Tere tulemast kuulama riigi IT -poodkasti kriitiline intsident, teist osa. Mina olen Einar Laagriküll SMIT -ist ja minuga koos on stuudios saatejuht Kärt Kinnas, samuti SMIT -ist. Tere. Tere, Kärt. Kriitilise intsidendi podcast 'i eesmärk on tutvustada riigi IT -s toimuvat ning laiemalt avada sektoriga kaasnevaid põnevaid lugusid. Kärt, palun räägi paari sõnaga, miks sa liitusid riigi IT -ga?
Ja mul on küll hästi põnev lugu, aga tegelikult ma ei liitunud mitte ainult riigi IT -ga, vaid
Ragnar oli meie endine, endine siis peadirektor, kes, kes tollal SMIT -is toimetas ja kes siis otsis endale tehnoloogia poole peale juhti. Ja, ja sealt see siis tuli, ehk et absoluutselt ei olnud plaanis riiki tulla, aga kuna see roll tundus äge, väljakutse suur, organisatsioon tundus ka sihuke täitsa, täitsa sihuke, mida võiks proovida korra ja vaadata, mis seal teha annab. Natuke hirmutasid riigi teemad, aga sellele me ilmselt jõuame, et ja nii, nii see sattuski. Ehk et oligi täpselt niisugune kutsumine pluss siis see, ma arvan, et kui ma oleks Telias olnud või kuskil mujas, mujal ettevõttes tööl, siis sel hetkel siis vaevalt, et ma oleks seda kaalunud üldse.
Tere! Et aga et võib -olla siis kuskilt pihta hakata, et Siim, äkki sa saad rääkida sellest, mis sa täna teed ja milline oli sinu esimene kokkupuude riigi IT -ga?
No ma arvan, riigi, esimene kokkupuude riigi IT -ga oli nagu paljudel kõigil kunagi mingi maksuameti deklaratsiooni täites või muud taolist ehk tegelikult seda vilju nautides on ju, kodanikuna ja kasutajana. Aga mina täna olen jah siis natuke teistpidi teinud võib -olla, et nüüd üle seitsmeteist aasta riigisektorist erasektorisse korraks või mõneks ajaks vähemalt. Ja mina tegelen sellises ettevõttes nagu Digital Nation. Meie siis aitame teistel valitsustel digiriiki üles ehitada, nii et ega me ole nüüd valitsustest väga kaugele läinud, otsapidi, igapäevaselt meie kliendid on, on siis nagu mujal maailmas, samasugused riigi IT -tegijad, eks. Aga, aga jah, et riigi IT -ga kokkupuude, noh, minu hästi lühidalt lugu kokkuvõetuna on see, et mina olen nagu siis võib -olla nii -öelda äripoolelt tulnud üldse sinna IT poole peale lähemale. Ja olin tükk aega noor ametnik, minu teemad olid sellised nagu majandusarengu ümber ja üsna ruttu nagu siis tegelikult jõudis see kohale, et Eesti asi on digiasi, kui Eesti on üks asi maailmas, millega midagi saavutada, siis see on digivärk ja noh, see oli seal kahe tuhande kümnendate alguses ütleme. Ja kuna ma taustalt olen selline tiigrihüppelaps, paljude teistega või samast ajast pärit, ehk siis see pisik on sees, siis hästi selgeks saigi, et kui tahta sellist nagu Eesti asja ajada, tuleb digiasja ajada. Ja siis ma üks kümmekond aastat tagasi sattusin jah riigikantseleisse peaministritele nõu andma digipoliitika teemades ja digi, digi seeses koordineerimise asjus ja siis kui Taavi Kotka enda töö ära lõpetas, siis, siis jah kandideerisin tema asemele ja viis aastat olingi siis riigi, riigi CIA -sse.
Aga Mart, ava enda tausta ka, millega sa siis nüüd tegeled, millega sa varem oled tegelenud ja, ja kuidas on sinu kokkupuude riigi IT -ga?
Jah, see on tore. Aga minust jah, et, et olen sihuke paadunud tehnoloogia valdkonna inimene. Et automaatika, TTÜ automaatika haridusega EBS -ist äri, ärimagistri otsa. Et iseenesest sihuke kombo, et, et saatuse sunnil algusest peale biti väänamisega ei ole õnnestunud tegeleda, et, et. Sattusin Eesti Telekomis bit stipendiaadiks kunagi ülikooli ajal ja, ja siis kõik practical seal hakkas asi meeldima ja, ja, ja. Ja, ja, ja esimese poole tööelust või isegi äkki rohkem liikusin läbi Tõlko, Tõlko ettevõtete, et, et päris alguses oli sihuke nagu, nagu Metromedia kompanii oli Eestis oli Baltcomi nimeline ettevõte, kus ehitasime Piipari võrku, keegi mäletab, piiksuvad väiksed karbid veel, et noh, enamad inimesed ei mäleta, et kui pean hall, siis mäletad veel. Et raadiovõrk siis ja siis oli, kes seda mäletab, kaksteist -kolmteist aastat Tele2 grupis erinevates rollides, liitsime, lahutasime, tegime Baltikumi organisatsiooni, tegime pärast riigiorganisatsioonid tagasi, ehitasime algul 3G -d ja siis siis muid G -sid ja, ja, ja, ja tegime siis Baltikumi arvelduskeskuse, siis tegime Euroopa arvelduskeskuse, et, et hästi palju erinevaid asju. Ja siis on veel olnud Swedbankis neli aastat, kus kakssada aastat vana Rootsi, Rootsi väärikas pank ühel hetkel avastas, et supermarketi ketid nagu ikka hakkavad panganduse turule tulema, et, et viimane aeg moderniseerida, et siis ma läksin sinna nii -öelda panka digitaliseerima, et ka ärirollides, et väga põnev, põnev periood. Nii
Mul on ikka jah, kogu see kakskümmend viis aastat, mis mul turjal on, et, et on pigem olnud eras ühe erandiga Rail Baltica, mis, mis, ma ei tea, pukk oli ka era, aga, aga noh, iseenesest see projekt on, eks. ühiskondlik, avalik Euroopa Liidu finantseeritav, et, et see oli esimene niisugune tõsine kokkupuude riigi struktuuride ja loogikaga.
Ei, ma ei ütleks nii, et, et, et jah, SMIT -i ma kindlasti ei tulnud sellepärast, et ma tahaksin tulla riigisektorile spetsiaalselt, et mind konkreetselt paelub see ettevõte kui selline, et, et. Et IT -valasiga inimesed liiguvad, et SMIT -i endiste praeguste töötajatega on kokkupuuteid olnud ja, ja. Millegipärast on, on, on, on väga ammu juba sihuke tunne, et tegemist on millegi natuke. Natuke salapärase, erilise tähendusega pühendunud seltskonnaga inimestega, kes, kes ajavad õiget asja, vähemalt, vähemalt minu jaoks. Et ta on mul kogu aeg radari olnud ja, ja kui SMIT -i uudiseid on kuskil olnud, siis ma olen lugenud ja mõelnud ja vaadanud ja rääkinud mõne inimesega, kes, kes seal töötavad, et. Et ta jah, siis kui ühel hetkel komistasin täiesti kogemata ühe podcast 'i otsa, mille, kus SMIT -i juhtkond siis. Pajatas oma tegemistest ja, ja kuidagi haakis ja viskas nädal hiljem või, või, või üsna samasse auku. Nägin kuulutust, kus otsiti SMIT -i juhti ja miski, miski sees ütles, et mees, mine.
Suunatud pakkumine. No nii, kas võib -olla me räägime siis alguseks riigi või üleüldse Eesti IKT tööjõuturust laiemalt, et. Ma hiljuti oma ülikooli töö raames ka seda uurisin. Ma, ma teen kerge ülevaate siis, et, et kus me täna oleme. Et Eestis IKT sektoris töötab umbes viis protsenti Eesti töötajaskonnast, see on kuskil kolmkümmend üks tuhat töötajat ja nendest umbes tuhat töötab riigisektoris, on siis riigi IT -töötajad. Ja Kutsekoja eelmise aasta IKT OSKA raporti kohaselt IKT sektor on kasvav ja, ja järgmise viie lähema aasta jooksul siis see hõivevajadus kasvab veel vähemalt üks koma viis korda, mis on, mis teeb siis aastas kuskil kaks tuhat kuussada töötajat on tegelikult IKT sektoris juurde vaja. Ja lisaks IKT sektorile on hõivevajadus kasvanud ka teistes sektorites. Seda on mõjutanud nii tehnoloogia areng kui tegelikult võib öelda ka pandeemia, kus IT -teenuste järele vajadus kasvas üsna hüppeliselt. Ja ütleme nüüd aasta jooksul on IT -tööturu pakkumised kasvanud kuuskümmend protsenti.
Konkurents on kõvasti suurenenud, kui tööpakkumiste arv on kasvanud, siis tööjõudu samas mahus peale ei ole tulnud. Ja see omakorda see suurenenud konkurents ju kasvatab ka palgasurvet, et ettevõtted on tõstnud palkasid, kohanevad turuga ja see teeb ka selle tööturu olukorra üsna keeruliseks, kus pakkumisi on rohkem kui on võtta tööjõudu. Ja sellest tööjõupuudusest on tegelikult kujunemas sektori kõige suurem arengupidur. Ja kui me enne rääkisime, võib -olla siin, et Eestil oli hea digiriigi kuvand, tegelikult täna nii on. Aga kui meil on selline arengupidur, siis me võime öelda, et, et see kuvand on väikese riski all siiski. Ja ka meie rahvusvaheline konkurentsivõime sealsamas, et, et me oleme küll täna väga heas kirjas. Kui me vaatame digitaalmajanduse ja ühiskonna teisi tulemusi, siis me oleme just seitsmendal kohal üldiselt, aga avalike teenuste osas ju koguni liidrid. Nii et noh, siin võib mõelda, et kui palju me siin veel vana rasva peal laseme ja, ja kuidas me jätkuvalt edasi suudame areneda. Et, et meil, kas meil on piisavalt arendajaid, kas meil on analüütikuid, küberturbeeksperte? Et täna me kõik riigi IT -majad tunneme selle järgi väga suurt puudust. Ja mis meid siin piirab, on kindlasti nõuded, mis kehtivad avalikus sektoris ja SMIT -is võib -olla veel eraldi siseturvalisuse valdkonna piirangud, et meie näiteks ei värba välismaalasi. Et kui, kui tehnoloogiaettevõtted väga palju saavad toetuda just välisturule, siis, siis meie seda teha ei saa. Et meie ootame oma ridadesse Eesti kodakondsusega inimesi ja, ja neid, kes räägivad eesti keelt.
No aga kui ma teistpidi pihta, et noh, ma arvan, et jätame hariduspoliitika ja jutud nagu teiseks korraks on ju, et ega teema ju on laual olnud aastaid, nii et oleme sellega pikem murdnud ka siin erinevate ministeeriumide ja poliitikute vahel on ju. Ehk et noh, ma arvan, et siin, siin see raskest kohta ongi pigem just nimelt nagu kohanemisstrateegia on ju mõneti, et, et on nagu mingid nagu piirangud, millest nagu mööda ei saa ja piirang ongi see, et turg on selline nagu ta on ju, pigem võib -olla jah nagu karmistub. Et mis selles mõttes on huvitav, et, et mis, mis mina alati vaatasin ka ise ju tegelikult olles riigis värbaja varem, noh samamoodi majandusministeeriumis, digiriigis, siis koordineerimistiim on ju, sinna ka värbasime ja ikkagi leidsime inimesi. Mõnega SMIT -ist vahel, kui kui see tuli. Aga mõte selles, et et noh, ma arvan, et et see kohanemisstrateegia ongi selline nagu flow või liikumise peale mängimine on ju, mitte seda, et meelitada üle ja üle osta tingimata, aga just nimelt, eks ole, noh, nagu siingi laua taga jutt oli, seesama pagana põnev väljakutse. Ja noh, sama asja, sama asja mina näen kolleegidega üle maailma ehk et see, mis riiki toob, et Eestis nagunii meil ei ole elupõline avalik teenistus ehk et lähed ühe korra sisse, siis kunagi pensionieas tuled välja sealt nagu elupõlise ametnikuna. Et saamegi mängida sellele, et tegelikult püüda neid, kes on turul olemas mõneks ajaks.
Mart, aga sina ju äsja liitusid, et kuidas sa hindad, kuidas on riigi maine IT -tööandjana?
Ma arvan, et hea, et ma küll pean tunnistama, et, et, et olles nüüd erinevates ettevõtetes olnud viimane projekt, mis mul oli konkreetselt, me ehitasime üles ühte uut teenusetiimi, kus tegelikult kõik töötajad olid välismaalased, me reaalselt tõime nad Eestisse. Aitasime neid, neil kohaneda, motiveerisime neid, toetasime igat moodi, et nad siin tuule tiibadesse saaks, et. Et, et, et selles mõttes ma ütleks, et, et, et ei ole nagu sellist, sellist, vähemalt mina ei ole kohanud sellist suhtumist, et ma ei tea, riigis on, on paha, eras hea või eraspaha riigis hea, eks. Et pigem ikkagi need inimesed, kes, kes, kes siin on ja kes siia ka tulevad, et nad vaatavad, eriti tehnilised inimesed, nad vaatavad ikkagi. , kui nende jaoks on, on tähtsad, mis see töö sisu on, mida nad saavad teha, kui suur on neil vabadus, kui modernsed on need tööriistad, mida nad tohivad kasutada. Nende jaoks on hästi oluline tavaliselt ikka keskkond, kus nad on, ehk siis see tiim, see, see, see ütleme see, see, see Zoom, kuhu liigutakse, visiooni selgus. Et sellised asjad, et kas see on nagu era või äri, et, et noh loomulikult ühel hetkel tuleb mingi koht, kus, kus räägitakse ka palku läbi, eks, et noh, et kui seal tekib mingisugune oluline erinevus, et see võib nagu kahte võrdset varianti võib -olla kuhugi poole kallutada, aga ma ütleks, et, et kui, kui seal vahet ei ole, siis, siis ma ei näe küll mingit põhjust, miks keegi peaks ühe või teise valima. Pigem on inimesi näiteks, kes võib -olla välistavad mingisuguseid klassikalisi vanu hiidettevõtteid. On inimesi, kes ütlevad, et mina panka tööle ei lähe, puhtalt. Või
Pigem teatud sorti juhtimise ja kultuuriorganisatsiooni võib -olla ajaloo on ju, et noh, see on see pool, et nii -öelda, et nagu need on ilmselt ka nagu täpselt see tüpaaž, kes, kes tõmbabki ka uue ehitamine ja hästi palju vabadust ja, ja vähe nagu raami ümber on ju, et. Mida küll noh, see on nagu põnev ka, et tegelikult nagu sinagi meeldid, et tegelikult ju riigis ka saab, aga lihtsalt mida võib -olla esimese hooga nad ei tea ja ei tunneta, et.
Aga no riigis jälle teisipidi, kui võtta noh, teatud ministeeriumid või valdkonnad, siis seal ju ka need reeglistik on suhteliselt konkreetne, et sul ei ole pilve, ma ei tea, tehnoloogiat AWS -ist unista edasi võib -olla niikaua, kuni see regulatsioon nüüd lõplikult keht, nagu kehtima hakkab. Aga, et noh, see ju nagu teisipidi peaks olema samamoodi, et, et see start -up 'i võib -olla tahab seda lõputut vabadust, et noh, tema ikkagi võib põrkuda mingite reeglitega.
Ja mida meie näiteks noh värbamisel personaliinimesed või sihtotsingut tehes kuuleme ju täpselt samamoodi seda müüti või siis noh legendi, mis ikkagi riigisektori kohta käib, et riik on aeglane, on kohmakas, väga bürokraatlik ja ja seal ei saa seda põnevat asja teha, mida sa saad teha seal start -up 'is, eks ju, et.
Start -up 'i vastu võib -olla riik ei saa selles mõttes nagu kunagi on ju, noh juba mitmel põhjusel ja, ja võib -olla võib -olla peagi saama, et natuke erinev nagu selline nagu võrdlusbaas, aga noh, ma tooks nagu kaks või kolm asja nagu mängu, et. Noh, ma arvan ka siin tänases aatori vestlusringis, et noh, me oleme kõik seda ise kogenud ja kui rääkida noh, väga paljude meie kolleegidega, kes riigi IT -s nagu töötavad, et noh, Eesti riik on nii pisike, nii õhuke. Mis tähendab seda, et kõigil meil, ükskõik kas sa tuled kasvõi nagu seal nagu sisse adminina sisse on ju, sul tegelikult on reaalne vastutus ja ka tegelikult väga palju just nüüd ongi vabadust ikkagi asju suunata. Noh sa Einar teid näite siin AWS -ist on ju, noh kuidagi tuled sisse, et AWS -i usku, siis tegelikult on võimalik ka inimesi veenda ja tegelikult nagu seda nagu palli teistpidi nagu veerema panna on ju, sest noh igal ühel meist ongi väga palju seda nagu panust, mida nagu anda, sest lihtsalt, et noh igast ühest meist sõltub nii palju, mida ongi nii vähe, seetõttu. Teised suured riigid kõrval, aga on ju, sobib hoopis teistmoodi, kõik asjad käivad aeglasemalt juba selle võrra, eks. Ja nüüd ma vihjasingi oma teise pointi nagu ära, et, et see võrdlusbaas on nagu alati nagu hea nagu võtta, et noh, kui on tahe ikkagi jah sellist nagu missiooniga ja võib -olla laiema kasuga ka nagu tööd vahepeal teha, on ju. Siis alati hästi tervistav ongi natuke nagu vaadata nagu maailmas ringi, et, et noh, Eesti võrdlusbaas selles kontekstis ikkagi paratamatult on teised riigid. Ja noh, ma nii enda varasemast Majandus -Kommunikatsiooniministeeriumi ajast kui täna nähes noh nagu kliendina paljusid riike, et et noh, Eesti eelis on see, et sees olles tundub pagana aeglane. Aga pane teised riigid kõrvuti, ikkagi on nagu väga suur nõks vahet. Et ühesõnaga, kui sa tahad avalikke asju ehitada maailmas, siis Eesti on ikkagi jätkuvalt selles mõttes nagu parim koht, kus seda teha. Ja, ja kui selle nagu perspektiivi või mütsi suudad pähe panna või, või võib -olla sellega abiga seda nagu müüti nagu murda, siis tegelikult sageli läheb ka klikk, noh klikib õigesse kohta, saab valik.
Mina ei tea, et Eesti riigil leib nagu pikk oleks, selles mõttes, et see, et meie pigem eelis on see olnud täpselt noh, miks ma ütlen ka, et meil on nagu šanss mängida selle nagu flow peale või inimeste liikumise peale, et ei ole elupõlist värki, on ju. Ehk et mis tähendab seda, et jama teed sealt kinga ka ja või teistpidi vastupidi, et, et on nagu võimalik nagu iga kell nagu ka sisse tulla. No ma arvan SMIT -i numbritest saate ise paremini rääkida kui mina, on ju, et noh, et kui nagu riigi numbreid tervikuna vaadata, et ega see, mis seal salata, riigi IT -sse tuleb investeerida selleks, et nagu ka palgaga muidu konkurentsivõimeks püsida, noh, nagu juba täna saatest välja tuli. See on pikk terve nagu eelarve jutt nagu, mis jällegi ma arvan terve omaette saadet väärt, aga, aga noh, siiamaani on seda ka natuke kogu aeg õnnestunud teha ja, ja ka nagu poliitikud sellega kaasa tulnud. Nii et noh, kindlasti riigis rikkaks ei saa. Ärgem oma illusioone juba sellepärast, et see on start -up 'id on kõrval kasvõi juba optsioonidega ja on teistsuguste üldse motivatsioonimudelitega. Aga ma arvan, et ühine töö on see olnud, et ikkagi hea, et vaeseks ka ei saa jääda.
See on tõsi jah, ma olen väga nõus sellega, et, et riik igal juhul sihib sellist konkurentsivõimelist palka ja no mina SMIT -i personalijuhina ütlen, et meil ei ole võimalust jääda maha turuhinnast. Et siis me lihtsalt riigina jääme, jäämegi arengust maha, kui me ei saa omale töötajaid.
noh, seda me selgelt ju näeme ka, et, et noh, ma arvan, et eks te olete SMIT -is näinud ja, ja on seda kõike riigi IT -üksused näinud, et noh, samamoodi tegelikult, et erasektoris on head inimesed riigist hinnas, noh, ka muuhulgas selle kogemuse pärast ja, ja mis nad on sealt saanud. Ja, ja noh, teine asi, mis mina just tooks nagu juurde, et needsamad inimesed on ka pärast mujal maailma hinnas ehk et nende nagu sa oled Eesti riigi jaoks töötanud, oled sa teise IT -s nagu majandusministeeriumis nagu kogu riigi vaate peal. Noh, see on väga kõva valuuta pärast nagu globaalsel IT -turul ka tegelikult, noh, jällegi meie riigi kuvandi tõttu. Et noh, ühesõnaga, et nagu Mardi juttu toetas, et see selline investeeringuvaade enda võib -olla ka nagu tulevikku on ka, mis, mida ei tasu üldse mitte unustada ja näiteks noh ka, et, et mulgi õnnestus nii mõndagi inimest selle pealt ka nagu paremini värvata.
Et üks teooria oli vanasti, et sellepärast me IT -i teemegi ja riigi IT -i ka, et talvest üle elada on ju. Aga noh, mis, mis ma selles mõttes ise nagu mõtlen ka veel selle kohanemisstrateegiate peale just, et noh, korraks nüüd mitte ainult teoreetiliselt rääkides, aga et noh, ma arvan, et, et ka nagu riigi IT -s meil on ka selline kohanemine võib -olla nagu teistsuguse tööturutrendiga ka on ju, noh, siin on juttu korraks numbritest ja puudujäägist. Mis me samas ju näeme, et, et sellist üha rohkem on ikkagi ka noh otseses mõttes freelance 'imist ja, ja nagu vabakutse ja sinna pigem nagu keikade tegemist on ju, mis on selline moodne nagu majandusviis. Näiteks noh, kes me oleme siis nagu nõuandjad teistele valitsustele, noh, meie töötamegi võrgustikuna. Võrgustik on see, et inimesed, kogemusega inimesed, tegelikult tulevadki, teevadki projekti siin -seal on ju, ja tulevad meiega ühte või teise kohta kaasa ja mitte ei ole siis püsipalgal ja elupõlised konsultandid on ju. Miks me seda teha saame, me tabasimegi ära, et tegelikult neilt inimesest ongi ülipalju juba, keda nagu võtta, eks. Et noh, mina nagu räägin nagu teistpidi, et noh näiteks ka, et ma ei tea, kuidas te SMIT -is sellesse suhtute, aga riigi IT -s ka, et noh, me oleme hästi võib -olla ühes mudelis olnud kinni. Kas nagu oma harjumusest, vahel ka piirangutest, okei, tõesti SMIT on natuke siin jällegi erinev päris mitmest muust IT -üksusest, aga et selline keikamajandusega kaasaminek on ka võib -olla üks tee, saadki inimese projektiks
Täna just oli riigi teiste IT -juhtidega, riigi IT -majadega, majade juhtidega siis diskussioon paar tundi tagasi ja me rääkisime just lihtsalt sellest ideest, et mis oleks, kui prooviks tööampse teha, et, et näiteks üks riigi IT -maja mingit tehnilist kompetentsi ei vaja lühikeseks ajaks, kus sa seda leiad, pole mõtet ju palgata selleks ajaks, teisel majal on olemas. Kui on võimalik seda vabaslotti luua, leiame võimaluse.
Igal juhul selle tänane tööjõuturu olukord panebki loovamalt mõtlema, et, et kuidas leida neid lahendusi ja siin riigi IT -majad peaksidki koostööd tegema. Aga mis veel meie oma inimesed SMIT -is on välja toonud, et mis on SMIT -is töötamise eelised, on stabiilsus ja, ja ka eesmärgi selgus, et me teame, mis on meie sihid.
Et noh, võib -olla siin riigis me ei pea nagu niimoodi palavikuliselt näitama, eks ole, müüki sellisel kujul nagu võib -olla eraäris, et sa pead ikkagi nagu eraäris ju oma tegevust kogu aeg hoidma vee peal, eks ole. Et, et siin sa võib -olla saad keskenduda rohkem sellele, sellele kvaliteedile ja asja sisule.
Aga noh, siin ma muidugi ütlen ka seda ühte asja, et see võib nüüd natuke neile riigi IT -juhtidele, kes ka kuulama satuvad, võib -olla, et, et noh, ega see missioon ei ole iseenesest nagu jumalast antud selge. Ehk et noh, sellega tuleb ka nagu tööd teha, et see selgus luua ja, ja teine asi, et noh, nagu te SMIT -is olete tööd teinud, on ju ka tegelikult nagu selle sõnastamisega, eks ole, noh, et mis on see, mille nimel töö käib igapäevaselt on ju, päästame elusid IT -ga, eks. Aga nüüd teine asi, et noh mis on riigi kindlasti raskus ja mis ma arvan ka heidutab inimesi, kui natukest negatiivsest poolest rääkida, lihtsalt on selline noh kalduvus fookus, fookus häguseks või fookusest välja minna ehk et fookust hoida on raske sageli. Tulevad järgmised ülesanded, poliitilised prioriteedid, mis iganes muud sellist nagu peale. Ehk ma tahan seda nagu öelda, et noh minu meelest see edu hästi selgelt, eriti karmil turul on sellest kinni juhtimiskvaliteedis. Juhtimine, kui on nagu juhtimine kvaliteetne, juhid ise teevad head tööd, siis on ka tegelikult šanss on inimesi tõmmata ja hoida. Hästi lihtne, klišee, aga eriti karmides alustades eriti selgelt välja. Eesmärkide sõnastamine, fookuse hoidmine on selle peale üks nagu osa sellest.
ehk et ühtepidi, et no kõigepealt juba kontekst see, et ma olin kümme aastat ikkagi asjade juures olnud ja asjade ehk siis nagu digi, digiriigi arengu suunamise juures, et oli ammu juba tegelikult võib -olla tunne ka endale, et värsket verd tuleb pigem ligi lasta, eks. Ja kui sa oled selles mõttes nagu kogu riigi tasemel toimetanud, siis ei ole sealt enam nagu kuskile edasi minna, selles mõttes, et pigem, pigem peadki nagu pausi sisse laskma ja, ja kogema mingit muud asja ka enda elus, enda arengus. Ja, ja no teine asi juurde, et ma ikkagi ütlen, et ega me ei ole nagu riikidest kaugenenud, et noh meie töö, noh ka minu töö ja igapäevaselt ongi siis teiste riikidega lihtsalt ammutades seda kogemust kaasa, mis meil Eestist tuli, on ju. Et ühesõnaga, mis ma tahan öelda, et minu lugu ei ole kindlasti see, et riigis mingisugune räige pettumus või sein ees või midagi muud sellist, et pigem natuke enda äratundmine, et on õige hetk ja täpselt, et ka nagu riigi vaates, et täpselt, et teistel tulla mingi hoog edasi minna, on ju.
Ja noh, mis, esiteks lausa vahele, et noh, mis me selles mõttes ka nagu näeme, et ikkagi päris palju me endise riigikolleege on muuhulgas seal freelancer 'ite kambas, noh kellegi näiteks täna Easy Nation töötab teistes riikides. Aga samamoodi võivad olla nagu riigiasutuste jaoks olemas kohad, ehk jällegi mitte nagu püsirollis, aga, aga noh, mingi konkreetse asja ärategemise kallal näiteks juures, et, et noh, see, seda ei saa, sa ei saa nagu mööda vaadata.
Ehk et noh, mina võin ka julgelt nagu enda, enda seitsmeteist aasta pealt olles väga erinevaid riigiasutusi ka näinud ja eri tasandeid ka seal nagu spetsialistist üles on ju, et, et noh, väga palju on enda kätes Eesti -suguses riigis siiski, eks. Kõike ei saa alati kohe teha ja nii kiiresti kui alati tahaks teha, aga väga palju saab teha ja noh, see on see, mis on see väärt, noh hea kogemus, mille pinnalt alati ka valmis tagasi minna, et.
aga, aga et noh, suur osa rolle on pigem ju ikkagi veel oluliselt nagu mitmekesisemad ja teistsugusemad, on ju. Et noh, kogu riigi mastaabis mõttes, on ju, arendaja vaates kindlasti on noh, peaks mõne arendajaga nüüd rääkima hakkama otse. Aga
Saab rääkida ikka päris paljus detailis noh ja et noh, et võib -olla nagu sa ei anna kogu arhitektuuri ette, aga just nimelt, et vähemalt mis on nagu see probleem ja mida lahendatakse ja kuidas tehakse, et noh, ma arvan, et meil on siin ilmselt lihtne nõustuda, et et ega jällegi, mida tihedam on turg ja konkurentsis, mida siis mida rohkem tegelikult ise räägite, keegi teine sinust ei räägi nagu selles mõttes ka tingimata on ju. Et, et on üks asi. Ja teine asi see, et jällegi sedasama nagu, nagu see küsimus, küsimust Einari toetab see, et võtame teise projekti, mis on selline võib -olla riigis natuke nagu uudsem bürokrat, eks ju, mida nüüd Riia ja majandusministeerium koos veavad. Just nimelt, et noh, nagu virtuaalse tehisintellekti põhise assistendiga saaks kõik kodaniku asjad kõik aetud, nii. Tänu sellele, et seal on väga palju kommunikatsiooni tähelepanu pööratud, neile on tegelikult õnnestunud nagu teha tiimi, millest veel ei ole võib -olla ka Riia taga käinud, on ju. Ehk et töötab, kui tegelikult nagu avad ja oled kogukonnas ja, ja siis selle pealt õnnestub nagu, nagu tuua inimesi.
ma arvan, et riigi IT -majade peale kindlasti leiad midagi, mis sul nagu silma särama lööb, et, et seda saab nagu.
Ma arvan, et me oleme need juba suuresti ära katnud, no üks on see, mis ma ütlesin, et, et saab tegelikult ikkagi ise väga palju mängu muuta ja mõjutada ja just nimelt, sest nagu muu pink ümber on niivõrd lühike ja igast ühest sõltub väga palju. Aga teine asi on see, et jällegi see Eestis nagu erilisus või see, kus me oma digiriigi küpsusega oleme, et isegi kui meil on jätkuvalt raha juurde vaja leida, ehk et seda nagu pinnal hoida, siis selle kõrvale me oleme kogu aeg siiski jaksanud teadlikult ka järgmisi asju ehitada. On see siis nagu seesama bürokraat nagu riigi tasandil või midagi muuta, et noh, et tegelikult, et sa oled ikkagi maailma mastaabis, me teeme nagu uusi unikaalseid asju jätkuvalt, eks. Et isegi kui kellegi töö on parasjagu olemas olnud putitud, aga see on veel paljust muust maailmast ees on ju, mis meile tundub juba mõneti nagu vana. Nii imelik kui see ei ole. Ja kolmas asi, no ma ikkagi tuleksin sedasama tagasi, et see on nagu areng nagu eluks. Et kui hästi isiklikku perspektiivi panna, et selle, selle töö, selle kogemusega on ikka väga palju uksi valla.
Aitäh! Aga tänan, Mart ja Siim, selle äärmiselt põneva vestluse eest. Aitäh ka kuulajatele, et olite meiega terve selle saate. Kohtume podcast 'i vahendusel siis uuesti kahe nädala pärast, kui arutame digiriigi arenguid ja konsolideerimist. Seekord siis Ergo Tarsi ja Margus Armiga, kuulmiseni.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]