mõlemad viisid on, on pisut väärad. Alustame sellest tagumisest otsast, et, et kõik need, kes ütlevad, et noh, et kõik andmed on avalikud, siis esimene asi on, et lase mind oma postkastile ligi. Vaatame me kellega ja mida sa oled siis nagu suhelnud ja mis sul sealt läbi on käinud ja noh, tavaliselt nagu seda ei taheta või. Ma ütlen, et noh, et anna telefon, et vaatame, mis, mida sa oma kaameraga, mis pilte sa oled teinud, et noh, et noh, tegelikult saadakse aru küll, et, et võib -olla seesama lähenemine, et noh, et kõik on avalik, et võib -olla päris nii ei ole. Aga teisalt IT ei tööta ilma andmeteta ja ei ole võimalik saada täna mitte ühtegi, noh, on see siis riigiteenus või, või, või erasektori pakutav teenus, noh, ma ei tea, Facebook või, või Google või mis iganes, eks ole. Sul ei ole võimalik saada seda teenust ilma andmetöötluseta. Iga andmetöötluse puhul noh, need, need andmed ikkagi jäävad maha, nad jäävad alles ja, ja mõelda, et, et noh, et minust ei jää mitte midagi maha, minu meelest on ka tiba väär. Noh, kasvõi juba selles, et, et, et ma pean ikkagi neid andmeid andma, kui ma seda teenust tahan saada, ei ole võimalik teha noh, näiteks Tõnu Tammeri nimele Facebooki kontod või ma ei pane sinna sisse Tõnu ja Tammer. Ja, ja, ja kui ma tahan, et inimesed võib -olla lihtsamini näeksid, kes see Tõnu seal on, noh paned pildi ka, eks ole, et päeva lõpuks selleks, et midagi saada, sa pead midagi andma. Nii et, et, et, et see päris selline, selline privaatsuse teema täna enam, noh, ta, ta ei toimi selliselt, ta ei toiminud kunagi ammu siis, kui me ühiskonnana võib -olla ühe suure katuse all elasime. Ja, ja, ja ma arvan, et, et ta päris sellisel kujul ka tulevikus ei toimi, et, et küll see ei tähenda seda, et, et me peaksime valimatult igale poole andmeid lihtsalt ämbriga alama.
Aga hetkel minu teada on juba päris mitu aastat kehtinud see võimalus, et sa saad öelda teenusepakkujale, et kustutama andmed. Et noh, see nagu mingit pidi võiks ju aidata sind või, või see ei ole nagu täiuslik või kuidas sa seda näed? Et sa ei saa kõike kustutada ikkagi, olenemata sellest, et ma palun Facebookil kõik oma kontod ära kustutada ja kogu sisu, mida ma sinna pannud olen.
See tõepoolest nii on, et, et võtame lihtsama näite, mingisugune e -pood Eestis. Oled sealt korra midagi tellinud, pärast ütled, et palun kustutage minu andmed ära. Siis tõepoolest andmekaitse üldmääruse järgi andmed tuleb kustutada ja ma usun, et, et enamik poepidajaid seda teevad. Aga seal on terve hulk erandeid, näiteks kõik, mis puudutab arveldust ja maksmist. Seadus nõuab, et neid andmeid säilitatakse seitse aastat pluss jooksev aasta, eks ole, ehk et, et sul on teine hulk nõudeid, mis jällegi ütleb, et, et mingit hulka andmeid tuleb talletada, mingi teatud ajaperiood, eks ole. Et noh, et, et pöörduda peale tehingud teenusepakkuja poole, et nüüd kustutage kõik ära, et noh, et, et siin taaskord tuleks nagu inimestele adekvaatselt öelda, et see ei tähenda, et juba homne päev iga viimane kui infokild andmebaasidest on kustunud.
Digiriigi arengukava ju räägib ka sellistest andmete korrastamisest ja terviklikust vaatest, et põgusalt on ka meedias räägitud nõusolekuteenustest, et mida see täpsemalt tähendab, et kas see annab mulle siis kasutajamugavust juurde või, või, või kuidas see minu elu paremaks teeb? Maks teeb?
Andmetöötlust. Andmetöötlust, andmetöötlusel peab olema otstarve. Need otstarved, mis on ära kirjeldatud selles samas andmekaitse üldmääruses, neid on, kui mälu mind ei peta, äkki oli viis. Ja, ja üks põhjus, miks andmeid võib töödelda, on esiteks see, et, et inimene on selleks nõusoleku andma. Noh, tavapäraselt see ongi erasektori teenuste puhul, noh, kui ma tahan Facebooki kontot saada, siis mul tuleb selle konto jaoks mingi hulk andmeid anda, eks ole. Et, et ja nüüd on siis, kui me vaatame riigi nõusoleku teenust, mida siis riigi infosüsteemi amet parajasti arendab, siis see lähtub samast printsiibist, ehk kui riigil on mingisugune hulk andmeid, mida ta on seaduse alusel korjanud. Siis kui isik annab nõusoleku anda need andmed mingiks otstarbeks, mingiks ajaks erasektori ettevõte kasutada. Noh, kui, kui usaldusväärne ja, ja, ja tõene info, mille pealt siis võib -olla erasektori ettevõte saab sulle teha näiteks parema pakkumise. Siis nõusolekuteenus võimaldab need andmed avada erasektori ettevõttele.
Vist üks hea näide või ütleme lihtsustatud näide sellest on elektrituru hinnapakkumised, kus sa saad ka volitada nii -öelda siis võrguteenuse pakkujal, aga siis seda tarbimisinfot ja siis saad siit kenasti küll tänasel hetkel hästi kõrge hinnaga pakkumised, aga, aga saad siis pakkumised on ju küsida enda jaoks.
Kindlasti sa saad päris ilusate numbritega pakkumised.
Praegused kõrgetega, mis on nagu võib -olla siis tore, aga. Et,
et, et noh, see on jah, näiteks üks näide, eks ole, et, et, et ma võin või noh, ütleme, et, et nii nagu ma saan anda ju volikirja, et, et ütleme, et, et abikaasaga elame koos, mida me mingil põhjusel ei saa notarisse tulla, kui on maja ostmine, et siis noh, abikaasa saab minu nimel seda tehingut teha, et, et päeva lõpuks noh, oluline on see, et, et sellistest volitamisteks jääks jälg maha ja, ja. Ja pärast, kui midagi toimub, et, et noh, et see oleks tuvastatav, et tõepoolest sel, selline oligi isikutahe.
Noh, ma kasutajana mõtlen, et kas kuidagi nagu klikkide arvu lõpuks ei kasvata, et. Et kui ma praegugi surfan mingitel lehtedel ja kogu aeg küsitakse nõusolekut ja see on by default ju pandud nii, et kõik nõusolekut ma annan, on ju. Ja kui ma ei viitsi seda lahti klikata, mida ma kujutan ette, et väga paljud ju ei viitsi, siis su andmed lähevadki igale poole laiali, et, et kuidas see mu elu mugavamaks peaks tegema
turvalisuse eesmärk on peamine, eks ju, sellest ma saan aru, aga.
Sa küsid väga provokatiivselt, et kuidas see su elu peaks paremaks tegema, ma ei ole lõpuni veendunud, et seadusandjad selle peale selliselt on alati mõelnud. Aga, aga noh, kui isiku nõusolekut küsitakse, siis, siis ei saa pelgalt selle peale, et ta veebilehe avab. Ja kuskil ei kliki, noh, sa ei saa seda nõusolekut ka niisama nagu by default eeldada, eks ole, ehk et, et, et minu meelest see ei tee isikute, isikute sellist elu mugavamaks. Ja, ja noh, täpseltki see, et, et sul esimene valik on alati sihuke roheline, et, et jah, nõustu kõigega. Minu meelest seega seda turvalisust päris nagu selliselt ei kasvata ja, ja võib -olla õpetab, et noh, et iga koht, mis on nagu rohelisena hästi serveeritud, see ongi mõeldud klikkimiseks, et. Et, et võib -olla ta ka õpetab natuke valesid töövõtteid, kurjategijad täpselt samamoodi, loovad midagi atraktiivselt, atraktiivset lootuses, et sa klikid. Nii et, et, et, et noh, need on need rasked otsustuskohad ja, ja kuskilt maalt, kuskilt maalt tuleb, ma arvan, meil endil kui IT -inimestel tegelikult harida poliitikuid. Et, et, et mida nende üks või teine nagu noh, ütleme, et, et eelnõus kirja pandud sõna tegelikult nendele endale ja kasutajatele võib tähendada.
Aga see nõusoleku teenus, vaata kui Tõnu saab abikaasale volituse anda ja ta ei pea ise notarisse minema, siis see on kasutajamugavus küll, lihtsalt see on puhtfüüsiliselt ta ei pea kohale minema. Jah, klikke peab tegema, aga sisuliselt on tal see võimalus, et see võiks olla kasutajamugavus.
Aga millised ohud sellega kaasnevad? Noh, üks, üks mõte oli, et kui ma ikkagi oma andmeid kuhugi anda ei taha, et siis, siis ma ei saa ka ju teenuseid lõpuks kasutada, et aga mis, mis ohud sellega veel võivad olla?
Ega noh, ütleme, et, et see on kohe kindlasti, et, et kui ma andmeid anda ei taha, siis ma teenust kasutada ei saa, et, et noh, et, et nii nagu iga teenus, IT -teenus nõuab teatud andmete töötlemist. Siis nende andmete, noh, sa ei töötle neid nagu ainult sel hetkel, kui sa tarbid, vaid sa pead ju ka midagi talletama, eks ole, et noh, ütleme, et me loome sulle konto. Siis me peame ju kuskil talletama sinu kui kliendi andmed, sinu kasutajatunnuse, sinu parooli, eks ole, et, et, et võib -olla terve rida muid asju ka. Ja, ja kui me nüüd seda sinu kohta talletatud infot hästi ei kaitse, siis on võimalik kolmandal osapoolel esiteks saada nendele ligi, aga veelgi hullem, kui ta neid muutma läheb. Ehk et, et see arve, mis sa võib -olla teenuse eest pead tasuma üks euro, on äkki sinna mõned nullid otsa tulnud, eks ole, et, et ma ütleks, et see on võib -olla isegi, et hullem.
Kuidas sa laiemalt hindad Eesti digiriigi kuvandit, et oleme küll digitaalmajanduse ja ühiskonna raportis üsna kõrgel kohal, eriti avalike teenuste osas, kus me oleme ju liidrid. Aga kas seal on natuke sellist vana rasva peal liugalaskmist?
Kui neid teenuseid hakati digitaliseerima, siis see esimene ots tööst tehti ära ja see on üsna hästi tehtud ehk et, et kõik see, mis vanasti toimus paberil, nüüd toimub arvuti peal ja, ja ta toimub tükk maad efektiivsemalt. Kas see tähendab, et protsess olemuslikult on tükk maad efektiivsem ja siin ma natukene jääks eriarvamusele? Ehk et, et kui ma lähen täna näiteks taotlema dokumenti, ma saan mugavalt uut ID -kaarti taotleda politsei iseteeninduses. Ma pean selle eest maksma. Tähendab, et seal kuskil on maksete moodul, mis on jah, mingid integratsioonid makseteenuse pakkujatega, pankadega ja nii edasi, nii edasi. Täpselt sama moodul on mul olemas maksuametis. Täpselt sama moodul on meil veel rida teistes teenustes. Selle asemel, et noh, et, et see protsess nagu ära optimeerida, hea küll. Kui mu maksukäitumine on hea, maksuametil pretensioone ei ole, lükka nõue minu vastu maksuametisse ülesse, järgmine kord, kui on tuludeklaratsiooni aeg, saab ära klatitud. Selles mõttes, et, et selles protsessis on juba mingi tükk, mida sa ei pea haldama, sa ei pea arendama, sa teed lihtsalt liidese, et, et nõue läheb ülesse. Või vastupidi, et, et noh, maksmiseks noh, nii nagu täna, täna paljudes veebipoodides, et, et, et need maksmised ongi sellised. Swedbankist login näiteks Luminori, teen makse ja siis sealtkaudu jõuan poodi tagasi, eks ole. Et, et, et noh, et, et see maksu, maksumaksmine toimub näiteks hoopis maksuameti keskkonnas ja pärast sind tuuakse tagasi sinna dokumenditaotlusesse, et noh, makse on ilusti läbi läinud. Noh, et meil neid kohti, kus me ideeliselt saame nüüd nagu IT -d veelgi mõistlikumalt kasutada. Ma arvan, et neid meil on.
Kas siis tegelikkuses on see natuke ka küsimus selles, et kui nutikad me oleme äriprotsessi ülesehitamises või? Et neid komponente meil on palju, aga me lihtsalt võib -olla ei võta maksimumi nendest välja.
Võib -olla sa Einar pead seletama, et riigi mõistes, kui sa kasutad sõna äri, et mis sa selle all silmas pead?
Jah, mina räägin erasektori taustaga siis sellest, et ikkagi siis asutuste oma sisemised töövood või, või protsessid, mida nad toimetavad, on see siis mingisugune trahvimenetlus või on ta loa taotlemine või mis iganes ta siis sul on lõppkokkuvõttes, et see on minu jaoks äriprotsess.
See on ühest küljest siis äriprotsessi teema, aga ta on kohati ka õigusteema, et, et kui sul on ikkagi jõuga seadusesse ette kirjutatud, et, et see protsess näeb välja samm üks, seejärel samm kaks, seejärel samm kolm, seejärel samm neli, siis sa ei saa seda protsessi kuidagi nagu ilma õigust muutmata ringi teha. Et noh, et üks hea näide, kus me oleme seda protsessi ja, ja IT -d natukene nagu paremini korraldanud, on autentimise pool riigis. Et, et, et kui varem iga teenusepakkuja noh pidi ise sellise ID -kaardiga autentimise lahenduse looma, et siis täna kõik riigisektori asutused saavad kasutada RIA pakutavat tara. Mis tähendab, et sind suunataksegi vastu tara, sa autendid ära, sa tuled tagasi, eks ole, saad oma teenust kasutada. Mis tähendab, et meil on selline keskne üks koht, mida me arendame, mida me hoiame teatud standarditele vastavana ja kõik saavad kasutada, ehk et, et kujuta ette, et noh, et viiekümnes süsteemis samaväärne komponent jääb arendamata, jääb haldamata, jääb hooldamata, see tähelepanu ja see raha saab minna sinna, mis, mis loob rohkem väärtust.
Aga kas siin ei ole ka tegemist sellise, et ühtepidi sa võidad seda haldus - ja arenduskoormuse pealt. Teisipidi, kui me mõtleme ka sellele, et milline nagu ühtne punkt, mis võib katki minnes mõjutada absoluutselt kõike. Ehk et sul see kaskaadefekti küsimus, kuidas sa sellesse, kuidas sa seda näed, et kas pärast sellest ei või olla see üks suur kriitiline intsident, et ongi keskne tara katki, põhimõtteliselt riik seisab, sellepärast et tara ei tööta.
Küsimus on igati õige. Ma siis, kui ma kunagi taaskord noorem ja ilusam olin, ma küsisin hoopis teise küsimuse. Kui sa vaatad, kui sa vaatad, noh, on see mingisugune tõstuk või, või tuletõrje redelauto, siis neil reeglina on sihuke päris kahekohaline arv rattaide all. Aga samas, kui ta nüüd selle korvi ülesse tõstab, tal on reeglina sihukest neli hüdraulilist käppa, mille peal ta seisab. Kuule, kas mõistlikum ei oleks, et sul on ju rohkem? Öeldi väga lihtsalt, et need neli on stabiilsemad kaksteist. Ehk et jah, printsiibis ma olen nõus, aga vaatame, mida sa vastu saad, mida sa ära annad. See tähendab seda, et, et, et selle vähemate komponentide puhul võiks nagu latti maha lasta, kindlasti mitte. Aga kui ta maha kukub, siis on see mõju nagu, nagu laiem, eks ole, ma olen sellega nõus.
Aga tõenäosusteooria järgi, mida rohkem erinevaid komponente, seda suurem tõenäosus, et midagi juhtub, et nüüd on see küsimus ainult, et kui sul on. Seesama üks komponent on hästi paljudes asjades, et noh, on ta siis parem või halvem, et noh, ma ütlen, et seal on ilmselt kaks eri vaadet asjale ja.
Mingil hetkel tal, tal tekibki nagu sihuke tasakaalupunkt, eks ole, et, et, et noh, sul on võimalik ka nagu seda, seda teenust skaleerida selliselt, et, et sul printsiibis on üks teenus, aga, aga noh, neid komponente, mis siis seda teenust üleval hoiavad, on, on nii omajäägu dubleeritud, et, et teenus tervikuna ei tohiks katkeda.
Põhimõtteliselt sul ei ole mitte üks instants, vaat võib -olla need on.
ütleme, et, et meil on samasugune keskkond on noh näiteks SMIT -i kõhu all, teine on meil endal, eks ole, tõenäosus, et mõlemad korraga käpuli on, on natuke väiksem kui, kui ainult üks, eks ole.
Okei, aga kuidas neid suuri, neid probleeme, ütleme selliseid kriitilisi intsidente nagu, mis see nagu sisuline asi on, mida me vältima peaksime, on seal mingisugust ühte sinu kogemusest, mingit mustrit taga, kus need asjad nagu alguse saavad?
Kõige, kõige võib -olla sellisem lihtsam näide, mida ma toon sellise küsimuse peale, on see, et, et teenuse omanik ise ei tunne huvi, kuidas tema teenus välja paistab. Ehk et sul on terve hulk nii tasulisi kui tasuta töövahendeid, mis võimaldavad seda teenust testida. Kui sa selle teenuse paned püsti, ilma testimata ja aru saamata, et kuidas ta siis nagu vastaspoolele välja paistab, siis esimene koht, kus tekib tõehetk, on siis, kui vastaspool sinna otsa vaatab. Noh, mõistlik oleks, et sa vaatad ise sinna otsa, oled ise sellega rahul, ükskõik mis tööriistaga vaatad, kõik paistab ainult roheline, noh, piltlikult öeldes ilus. Sa oled teinud endast kõik oleneva, no alati võib juhtuda mingisugune force measure, eks ole, aga, aga sa oled üle vaadanud.
Ehk siis kehva omaniku tunne on see, millele sa vihjad, et kas siis riik on mingites kohtades kehv omanik või?
Ma ei ütle, et, et see tähendab ilmtingimata kehva omanikku, küll aga, aga kas ei osata oma teenust vaadata või, või, või ei osata mõõta? Et, et, et saada aru, et, et noh, et, et kui ma paneksin nüüd punase mütsi pähe ja, ja tahaks nüüd nagu pahatahtlikult ühte või teist teenust rünnata, eks ole. Et, et, et mis vaade sellest teenusest siis välja paistab. Ehk et küsimus ei ole selles, et kas ma saan selle teenuse abil punktist A punkti B, nii nagu see protsess ette näeb. Aga kas ma sellel teekonnal ei saa kuskile täiesti võpsikusse ära eksida, suhu ära vajuda või või midagi muud?
Et siis sinu hinnangul nagu mingeid muud tegurid ei ole, et põhitegur on see tooteomanik või see nii -öelda jah, tema temas või sellesse isikusse või tiimi jääb see asi kinni põhiliselt? Noh,
neid, neid, ma arvan, et, et laias laastus sa võid seda, seda näidet laiendada noh erinevatesse võtmetesse, et on see mingisugune seadistus, eks ole, mis apsakas ei tule välja. On see mingisugune paikamata komponent, mis ei tule välja, sest et sa taaskord ei ole seda, seda testinud, eks ole. Et, et kui me oma asju paremini testiks, siis ma arvan, et, et see, kuidas meie teenused välja paistavad, oleks hästi palju, hästi palju parem. Mitte üksnes turbe mõttes, noh tegelikult ka turbe mõttes, sest käideldavus on ka turve, eks ole, et, et. Et väga rumal küsimus või noh, näide, eks ole, aga kui paljud riigiteenused toetavad kahte. Mis tähendab seda, et, et su veebibrauserisse sisu ei laeta mitte nagu ühe toruga bitid jadas, vaid sa piltlikult öeldes paned paralleelselt sisu jooksu erinevatest elementidest, noh. Kui palju, kas, kas nüüd omanik on üldse kontrollinud, eks ole, et, et selliste pisikeste asjadega ma saan seadistusega, ma saan oma teenust teha nagu tükk maad kiiremaks, mis kasutajale on, on tegelikult see positiivne kasutajakogemus.
Teisipidi noh, kui mõelda sellele nüüd kahe poole aastaga, mis ma ise olen olnud, siis mingites kohtades tundub ka see, et meil on, me oleme ehitanud viisteist aastat mingit monstrumit. Me oleme selleks saanud kindlasti Euroopa Liidu rahastuse või välisrahastuse mingi hetk. Ja, ja siis ta on jäänud tiksuma ja, ja noh, tegelikult ei ole seda nagu pidevat rahastus elukaare hoidmiseks ja edasi arendamiseks, sest noh, ükskõik, mida sa sisse tood, sest rusikareegel on see, et. Sada protsenti paned raha sisse, sada, sada ühikut paned raha, kakskümmend ühikut pead panema elukaarde, et noh, sihuke viie aasta tagant nagu praktiliselt sama rahastus tuleb jooksvalt peale, et, et ilma selleta sa ei saa. Et kas see asi on siis nagu riigis meil täna paigas?
Kõlab umbes täpselt, nagu sa ütleks, et, et, et vot näed, helikopteri ostmiseks raha on, aga kütuseks raha ei jätku, et, et ja siis, et noh, et aga milleks me selle kopteri siis üldse ostsime, ainult selleks, et vaadata või?
Siis kui teoorias vaja on, siis võtame autodest ja kallame teise masinasse on ju, teoorias, kui see töötab, ma ei kujuta ette, aga.
Et, et, et, et eks siin ole omajagu, omajagu selliseid puuduseid, et, et see, millele sa viitad, selline omamoodi kummaline rahastus, eks ole, kindlasti ei aita kaasa. Et, et aga, aga noh, teisalt on ka arusaam natukene vale, et noh, et kuule, et ma ju eelmine aasta andsin sulle raha, et kust sa selle panid? Sul on jälle vaja raha ja, ja noh, seesama mõõtmine, millest ma räägin, et, et, et kui sa nagu oma tooted ja teenused noh, mingisugusest ühest koodianalüüsi tööriistast läbi lased. Saad kindlasti, et näed, see komponent on siin kaks versiooni vana, vahepeal on leitud, näed, kolm auku, eks ole, ja sa iga teenuse peale paned selle raporti kokku ja ütled, et noh, et, et näed, et nende fiksimine maksab nii palju ja mul on mõõdetav, noh, miks ma tahan seda, eks ole. Et, et kogu aeg leitakse auke, et ma tahan pakkudagi head teenust, eks ole, tahan turvalist pakkuda. Et, et, et näed, et või näed, noh, see viga, mida, mida näiteks eelmine aasta leiti, et, et ma seda üle -eelmine aasta ei saanud leida ja selle peale raha küsida, eks ole, et, et noh, seda võib -olla natuke tuleks nagu ilmutatumal kujul juhtidele selgitada, kes, kes võib -olla IT -st on natuke kaugemad.
Me oleme nüüd riigi poolt siin üsna, üsna põhjalikult lahanud, aga, aga kui sa nüüd võrdled riigi ja era seisuturbe vaates, et kuidas sa seda kommenteeriksid?
Ütle ausalt, sa ei pea üldse elustama.
Küsimus ei ole üldse ilustamises, kuna ma nimedest ei räägi, siis, siis seesama oma teenuse vaatamine. On neid, kes tunnevad huvi ja, ja, ja need, kelle puhul see huvi noh, ütleme, et sa vaatad otsa, on näha, et, et teda huvitab, kuidas tema teenus välja paistab ja kuidas ta on, on seadistatud. Aga väga paljud seda ei tee, kus erasektor on parem, on just seesama see, see protsessi disain ja, ja, ja mõtlemine, et, et kas mul kõik tasub ise teha või mul mingites hetkedes ongi mõistlikum, noh, ma ei tea, ütleme, et see väline teenusepakkuja, kes tegeleb maksetega. Ma integreerin oma lahenduse, ma seda moodulit ei pea ise ehitama, ma ei pea noh neid nõudeid auditeerima, eks ole, neid nõudeid ise täitma, et. Et mul võib -olla on nagu, on aasta peale on mõistlikum see võtta sisse kulu noh ja, ja jätta sellised investeeringud tegemata, skill 'id hankimata. Ma ei tea, mingisugused vastavused hindamata, eks ole, noh, mis ongi konkreetselt näiteks maksete töötlemiseks seotud.
Aga seal vist, see tuleb nagu see erasektori niisugune eripära, et kõiki asju peab olema võimalik omaniku kasumisse nagu mõõta väga selgelt, et nad võtavadki seda väga niisugune profit loss, vaatad, mis on, tasub, ei tasu ja neid äririske võetakse võib -olla nagu erinevalt. Küsimus on lihtsalt selles, et kas neid äririske võetakse riigi vaatest nagu julgemalt ka mingitel hetkedel, et kas nad nagu teatud nurki lõigatakse, et noh riigina sa ei saa seda lõigata või? On sul niisugust kogemust või ei ole?
Noh, kui me, kui me vaatame selle pilguga, et, et, et kas intsidente juhtub ka erasektoris, siis kohe kindlasti juhtub. Ja, ja siin mõni aeg tagasi ma käisin ühel üritusel, kus üks kolleeg ütles, et ei noh, meil on see lunavara siin siin kuus korda olnud, et me iga kord backup 'is taastame, et, et mis ma mõtleks, et huvitav. See nagu ei viita mingisugusele juurprobleemile, millega äkki oleks mõistlik tegeleda. Et, et, et noh, täna ei saa vaadelda lunavara enam selles kontekstis, et jah, et korraks on ebamugav, et kui me backup 'is taastame, siis on asi korras, et. Et üha enam tegeletakse andmevargusega, mis tähendab, et, et kogu seesama GDPR -i temaatika tuleb mängu, potentsiaalsed trahvid, kõik muu, eks ole. Et, et minu arusaam on, et, et üks eesmärk, miks noh GDPR -i need hästi kõrged trahvimäärad mängu toodi. Ongi just selleks, et, et panna siis seda noh tegevjuhti piltlikult öeldes mõtlema sellest mätta otsast, et jah, mitte tegemine on risk, see risk ei pruugi realiseeruda. Ja noh senimaani, no ja kui realiseerus, noh okei, no mis seal ikka, eks ole, et, et aga, aga noh, nüüd on see, et kui see risk realiseerub, siis see damage on nagu suhteliselt suur. Mis tähendab, et, et ta tõenäoliselt läheb seda riski vähendama juba tükk maad nagu madalamalt, kui ta võib -olla seni oleks läinud. Noh, needsamad põhimõtted tegelikult peaksid olema suhteliselt läbivad, vahet ei ole, kas siis on era või, või riigisektor.
Aga mina tahan riigitöötajana ikkagi küsida seda, et me peame sageli arvestama piirangutega pilveteenuste kasutamisel, et hübriidtöö ajastul teeb töötamise olulisemalt lihtsamaks ja mugavamaks igasuguste koostööplatvormide kasutamine, et miks siis riigisektor seda ei võimalda?
Riigisektor võimaldab kõike kasutada, küsimus on, et, et, et mida ja kuidas sa paned ja kuidas sa töötled, et. Et, et kui, kui me vaatame erasektorit, kes võib -olla on natukene altime erinevaid avalikke pilveteenuseid kasutama. Ja nendest apsakatest, mis seal tuleb, siis ma ütleks, et üheksakümmend üheksa koma üheksakümmend üheksa protsenti on nendes apsakates süüdi seesama pilveteenuse kasutaja ise, kes on talle antud müriaadi võimalusi jätnud kasutamata. Pilveteenused on hästi seadistatavad, sa saad imepalju teha igasuguseid piiranguid, reegleid, võimalusi, noh mida iganes. Kui sa võtad selle pilveteenuse paikimisi seadistusega ja arvad, et, et see ongi nüüd turvaline, siis seda ta kohe kindlasti ei ole. Ja, ja kui sa neid kõiki võimalusi kasutad, siis minu arvates on pilveteenused täna tükk maad turvalisemad kui sul omal laual.
Ehk siis kehvasti laual olev asi võib olla täitsa nagu veel ebaturvalisem kui, kui pilves hästi tehtud asi kindlasti.
Isegi hästi laual tehtud asi on, on minu meelest kohati ebaturvalisem kui pilves hästi tehtud asi. Ja
ometi riigis pilve nagu väga ei ole tahtnud siiamaani kasutada.
See on loodetavasti natukene muutumas ja täpsustumas, et, et tegelikult ei olnud ühtegi, ühtegi piirangut seni, mis, mis pilve, pilve kasutamist otseselt keelasid.
Välja arvatud see, et asutuse kasutuseks mõeldud teavet ei tahtinud ilma krüpteerimata kujul kuskil pilves hoida.
See on jah, ka osaliselt tõsi, et, et, et sul on alati võimalus vaadata, et, et kas see pilvekasutus on sul, kas see pilvekasutus on sul võimalus või ta on risk. Kui sa näed teda ainult riskina, siis kohe kindlasti mitte, kui sa näed teda võimalusena sedasama tundlikku infot tegelikult kaitsta paremini, kui sa muidu suudaksid. Siis päeva lõpuks on asutuse juhil see otsustus kohtub. Kuueteistkümnendast augustist jõustuva küberturvalisuse seaduse muudatusega täpsustatakse muuhulgas ka pilveteenuste kasutamist, sinna on ette nähtud määrus tulema, nii et, et neid juhte täpsustatakse, et noh, et, et ta täna noh, ma ütlen, et ta ei olnud otseselt keelatud, ta oli sihuke natuke hall ala, eks ole. Ja, ja noh, iga hall ala riigi puhul, mis eelistab väga selgelt, kas asi on must või valge, eks ole, et, et värve ei ole, viitekümmend halli värjundit ka mitte. Et, et, et seda, seda täpsustatakse.
Kui ma võtan su jutu lühidalt kokku, siis ennekõike on asi inimeste teadlikkuse ja harjumised tõstmises.
Ja inimeste arusaamisest, tehnoloogias, sest et, et noh, olgem ausad, riik täna kasutab pilve. Kõik tulemüürid, kui sa võtad tootjareeglid, mis tulevad sulle kuskilt ja mõistlik oleks neid rakendada, et ennast kaitsta. Siis sa ju võtad seda kuskilt, eks ole, jah, sul, sul andmed küll käivad enda juurest läbi, aga noh, päeva lõpuks kogu see pool selleks, et seda teenust saada, taaskord sa pead midagi andma, eks ole. See tähendab, et sa annad kuskil välja kellegi nimesid, kindlasti mitte, eks ole, aga noh, sul on telemeetria, mida, mis siis noh, kirjeldab seda liiklust, mis siis tuvastab sealt ründemustreid, eks ole, et, et noh, see, see oskusteave on, on hästi palju pilvepõhine täna. Ja, ja või noh, ütleme, et, et seegi, kuidas sul arvutis antiviirus töötab, seda tegelikult juhitakse pilve pealt ja, ja, ja, ja need antiviirused, mis arvutites on, pilvega suhtlevad. Ehk noh, nad on osa tegelikult sellest, sellest ökosüsteemist, et, et tuleb aru saada, et noh, et, et ega ka pilves need andmed niimoodi ei ole kuskil niimoodi noh, magically ei uju, eks ole, et, et ühest kohast teise, et, et sul on võimalus kõiki neid piiranguid rakendada.
Ehk siis need võimalused riigis kindlasti tulevad kasutusele aina laiemalt, on ilmselt siis selle määruse mõju. Aga ma olen aru saanud ja kuulnud ka seda, et on ka mingi bugbound 'i programm, mida RIA vist ajab vaikselt, et kas ja kaugel te olete selle asjaga ehk et siis kuulajatele vist teadmiseks, mis asi see paari sõnaga saad äkki öelda, mis asi see on ja, ja mis teemat teete?
Ma ei tea, miks sa seda inglisekeelset sõna kasutad, et, et eesti keeles on palju parem sõna.
Ma ei tea, mis lähevad metsa puuke püüdma selle peale.
Just, just, just, ja pärast toovad niimoodi korvi ja kaaluga, eks ole.
Sadavad ümbrikuga nagu ma
arvan. Et, et tõepoolest sellest eelmise aasta pildikaasusest tulenevalt me oleme kokku pannud siis sellise õigusliku raamistiku, et, et, et kuidas. Ja mida me, millistel juhtudel me oleme nõus siis testimise eest maksma. Ja kui me nüüd räägime testimisest, siis tuleb aru saada, et tegelikult seesama bugi preemia programm või bug bounty ei ole mitte midagi muud kui sihuke klassikaline turvatestimine. Et kui sa seni ostsid turvatestimist tunni alusel, teadmata palju leitakse, siis meie nüüd ostame tulemuse alusel, sõltumata mitu tundi sinna alla pannakse. Ehk et, et me oleme selle hinnastuse pööranud natuke teistpidi, me ei maksa töötegevuse eest, me maksanud tulemuse eest.
No ilmselt sul ka partnerid, kui sa muidu ostad seda mingilt konkreetselt partnerilt, siis nüüd on avalikud. Ma
ostan seda ka nüüd konkreetselt partnerilt ja päeva lõpuks need, kes siis omakorda sellele partnerile tööd teevad või noh, ütleme, et, et kui sa täna ostsid firmalt X, temal oli kakskümmend inimest palgal. Ja nüüd ma ostan sama asja firmalt Iiret, kellel on võib -olla kaks tuhat viissada inimest piltlikult öeldes lepinguga seotud, noh siis, siis see, need, need skaalad on hoopis teised, eks ole. Ehk et, et aga noh, küsimus ongi, et, et, et kuidas seda teha nii, et, et õiguslikult oleksid kõik nüansid kaetud ja, ja, ja inimesed saaks aru, et noh, et, et mõneti. On nagu sama asjaga tegemist, aga, aga ta on natuke uus, sellepärast et me päris niimoodi ei toimeta, nagu me seni oleme teinud. Et, et see meil tõepoolest veebruari algusest jookseb, jookseb hästi väikselt niimoodi demona, et, et õppida selle pealt.
Olete siis reaalselt midagi ka siis saanud seal kanaliga? Me
oleme, kui mälu mind ei peta, siis äkki saanud kuus madala taseme viga kätt. Mis siis on minu meelest igaüks andnud teavitajale kakssada viiskümmend
lähevad maksud maha veel või? See
on, ühesõnaga, meil on leping siis teenusepakkujaga ja, ja see on see koht, kus meie ei pea nagu selle nüansi peale mõtlema, eks ole.
võtsime teenuse, teenuse sisse, et, et, et see on noh, arvestades seda riigi ja, ja noh, kogu seda maksude poolt, see on kõige lihtsam variant.
Aga ma vaatan kella pingsalt ja, ja mulle tundub, et tegelikult oleks hea küsida sult veel üks sihuke kena soovitus, et mis on need kolm asja, mida sa IT -s töötavale inimesele soovitaksid selleks, et vältida neid kriitilisi intsidente ja murekohti?
On hea küsimus, sa oleks võinud selle niimoodi pikalt ette öelda, siis ma oleks saanud niimoodi filigraanselt ette valmistada. Põgusalt ma seda, seda rääkisin juba, et, et tegelikult teadlikkus oma teenusest nii, nii seest kui väljast, eks ole, et, et. Et mida me oleme näinud väga paljudel ei ole näiteks teadmist elementaarselt. Kas need tarkvarad, mida ma kasutaks, need on paigatud või mitte. Noh, kuidas mu teenus seest ja väljast välja näeb, ehk et teadlikkus oma teenusest on kindlasti üks asi. Siis teine on kasutajad, kasutajad peavad täpselt samamoodi olema teadlikud ja koolitatud ohtude vastu. Kusjuures siin ei saa loota, et noh, et, et ma esimesel jaanuaril teen koolituse, viieteistkümnendal jaanuaril teen võib -olla mingisuguse red team 'ingu õppuse, eks ole. Ja noh, siis läheb aasta otsa, läheb enne kui ma järgmist korda selle peale mõtlen, sest et, et reaalselt, reaalselt kurjamid õngitsevad iga päev ja, ja kasutajad peavad olema kogu aeg valvel ja teadma, millised on head hügieenivõtted. Ja kolmandaks, tegema võib -olla tiba rohkem sellist uurimist ja, ja, ja võtma aega inimestele, et, et noh, et nad õpiks. Millises suunas erinevad tehnoloogiad arenevad, millised on võimalused, et osataks tehnoloogiaid hästi kasutada, mitte üksnes turbe tagamiseks, selleks, et pakkuda inimestele häid teenuseid.
Väga ägedad soovitused või kuidas sulle, Kärt, tundub?
Absoluutselt, eriti ma arvan, on asjakohane kasutajate koolitamine, sest vana hea tõde, et probleem asub ikkagi laua ja arvuti vahel, eks ju.
Ta vahel asub, aga, aga vahel asub seal elektrijuhtme ja võrgujuhtme vahel,
et eriti kui täpp on keegi vahele pannud, on ju.
Aga aitäh, Tõnu, selle äärmiselt põneva vestluse eest ja tänan ka kuulajaid, et olite meiega. Et kohtume podcast 'i vahendusel siis uuesti kahe nädala pärast, kui me räägime lähemalt riigi IT -s töötamisest ning meil on külas digitaalsete ühiskondade looja Siim Sikkut ning riigi suurima IT -maja SMIT -i värske peadirektor Mart Nielsen, kuulmiseni.
Kas me võiksime luua veel ühe silla, ühe küsimusega Tõnule?
küsin. Järgmisse saatesse.
Kuidas sina oled rahul riigi kui tööandjaga?
Noh, see klassikaline näide, et, et, et riigi palk on pikk, aga peenike on nagu selles mõttes õige, aga mina olen selles mõttes rahul, et, et see töö, mida ma täna teen, sellise positiivse mõjuga asju ma ei saaks mitte kuskil mujal teha. Ja see on see, mis hoiab silmad säramas.
Suurepärane, aga siis me saame võtta kaks teemat juba siit kaasa, üks on, üks on pikk, aga peenike palk.
ja peenike palk ja see missiooniga töö kindlasti, et räägime siis järgmises saates. Aitäh kuulamast!
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]