Tere tulemast kuulama riigi IT -poodkasti kriitiline intsident, teist osa. Mina olen Einar Laagriküll SMIT -ist ja minuga koos on stuudios saatejuht Kärt Kinnas, samuti SMIT -ist. Tere. Tere, Kärt. Kriitilise intsidendi podcast 'i eesmärk on tutvustada riigi IT -s toimuvat ning laiemalt avada sektoriga kaasnevaid põnevaid lugusid. Kärt, palun räägi paari sõnaga, miks sa liitusid riigi IT -ga?
Ja mul on küll hästi põnev lugu, aga tegelikult ma ei liitunud mitte ainult riigi IT -ga, vaid
suurima IT -majaga, mis on SMIT. Ja miks ma liitusin, no taustalt olen ma tegelikult paadunud personaliinimene. Ma olen töötanud väga erinevates sektorites, ka avalikus sektoris, finantssektoris. Olen olnud tootmises ja kultuurivaldkonnas, aga tehnoloogia valdkond oli mul avastamata. Nii et see on see, mida ma nüüd praegu saan teha, avastada ja õppida tehnoloogia valdkonda. Aga SMIT -i puhul, miks ma otsustasin tulla, võlus mind ennekõike ikkagi võimalus enesearenguks. Et siin ma saan teha seda tööd, mis ma oskan ja mul on ka parasjagu väljakutseid, mis võimaldavad mul areneda. Ja mulle ka väga meeldib SMIT -i organisatsiooni Kultuur, mis, mis annab mulle sellist parasjagu vastutust ja ka vabadust, et ma saan tegutseda iseseisvalt ja sealjuures on ka töökorraldus väga paindlik, mis võimaldab mul jätkata ülikooliõpinguid. Ja loomulikult on minu jaoks väga tähtis ka inimesed, kellega ma koos töötan, et nad teevad oma tööd kirega ja see töö, mida me teeme, see on väga suure mõju ka ühiskonnale. Need olid peamised põhjused, miks mina SMIT -iga liitusin.
Aga sina Einar, sa oled ju väga pika erasektori taustaga, et mis siis sind tõi riigisektorisse?
Jah, pikaajaline sektori taust oli mul erasektoris siis üheksateist aastat. Aga mina tulin, ütleme see oli tähtede kokkusattuvuse sihuke, tähemärgid olid õiged. Ehk sisuliselt Rootsis sai mingi hetk see töö, mis, mis ma tegin, sai otsa. Mul oli võimalus kandideerida teise rolli, ühte varianti, mida ma tahtsin, seda ma ei saanud ja siis ma mõtlesin, et aitab, et üheksateist aastat oldud ka. Et ma siis pigem lähen vaatan ringi, et see sisuliselt oli see trigger, mis, mis sai nagu selle minu puhul alguse.
Aga riigisektori asi võlus niimoodi, et tegelikult mind kutsuti. Ehk et siis Ragnar kutsus konkreetselt, ütles, et kuule, tule.
Ragnar oli meie endine, endine siis peadirektor, kes, kes tollal SMIT -is toimetas ja kes siis otsis endale tehnoloogia poole peale juhti. Ja, ja sealt see siis tuli, ehk et absoluutselt ei olnud plaanis riiki tulla, aga kuna see roll tundus äge, väljakutse suur, organisatsioon tundus ka sihuke täitsa, täitsa sihuke, mida võiks proovida korra ja vaadata, mis seal teha annab. Natuke hirmutasid riigi teemad, aga sellele me ilmselt jõuame, et ja nii, nii see sattuski. Ehk et oligi täpselt niisugune kutsumine pluss siis see, ma arvan, et kui ma oleks Telias olnud või kuskil mujas, mujal ettevõttes tööl, siis sel hetkel siis vaevalt, et ma oleks seda kaalunud üldse.
Aga tänane teema meil ongi riik IT -tööandjana, et saame seda lahata pikalt -laialt, rääkida plussidest -miinustest ja sa, Einar, tutvustad meie külalisi.
Jah, tänasesse saatesse me oleme siis valinud, et tükk aega sai mõeldud, et keda kutsuda. Siis mõtlesime, et kutsuks kedagi, kes on just riiki tulnud ja selleks on siis meil Mart Nielsen, kes on värske SMIT -i peadirektor. Tere, Mart. Tere. Ja teine saatekülaline on Siim Sikkut, kes veel hiljuti oli väga ägedas rollis, juhtis majandus - ja kommunikatsiooniministeeriumis digiarengu valdkonda asekantslerina, tere.
Tere! Et aga et võib -olla siis kuskilt pihta hakata, et Siim, äkki sa saad rääkida sellest, mis sa täna teed ja milline oli sinu esimene kokkupuude riigi IT -ga?
No ma arvan, riigi, esimene kokkupuude riigi IT -ga oli nagu paljudel kõigil kunagi mingi maksuameti deklaratsiooni täites või muud taolist ehk tegelikult seda vilju nautides on ju, kodanikuna ja kasutajana. Aga mina täna olen jah siis natuke teistpidi teinud võib -olla, et nüüd üle seitsmeteist aasta riigisektorist erasektorisse korraks või mõneks ajaks vähemalt. Ja mina tegelen sellises ettevõttes nagu Digital Nation. Meie siis aitame teistel valitsustel digiriiki üles ehitada, nii et ega me ole nüüd valitsustest väga kaugele läinud, otsapidi, igapäevaselt meie kliendid on, on siis nagu mujal maailmas, samasugused riigi IT -tegijad, eks. Aga, aga jah, et riigi IT -ga kokkupuude, noh, minu hästi lühidalt lugu kokkuvõetuna on see, et mina olen nagu siis võib -olla nii -öelda äripoolelt tulnud üldse sinna IT poole peale lähemale. Ja olin tükk aega noor ametnik, minu teemad olid sellised nagu majandusarengu ümber ja üsna ruttu nagu siis tegelikult jõudis see kohale, et Eesti asi on digiasi, kui Eesti on üks asi maailmas, millega midagi saavutada, siis see on digivärk ja noh, see oli seal kahe tuhande kümnendate alguses ütleme. Ja kuna ma taustalt olen selline tiigrihüppelaps, paljude teistega või samast ajast pärit, ehk siis see pisik on sees, siis hästi selgeks saigi, et kui tahta sellist nagu Eesti asja ajada, tuleb digiasja ajada. Ja siis ma üks kümmekond aastat tagasi sattusin jah riigikantseleisse peaministritele nõu andma digipoliitika teemades ja digi, digi seeses koordineerimise asjus ja siis kui Taavi Kotka enda töö ära lõpetas, siis, siis jah kandideerisin tema asemele ja viis aastat olingi siis riigi, riigi CIA -sse.
Aga Mart, ava enda tausta ka, millega sa siis nüüd tegeled, millega sa varem oled tegelenud ja, ja kuidas on sinu kokkupuude riigi IT -ga?
Jah, täna siis viies, viies tööpäev, SMIT -is.
Väga edukas. Lisaks suvepäevad esimese, esimese töönädala krooniks, mis, mis väga hea ajastus.
Said näha, kuidas SMIT -ikad pidutsevad.
Jah, jah, jah, just. Väga -väga äge punt, peab ütlema. Terminaator kontserdil inimesed avasid ennast väga
positiivselt. Me oskame hästi tööd teha ja me oskame hästi pidutseda.
Jah, see on tore. Aga minust jah, et, et olen sihuke paadunud tehnoloogia valdkonna inimene. Et automaatika, TTÜ automaatika haridusega EBS -ist äri, ärimagistri otsa. Et iseenesest sihuke kombo, et, et saatuse sunnil algusest peale biti väänamisega ei ole õnnestunud tegeleda, et, et. Sattusin Eesti Telekomis bit stipendiaadiks kunagi ülikooli ajal ja, ja siis kõik practical seal hakkas asi meeldima ja, ja, ja. Ja, ja, ja esimese poole tööelust või isegi äkki rohkem liikusin läbi Tõlko, Tõlko ettevõtete, et, et päris alguses oli sihuke nagu, nagu Metromedia kompanii oli Eestis oli Baltcomi nimeline ettevõte, kus ehitasime Piipari võrku, keegi mäletab, piiksuvad väiksed karbid veel, et noh, enamad inimesed ei mäleta, et kui pean hall, siis mäletad veel. Et raadiovõrk siis ja siis oli, kes seda mäletab, kaksteist -kolmteist aastat Tele2 grupis erinevates rollides, liitsime, lahutasime, tegime Baltikumi organisatsiooni, tegime pärast riigiorganisatsioonid tagasi, ehitasime algul 3G -d ja siis siis muid G -sid ja, ja, ja, ja tegime siis Baltikumi arvelduskeskuse, siis tegime Euroopa arvelduskeskuse, et, et hästi palju erinevaid asju. Ja siis on veel olnud Swedbankis neli aastat, kus kakssada aastat vana Rootsi, Rootsi väärikas pank ühel hetkel avastas, et supermarketi ketid nagu ikka hakkavad panganduse turule tulema, et, et viimane aeg moderniseerida, et siis ma läksin sinna nii -öelda panka digitaliseerima, et ka ärirollides, et väga põnev, põnev periood. Nii
et te olete mõnes mõttes Siimuga nagu vastandeid, üks on hästi pikalt olnud erasektoris ja liikunud avalikku sektorisse ja, ja siis Siimul vastupidi, eks ju.
Mul on ikka jah, kogu see kakskümmend viis aastat, mis mul turjal on, et, et on pigem olnud eras ühe erandiga Rail Baltica, mis, mis, ma ei tea, pukk oli ka era, aga, aga noh, iseenesest see projekt on, eks. ühiskondlik, avalik Euroopa Liidu finantseeritav, et, et see oli esimene niisugune tõsine kokkupuude riigi struktuuride ja loogikaga.
Ja sealt saad maigu, maigu suhu?
Ei, ma ei ütleks nii, et, et, et jah, SMIT -i ma kindlasti ei tulnud sellepärast, et ma tahaksin tulla riigisektorile spetsiaalselt, et mind konkreetselt paelub see ettevõte kui selline, et, et. Et IT -valasiga inimesed liiguvad, et SMIT -i endiste praeguste töötajatega on kokkupuuteid olnud ja, ja. Millegipärast on, on, on, on väga ammu juba sihuke tunne, et tegemist on millegi natuke. Natuke salapärase, erilise tähendusega pühendunud seltskonnaga inimestega, kes, kes ajavad õiget asja, vähemalt, vähemalt minu jaoks. Et ta on mul kogu aeg radari olnud ja, ja kui SMIT -i uudiseid on kuskil olnud, siis ma olen lugenud ja mõelnud ja vaadanud ja rääkinud mõne inimesega, kes, kes seal töötavad, et. Et ta jah, siis kui ühel hetkel komistasin täiesti kogemata ühe podcast 'i otsa, mille, kus SMIT -i juhtkond siis. Pajatas oma tegemistest ja, ja kuidagi haakis ja viskas nädal hiljem või, või, või üsna samasse auku. Nägin kuulutust, kus otsiti SMIT -i juhti ja miski, miski sees ütles, et mees, mine.
Tuli ka õige tähtede seis sisuliselt.
teades, et ta oli podcast 'i kuulanud, kohe soovitasin.
no vot. Jaa, et nii ma siia jõudsin siis, et.
Suunatud pakkumine. No nii, kas võib -olla me räägime siis alguseks riigi või üleüldse Eesti IKT tööjõuturust laiemalt, et. Ma hiljuti oma ülikooli töö raames ka seda uurisin. Ma, ma teen kerge ülevaate siis, et, et kus me täna oleme. Et Eestis IKT sektoris töötab umbes viis protsenti Eesti töötajaskonnast, see on kuskil kolmkümmend üks tuhat töötajat ja nendest umbes tuhat töötab riigisektoris, on siis riigi IT -töötajad. Ja Kutsekoja eelmise aasta IKT OSKA raporti kohaselt IKT sektor on kasvav ja, ja järgmise viie lähema aasta jooksul siis see hõivevajadus kasvab veel vähemalt üks koma viis korda, mis on, mis teeb siis aastas kuskil kaks tuhat kuussada töötajat on tegelikult IKT sektoris juurde vaja. Ja lisaks IKT sektorile on hõivevajadus kasvanud ka teistes sektorites. Seda on mõjutanud nii tehnoloogia areng kui tegelikult võib öelda ka pandeemia, kus IT -teenuste järele vajadus kasvas üsna hüppeliselt. Ja ütleme nüüd aasta jooksul on IT -tööturu pakkumised kasvanud kuuskümmend protsenti.
Ehk siis suur aktiivsus, samade inimeste peale, konkurents aina kasvab.
Konkurents on kõvasti suurenenud, kui tööpakkumiste arv on kasvanud, siis tööjõudu samas mahus peale ei ole tulnud. Ja see omakorda see suurenenud konkurents ju kasvatab ka palgasurvet, et ettevõtted on tõstnud palkasid, kohanevad turuga ja see teeb ka selle tööturu olukorra üsna keeruliseks, kus pakkumisi on rohkem kui on võtta tööjõudu. Ja sellest tööjõupuudusest on tegelikult kujunemas sektori kõige suurem arengupidur. Ja kui me enne rääkisime, võib -olla siin, et Eestil oli hea digiriigi kuvand, tegelikult täna nii on. Aga kui meil on selline arengupidur, siis me võime öelda, et, et see kuvand on väikese riski all siiski. Ja ka meie rahvusvaheline konkurentsivõime sealsamas, et, et me oleme küll täna väga heas kirjas. Kui me vaatame digitaalmajanduse ja ühiskonna teisi tulemusi, siis me oleme just seitsmendal kohal üldiselt, aga avalike teenuste osas ju koguni liidrid. Nii et noh, siin võib mõelda, et kui palju me siin veel vana rasva peal laseme ja, ja kuidas me jätkuvalt edasi suudame areneda. Et, et meil, kas meil on piisavalt arendajaid, kas meil on analüütikuid, küberturbeeksperte? Et täna me kõik riigi IT -majad tunneme selle järgi väga suurt puudust. Ja mis meid siin piirab, on kindlasti nõuded, mis kehtivad avalikus sektoris ja SMIT -is võib -olla veel eraldi siseturvalisuse valdkonna piirangud, et meie näiteks ei värba välismaalasi. Et kui, kui tehnoloogiaettevõtted väga palju saavad toetuda just välisturule, siis, siis meie seda teha ei saa. Et meie ootame oma ridadesse Eesti kodakondsusega inimesi ja, ja neid, kes räägivad eesti keelt.
probleem päriselt nagu ka sisuline seal, et miks me, miks me võib -olla ei, ei kasuta välismaist, noh, ma saan aru, keeletakistus, see on organisatsioonis, kõik dokumentatsioon, kõik on eesti keeles, on ju.
võtab aega, ta on võib -olla ka keerukas ja raske, aga ta on tehtav, eks
ju. Aga mis, aga mis see teine pool on, et siis see tausta, tausta puhtus või, või kuidas see kontrollib?
Turvalisus ennekõike, et ausalt öelda mina pean ütlema küll, et ma tunnen ennast turvaliselt, kui ma tean, et, et need inimesed on eetilised, oma taustalt puhtad, kes on, kes tegelevad nende infosüsteemidega, kus on minu andmed.
Ehk et siis see, see sisu sensitiivsus on see probleem, aga, aga teise külje pealt noh, iivet me ei suuda ju kasvatada, on ju, et ma arvan, et see teema ei ole või ma ei tea, kuidas. Kusjuures
me oleme vist panustanud sinna igaüks natukene.
aga ma ei kujuta ette, kui on nagu. Kui
sa mõtled organisatsioonina.
No organisatsioonina jah, suvepäevad, ma saan aru, see on ka üks variant, on ju, aga vist enam tänapäeval see väga ei lenda, et see ei peeta heaks normiks.
Ei, töö juures jah, me seda ei arenda, geenikoodi projekti me ei tee jah.
No aga kui ma teistpidi pihta, et noh, ma arvan, et jätame hariduspoliitika ja jutud nagu teiseks korraks on ju, et ega teema ju on laual olnud aastaid, nii et oleme sellega pikem murdnud ka siin erinevate ministeeriumide ja poliitikute vahel on ju. Ehk et noh, ma arvan, et siin, siin see raskest kohta ongi pigem just nimelt nagu kohanemisstrateegia on ju mõneti, et, et on nagu mingid nagu piirangud, millest nagu mööda ei saa ja piirang ongi see, et turg on selline nagu ta on ju, pigem võib -olla jah nagu karmistub. Et mis selles mõttes on huvitav, et, et mis, mis mina alati vaatasin ka ise ju tegelikult olles riigis värbaja varem, noh samamoodi majandusministeeriumis, digiriigis, siis koordineerimistiim on ju, sinna ka värbasime ja ikkagi leidsime inimesi. Mõnega SMIT -ist vahel, kui kui see tuli. Aga mõte selles, et et noh, ma arvan, et et see kohanemisstrateegia ongi selline nagu flow või liikumise peale mängimine on ju, mitte seda, et meelitada üle ja üle osta tingimata, aga just nimelt, eks ole, noh, nagu siingi laua taga jutt oli, seesama pagana põnev väljakutse. Ja noh, sama asja, sama asja mina näen kolleegidega üle maailma ehk et see, mis riiki toob, et Eestis nagunii meil ei ole elupõline avalik teenistus ehk et lähed ühe korra sisse, siis kunagi pensionieas tuled välja sealt nagu elupõlise ametnikuna. Et saamegi mängida sellele, et tegelikult püüda neid, kes on turul olemas mõneks ajaks.
Mart, aga sina ju äsja liitusid, et kuidas sa hindad, kuidas on riigi maine IT -tööandjana?
Ma arvan, et hea, et ma küll pean tunnistama, et, et, et olles nüüd erinevates ettevõtetes olnud viimane projekt, mis mul oli konkreetselt, me ehitasime üles ühte uut teenusetiimi, kus tegelikult kõik töötajad olid välismaalased, me reaalselt tõime nad Eestisse. Aitasime neid, neil kohaneda, motiveerisime neid, toetasime igat moodi, et nad siin tuule tiibadesse saaks, et. Et, et, et selles mõttes ma ütleks, et, et, et ei ole nagu sellist, sellist, vähemalt mina ei ole kohanud sellist suhtumist, et ma ei tea, riigis on, on paha, eras hea või eraspaha riigis hea, eks. Et pigem ikkagi need inimesed, kes, kes, kes siin on ja kes siia ka tulevad, et nad vaatavad, eriti tehnilised inimesed, nad vaatavad ikkagi. , kui nende jaoks on, on tähtsad, mis see töö sisu on, mida nad saavad teha, kui suur on neil vabadus, kui modernsed on need tööriistad, mida nad tohivad kasutada. Nende jaoks on hästi oluline tavaliselt ikka keskkond, kus nad on, ehk siis see tiim, see, see, see ütleme see, see, see Zoom, kuhu liigutakse, visiooni selgus. Et sellised asjad, et kas see on nagu era või äri, et, et noh loomulikult ühel hetkel tuleb mingi koht, kus, kus räägitakse ka palku läbi, eks, et noh, et kui seal tekib mingisugune oluline erinevus, et see võib nagu kahte võrdset varianti võib -olla kuhugi poole kallutada, aga ma ütleks, et, et kui, kui seal vahet ei ole, siis, siis ma ei näe küll mingit põhjust, miks keegi peaks ühe või teise valima. Pigem on inimesi näiteks, kes võib -olla välistavad mingisuguseid klassikalisi vanu hiidettevõtteid. On inimesi, kes ütlevad, et mina panka tööle ei lähe, puhtalt. Või
Või telkosse, mis noh, vanad telkod on ka samamoodi siuksed vanad, väga klassikalised ettevõtted, kus, kus, kus sul on võib -olla ma ütleks, et, et võib -olla rohkem piiranguid kui mõnes väiksema riigi riigiettevõtetes, eks nagu meil, et, et. Et pigem niipidi jah,
et nad siis otsivad mingit tähendusega tööd või siis välistavad teatud sektorit täiesti just selle töö sisu pärast või,
selle nii -öelda sektori.
Pigem teatud sorti juhtimise ja kultuuriorganisatsiooni võib -olla ajaloo on ju, et noh, see on see pool, et nii -öelda, et nagu need on ilmselt ka nagu täpselt see tüpaaž, kes, kes tõmbabki ka uue ehitamine ja hästi palju vabadust ja, ja vähe nagu raami ümber on ju, et. Mida küll noh, see on nagu põnev ka, et tegelikult nagu sinagi meeldid, et tegelikult ju riigis ka saab, aga lihtsalt mida võib -olla esimese hooga nad ei tea ja ei tunneta, et.
Aga no riigis jälle teisipidi, kui võtta noh, teatud ministeeriumid või valdkonnad, siis seal ju ka need reeglistik on suhteliselt konkreetne, et sul ei ole pilve, ma ei tea, tehnoloogiat AWS -ist unista edasi võib -olla niikaua, kuni see regulatsioon nüüd lõplikult keht, nagu kehtima hakkab. Aga, et noh, see ju nagu teisipidi peaks olema samamoodi, et, et see start -up 'i võib -olla tahab seda lõputut vabadust, et noh, tema ikkagi võib põrkuda mingite reeglitega.
Seda võib ju mitmes, mitmes kasv vaadata, et, et kui me vaatame näiteks nüüd minu viie päeva vaadet, siis mitte, eks, mis ei pretendeeri nagu ülimale põhjalikkusele. Aga, aga ma näen siin palju vabavaralisi lahendusi, ma näen palju innovatiivseid lahendamisi, lahendusi ja, ja ütleme väga palju tarku inimesi, kes, kes, kes sinna on oma nii -öelda aju, aju jõu pannud, et, et, et, et see on asi, mida sa väga paljudes näiteks eraettevõtetes ei tohi teha, ei saa teha, sul on proprietary commercial lahendused, mis, mis tegelikult nagu mingite inimeste jaoks on võib -olla igavad. Ehk siis tegelikult sa ise ei saa seal ju väga palju teha, et sa pead tegelikult palju tootest sõltuma ja nii edasi, et, et minu jaoks nagu see on väga suur eelis.
Aga see tuleb ju, kui ma nüüd võtan seda, seda tausta, see noh ise Telia taustaga olles, siis väga paljud asjad tulid sellest, et sul arhitektuuri ja põhimõtted pandi sul paika Rootsist või, või siis nii -öelda korporatsioon pani paika. Keegi kuskilt otsustas ja see, kes otsustas, tema oli hästi, ütleme siis riski vältimise vaates tahtis saada seda tunnet, et mul on olemas kuskil see lange vari, et kui ma ikka katki läheb, siis ma helistan sellele Ciscole või Uniperile sisse ja ütlen, et nüüd tehke korda, olgu olla. Mitte see ei tähendanud, et neid asju korda tehti siis kiiremini, aga see tunne oli ja sai nagu näpuga näidata, et kas see nagu vastutuse teema siis võib -olla oli nagu teine asi seal, mis, mis mulle endale nagu kõlas.
Isegi üks sihuke, sihuke ütelus on, on, et, et ükski CTO ei ole kunagi kingas ajanud sellepärast, et ta IBM -i valis. See läheb tegelikult täpselt samasse kohta, et, et sul jah, on tihtipeale nagu nimekiri kõige kallimaid vendureid ees, kus sa siis valid, eks. Ja just täpselt sellepärast, et seda oma isiklikku riski siis maandada võib -olla jah.
Ja mida meie näiteks noh värbamisel personaliinimesed või sihtotsingut tehes kuuleme ju täpselt samamoodi seda müüti või siis noh legendi, mis ikkagi riigisektori kohta käib, et riik on aeglane, on kohmakas, väga bürokraatlik ja ja seal ei saa seda põnevat asja teha, mida sa saad teha seal start -up 'is, eks ju, et.
Start -up 'i vastu võib -olla riik ei saa selles mõttes nagu kunagi on ju, noh juba mitmel põhjusel ja, ja võib -olla võib -olla peagi saama, et natuke erinev nagu selline nagu võrdlusbaas, aga noh, ma tooks nagu kaks või kolm asja nagu mängu, et. Noh, ma arvan ka siin tänases aatori vestlusringis, et noh, me oleme kõik seda ise kogenud ja kui rääkida noh, väga paljude meie kolleegidega, kes riigi IT -s nagu töötavad, et noh, Eesti riik on nii pisike, nii õhuke. Mis tähendab seda, et kõigil meil, ükskõik kas sa tuled kasvõi nagu seal nagu sisse adminina sisse on ju, sul tegelikult on reaalne vastutus ja ka tegelikult väga palju just nüüd ongi vabadust ikkagi asju suunata. Noh sa Einar teid näite siin AWS -ist on ju, noh kuidagi tuled sisse, et AWS -i usku, siis tegelikult on võimalik ka inimesi veenda ja tegelikult nagu seda nagu palli teistpidi nagu veerema panna on ju, sest noh igal ühel meist ongi väga palju seda nagu panust, mida nagu anda, sest lihtsalt, et noh igast ühest meist sõltub nii palju, mida ongi nii vähe, seetõttu. Teised suured riigid kõrval, aga on ju, sobib hoopis teistmoodi, kõik asjad käivad aeglasemalt juba selle võrra, eks. Ja nüüd ma vihjasingi oma teise pointi nagu ära, et, et see võrdlusbaas on nagu alati nagu hea nagu võtta, et noh, kui on tahe ikkagi jah sellist nagu missiooniga ja võib -olla laiema kasuga ka nagu tööd vahepeal teha, on ju. Siis alati hästi tervistav ongi natuke nagu vaadata nagu maailmas ringi, et, et noh, Eesti võrdlusbaas selles kontekstis ikkagi paratamatult on teised riigid. Ja noh, ma nii enda varasemast Majandus -Kommunikatsiooniministeeriumi ajast kui täna nähes noh nagu kliendina paljusid riike, et et noh, Eesti eelis on see, et sees olles tundub pagana aeglane. Aga pane teised riigid kõrvuti, ikkagi on nagu väga suur nõks vahet. Et ühesõnaga, kui sa tahad avalikke asju ehitada maailmas, siis Eesti on ikkagi jätkuvalt selles mõttes nagu parim koht, kus seda teha. Ja, ja kui selle nagu perspektiivi või mütsi suudad pähe panna või, või võib -olla sellega abiga seda nagu müüti nagu murda, siis tegelikult sageli läheb ka klikk, noh klikib õigesse kohta, saab valik.
Teine selline väga levinud arvamus riigisektori kohta on, et ega seal ju palka küll ei maksta, saad teha oma tähendusega tööd, aga tasu, aga kuidas meil eelmine saatekülaline ütles, et riigileib on pikk, aga peenike, eks ole? Jah,
Mina ei tea, et Eesti riigil leib nagu pikk oleks, selles mõttes, et see, et meie pigem eelis on see olnud täpselt noh, miks ma ütlen ka, et meil on nagu šanss mängida selle nagu flow peale või inimeste liikumise peale, et ei ole elupõlist värki, on ju. Ehk et mis tähendab seda, et jama teed sealt kinga ka ja või teistpidi vastupidi, et, et on nagu võimalik nagu iga kell nagu ka sisse tulla. No ma arvan SMIT -i numbritest saate ise paremini rääkida kui mina, on ju, et noh, et kui nagu riigi numbreid tervikuna vaadata, et ega see, mis seal salata, riigi IT -sse tuleb investeerida selleks, et nagu ka palgaga muidu konkurentsivõimeks püsida, noh, nagu juba täna saatest välja tuli. See on pikk terve nagu eelarve jutt nagu, mis jällegi ma arvan terve omaette saadet väärt, aga, aga noh, siiamaani on seda ka natuke kogu aeg õnnestunud teha ja, ja ka nagu poliitikud sellega kaasa tulnud. Nii et noh, kindlasti riigis rikkaks ei saa. Ärgem oma illusioone juba sellepärast, et see on start -up 'id on kõrval kasvõi juba optsioonidega ja on teistsuguste üldse motivatsioonimudelitega. Aga ma arvan, et ühine töö on see olnud, et ikkagi hea, et vaeseks ka ei saa jääda.
See on tõsi jah, ma olen väga nõus sellega, et, et riik igal juhul sihib sellist konkurentsivõimelist palka ja no mina SMIT -i personalijuhina ütlen, et meil ei ole võimalust jääda maha turuhinnast. Et siis me lihtsalt riigina jääme, jäämegi arengust maha, kui me ei saa omale töötajaid.
Eks sa ilmselt pead ikkagi panustama, sul peab olema seda mõtlevat noh, nii -öelda aju majas, kes suudab seda tehnoloogilist innovatsiooni tuua. Ja seda sa noh, ma ei tea, minule, mis ma ise kunagi armastasin öelda sellele ühele oma endisele juhile, et sa saad seda, mille eest sa maksad kokkuvõttes, et noh, et sa ära loo illusiooni, et. Et võib -olla tõesti, et sul on mingisugune hulk inimesi, kes, kes on siis noh, põhimõtteliselt oma selle elustandardi saavutanud läbi selle, et ta on eras töötanud või mingisugused muud optsioonid juba kuskilt mujalt saanud. Aga need, see ei ole valdav, et noh, sa pead igal juhul panustama, et sellest noh, inimeste otsast sa ei saa, sa ei saa seda nagu kuidagi, ütleme, alahinnata seda osa.
Ma ise vaatan võib -olla sihukest, sihukest töökogemuse elukaart või, või, või kogemusi, mis elu jooksul korjad, et, et sa tegelikult käid nagu läbi, läbi erinevate ettevõtete, eks ole, omandad mingisugust kogemust, mingit tausta, mida sul ennem ei olnud, et, et miks sa liigud, on see, et sa tahad tegelikult nagu mingit teist natuke uuemat vaadet saada. Ja kui sa vaatad oma võib -olla oma siis töökarjääri sihukese pika joonena, eks, kus on nagu ütleme palga mõttes nagu mingid kõrgemad kohad ja madalamad kohad, eks. Aga noh, päeva lõpuks, eks ole, see on nagu mingisugune joon, mille sa oled enda jaoks välja mõelnud isegi, et see riik on lihtsalt seal vahepeal mingisugune koht, et noh, et. Et kas, kas, kas see, see ei pruugigi nagu olla võib -olla nii otsustav just sel hetkel, et, et see mingisugune periood seal vahepeal, kas ta on nüüd siis pärast teistega nagu ülimat nagu up või down, eks, et. Et, et pigem nagu sa, kui sa vaatad juurde seda, mis sa saad saada, eks ole, nagu enda jaoks, et, et mida sa sellega saad teha oma edasises elus, et, et minu meelest nagu see on see väärtus, kuhu investeeritakse. Ja
noh, seda me selgelt ju näeme ka, et, et noh, ma arvan, et eks te olete SMIT -is näinud ja, ja on seda kõike riigi IT -üksused näinud, et noh, samamoodi tegelikult, et erasektoris on head inimesed riigist hinnas, noh, ka muuhulgas selle kogemuse pärast ja, ja mis nad on sealt saanud. Ja, ja noh, teine asi, mis mina just tooks nagu juurde, et needsamad inimesed on ka pärast mujal maailma hinnas ehk et nende nagu sa oled Eesti riigi jaoks töötanud, oled sa teise IT -s nagu majandusministeeriumis nagu kogu riigi vaate peal. Noh, see on väga kõva valuuta pärast nagu globaalsel IT -turul ka tegelikult, noh, jällegi meie riigi kuvandi tõttu. Et noh, ühesõnaga, et nagu Mardi juttu toetas, et see selline investeeringuvaade enda võib -olla ka nagu tulevikku on ka, mis, mida ei tasu üldse mitte unustada ja näiteks noh ka, et, et mulgi õnnestus nii mõndagi inimest selle pealt ka nagu paremini värvata.
Jah, nagu sa ennem mainisid, et see Eesti digiriik on uskumatu praegu maailmas, et just seesama projekt, mis ma rääkisin ennem, kus, kus me teeme inimesi no Brasiiliast, Bangladeshist, Sri Lankalt, Türgist. Ja nii edasi ja nii edasi, väga eksootilistes riikides, kus tegelikult nagu tavamõistus ütleb, et no kuidas need inimesed võiksid teada mingist nii väikesest kohast nagu Eestist. Aga IT -inimesed teavad ja, ja, ja inimesed on ju omavahel võrgus, kõik suhtlevad, eks, et, et, et jah, ma kuulsin läbi selle, selle, et keegi see kolis Eestisse, hästi puhas ja vaikne riik, jube mõnus on perega olla. Et nagu selline tagasiside, eks ja, ja, ja, ja ütleme, e -majandus on, on heal tasemel, saab põnevaid asju teha, et, et ja töötab inimeste peal, et. Et just eriti nagu tehniliste inimeste peal, IT -inimeste peal, kes võib -olla oskavad hinnata seda, seda tõesti seda meie sihukest. Puhast elukeskkonda ja loomulikkust ja, ja, ja kasvõi just kolleeg Türgist konkreetselt ütles mulle, et, et Istanbulis on täiesti uskumatu, kus ma igaühe lähen tööle poolteist tundi. See noh räpane, lärmakas, eks ole, okei, ma olen harjunud, aga, aga, aga ta ütles, et ma olen siin, ma kõnnin läbi vanalinna oma korterisse. Vaikus, rahu, muusika mängib, see oli jõuluaeg, kus selles juhtus veel see jõuluturu aeg olema. Et ta oli nagu täiesti rapatud sellest keskkonnast, ma küsisin, et pime, et pime ja külm ja vastik, et mis sa nagu sellest arvad? No korraks nagu oli jah paha, aga no ei noh, see ei ole.
Ta võttis glögi sealt, sealt Lala pealt, siis läks
paremaks on ju. Ta vist ei, ta vist ei, võib -olla ta seda hakkab oma glögi võttis, et ta oli see, aga, aga siis see Bangladeshi härra oli siin elanud vist juba kolm aastat, kes ütles, et jah, esimene talv oli karm, aga pärast seda ei midagi, et, et.
Et üks teooria oli vanasti, et sellepärast me IT -i teemegi ja riigi IT -i ka, et talvest üle elada on ju. Aga noh, mis, mis ma selles mõttes ise nagu mõtlen ka veel selle kohanemisstrateegiate peale just, et noh, korraks nüüd mitte ainult teoreetiliselt rääkides, aga et noh, ma arvan, et, et ka nagu riigi IT -s meil on ka selline kohanemine võib -olla nagu teistsuguse tööturutrendiga ka on ju, noh, siin on juttu korraks numbritest ja puudujäägist. Mis me samas ju näeme, et, et sellist üha rohkem on ikkagi ka noh otseses mõttes freelance 'imist ja, ja nagu vabakutse ja sinna pigem nagu keikade tegemist on ju, mis on selline moodne nagu majandusviis. Näiteks noh, kes me oleme siis nagu nõuandjad teistele valitsustele, noh, meie töötamegi võrgustikuna. Võrgustik on see, et inimesed, kogemusega inimesed, tegelikult tulevadki, teevadki projekti siin -seal on ju, ja tulevad meiega ühte või teise kohta kaasa ja mitte ei ole siis püsipalgal ja elupõlised konsultandid on ju. Miks me seda teha saame, me tabasimegi ära, et tegelikult neilt inimesest ongi ülipalju juba, keda nagu võtta, eks. Et noh, mina nagu räägin nagu teistpidi, et noh näiteks ka, et ma ei tea, kuidas te SMIT -is sellesse suhtute, aga riigi IT -s ka, et noh, me oleme hästi võib -olla ühes mudelis olnud kinni. Kas nagu oma harjumusest, vahel ka piirangutest, okei, tõesti SMIT on natuke siin jällegi erinev päris mitmest muust IT -üksusest, aga et selline keikamajandusega kaasaminek on ka võib -olla üks tee, saadki inimese projektiks
juppi kaupa nädalas. Kenasti võimalik, kui riigi tööõigus sellega kaasa tuleb, täna.
Ma arvan, see on siis koht, mida rääkida.
Absoluutselt, see, see on täna see piirang, mis ei võimalda väga paindlikult toimetada. Aga iseenesest ma olen hästi nõus, et majandus sinna suundub, tööturg sinna suundub, inimesed otsivad just selliseid nii -öelda tööampse.
Jah, kus ma saan mingit projekti teha, et mis
Täna just oli riigi teiste IT -juhtidega, riigi IT -majadega, majade juhtidega siis diskussioon paar tundi tagasi ja me rääkisime just lihtsalt sellest ideest, et mis oleks, kui prooviks tööampse teha, et, et näiteks üks riigi IT -maja mingit tehnilist kompetentsi ei vaja lühikeseks ajaks, kus sa seda leiad, pole mõtet ju palgata selleks ajaks, teisel majal on olemas. Kui on võimalik seda vabaslotti luua, leiame võimaluse.
See on rotatsioon on ju jah.
Et lihtsalt anname võimaluse inimestele toetada teisi IT -maju, eks, see on tema jaoks võib -olla huvitav väljakutse ja, ja samas me, me saame toetada nii -öelda siis e -riiki tervikuna.
Igal juhul selle tänane tööjõuturu olukord panebki loovamalt mõtlema, et, et kuidas leida neid lahendusi ja siin riigi IT -majad peaksidki koostööd tegema. Aga mis veel meie oma inimesed SMIT -is on välja toonud, et mis on SMIT -is töötamise eelised, on stabiilsus ja, ja ka eesmärgi selgus, et me teame, mis on meie sihid.
Aga see stabiilsus on teisiti hea?
No just nimelt, kui me räägime sellistest tööampsudest, et siis see stabiilsus ilmselt võrreldes võib -olla ka Covidi aegse sellise ebastabiilsusega, et inimesed vajasid seda võib -olla ka rohkem.
Vot see amps on tegelikult ka konkreetne tööülesanne ju.
Jah, et sul on selge eesmärk
tavaliselt, eks, et sul on mingist punktist A punkti B, et sa tunned ennast hästi, kui sa teed selle hästi ära, saad selle oma õnnetunde kätte ja eneseteostuseks. Et, et minu jaoks, kui ma kasvõi vaatan või võrdlen mingisugust börsifirmat, börsil olevat public company'd, eks näiteks SMIT -iga, mis ma olen praegu näinud. Börsifirma töötab kvartalist kvartaline, seal on kvartali aruanne, kus sa pead näitama kasvu ja mida tahes, ehk siis tehakse nagu palju igasuguseid selliseid asju, mida inimesed tegelikult enda jaoks ei mõtesta ega keegi ei suudagi mõtestada, see tuleb lihtsalt ära teha. Ehk siis noh, teinekord asju, mis ei tee sind õnnelikuks. Et kui ma vaatan nagu, mida ma siiamaani olen näinud, siis meil on need kõik ju väga selge, selged kliendid, tiimid töötavad väga selge, selgete toodetega, mis on orienteeritud mingi kindla siis tulemise saavutamisele. Et, et noh, mulle vähemalt tundub siia esimese kogemuse põhjal, et, et tegelikult on, on väga nagu hea ennast kuidagi motiveerida ja eesmärgistada läbi selle.
Ehk sa ei pea tegema mingeid rumalusi sellepärast, et kvartali numbrid peavad ilusad olema. Jah,
et see ei ole nagu mingisugune kiire mobiiliäpp kuskil, et tulistada midagi välja, et vahet ei ole, kas töötab või ei tööta, aga no meil on vaja kähku näha.
ma ei tea, kümme tükki kuus või midagi sellist, mida on eraäris, mitte vähe, eks.
Jah, pressiteade uus järjekordne, et nüüd tulime uue teenusega, vahet ei ole, et ei lenda on ju.
Et noh, võib -olla siin riigis me ei pea nagu niimoodi palavikuliselt näitama, eks ole, müüki sellisel kujul nagu võib -olla eraäris, et sa pead ikkagi nagu eraäris ju oma tegevust kogu aeg hoidma vee peal, eks ole. Et, et siin sa võib -olla saad keskenduda rohkem sellele, sellele kvaliteedile ja asja sisule.
Jõuame jälle tagasi selle töö tähenduse juurde ka, et noh, ükskõik mis missiooni erasektor kannab. Päeva lõpuks on ta siiski kasumi teenimine, eks ju, eesmärk, et, et riigisektoris on see kuidagi hästi selge, et, et sa lood ühiskonnale kasu.
Kusjuures mul oli, kui ma töötasin Telias, ausalt, mul oli, mul oli tunne, et ma teen olulist asja, sellepärast et kui televisioon ei töötanud, siis inimestele õhtuti mõni imelik loodussaade nägemata.
Ja mugavuste vaade kindlasti.
Ei, no selles mõttes, et sa ei kujuta ette, kuidas inimesed reageerisid. Ühesekundiline krõps selles õhtuses loodussaates ja siis põhimõtteliselt olid kohe kõned üleval, on ju. Aga tulles siis riiki, siis said aru, et okei, et noh, seal oli nagu selle inimeste meelelahutus oli häiritud ja oli probleem. Aga siin on hädaabikõne jääb tegemata, kui teenus ei tööta, ehk et sa saad sellest nagu, et see nagu, see mõju ulatus ja see sügavus on teistsugune. No
just nimelt see päästame päriselt elusid IT -ga, eks ju, et tagades selle süsteemi toimimise.
Rail Balticu ajal ma sain, minu jaoks nagu üks sihuke ahhaa -efekt oli, et, et kui sinnamaani sul oli kogu aeg ees see sihuke projektikolmnurk, et sul oli aeg, raha ja tulene, eks kvaliteet, mille vahel sa siis prioritiseerisid, balansseerisid, eks. Ja, ja raudtee, raudteemaailma sisse piirdudes ühel hetkel ma sain väga selgelt aru, et seal on see neljas mõõde, mis on inimelud. Ehk siis kui sul see viiesaja tonnine monostrum kakssada viiskümmend kilomeetrit tunnis sõidab rööbastelt välja ja, ja, ja lendab kuhugi asumisse, eks, kus elab, ma ei tea, kui palju inimesi. Et nagu see ei ole see koht, kus sa saad mingimoodi repriortiseerida ja balansseerida. Et kui me vaatame SMIT -is, siis meie tegevus täna täpselt samuti, meil ei ole võimalik balansseerida nende kolme vahel, eks ole, kui on olemas neljas mõõde, mis, mis on see, et, et kellegi turvalisus, elu, vara või, või heaolu on nagu selgelt mõjutatud, kui me, kui me oma tööd ära ei tee.
No kaalud on erinevad nendel asjadel, et ilmselgelt kaalud on või noh, need mõõtmed on sarnased, aga lihtsalt sul see, see rõhuasetus on teine.
Aga noh, siin ma muidugi ütlen ka seda ühte asja, et see võib nüüd natuke neile riigi IT -juhtidele, kes ka kuulama satuvad, võib -olla, et, et noh, ega see missioon ei ole iseenesest nagu jumalast antud selge. Ehk et noh, sellega tuleb ka nagu tööd teha, et see selgus luua ja, ja teine asi, et noh, nagu te SMIT -is olete tööd teinud, on ju ka tegelikult nagu selle sõnastamisega, eks ole, noh, et mis on see, mille nimel töö käib igapäevaselt on ju, päästame elusid IT -ga, eks. Aga nüüd teine asi, et noh mis on riigi kindlasti raskus ja mis ma arvan ka heidutab inimesi, kui natukest negatiivsest poolest rääkida, lihtsalt on selline noh kalduvus fookus, fookus häguseks või fookusest välja minna ehk et fookust hoida on raske sageli. Tulevad järgmised ülesanded, poliitilised prioriteedid, mis iganes muud sellist nagu peale. Ehk ma tahan seda nagu öelda, et noh minu meelest see edu hästi selgelt, eriti karmil turul on sellest kinni juhtimiskvaliteedis. Juhtimine, kui on nagu juhtimine kvaliteetne, juhid ise teevad head tööd, siis on ka tegelikult šanss on inimesi tõmmata ja hoida. Hästi lihtne, klišee, aga eriti karmides alustades eriti selgelt välja. Eesmärkide sõnastamine, fookuse hoidmine on selle peale üks nagu osa sellest.
Eelmises saates me rääkisime omanikutundest, oli, mida Tõnu tõi välja, et, et mis on see kõige kriitilisem osa ja selleks, et asjad nagu saaksid hästi tehtud, et kuidagi nagu samamoodi umbes sama teema tegelikkuses, et või noh haagib minu jaoks selle, selle nagu teemaga.
See ei ole ainult riiklik, sest see on tegelikult ikka
igas interorganisatsioonis või üldse äkki igas organisatsioonis, et, et see, mis sa teed, et sa tegelikult võtad nagu. personaalse vastutuse selle eest ja, ja tegelikult oled huvitanud sellest, et see tulem on hea ja, ja, ja vajalik.
SMIT -i kogemusest rääkides, siis meie võtame juhtimiskvaliteeti kui ühte teenustest, mida me oma inimestele pakume ja see on iga juhi vastutus.
See on sisuliselt eras täpselt samamoodi, et mõõdetakse seda töötaja rahulolu, vaadatakse juhtimiskvaliteedi taset, et noh, selles mõttes.
See on suurtes eraettevõtetes, väiksemates. On nii ja teisiti.
Absoluutselt, mul kogemus väiksemaga puudub kahjuks või õnneks. Aga võib -olla me oleme nüüd rääkinud see, et miks tulla. Aga Siim, sa läksid ära. Miks sa lahkusid?
No ma arvan, et minu lugu on natuke liiga spetsiifiline, et sellest nagu mustrit otsida.
ehk et ühtepidi, et no kõigepealt juba kontekst see, et ma olin kümme aastat ikkagi asjade juures olnud ja asjade ehk siis nagu digi, digiriigi arengu suunamise juures, et oli ammu juba tegelikult võib -olla tunne ka endale, et värsket verd tuleb pigem ligi lasta, eks. Ja kui sa oled selles mõttes nagu kogu riigi tasemel toimetanud, siis ei ole sealt enam nagu kuskile edasi minna, selles mõttes, et pigem, pigem peadki nagu pausi sisse laskma ja, ja kogema mingit muud asja ka enda elus, enda arengus. Ja, ja no teine asi juurde, et ma ikkagi ütlen, et ega me ei ole nagu riikidest kaugenenud, et noh meie töö, noh ka minu töö ja igapäevaselt ongi siis teiste riikidega lihtsalt ammutades seda kogemust kaasa, mis meil Eestist tuli, on ju. Et ühesõnaga, mis ma tahan öelda, et minu lugu ei ole kindlasti see, et riigis mingisugune räige pettumus või sein ees või midagi muud sellist, et pigem natuke enda äratundmine, et on õige hetk ja täpselt, et ka nagu riigi vaates, et täpselt, et teistel tulla mingi hoog edasi minna, on ju.
Aga see on, see on jumala hea vahepeal käia ära, saada teistsugune vaade, tulla võib -olla uute ideedega tagasi.
Ei, ma üldse seda ei välista.
Ja just, et ma märkan seda ka SMIT -i puhul, et meie endised SMIT -ikad annavad märku, et kui teil on midagi pakkuda, me hea meelega tuleks tagasi, et. Et minu meelest see on nagu hea märk, et, et organisatsiooni hinnatakse, on käidud väljas otsimas uusi kogemusi, on need saadud ja, ja leiavad tagasi teie SMIT -i.
Ja noh, mis, esiteks lausa vahele, et noh, mis me selles mõttes ka nagu näeme, et ikkagi päris palju me endise riigikolleege on muuhulgas seal freelancer 'ite kambas, noh kellegi näiteks täna Easy Nation töötab teistes riikides. Aga samamoodi võivad olla nagu riigiasutuste jaoks olemas kohad, ehk jällegi mitte nagu püsirollis, aga, aga noh, mingi konkreetse asja ärategemise kallal näiteks juures, et, et noh, see, seda ei saa, sa ei saa nagu mööda vaadata.
Martin, sa tahtsid midagi. Ja
ei, ma lihtsalt, mul oli meelde, et minu esimesel tööpäeval, et meil, meil oli vist neli või viis uut töötajat ruumis, kui, kui tehti tutvustust ja vähemalt üks daam oli, kes oli töötanud SMIT -is juba aastaid tagasi ja, ja oli rõõmsalt tagasi ja.
Jaa, neid, neid on viimasel ajal aina rohkem.
Täna minu meelest üks uus inimene jooksis läbi mul.
Ja et selle üle on tõesti hea meel, et inimesed tahavad tagasi tulla, nad on saanud erasektori kogemuse ja meil on selle üle hea meel, mõnikord ongi vaja.
Absoluutselt, et inimesed tulevad tagasi uute kogemustega, uute oskustega.
Ehk et noh, mina võin ka julgelt nagu enda, enda seitsmeteist aasta pealt olles väga erinevaid riigiasutusi ka näinud ja eri tasandeid ka seal nagu spetsialistist üles on ju, et, et noh, väga palju on enda kätes Eesti -suguses riigis siiski, eks. Kõike ei saa alati kohe teha ja nii kiiresti kui alati tahaks teha, aga väga palju saab teha ja noh, see on see, mis on see väärt, noh hea kogemus, mille pinnalt alati ka valmis tagasi minna, et.
Jah. Üks oluline asi, mis, mis inimestel, kui nad töökohta, töökohtade järgi vaatavad või, või, või erinevaid kohti hindavad, et milline on õhkkond ettevõttes? Kõik need muud asjad, arenguvõimalused jah, aga et milline on õhkkond, et, et kui on, on, on ettevõtjad, kelle kohta liigub müüt, et õhkkond on toksiline, mingi probleem, probleemne juht või, või, või mis tahes, eks. Ja, ja, ja see see hoobilt paneb nagu paljude inimeste jaoks selle bloki ette, et, et igaks juhuks mitte, noh kes teab, aga igaks juhuks mitte, eks. Et just SMIT -i kohta SMIT, SMIT -il on igasuguseid aega olnud ja, ja SMIT -il on viisteist aastat vana, eks ole, et, et. SMIT -il olid kindlasti alguses kasvuraskused, aga, aga need inimesed, kes näiteks minu eelmistes töökohtades on minu juurde tulnud ja kes on rääkinud, et nad on SMIT -is näiteks töötanud, et, et nagu viimased viis aastat. Minuni kogu aeg ei jõudnud nagu ühe sõnumi, et, et kasvuraskused on läbi, et, et väga korralik ettevõte, väga huvitavad asjad, et saab põnevaid asju teha ja, ja meeskond mängib hästi kokku, et, et see on, see on hästi hea märk, mis, mis inimestele korda läheb.
Ehk siis sina seda, ütleme, kuvandit nagu pigem korjasid selle turu pealt läbi oma tutvuste, et mitte mingisugust artiklit, et üritasid saada siis nagu otse touch 'i.
Ma arvan, et see on tegelikult üks tavapärasemaid viise täna IT -turul, et küsitakse oma tuttava käest, kes teab selle ettevõtte kohta või kes koguni töötab seal, eks ju. Ma
isegi niimoodi ei uurinud konkreetselt minust rääkida, et, et no olles nagu kakskümmend viis pluss aastat siin toimetanud, eks, üldse IT -maailmas ja tehnikamaailmas, et, et otsusringkond on juba nii suur, et sa tegelikult nagu inimesed suhtlevad omavahel, räägivad lihtsalt, et.
See on üks asi, teine asi jällegi, et noh, Eesti on väike kogukond. Lõpuks me räägime siin tegelikult ikkagi kogukonnast IT -kamp on ka nagu kogukond, on ju. Kus nüüd muuhulgas on ka nagu välis, välismaal sõpru ka juures. Ehk et see sõna levib ja nagu sa ütled ka Martini heas kui halvas levib, on ju. Aga kui ma mõtlen samuti tagasi näiteks nagu majandusministeeriumi aega, siis ikkagi lõpp ja eranditult inimesed, kas ise jõudsid. Meieni on jällegi noh mingisugune nii -öelda nagu olles meid ja või ka nagu vahel ka mind tähele pannud või siis teine asi jällegi jõudsid selle peale, et me ise lähenesime ja siis nad täpselt nagu sinugi puhul küsisid korraks kellegi käest. Ehk et noh see, see, see hästi, see on nii hea kui halb, ühesõnaga hea on selles, et sa saad loota, et kui sa teed asju õigesti ja õigeid asju, sõna levib, teistpidi ära petta ei õnnestu.
Jah, aga, aga kui sa mõtled nüüd üks tavaline arendaja, et kui palju ta mõtleb oma töökohta valides, et läheks riiki tööle, et kui palju riik siis ikkagi suudab ennast esile tõsta nende erasektori tehnoloogiaettevõtete lipulaevade seast?
No ma, ma hakkaks nüüd seda natuke teisest küljest pihta, ma arvan, et ega me arendajaid täna ka riigis väga veel liiga palju ei
aga, aga et noh, suur osa rolle on pigem ju ikkagi veel oluliselt nagu mitmekesisemad ja teistsugusemad, on ju. Et noh, kogu riigi mastaabis mõttes, on ju, arendaja vaates kindlasti on noh, peaks mõne arendajaga nüüd rääkima hakkama otse. Aga
siin on ka üks müüt taga võib -olla, et, et riik ise ei arenda, ostabki kõik sisse, aga meie arendame.
Üha rohkem, üha rohkem seda toimub on ju. Aga lihtsalt mu jutu mõte oli see, et esimese hooga kindlasti ta saab, on lihtsam minna radarile neile, kes ei ole lihtsalt nagu tehnilised, puht ainult tehnoloogid või tehnoloogilises nagu hästi nagu rollis on ju. See on üks mõte mul, teine mõte on see, et, et ega arendaja samamoodi tegelikult on üha rohkem vahel, mida ta, mis koodi ja mille jaoks ta kirjutab. Noh, me näeme seda ka raskustes, mis on näiteks ju ka samuti täna isegi unicorn 'iks kasvanud start -up 'ide tegelikult järgmise arendajaid turult võtta. Inimesed ei taha, kui neil on valida, nad tahavad pigem ja eriti kui on mingisugune materiaalne baas jällegi nagu mõneks oleks olemas olnud. Nii et, et minu meelest arendaja siin väga palju ei erine, pealt minu, minu nagu väikse valimi pealt.
Aga siis peaks ilmselt natuke rohkem promoma neid lahendusi, mida me teeme äkki või?
Ja, milliseid väljakutseid on pakkuda?
Et kui see on sihuke salapärane, nagu sa Mart välja tõid, et, et keegi ei tea täpselt, midagi ägedat tehakse, mis see sisu on selles nagu mustas kastis ei avata. Siis ilmselt on ka seda võib -olla atraktiivsust keeruline, noh välja arvatud see salapära ise on ju, mis müüb ka võib -olla mingil hetkel.
Lisaks sellele podcast 'ile, mida ma mainisin, ma tegelikult nägin, komistasin veel ühe, ühe Youtube 'i video otsa, kus SMIT -i arhitekt Siim Vene rääkis sellises projektis nagu infra kolm punkt null. , ma kuulasin selle ära ja sealt sisuliselt on valmis tegemisel üsna lõpujärgus IAS ehk infrastructure as a code lahendus, mida sisuliselt neis ettevõtetes, kus mina olen töötanud. Me kõik oleme sellest unistanud, siin -seal oleme ka bussinud, üheski kohas valmis pole saanud, niikaua kui mina seal olen olnud vähemalt, et minu jaoks see oli suhteliselt sihuke o -oo, et, et kas tõesti on SMIT sihukese asja valmis teinud. Et
ehk siis selle nii -öelda kapoti avamine sinna kõhu alla näitamine, siis sisuliselt sinu puhul oli ka üks. Sest
tegemist oli ikkagi, tegemist on ikkagi noh üsna nihukse innovatiivse, innovatiivse lahendusega, et, et noh, ma arvan, et neist, neist, neist innovatiivsetest asjadest mistahes me ei saa võib -olla rääkida nagu sügavas detailis, aga me peaksime ikkagi maailmale avama, mida me teeme ja, ja, ja.
Saab rääkida ikka päris paljus detailis noh ja et noh, et võib -olla nagu sa ei anna kogu arhitektuuri ette, aga just nimelt, et vähemalt mis on nagu see probleem ja mida lahendatakse ja kuidas tehakse, et noh, ma arvan, et meil on siin ilmselt lihtne nõustuda, et et ega jällegi, mida tihedam on turg ja konkurentsis, mida siis mida rohkem tegelikult ise räägite, keegi teine sinust ei räägi nagu selles mõttes ka tingimata on ju. Et, et on üks asi. Ja teine asi see, et jällegi sedasama nagu, nagu see küsimus, küsimust Einari toetab see, et võtame teise projekti, mis on selline võib -olla riigis natuke nagu uudsem bürokrat, eks ju, mida nüüd Riia ja majandusministeerium koos veavad. Just nimelt, et noh, nagu virtuaalse tehisintellekti põhise assistendiga saaks kõik kodaniku asjad kõik aetud, nii. Tänu sellele, et seal on väga palju kommunikatsiooni tähelepanu pööratud, neile on tegelikult õnnestunud nagu teha tiimi, millest veel ei ole võib -olla ka Riia taga käinud, on ju. Ehk et töötab, kui tegelikult nagu avad ja oled kogukonnas ja, ja siis selle pealt õnnestub nagu, nagu tuua inimesi.
Jaa, tegelikult tahetakse teada, kandidaadid küsivad konkreetselt, mis on need lahendused, millega me tööle hakkame ja me oleme seda ka oma töökuulutustest välja toonud, et otsime arendajaid politsei lahenduste jaoks konkreetselt. Et noh, inimesed saavad aru, mida nad tegema tulevad, mis on need väljakutsed, mida nad lahendama hakkavad.
See, see, see tööviis või, või töö, töö organiseerimine on, on ka üks, üks tahk, mida minu käest on palju küsitud. Et kuidas te töötate, kas teil on agiilne organisatsioon, kas teil on DevOps tiimid? Kui palju on, kui palju ma tean nii -öelda siis tervikust ehk siis, kas ma saan aru, mida ma teen ja mis, mis see lõpplahendus saab olema, et, et. Et, et minu jaoks oli, oli väga positiivne tõdemus, et, et SMIT -is on ikkagi puhas agiilne organisatsioon välja ehitatud ja kasutame nii Scrumme kui Kanba neid, kus parajasti siis, mis, mis vajalik on ja, ja DevOps tiimid, kes, kes võtavad vastutuse siis oma, oma toodete eest, et tähelepanuväärne.
Ja ega teistmoodi jällegi ei saakski. Ja, ja mis meie töötajad on esile tõstnud, on ka kaasaegsed töövahendid, et need on kindlasti tagatud, et tarkvara arendamiseks on, on see, mis on väga hea ja, ja see on oluline inimestele. Aga Mart, mis oleks sinu soovitus inimesele, kes nüüd hakkab mõtlema, et võib -olla riik võikski olla tema tööandja?
Ma jätkuvalt ütlen, et seda tingimata ei pea mõtlema, et kas see nüüd riik või mitte riik, et ma arvan, et, et vaata ringi, räägi inimestega ja, ja, ja võtame äge ühendust ja küsi, mis me teeme, et, et äkki leiame midagi huvitavat, mis, mis sind valub.
Meil huvitavaid pakkumisi jätkub igatahes. No
ma arvan, et riigi IT -majade peale kindlasti leiad midagi, mis sul nagu silma särama lööb, et, et seda saab nagu.
Jaa, praegu on meil ligi kümme tööpakkumist, nii et vaadake meie karjäärilehel, tule SMIT -ikaks.
Et see oli see reklaaminurk
siis, jah, makstud reklaam.
Jaa, just. Aga Siim, mis on need kolm asja, mis riigis töötamise juures on päriselt ägedad?
Ma arvan, et me oleme need juba suuresti ära katnud, no üks on see, mis ma ütlesin, et, et saab tegelikult ikkagi ise väga palju mängu muuta ja mõjutada ja just nimelt, sest nagu muu pink ümber on niivõrd lühike ja igast ühest sõltub väga palju. Aga teine asi on see, et jällegi see Eestis nagu erilisus või see, kus me oma digiriigi küpsusega oleme, et isegi kui meil on jätkuvalt raha juurde vaja leida, ehk et seda nagu pinnal hoida, siis selle kõrvale me oleme kogu aeg siiski jaksanud teadlikult ka järgmisi asju ehitada. On see siis nagu seesama bürokraat nagu riigi tasandil või midagi muuta, et noh, et tegelikult, et sa oled ikkagi maailma mastaabis, me teeme nagu uusi unikaalseid asju jätkuvalt, eks. Et isegi kui kellegi töö on parasjagu olemas olnud putitud, aga see on veel paljust muust maailmast ees on ju, mis meile tundub juba mõneti nagu vana. Nii imelik kui see ei ole. Ja kolmas asi, no ma ikkagi tuleksin sedasama tagasi, et see on nagu areng nagu eluks. Et kui hästi isiklikku perspektiivi panna, et selle, selle töö, selle kogemusega on ikka väga palju uksi valla.
Aitäh! Aga tänan, Mart ja Siim, selle äärmiselt põneva vestluse eest. Aitäh ka kuulajatele, et olite meiega terve selle saate. Kohtume podcast 'i vahendusel siis uuesti kahe nädala pärast, kui arutame digiriigi arenguid ja konsolideerimist. Seekord siis Ergo Tarsi ja Margus Armiga, kuulmiseni.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]