Tere tulemast kuulama riigi IT podcast 'i kriitiline intsident, kolmandat osa. Mina olen Einar Laagriküll, SMIT -ist ja minuga koos on stuudios kaassaatejuht Janek Rozov, samuti SMIT -ist. Kriitilise intsidendi podcast 'i eesmärk on tutvustada riigi IT -s toimuvat ning laiemalt avada sektoriga kaasnevaid põnevaid lugusid. Tere, Janek.
Janek, sa ei ole varem siin olnud, et äkki siis paari sõnaga räägid, kes sa oled, kuidas oled seotud riigi IT -ga ja mis oli sinu esimene kokkupuude riigi IT -ga kui sellisega?
Mhmm, nimeks siis Janek, töötan SMIT -is, ametikoht on strateegiajuht. Tegeleme nihukeste suuremate asjadega nagu rahastus, protsesside haldus, noh SMIT -i enda strateegia. Ja esimene võib -olla kokkupuude digiriigiga mul oli selline, et alustasime oma tööd Maksu - ja Tolliametis tegelikult ja minu esimene ametikoht oli operaator. Ja mida ma tegin, päev läbi, ma sisestasin andmeid. Et see oli minu tõesti esimene kokkupuude riigiga ja ma arvasin, et see on kõige mõttetum töö, mis üldse saab olla.
Ja ometigi sattusid siis IT -sse ja riiki tööle.
Just nimelt, et nagu teada, Maksu - ja Tolliamet oli ka üks esimesi, kes hakkas oma nii -öelda IT -süsteemi arendama ja siis mul oli au ja uhkus olla seal nii projektijuhtimises kui ka tooteomanikuks, nii et sealt see asi hakkas vaikselt tulema. Kuni siis MKM -ini välja, kus me tegelesime digiriigi poliitikaga ja sealt siis ilusasti SMIT -i.
Okei, aga mis oli su esimene kokkupuude kodanikuna riigi IT -ga?
No ma ei hakka rääkima seda tuludeklaratsiooni või sellist, et. No see on
aga tegelikult pileti ostmine.
Ahaa, ja see oli riigi IT?
No kas ta oli riigi IT, vaata, mina ütlen alati, et noh, ta on, ma ei pea tajuma, kas see on riigi IT või mitte, et see oli noh, kokkupuude bussiliinidega, kuulusid nad riigile või mitte, ma seal ei tea midagi.
Okei, väga põnev, nii, aga täna siis kriitilise intsidendi saates siis kolmandas episoodis me räägime sellest, milline on riigi IT tuleviku arengud ja ka konsolideerimisest. Ehk et sihuke plaan. Ja tänases osas siis on, on meil ka kaks külalist, et meil on täna siia kutsutud TEHIK -u peadirektor Margus Arm ja riigi IT -maja, uue riigi IT -maja juht Riti siis täpsemalt Ergo Tars. Tere, Margus.
Väga meeldiv, et olete siin. Aga võib -olla alustaks siis sinust, Margus, et räägi, millega sa täna täpsemalt tegeled ja milline oli sinu esimene kokkupuude riigi IT -ga?
Tere veel kord siis, et jah, et Margus, mina ja juhin praegult sellist asutust nagu TEHIK. Ja TEHIK on IT -teenusepakkuja sotsiaalministeeriumis.
On, mis selle akronimi taga on, äkki seda võid
ka. Tervise Heaolu Infosüsteemide Keskus, jah, ja meie eestvedada ja vastutada on siis kogu Sotsiaalministeeriumi haldusala ehk tervishoiu digitaliseerimine, sotsiaalkaitse ja töövaldkonna digitaliseerimine. Ja enne seda jah, TEHIKO juht, ma olen praegult olnud eelmise aasta detsembrist, aga enne seda töötasin riigi infosüsteemi ametis, olin peadirektori asetäitja ja enne vastutades kogu e -riigi alustalade eest, identiteet, andmevahetus, riigiportaal ja nii edasi. Ja varem veel siis on kokkupuude pikaajaline olnud digitaalse identiteedi valdkonnaga. Ja minu esimene kokkupuude võib -olla digiriigiga oli võib -olla siis, kui ma veel tegelikult olin seal pangandussektoris ja aasta kaks tuhat üks, kui aitasime käima, käivitada ID -kaardi projekti. Et see oli konsortsiumis kaks panka ja kaks telekomi ja siis SK -d käivitatud ID -kaart turule toodud ja kui Janek ütles, et temale esimene kogemus oli ID -pileti kasutamine võib -olla, aga seal projektis kaasalöömine ja selle juurutamine. Aga kuidas see oli jällegi nagu töö poolt, aga kodanikuna, deklaratsioon, pilet, digiallkiri.
Kõik jäävad siis sellise tiigrihüppe algusaegadesse, ma kujutan ette, et.
Oli põnev aeg, selge. Aga tere, Ergo. Sama küsimus.
Jah, et millega sa tegeled, kust sa tuled ja mis su igapäevased mured on? Räägi meile muidugi sellest sinu esimesest kogemusest, kokkupuutes siis digiriigiga.
Ja, et tulen siis Riigi IKT Keskusest ehk lühendina RIT, hea meeles pidada. Tegeleme kesksetele teenustele üleviimisega IT -majadest, alusteenuste ja, ja siis arvutud töökoja teenuste osas. Ehk siis, et võtame sellise nagu igava töölõigu IT -majadelt enda poole peale, et kõik see, mis on niisugune tehnoloogia, aga, aga mis ei puutu arendust, siis nii -öelda tervitus tuleb lõpuks meile. Et aga kus minu esimene kokkupuude oli, et samas asutus, kus sina olid. Maksu -Tolliametis alustasin, alustasin kaks tuhat umbes kandis kaks tuhat üks ja olin IT -tehnik. Et sealt olen siis jõudnud vahepeal käia erasektoris, siis riigiametit, riigi, riigi, riigiettevõtetes ja siis nüüd siis päris riigi IT majas.
Ja selles riigi IT majas sina oled olnud siis eelmise aasta lõpust, kui ma õigesti mäletan?
Ametlikult esimesest jaanuarist sellel aastal, jah, et esimene, eelmise aasta lõpust on siis IT majas loodud.
Aga võib -olla hakkame vaikselt mööda meie teemasid liikuma, et esimene plokk on meil siis nihukene digiriigi arengukava, mis peaks siis meid toetama aastani kakskümmend kolmkümmend. Ja nagu te teate, et seal on võetud aluseks nihukene noh, hea slogan, et Eesti täis digiväge. Et natukene räägin lahti, et mis selle all on mõeldud ja siis saab edasi liikuda nende mõtetega, et kuidas siis me ise, kas sellega suhestame. Et seal on siis üks plokk, mis puudutab nihukest elukeskust ja seda, et teenused peavad olema proaktiivsed, läbi nihukesed, kuidas ma ütlen siis, sündmustega seotud, inimene ei peaks bürokraatia peale mõtlema, et see on nagu üks pool. Siis kindlasti, et teenused peavad olema turvalised, et nihukest digiväge täis. Kolmas dimensioon on siis niisugune digimajandus, et see digi peaks käima lükkama veel paremini ka meie Eesti majanduse, et me oleks veel siis jõukam riik ja viimane, et tegelikult meil oleks plats, kus katsetada erinevate innovatsioonidega. Et ma korra küsin sinult, Einar, et kuidas meie SMIT -ina nagu sinna suhestuda võiks?
Suhestumine ilmselt peaks otse olema, et me oleme üks IT majadest riigis, hetkel veel üks suuremaid, ma ei tea, võib -olla varsti on, RIT on suurem. Aga mida me teeme, ilmselgelt siis see digiväe loomine, ma eeldaks, et iga tegevusega, mida me teeme, mis on tulevikku orienteeritud, ma ei tea, arendused, siis peaks see arvesse võtma seda suunda. Ehk et iga, iga euro, mida me investeerime läbi arenduse, oma tegevuse, peaks siis tegelikult kaasa aitama sellele, et see digiväeline asi juhtub. Ehkki noh, kui nüüd nagu väga ausalt öelda, siis kas ma nüüd tulen iga hommik tööle selle mõttega, et ma loon digiväge, ilmselt mitte. Et, et ma nagu ise võib -olla suhestun otsesemalt sellesse, et me aitame päästa elus IT -ga, mis on siis nagu meie see visiooni osa. Ehk et kui me enda seda visiooni tegime, siis me tegelikult ju lähtusime, kaasa arvatud sellest digiriigi kontseptsioonist, et, et me loome siis sellist aluspinda suurema kasu loomiseks, et, et sealt äkki see tuleb. Et, et see on see, kuidas mina võib -olla sellele asjale mõtleksin, aga teisipidi, kui, kui mõelda seda, et mida me teeme, jah, me, minu üksus siis, kes tegeleb täna sellesama asjaga, mida. Mida tahab Ergo konsolideerida, on ju, noh, mul on alati hea roll, sellest räägime hiljem olla nendes kohtades, mida konsolideeritakse. Et siis, siis meie teeme seda, et me loome ka neid automaatsemaid süsteeme, üritame teha siis arendajate elu lihtsamaks, et nemad saaksid teha oma teenuseid võib -olla paremini, kergemini, kiiremini. Et, et see on see, mille kaudu me siis võib -olla nagu võimaldame neid asju, et see on see, kuidas mina nagu enda jaoks suhestun sellesse.
Margus, kuidas TEHIK niiviisi näeb ennast selles suures pildis, et siis nihukese vägevamaks seda Eesti riiki siis nendes erinevates suundades teha?
Kui mõelda selle digiväe peale, kogu selle digiühiskonna arengukava peale kaks tuhat kolmkümmend, need on väga head suunised, et oma igapäevatöös, kui me arendusi või arendusi teeme, oma klientidega vajadusi läbi rääkima, et seda nagu visiooni või mõtet peas hoida. Et loomulikult sündmusteenused, proaktiivsed teenused, et inimene, kellel on õigus midagi saada, et ta ei pea minema seda taotlema, et need, aga ma ei näe seda jällegi põhjust, et me nüüd eraldi võtame täna fookuse, teeme kõik asjad hästi kiiresti proaktiivseks. See võiks olla loomulik osa me igapäevast arendusest ja selle kaheksa kuni kümne aasta jooksul me liigumegi vaikselt sinna.
Aga kas me täna juba teeme siis, et kui ma võtan nagu noh kodanikunäite, eelmine aasta kõigil oli meil väga aktuaalne ka selle aasta alguses, et sul peab olema see koroona tõend. Mis ikka kuue kuu tagant vist on vaja uuendada või mingi, mingi jants sellega kogu aeg käib. Et see on suhteliselt uus arendus, ma väidaks, et see ei ole nagu vana asi, aga ometigi ma pean minema kodanikuna sellesse portaali uuesti genereerima ja siis ma saan mingi hetk teavituse, et kuule, sul on midagi aega, ma saan, miks me seda automaatselt ei võiks teha siis.
Aga siin ma jõuangi sinna kohta, kus tegelikult digivägi ei ole ainult IT -maja ülesanne, see on palju laiem mõiste, tegelikult peab sellega arvestama kogu äripoole ehk tellija. Siin peab arvestama seadusandlus, mis peaks olema agiilne, mõtlema, kui see isikuandmete kaitse on sealsamas all, et mida me tohime automaatselt teha, mida me ei tohi automaatselt teha, et. Ma ei näe kogu riigi digitaliseerimise eest vastutab ainult IT -majad, IT -sektor, et tegelikult kui IT -majad hakkavad mõtlema, et mis teenuseid pakkuda ja kuidas pakkuda, siis võiks öelda, et tegemist on süvariigiga. Et tegelikult on teenuse omanikud, äriomanikud, ministeeriumid, ametid, kes on äriprotsessi omanikud ja peaksid tegema protsessi, innovatsiooni ja mõtlema sedasama digiühiskonna arengukava kontekstis, et. Kuidas me saame neid eesmärke täita? IT -maja loomulikult peab forsseerima, võimestama seda veel oma teadmiste, oskustega, aga teha seda äri poole eest, et mulle ei meeldi, kui äri juhivad juristid, arhitektid, IT -inimesed või sellised, seal peab olema ikka tooteomanik, äriomanik, kes ütleb, kuidas maailm käib.
Aga see koos ei käi või? Et noh, lihtsalt nagu mõelda seda, et IT võimekusi, et see, mida IT täna võimaldab, see on hoopis teine, mida ta võib -olla kümme aastat tagasi võimaldas ja kui sa ei ole otseselt seal IT noh igapäevaselt ei tegele, siis sul võib -olla ka see, sa isegi ei tea või sa isegi ei suuda seda nagu võib -olla ette kujutada, et see protsess võiks olla automaatne taustal käia. Jah, ma ei tea, Ergo, sinu, sinu kogemus või kommentaar.
Ja, ei, ma mõtlen umbes samamoodi nagu Margus, et, et IT ongi võimaldaja. Sa ise mainisid ka seda, eks, et me võimaldame, et tehnoloogia areneb. Meie teame, mis on tehnoloogiamaastikul need asjad, kuidas saavad asju paremini teha. Aga, aga see teenuse omanik või see vastutus ei saa tulla IT -sse, et, et see peab olema. See, see peab olema kahepoolne koostöö, et, et meie saame öelda, kuidas asju paremini teha. Aga see, kas me teeme, kas seadusandlus lubab, kas me seadusandlust muudame. Et need on need kohad, kus siis toimub, peabki toimuma väga hea kahekõne. Ja, ja selle kahekõne tulemusena me peaks jõudma sellise nagu, nagu mõistliku lahenduseni, mis ei ole nagu tehnoloogiliselt kallis. Ja, ja, ja samas ta on innovaatiline ja ta, ta toetab kodanikku. Et, et kui IT teeks ainult oma otsuseid, et siis me teeks võib -olla väga optimeeritud, optimeeritud lahendused, aga need kodaniku jaoks enam pole head, sest, sest see kodaniku vaade, no see peaks tulema, tuleb sealt poole pealt, kus siis seda äriprotsessi juhitakse. Noh muidugi, see ei tähenda seda, et me ise ei peaks üldse kodanikuna mõtlema ega kaasa rääkima, eks.
Ja lisaks jah, võib -olla sellele, et tõesti me ei istu IT majas, et ei esitage tellimus, me loeme tellimuse, viime ellu. Ei, me oleme ka partner oma äri, ärikliendile, et vaatame, kuidas oleks mõistlik asju teha, kas see on nii või teistmoodi. Aga see, et missuguseid sotsiaaltoetuseid me Eesti riigis maksame, ei ole IT maja otsustada ja me ei peaks võib -olla sinna sekkuma, et see on see tehtud, kuidas me saame nagu lihtsustada võib -olla sotsiaaltoetuste maksmist, olge need pensionid, vanemahüvitised, et see protsess läbi mõelda, et. Ja siis, et IT majja tõesti tulla tagasi, et kuule, et meil on selline probleem, aidake nüüd lahendus leida, et seal jääb loomulikult oleme hea meelega kaasas ja me oleme, mida rohkem IT -d kaasatakse, seda paremad tulevad ka äriotsused.
Aga seal nagu teisipidi me jõuame ka selleni, et see äripoole noh, kes meie mõttes on siis need ministeerium, võib -olla need asutused on ju, kes siis toimetavad. Et kui, kuivõrd nemad on siis küpsed ja kui palju seal on ka seda teadmist tehnoloogilisest võimekusest, et kas, kuidas me seda suudame. Ma saan aru, et kui me koos teeme, on ju, me saame koos mõelda, aga kas me peaks nagu teisipidi ka mõtlema sellele kompetentsi siirdele, et, et nad nagu kuskilt saaksid ka seda teadlikkust juurde. On, on sihukest kogemust teil ka?
Kindlasti, kindlasti on seda vaja, et see, seesama, et, et nemad tulevad üks samm IT -le lähemale ja meie siis läheme üks samm ärile lähemale, et. Et hästi tihti mina olen kohanud erinevates asutustes seda, kus oodatakse, et IT tuleks nüüd ärile lähemale. Aga seda teist sammu sinna vastu tehakse võib -olla natuke harvem ja sealt tekivadki sellised noh, võib -olla nagu ebaratsionaalsed siis äriprotsessid, eks. Et sihuke nagu kahepoolne koostöö on, on see võib -olla see võtmesõna siin.
Jah, meil, meil on väga aktuaalne teema praegu, et TEHIK -us näiteks ärianalüütikute rollide tekitamine, selle võimestamine, toome näite näiteks terviseamet, kellel on laboritöötaja. Ja see inimene oskab laboriseadmetega väga hästi ringi käia, ta ei peagi oskama IT -arendust tellida. Et seal me peame astuma sammu tema poole, aga seal on jällegi see oht, et me ei teki neid, ei kogu kompetentsi ei tule meie juurde, kui pärast küsitakse, mida see infosüsteem tegema peab, minge küsige IT -asutusest, tegelikult peab tema olema, seal see partner, see dialoog peab olema. Kuidas seda nüüd tasakaalus hoida, kus neid rolle tekitada, kus mitte, et kelle juurde jäävad enda asutusse, kust me saame tuge pakkuda, see on väga aktuaalne teema praegult.
Võib -olla märgivad olulisena ära, et, et see ei tähenda seda, et IT ei tohiks olla proaktiivne, et, et, et see nagu muutub jälle nagu, siis see pendel läheb jälle teisele poole, eks, et kui me jääme ootama ainult tari käest, et kuulge, tulge nüüd öelge meile, et, et see, see IT -proaktiivsus selgelt peab olema olemas.
Jah, et muidu on siis see telli, tellimuste täitmine ja kui sul ainult saad piletid tellimuste täitmiseks, siis sa ise kaasa nagu ei mõtle, et sisuliselt mõeldakse sinu eest ära, et.
Jah, ja kes ta tahab sihukest tööd teha, on see liinitöötaja töö.
Okei, aga kuidas sina, Ergo, seda Riti jaoks oled lahti mõtestanud seda digiväelisust või kuidas see sinu, sinu vaatest, kui see klikib?
Ja no mulle, mulle klikib ta niimoodi, et, et me loome küll digiriiki ja minu vaates me nagu iga päev ikkagi tuleme tööle selle mõttega, et kuidas seda digiriiki paremini teha. Läbi turvalisuse ja läbi sellise kesksete teenuste, et, et me küll ei arenda protsesse, äriprotsesse. Et me võib -olla ei tee selliseid lahedaid infosüsteeme, küll aga see alustaristu, mis seal all on, see on nagu tehnoloogia inimesena, inimestele on päris põnev ja väljakutsuv. Ja sellist nagu, nagu suures skaalas tehes seal on nii väljakutseid, karisid kui ka neid võlusid, et ja, ja see on see, kuidas meie näeme, et panustame siis selle digiriigi arengusse. Ehk et, et mida aeg edasi, seda turvalisemad ja töökindlamad ja efektiivsemad peavad olema need kesksed lahendused.
Tavaliselt turvalisus tähendab ka hinnasilti, et noh, et seal nagu.
Tähendab, aga oleneb, kuidas me võrdleme seda, et, et kui me teeme turvaliseks iga IT -maja, võtame hästi levinud näite, e -maili süsteemi versus see, et me teeme turvaliseks keskele koondatud e -maili süsteemi. Siis, siis nende mitme IT -majade konsolideeritud summa on suurem kui selle ühe teenuse summa, et noh, sealt me saame nii -öelda selle nagu efektiivsuspunkti lõpuks kätte. Jah, kui sa võrdled seda, et kui palju investeerin näiteks mina IT meiliteenusesse, et see oleks turvaline versus see, et SMIT. Noh, ma ei tea, päeva lõpuks võib -olla me paneme sama palju raha, aga selle eest saavad ka teised IT majad oma meilisüsteemi turvaliseks.
Ehk et siis digiväelisus ja see digiriigi loomine sinu jaoks on siis, ongi seesama konsolideerimine ja sealt efektiivsuse välja keeramine siis, kui, kui natuke utreerida või?
Just, just. Ja noh, me ka laiendame, tegelikult ka laiendame seda teenuste balletti nendele asutustele, kes täna ei ole IT -majades näiteks. Et me tõstame sellega teenuse kvaliteeti, et me teame seda nagu üle, üle Eesti, et, et IT -majade, IT -teenuste kvaliteet on, on väga hea, aga need, kes ei ole, kellel ei ole oma IT -maja, et seal on ta märgatavalt madalam.
Aga siis võib -olla ongi hea nii -öelda küsida siit kohe järgi, et aga mis, mida on siis juba siin niiviisi, ma ei tea, mingi sammuna ette võetud, ma saan aru, et esimesest jaanuarist juba töö käib. Et mis on nagu niuksed need esimesed plaanid või niuksed noh, ma ei tea verstapostid, mida on siis nii -öelda lauda toodud, et hakata siis liikuma selle konsolideerimise, liitmise ja siis selle efektiivsuse väljakeeramise suunas.
No arvutitöökoha teenustega me oleme alustanud. Et, et me oleme tänaseks üle võtnud Justiitsministeeriumist need teenused, mida seal pakutakse. Juunikuu, juuli, esimesest juulist liitus meiega Ermitist arvutitöökoha LTSK kasutajatoe tehnikud. Ehk me oleme seda konsulteerimise teed alustanud ja selle, selles suunas liikuma hakanud. Küll aga noh, me ei ole veel sinna jõudnud, et, et meil oleks nüüd need uued kaasaegsed teenused valmis disainitud ja, ja, ja me oleks nad juba juurutanud, et täna me oleme seal seisus, kus uus arvutitöökoha teenuste visioon on ära kirjeldatud. See on valideerimise faasis, ma usun, et me saame siin IT -majadega valideerituta selle kuu, selle kuu jooksul. Ja, ja sealt me saame siis minna tehnilise projekti, et sealt tekib see nagu kvaliteedi tõus, et noh nii -öelda lihtsalt, lihtsalt nende inimeste ületoomine keskele, noh see ei tekita kvaliteeti veel.
Ja kui me nüüd ütleme digiväe ja ütleme selle digiriigi sihuke see, see teenuse areng, areng siis nii nagu Janek, sa tõid välja, et ta peaks olema selline. Nagu taustal käima, võib -olla mitte hoomata iga kord, vaid proaktiivne ja nii edasi. Et kuidas sina nende teenuste arengu vaatest näed seda, et milliseks needsamad baasteenused siis kujuneda võiksid, et, et nad oleksid sellised. Sellele visioonile vastavad, mis, mis see nagu, mis see klikk seal on pärast või see lisa, lisa. Spunk nagu ütles Pipi kunagi, et mis, mis seal sees on või oled sa selle selle lahti mõtestanud vä?
Väga hea küsimus, et ma mõtlen, kuidas sellele hästi kiiresti lihtsasti vastata, et, et muidugi oleme lahti mõtestanud, et kuhu me tahame jõuda, et, et noh, meie jaoks ongi see teenus on nähtamatu teenus. Ehk et see alustaristuteenus ei saa olla selline teenus, millega sa hommikul ärkad klient ja mõtleb, et ei tea, mida ma seal peaks paremaks tegema, tema jaoks see teenus töötab, see on nähtamatu, see toimib. Ja see on see, kuhu me tahame jõuda. Ja, ja, ja mis sellest väärtus on või kasu on, on see, et, et kui alustarstuteenused on konsolideeritud kokku, siis arendused saavad toimuda väga sarnase käekirja järgi erinevates IT -majades ehk nüüd erasektori partnerid saavad tegeleda näiteks arendusprotsessiga väga sarnaselt, kui nad riigiga erinevates IT -majades teevad projekte. Et see, see läheb nagu kõigi jaoks lihtsamaks.
Võib -olla lisaks siia ka TEHIK -u vaatest võib -olla, et see pikemas perspektiivis, et me oleme vist alles kaks tuhat kakskümmend neli plaanis võib -olla RIT -iga liituma, et.
No vaatame, kuidas maailm liigub.
Just, et mispidi maailm liigub, et aga meil natuke aega on, et meie jaoks on oluline see, et Rit paneks paika näiteks ka oma tolle arhitektuuri ja et kui me täna teeme investeeringuid, et siis me oleme juba Riti kõlbulikud, et me saame needsamad investeeringud, sealt need platvormid ilusti üle tõsta, et me ei teeks teist, teises suunas midagi, et see ei tähendagi kohe seda. Tööd, vaid tegelikult natukene ka visiooni loomist ja kokkuleppeid, et ja samuti nüüd tõesti nende töökohtade üleandmine, miks minu inimesed peavad tegelema sellega samamoodi nagu teil, et SMIT -i poole pealt serveritega mässama, platvormidega mässama, et kui tegelikult võiks selle kõik kokku konsolideerida ja saavutada efektiivsust selle pealt, et teeme ühes kohas ja kasutame sarnaselt.
Nojah, aga seal tavaliselt ju taandub see asi sellele, et nende teenuste vastavus nendele ärinõuetele ehk et majad täna ei ole harmoniseeritud ärinõuetega. Meil on nagu erinev nägemus sellest, mis on töökohateenus, me oleme noh okei, Ergo vaatab mulle otsa sihukese näoga, et me ju oleme sellega tööd teinud, jah, oleme tööd teinud. Aga teise külje pealt on ju see, et me PPA vajadused versus või Politsei - ja Piirivalveameti vajadused versus näiteks meditsiiniasutuse vajadused on erinevad või, või kui me võtame mingi. Meteoroloogia ja, ja selle ilma, ilmateenistuse mingid vajadused teatud arvutusjõudlustele ja nendele eripäradele, need on erinevad. Et nüüd on siis lihtsalt on küsimus, et kuidas me seda erisusi suudame triikida ja, ja mida sa siis lõpuks harmoniseerida suudad, et kas me saame lõpuks pardi, mis, kes ei uju, ei lenda, ei jookse. Aga noh, seal on keskmine igas asjas, et kas me saame sellise teenuse või me saame selle ägeda teenuse, mis tegelikult vastab ka meie nagu soovidele?
Et no muidugi me saame selle viimase, ehk siis selle ägeda teenuse, mis vastab soovidele, aga mitte pardid, see võib olla pardid, aga ta lendab ja ujub. Aga, aga noh muidugi, et alati on mingi kakskümmend, kaheksakümmend printsiip, eks ju, mingid asjad jäävad eri nurkadesse ja kõiki asju ei lahendata kesksete teenustega ära. Küll, aga no selles uues visioonis me oleme ka profileerinud ära ehk siis, et, et siin nagu hästi laias laastus tekib erinevaid profiile arvuti töökoja teenustest, et ühed saavad olla pilves, teised ei tohi olla pilves ja kolmandad on hübriidis, et. Et, et me peame nendele nagu erinevatele nõuetele natukene vastama, aga see ei tähenda, et me ei saaks teha standardiseeritud lahendusi. Et lihtsalt noh, sealt sõltub sellest, et kus kohas andmed hoitakse, eks, et see on võib -olla peamine nõue, siis lõpuks on ja muidugi nõuded on meelsed, et a la, et kui kiiresti sa pead vastama mingitele teemadele, kas on kakskümmend neli seitse tugi või ei ole. Aga, aga, aga sellised nagu hästi lihtne on mõelda, et minu asutus on väga eriline. Lähed sisse, vaatame, noh, noh ikkagi vist ei ole, enamjaolt ei ole, eks. Ja siis tekivad mingid nurgad on ju, et, et ja nende nurkade nii -öelda lahendamine, vot see on see proovikivi või see pähkel, et.
Ma just lisaks siia juurde, et mitte ainult isegi platvormiteenuste või see maja poole pealt, ka äriprotsessis on see, et erasektor võtab väga lihtsalt, võtab oma kliendisegmendi, tegeleb sellega kaheksakümmend, kakskümmend, mida iganes, ta ei pea kõike teenindama. Riigis natuke teistmoodi, et me tahame kõik üksikääre case 'id ära lahendada infotehnoloogiaga. Ja see ääre case 'id lähevadki väga kalliks, teevad ja keerukaks kogu selle süsteemi, et kust see optimaalne piir leida nagu Ergol ka võib -olla, et teeme mingid kindlad profiilid, nende järgi saab ja kes on väga eriline. Me lahendame seda eraldi, et ärme anna, et iga, iga asutus võib oma profiili tellida, loomulikult ta arvab, et on eriline, tellib võib -olla erineva lahenduse sinna, selle haldamine, arendamine on hirmkallis tegevus.
Ja raha olemasolul me oleme väga paindlikud, aga tegelikult ei ole ju, et, et me teame, et, et raha on piiratud hulk, inimeste hulk on samamoodi, et inimesed, kes panustavad, isegi see raha ei aita. Et, et noh, me peame nagu nendesse piiratud ressurssitingimustes valikuid tegema.
No aga teisest küljest, kui sa tõid selle pilve teema ka mängu, on ju, et me räägime baasteenustest, serveritaristust. Nüüd see uus küts on rakendunud vist juba augustikuus, on ju, kus see pilveasi on natukene teistmoodi lahti mõtestatud. Ma tean, et RIA peaks ka mingisuguse sertifitseeritud teenuseosutajate nimekirja tegema ja siis äkki saab isegi kasutada, vist noh ma ei tea, kas keegi on õiguse osakonnale lasknud selle juba hinnangu anda või ei ole, aga ma tean, et sellega. Ühesõnaga töö käib. Kui
pilveväärus vastu võetakse, siis.
Okei, no sisuliselt on kohe -kohe peaks olema nagu roheline tuli ja nüüd on küsimus, et aga miks me üldse seda taristut siis ehitame? Et kui on nagu pilv on okei, siis miks sa selle serveriga üldse tegeled? Ütleme, et me võtame mõne suure tegija kuskilt ja unustame ära,
me, me ei tegelegi, et kas, äkki me nagu.
Hästi kaugelt vaadatuna ei peagi, tegelikult ei peakski tegelema.
Aga ometi kui sa tegeled. Jah,
aga kui sa lähed sinna sisse, siis sa saad aru, eks ju, et see saatan peitub teatud detailides, nagu näiteks julgeolek, nagu näiteks riskid. Et jah, et kui sa võid kõik andmed panna täna pilve, miks sa neid enda juures hoiad Einar?
Et ega riigipilv samamoodi on täna meie hallata, me ei ole võtnud seal sellist, sellist lähenemist, et, et kõik asjad peavad olema riigipilves ja mitte kusagil mujal. Et samal ajal loomulikult me vaatame ka kommertspilvi sinna juurde. Me proovime leida neid lahendusi, et, et läbi meie iseteeninduse, riigi iseteeninduse saad tellida siis ka kommertspilvedest omale vastavat ressurssi, mis sul vaja on. Aga noh, see sõltub siis sellest riskihinnangust, mida siis asutus, asutus teeb, kui ta meie käest tuleb teenust tellima, et, et see vastutus, kus ta oma andmeid hoiab, kuidas ta neid kaitseb, see jääb selle teenuse tellija poole peale.
Aga mul, sorry, et ma ei anna sulle sõna, aga ma küsin ühe teise teema, sa Ergo oled ka tellija taustaga, ma tean, lihtsalt olen, olen kokku puutunud sinuga seal, kus ka mina olin. Sealt oli hea kogemus, kus konsolideeriti ka IT -d grupitasandil ja tehti siis igasuguseid, räägiti, kuidas hoitakse miljoneid kokku, konsolideeriti nelja andmekeskustesse kõik teenused. Mis oli siis sihuke mantra, mis käis üle, üle riikide, kõik oli, kõik olid näpud püsti, ütlesid, et miljonid tulevad. Ja siis taustal sai projekt läbi, kõik olid õnnelikud ja siis kuuled maja pealt, et noh, tegelikult jah, konsolideeriti kõik lihtsad asjad ära. Kõik keerulised asjad jäeti siis igale poole laiali, sest nende jaoks ei olnud raha, sest see eeldas rakenduste ümberkirjutamist. Siis kuulajad, et jah, konsolideeriti, konsolideeriti nelja andmekeskusesse, aga see, mille pealt ära konsolideeriti, oli telko andmekeskused ehk siis telkoseadmed jäid igal juhul ehk telekommunikatsiooniseadmed jäid sinna saitidesse alles. Ehk et see oli nagu pseudopaberraha kokkulugemine ehk siis ühest küljest nagu näidati kokkuhoidu ruutmeetritelt, rahalt. Teisest küljest jahutus jäi tööle, okei, jahutus võib -olla natuke vähenes tänu sellele, et mõned serverid ära läksid, aga kõik sideseadmed jäid sinnasamadesse saitidesse alles, kõik võrguseadmed jäid sinna alles. Aga IT oli õnnelik, ütles, et me oleme nüüd konsolideerinud ja kasumit ilmselt omanikule rohkem ei teenitud, lihtsalt IT organisatsioon näitas endale ilusaid. Suuri töövõite, sai ilmselt boonuseid ja kõik olid õnnelikud, et kuidas meie konsolideerimisega teistmoodi seekord läheb, et või, või kuidas see nagu, et me nagu ei teeks pärast seda, et sa konsolideerid ära need asjad, mis on lihtne ja kõike keerukat jääb siis iga maja ise tegema.
Eks ta väljakutse ongi, et aga eks, eks Telial oli ka seal oma väärtus sees, kui lõpuks. Et ma arvan, et kui nad ei oleks üldse konsolideerinud, kas nad oleksid saanud olla nii paindlik, kui nad täna on. Et, et sealt tekib, tekib mingeid asju, selge on see, et, et kui sul on vanad legacy süsteemid, siis neid kokku konsolideerida. See ei päästa, eks ju, et sa lihtsalt noh, tõstad selle ühest kohast täis, võib -olla sa saad hoida kokku, kui sa tõstad. Et saad olemasolevad andmekeskused kõik ühte kohta kokku ja sa saad selle andmekeskuse voolu välja lükata, et siis sa hoiad mingi ruumi, ma ei tea, tarbe, üüri, mingi muu asja pealt kokku. Aga ta ei tee sulle sellest infosüsteemist, ta ei loo seda väärtust, et see legacy jääb sulle alles. Mis tähendab seda, et selle konsulteerimisega käsikäes peab käima ka siis selline tarkvaraline, ma ei tea, konsulteerimine või siis, või siis uuendamine. Et, et see peab käima sealjuures. Konsolideerimise mõte on selles, et kui me teeme uusi asju, siis me neid võiks teha ühtemoodi, ühes kohas, ühtedel alustel ja sealt tuleb see väärtus ehk vaadates tulevikku.
Okei, aga siin me räägime ikkagi IT vaatest, konsolideerimisest. Noh, lõppkokkuvõttes nende süsteemide paljusus, noh Telia näitel ka, kui me võtsime Eestis üks billing 'u süsteem, kõik noh, arveldussüsteem oli üks. Kõik olid ja siis kui Rootsi rääkis samal ajal, et me peame arveldust konsolideerima, vaatasime, sügasime kukalt, mõtlesime, et mida sa siin konsolideerid, on ju, et okei, jah, vahepeal oli EMT ja Telia oli kaks erisüsteemi või Elion, on ju. Aga, aga siis Rootsis, kui said teada, et noh, ärikliendi poole peal kümme, kakskümmend erinevalt arveldussüsteemi, sellepärast et igale tehnoloogia tükikesele pandi oma arveldus kõrvale, see oli lihtsam ja neid kunagi nagu kokku ei traageldatud, et, et. Tuleb
kohe vahele, et miks ta nii oli, sellepärast et ilmselt oli niimoodi, et kui sa oled äri, sul on kiirus taga, eks. Sa teed oma arveldussüsteemi sellele teenusele, et sa saaksid kiiresti turule minna. Kui sa vaatad seda nagu strateegilises vaates, kas sul on mõistlik, et sul on, sul on neli teenust ja neli arveldussüsteemi. Samas õigusruumis ei ole ju loogiline on ju, et siis on mõistlik korraks ärina, mitte IT -na kokku istuda, leppida kokku, milline on see meie arvutussüsteem ja millised need protsessid, kuhu peale me kõik asjad konsulteerime.
Vot siit ongi nüüd see küsimus, et me nagu äkki mulle tundub, nagu hakkame seda elevanti keerama nagu teisest otsast, et, et meil tundub, et on ka kokku leppimata just nendest kooräriprotsessidest, et kes nagu seda vedu võtma peaks.
Aga vaatame, ja see ei ole nagu minu ambitsioon Einari töö ära võtta on ju, vaid valitsuskabinet on niimoodi otsustanud, et, et, et minnakse üle kesksetele teenustele. Ja, ja see fookus on arvutitöökoha teenustel ja serverite taristuteenustel ehk et me ei konsolideeri kokku äriprotsesse hetkel vähemalt selles. Aga
äkki me peaks alustama sellest, ehk et tegelikult peaks alustama äriprotsesside harmoniseerimisest, mis tegelikult tagab seda, et sul on vähem IT -d vaja, sul on üht, ühesugusemat IT -d vaja ja võib -olla siis on ka neid erisusi vähem. Ehk et täna, kui.
Kaugele vaatama ma olen jumal nõus, et tegelikult olekski loogiline sealt minna, aga lihtsalt teades, kui raske see on, no mul on kogemusi dokumendihaldussüsteemide konsolideerimisel Eesti Energias oli neil siis seal oli hästi palju neid. Ja see on ikka paras väljakutse, kui ise mõtled, kaugele vaatad, et dokumendihaldus, kui, kui keeruline see saab olla, eks ju, noh, tegelikult ei ole mitte midagi seal erilist, aga, aga nii nagu sa lähed detailidesse, äriprotsessid on. Olid igas selles ettevõttes, Eesti Energia konsortsiumi ettevõtetes natukene erinevad. Dokumendiliigid olid erinevad ja peavalu kui palju. Et kui sa võtad nüüd riigi tasemel mingisuguse protsessi, siis see on ikkagi nagu päris suur väljakutse see saada kokku ja see peab olema väga suur poliitiline tahe, et see ära teha.
Ja ka siis ju teisipidi täna võetakse ja üritatakse keerata seda, noh küsimus on see, et kust tuleb suurem võit, kas suurem võit tuleb sellest, et sa tõstad, teed servereid ühes kohas või selles, et sa teed harmoniseeritult seda äriprotsessi ühes kohas, ehk et sa. Neid samu delta, neid dokumendihaldussüsteeme arendad ühes kohas ja teed ühe lahenduse kõigile riigi erinevatele osapooltele. Ma saan aru, see äriprotsessi keerukus, niikaua kui see on sees, niikaua sa pead tegema seda erisusi sinna protsessi sisse, see süsteem läheb jube mammutiks ja, ja ongi see keerukus sul seal olemas, aga tegelikult kui lihtsustaksid protsessi ära, võib -olla oleks seda vajadust oluliselt vähem.
Võib -olla see protsess on hästi keeruline, aga siin oli KOV -ide teema oli laua peal näiteks see, et iga vald peab tegelema prügiveoga. Iga vald tegeleb ise selle infosüsteemi ja partneritööde, kui erinev saab olla eks pringi vedu erinevates erinevates valdades, et. See on küll hästi mikro, mikroteenus võib olla, aga sealt võiks ühest kohast öelda, et teeme riigist niimoodi, milline ajaressurs, ajaressursi kokku, et nii nagu saaks ju lihtsustada.
Ja see on võib -olla seda jõuamegi väga hea nagu sissejuhatuse järgmisele küsimusele, mis, mis mul ka nagu mõeldes siin on mõni tänase õela inimese rollis on ju, et. Me räägime praegust konsolideerimisest ja me räägime kõige suurematest IT -majadest, põhimõtteliselt, kes on juba ühe sammu teinud, nad on juba mingitest asutuste konsolideerimise nagu läbinud. Aga samas on riigina sul kohalikud omavalitsused, kes on kuidagi nagu noh, nüüd küll jah, käis meediast läbi, et äkki peaks midagi tegema, ma ei tea, kas nad on ka sinu lauale jõudnud. Aga, aga et on kohalikud omavalitsused, sul on erinevad riigi omandis olevad AS -id, tegelikult riigil seda IT -d on nagu päris palju.
Jällegi, mulle meeldib see õelus mõnes mõttes, aga seal on teatav õigusruum, mis, mis ei võimalda keskelt öelda, et nüüd me lähme ja teeme valdadele ühe lahenduse, et, et seda sealt ei saa.
Ma ütlen ühe remargi siia vahele, et seesama, et me väga palju räägime digiriigi arengusuuna, digiriigi, digivägi ja kõik digiriik, digiriik, see ei ole omaette riik. See on üks Eesti riik ja siin ongi see, et me ei saa digiga teha seda asju, mida tegelikult nagu õigusruum ei toeta, me peaksime mõtlema, et riigi juhtimises, riigi toimimises ei ole tänapäeval mitte ühtegi asja praktiliselt, mis saaks ilma digita toimida. Et me ei peaks võib -olla neid kahte mõistet isegi lahus hoidma, mis on Eesti riigi digivägi võib -olla või teenuste digivägi ja küll see. Muidu me räägimegi, et a la pilk, fookus läheb võib -olla liiga palju IT peale, aga tegelikult peab tulla äriprotsessides mõtlema selle peale, kuidas saab neid konsolideerida ja vaadata ja juhtida.
Ehk need kokkulepped tegelikult on vaja teha riigi tasandil, et me tahame nii või teistpidi teha neid asju ja siis IT -ga saab pärast kokku leppida, kuidas seda lahendada, on ju.
Põhimõtteliselt küll ja siin ongi olnud ka seda näiteks jutuajamist, et kui ühel IT -majal kuskil on mingi arendusega kriitiline tähtaeg tulemas, mingi kriis, kas teine IT -maja saab appi tulla? Võtaks jah mingit meeskonna, viima siit näiteks a la SMIT -ist. TEHIK -usse täiendava meie kümnese satsi, tulge aidake meil Covidi tõend ära teha näiteks. Aga me ei saa siit omavahel kokku leppida, see jälle peaks kokku leppima tegelikult teie klient ja minu klient. Jah,
sest äri, äri pooled peavad omavahel kokku. Sest
muidu, et jah, me praegu riigi kontekstis on see arendus olulisem, me võtame enda selle arenduse tööplaanist maha, anname selle tiimi teie käsutusse, teeme riigi jaoks sellise asja ära. Aga see ei saa olla IT -majad omavahel kokkulepe, et kui teie annate tiimi ära, te saate oma kliendi käest peksa. Miks, miks tööplaani täitmata?
Siis eks ole riigi üle, riigi üle on arendusplaan, seal on prioriteedid on ju ja siis jooksemegi seda mööda, et siis ütlemegi mingi, et sorry.
Aga meil peaks ju olema ju, meil on ju valitsus, eks ju, kes paneb plaanid paika, aga siis IT -majadena me võistleme selle nii -öelda raha pärast ja jookseme teineteist.
Raha inimeste pärast, kõike jah.
Ja ikkagi, et no nüüd me tõmbame nagu selle vist selle jutu sinnapoole vaata, kuidas noh, et valitsus võiks teha midagi, et protsessi nagu ühtlustada. Aga mida me saame teha, ongi seesama IT -konsulteerimine, mida me täna teeme, et seal on tehnoloogiad, seal on need, need, kus on nagu meil endal teadmine olemas, kus me saame IT -majades ja, ja riigiasutustes, kus ei ole IT -maju või IT -osakondades kokkuleppeid teha, kuidas me edasi lähme. Kuidas me seal ühtlust loome, et see on see puhas meie enda aktiivsus, millega me saame tegeleda. Me
pea ootama valitsusega. Ja
seda klient ei pea nägema, kliendil on ükstaskõik, kus see tarkvara jookseb või on ta SMIT -i serveris, on ta RIT -i serveris
Aga võib -olla siis, kui, kui nüüd nagu sellest konsolideerimise asjast natukene, noh konsolideerimine tore asi, aga ma arvan, et me konsolideerimist, see on ju ainult mingi efektiivsuse ja võib -olla aja vabastamise küsimus, et me saaksime olulisemate asjadega tegeleda, et noh, et see on selle eesmärk ju ilmselt.
Noh, jah, kui mul on nõuded karmimad kui keskmisel teenusel, siis ilmselt on ta ka minu jaoks võib -olla ka kvaliteedi allaminek, et sama Telia näide, kus üritati.
Jaan, vaatasid, paned ennast väga -väga SMIT -i rolli, et vaata riigiüleselt, et neid, kellel on kvaliteedinõuded rangemad, noh on kindlasti. Oma
kuskil teie juures, et lihtsalt.
Ja mõned julgeolekuasutused, eks ju.
sul on äri, äripool, kes ju vajab seda teenust, et mis me siis ütleme seda, et kas homsest alates PPA äkki ei vaja nii kõrget turvalisust või? See on see, mida sa ütled, ei ütle. Ei
ütle, ma ütlengi seda, et selleks ongi eriprofiilid loodud, eks. Ja, ja sina oledki selles turvalisemas profiilis, et ilmselt sa oled on -prem, eks ju, sa ei lähe pillu niipea, vist, ma ei tea.
Ei, ma ei oska öelda, see sõltub, sõltub asjaoludest, pilludest ja asjadest, jah.
Et noh, las ta olla siis hetkel, et vaatame tulevikku. Aga et, et, et siis jah, et, et selle konsulteerimise, konsulteerida saabki niimoodi, kui sul on, kui sa arvestad neid kliente, kes sulle tulevad potentsiaalselt. Ja, ja lood nendele siis vastavad profiilid, see ei tähenda seda, et kui meil on üle saja kümne riigiasutuse, kes potentsiaalselt on siis selle konsulteerimise skoobis. Et me loome sada kümme tarkvara profiili endale. Me loome kolm, neli ja, ja fit 'ime siis kõik need asutused sinna alla.
Ma jään eriarvamusel, ma arvan, et sa teed neid umbes kolmkümmend, aga aeg näitab. Aga mul on pigem küsimus on mul see, et, et kui me nüüd teeme neid arendusi, kas me ei saaks siis, noh, me tahame ühtepidi seda digiriigi pikaajalisemat head asja luua. Et kas me siis ei peaks juba täna ka nende erinevate riigimajadena arendama sellise vaatega, et meil on tegelikult esiteks, nii nagu sa Margus ütlesid, et ta on, ta on tulevikukindel, sest meil need arhitektuursed otsused on kuidagi ära süngitud. Ja, ja teisipidi nad on võib -olla ka kasutatavad teistes kohtades, et noh, meil mõned näited siin on, kus me üritame nii teha, aga, aga mul ei tund, noh, ma ei tea, et me täna näiteks teeks seda läbivalt kõikides teemades. Ma ei tea, arvutitöökoha arenduses või mingites võrguarendustes või valikutes, et me, noh igaüks pusib ise, minu tunne.
Praegult on väga palju ise pusimist ikkagi, aga ma näen, et me liigume selles suunas meie majas külla, et me teame, et kuhu me tahame minna, et mikroteenused, kõik tänapäeva uued arendused, mis tulevad, me üritame teha nii -öelda riigipilve kõlbu liikuda. Et kui me siin, eks ole, me panemegi neid pilve, aga aina rohkem uued tuleksid mikroteenustena, õigetel tänapäevadel platvormidel, juppidena taaskasutatavad. MKM veab projekti koodivaramu, oli koodivaramu, mis koos RIA -ga, me saame nad sinna välja panna, teisel asutusel läheb vaja, palun võta see väike funktsionaalsus ja kasuta seda ära, leiuta jalgratest uuesti.
Ja, aga võib -olla see mõte, mis enne välja käisid, et, et noh, see viib mind sinna, et, et noh, tegelikult meil peaks olema riigi ülejäänud arendusraamistik ühesugune. Et meil on nagu enam -vähem välja valitud tehnoloogiad, mida siis IT majad kõik kasutavad või praktikad ja, ja, ja praktikat ka, eks. Et siis tekib sellele ristkasutusele palju suurem vajadus. Et niikaua kui igaüks pusib ise, nagu sa ütlesid, me ei ole kokku leppinud, et kuidas me täpselt pusime, kuhu suunas me pusime. Nii kaua tekivadki meil nagu tehnoloogia valitsus lõpuks. Ja, ja, ja sealt sa ei saa seda efekti kätte.
Ja, aga noh, teisipidi, kui, kui sinul täna käib see tulevikuplatvormi loomine, et kui palju sa teisi maju oled kaasanud sellesse protsessi? Noh, ma mõtlen, kui palju, ma ei tea, Marguse juurest inimesi on, on igapäevaselt seal kaasa mõtlemas või on seal kokkulepped mingite tükkide osas, et Margus teeb selle tüki, ma ei tea, SMIT -is teeme selle tüki ja, ja kuskil mujal tehakse mingi neljas tükk, et see ongi siis see tuleviku lahendus, et oleme lihtsalt seda ka teinud vä? Ja
arvutitöökoha, enne Riti loomist, et kui ette valmistasime, siis ju käisid meil töörühmad koos igast majast, igast ministeeriumist oli keegi. Erinevates, erinevates töögruppides, arvutitöökoha siis töögrupis samamoodi.
Ja ma tean, et ka minu teada käivad peaarhitektid omavahel koos, et ma võidagi seda komponenti, arhitektuurset vaadet, et on meie poolt küll ja. Ei, aga teie, Riti, Riti juures töögrupis minu teada.
Jah, no see on töökoha arhitektuuri üks siis nagu alamtöögrupp, et seal on ka SMIT -istud inimene seal muide olemas.
Sealt on, selles töögrupis on, aga kui ma võtan mingisuguse näiteks võrgutaristu asja, siis seal minu teada ma nüüd võin väga puusse panna, aga minu teada väga aktiivselt poisid ei ole kontaktis olnud, nii et aga noh.
Ja noh igal pool ei jõua, aga, aga plaan meil on, et enne kui me lähme nii -öelda noh ütleme, et see on see tulevik, kuhu me tahame jõuda näiteks võrgus, et, et siis me tuleme seda kindlasti teiega valideerima, et kas, kas te näete samas suunas liikumist, kas siit võiks, kas siin võiks nagu olla mingisuguseid muudatusi või mitte. Et mida on näidanud tänased kogemused, on see, et kui me tuleme nii -öelda tühja lehega, ütleme, et kuulge, paneme siia kokku, kokkulepped, et kuidas me tahame, et tulevikus on võrk kallatud näiteks. Või et milline on andmekeskuste strateegia, kuidas me võiks tulevikus üle toimetada, eks. Siis tuleb neid, neid arvamusi tuleb nii palju, et lõppkokkuvõtteks sellisele konsensuslikule lahendusele jõudmine võtab aastaid aega. Praegu me oleme proovinud seda teha, et me paneme mingi skeleti kokku, teeme ettepanekud, et läheks niimoodi ja siis argumenteerime, et kas on see hea mõte või ei ole ja kui ei ole, siis muudame.
Tavaliselt võiks teha küll nagu mingisuguse infokorje või mingite ideekorje ja siis sa paned skeleti kokku ja siis sa tuled sellega, et noh, see võib -olla oleks isegi veel parem, aga jah, okei, see on see potato potato, nii et.
Aga kui me mõtleme niiviisi, noh, võib -olla kauge tuleviku peale, et lihtsalt põrgatada sellist mõtet, et kui valdkondadel jääks mingisugune nihukene konkreetne vastutusalaga seal äriteenuste kihis, mida pakutakse kõigile. No stiilis, ma ei tea, me oleme väga head menetluse tarkvara loomisele, et me pakume kõigile seda menetluse tarkvara, kes seda vajavad, eks ju, või. TEHIK -us on väga hea, ma ei tea, järjekorra registreerimise süsteem, et siis kõik kasutavad seda nii -öelda äriteenust, et kuidas te nagu sellesse suhestute või mõtlete selle üle, et kas sellel oleks jumet või ikkagi see nii -öelda ärikiht peab ikkagi jääma väga -väga valdkonnaspetsiifiliseks?
Mina, RIA näitel võin tuua ja väga palju on seda toodud ka eeskujuks, on riigi autentimisteenustara tegelikult, on see üks konkreetne tugiteenus, mida iga IT -maja ei peaks ise arendama, keskselt välja arendatud, võta see teenusena kasutusele ja sa saad sealt nagu ressursivabaks, et muidu varem oli see, et sa pidid igale teenusele enda mingi komponendi juurde arendama. Ja sellise keskseid asju, mida ühes kohas tehakse, teenusega pakkuda, miks mitte, võiks rohkem olla. Kui on selliseid kattuvaid kohti, nüüd tuleb siis tuvastada.
Aga mulle tundub võib -olla mõistlik mõte, et, et samas ongi see, kui sul on ekspertteadmine mingis nagu see on ka põhimõtteliselt äridomeen, eks, on selles sinu käes olemas, et siis miks mitte seda laiemalt teha. Nüüd iseküsimus on see, et, et kas, kas see tegevus toetab sinu kui organisatsiooni, et miks sa oled ellu kutsutud ehk sinu seda visiooni, eks ju, et kui te olete. Teie mõte on päästa inimesi IT -ga, et siis kas näiteks mingi menetlustarkvara, mida te teete hoopis kultuuriministeeriumile, kas see pääst noh, kas see nagu läheb teie visiooniga kokku või mitte. Või me peaksime siis nende IT -majade kontseptsioone muutma, et see on võib -olla sihukene nagu suurem. No
mida ma võisin mõelda, et Margus taastab ka vist elusid.
Ma just mõtlesin, et ma võin sama slogan 'it kasutada, aga meie tervishoius peatame IT -ga elusid. No kui
sa litsentsimehele maksad selle eest, siis on okei, et nii kaua
või? Aga nii, nii on ka, nii on ka terves riigis, et kaudselt me päästame kõiki elusid, eks.
Aga ma ei tea, mul on üks mõte ikkagi, mis ma võib -olla tahaks välja öelda ise, et võtan initsiatiivi kätte siit praegult, et just see, et nagu digimaailmas üldse mõeldakse, et ei osata piiri tõmmata, mis on ootused ja mis on võimalused? Et ootused on sätitud sinna nagu suurte maailma korporatsiooni tasemel, kasutusmugavus ja kõik on äge, aga eelarve on meil selline nagu natuke väiksem. Et kui me teeme ta füüsilisse maailma, siis me kõik saame aru, et võib -olla me tahame Lamborghiniga sõida või sõita või luksusmaasturiga, et no rahakott ei võimalda. Ootused, võimalused, aga kus digimaailmas on digimaailmas, me kõik nagu mõtleme, et me kõik tahame, et kõik teenused peavad olema nagu Lamborghinid. Et kui, aga raha on keskklassi auto jaoks või odavama klassi auto jaoks, et kuidas seda ootust nagu juhtida, et ja kasutajad tegelikult loomulikult tahavad parimat kasutajakogemust ja parimat teenust saada, seda mujal ju kogenud seda.
No ilmselt siin on mingi nutikuse aspekt võiks äkki olla siis, et ma saan aru, et kui ma lähen poodi, ostan karbitoote, ma saan täpselt selle, mis seal pealkirjas on. Kui ma seda natukene teen loovamalt, siis võib -olla ma suudan seda võtta maksimumi välja natuke odavama raha eest või saada natuke rohkem väärtust kui, kui sellest karbikast, aga noh, ma ütlen, et see on nagu täiesti nagu valdkonnaspetsiifiline. Kuidas
sa koda endale ostad, sa ükskõik, mis sa seda teed, sul on portsjonit, sa sellest ei saa, eks.
No kahe, sa saad üle kahesaja kilovati, sa võid saada ja tuunida saad ka kolmesajaseks, ma olen kuulnud siin mõnede näidete peal, aga jah. Ei, minul ei olnud, kui keegi näitab näpuga minu peale, siis minul ei olnud sellist.
Et jah, need ongi need, aga see tähendab ka täie, uut investeeringut. Tegelikult jääb odavama alginvesteeringu, sa hakkad sinna juurde laduma, aga kui seda juurde ladumise raha ka ei ole, ootused on ikka, siis sa lepid füüsilises maailmas sellega. Tead, et su võimekust ei ole, aga digimaailmas nagu ei tõmmata seda arusaama piiri vahele kuidagi, kõik ootavad seda väga head kasutajakogemust ja eks me siis proovime seda pakkuda IT -majadele. Ma arvan, et te olete ka nõus, et kasutaja kogemus ka digiõiguskonna arengukavas on väga kõrgele seatud, et me peame vastama kasutaja ootustele, aga see eeldab kõik tegelikult ka seda teist poolt.
Eks see vist tuleb sealt meie ajaloost, et, et noh, Eesti on ju ja oli, on ja ilmselt jääb pikaks ajaks selliseks nagu digiriigina lipulaevaks maailmas, et ja sealt see ootus tekib ka. Et nüüd on küsimus sellest, et kuidagi selles, et kuidas sellele ootusele siis nagu, nagu reaalsed vahendid järgi jõuavad. Et, et see, kus me nagu täna näeme, kus me liikunud oleme, eks ju, et me teeme ju päris palju suuri ägedaid arendusi, teeme nii -öelda fondide rahade eest, et. Et, et mis, mis, mis paraku on sellised nagu ühekordsed sutsud, et sealt ei teki, teki meil sihukest nagu ülalhoidu, ülalhoiduraha ja sellist nagu pikaajalist, pikaajalist garanteeritud, siis ma ütleks nagu, ma ei tea, rahastusmudelit või jah maintenance, et sa tead, et sa saad kogu aeg seda teenust nagu järjepidevalt arendada. Et noh, see struktuurivahendi häda on selles, et sa teed ta ühe korra valmis ja sinna ta jääb, et sa ei saa sealt edasi arendada, kui tekivad head mõtted vahepeal näiteks.
Aga selle teema vist tegelikult võiks ära parkida, sest meil on ühes tuleviku osas on plaanis ka rahastusest rääkida saatekülalistega, et aga, aga me saame siit kaasa võtta, et see mure on teema. Ja just nagu see murekoht, ma saan aru, on see, et kuidas tagada siis selle, selle visiooni poole liikumine võimalikult optimaalselt ka rahalises vaates ja et ei oleks siis nagu iga kord leiutamine, et kuidas seda teha.
Võib -olla lisaks siia kommentaari veel konsolideerimise kohta. Tegelikult on ka see selline, et kui me teenused konsolideerime jupphaaval ära Ergo juurde, RIT -i, see ei tähenda seda, et me päeva pealt kulusid kokku hoiame. Kulud kasvavad mingi aja, sest kui meil on sada seitsekümmend neli teenust TEHIK -us, mida pakume viis tükki, toome ära. Ülejäänud jäävad meie, meie platvormi kulud jäävad kõik alles, aga tekivad teiselt poolt, et kuidas see üleminekuperiood ära elada. Et sa ühelt poolt vana legacy 'gi tarku või neid asju kinni veel kõike panna ei saa, sest see käib vaikselt üleminek, et see on ka selline triki küsimus.
Aga võib -olla Ergol ongi see hea küsimus, aitäh Margus, et sa mulle meeldinud oled siin ühe küsimuse, paberi peal ma ei leidnud seda enam üles. Kus sa mõõdad seda konsolideerimist, kuidas sa tead, et sa oled kohale jõudnud edukalt ja, ja, ja mis on see nii -öelda äripoole mõõdik, et nad saavad aru, et nad selle väärtuse kätte saanud on?
Ma mõõdan kahes vaates seda, üks on arvutiteoga teenus ja teine siis on serva, alustaristu,
et, et need, need kasutajad, kes on meie teenustel.
Ja, ja mida sa seal mõõdad? Tükke või, kasuta tükke?
Kasutaja, kellele me pakume teenust täna, töökohta jah, et täna on töökoht on.
Aga see ju ei. Okei, ma saan aru, et siis, et kui, kui see kasutaja on sinu butiigis, et siis, siis on nagu äge või, ei ole ju. Kuidas sa aru saad, et ta õnnelik on selles juures või, või?
Okei, nüüd sa küsid teist asja enne, sa küsisid seda, kuidas ma konsulteerimist mõõdan, konsulteerimise protsess on ju selline.
Ei no aga tüki üleviimine ei tähenda seda, et sa oled edukalt üle viinud, sa võid ka väga õnnetu inimese üle tuua, et.
Ja, ja siis, ja läbi kasutaja rahulolu ma saan teada, kas ta on siis nagu, kuidas ta siis on liikunud, et kas ta on tulnud, noh, eeldatavalt rahulolu tõuseb, eks, alguses ta kindlasti langeb ja siis mingi hetk hakkab tõusma, et, et iga muudatus ju tekitab rahulolematust. Aga
sa siis mõõdad, kasutaja rahulolu või, või mida sa mõõdad, et ma just mõtlen, kuidas sa aru saad, et sa oled õnnelikult või õnnelikuks teinud või et see äripool on pärast rahul ja su konsolideerimise, sest ega konsolideerimise eesmärk ju suure tõenäosusega ei ole ainult see, et sa oled asjad kokku tõstnud, vaid ka see, et see. See nii -öelda tarbitav teenus on siis vähemalt kvaliteedi vaatest vähemalt samaväärne või siis no okei, kui on kokkulepe, et natuke tuleb alla, siis tuleb alla, aga et.
Ei no pikast perspektiivist ikkagi peab tõusma, et see on selge, aga, aga jah, läbi rahulolu, ega seal teist, ega seal ei ole nagu super head mõõdikut, et kui sul on, siis anna teada. Võtan arvesse, proovid juurutada, et me oleme rääkinud KPI -dest üsna palju oma tiimiga, et selliseid nagu on see noh, seal jah, et sa saad, ma saan tükke mõõta ja rahulolu mõõta.
Teenuse hinda tänastes tingimustes ma saan mõõta, kui palju ta siis kasvab, et ta kindlasti ei lange. Kuidas, kus ta langeb siis, et elektri hind on kui palju tõusnud, eks ju. Surve tööjõukuludele tõuseb ja nii edasi, nii edasi, eks, et ja samamoodi overhead, et kui me võtame teenused üle, siis overhead ei tule mulle kaasa, et overhead jääb või siis nii -öelda. admin kulud jäävad ikkagi noh, näiteks Marguse näitele, eks ju, Margus annab mulle Ardo Tegu teenuse üle, siis talle jääb ikkagi alles nii jurist, personalijuht, kommunikatsioonijuht, see õuereedi kulu on mul ka olemas, et, et ma ei saa öelda, et teenuse hind langeb, see lihtsalt oleks valetamine.
Aga mõõdikutest võib -olla see, et tegelikult meil on praegu ka pärast ports töökohti, mida me haldame, me küsime ka rahulolu, kasutajate rahulolu taga ja, ja kui me nüüd ära konsolideerime, siis oleks ju hea vaadata, mis oli meie viimase aasta kasutajate rahulolu ja kuidas nad sinu juures sama, sama mõõdikuga tegelikult mõõtes rahul on, et see tähendab ka majadevahelist ühtlustamist võib -olla mõõdikutes, et kuidas me erinevate IT majade teenuseid nagu hindame või jälgime.
Nende baasteenuste nii -öelda KPI -de või ütleme nende mõõdikute süsteemi siis.
Siis on võrreldav, vanalt, vana teenuse pealt üleminek uuele teenusele ja kui mõõt, mõõdetakse sama asja, siis saad võrrelda, kui üks mõõdab, ma ei tea, meetrites teine millegis muus, et no siis ei ole mõrreldav, võrreldav.
Jah, see on tegelikult hea point.
Sest noh, ja ütleme, kui nüüd see jälle see õe Leinar käima panna, siis tegelikult iga konsolideerimise lõpus, et see, et ma olen üle kolinud, ei tähenda midagi, peaks olema, sest ma võib -olla ostan turu pealt juurde lisateenust selleks, et kompenseerida sinu siis
puudujääke või siis mingeid muresid, mis mul selle konsolideerimisega on tekkinud, on ju, et noh, seal, seal võib olla see asi sihuke nii ja naa, on ju, et igal juhul see rahulolu, ma arvan, et on õige. Aga see, seal tuleb ilmselt vaadata ka mingit kulu ja igast muid aspekte ka, et.
Jah, kuulume teine sinna juurde, et kas sama raha eest saab samaväärse teenuse või on kuskil tasakaalust värada lõpuks.
Aga kuna me juba oleme jõudnud nihukeste uute noh, ma ei tea, aspektideni, et aega on ka juba päris palju läinud, et Margus, et mis oleks sinu soovitus nüüd kõikidele, et, et millest siis niiviisi alustada. Või millega jätkata, et nii see konsolideerimine ja see tuleviku digiriigi vägi vähemalt säiliks või siis muutuks veel paremaks?
Konsolideerimise osas mul on Ergole ootus, et me saaksime tegelikult selle pildi paika, et mis on see keskkond, platvorm, kus me siis tulevikus toimetame, kui me üle peaksime tulema, sest me teeme täna investeerimisotsuseid, me ei saa oodata nii kaua, kuni ükskord me sinnamaani jõuame, ühtegi investeeringut ei tee, me peame teenuseid elus hoidma. Aga me teeksime õiged otsused, et see, mis me täna raha investeerime, on tulevikus kasu ka sinu jaoks, et kui me üle peaksime tulema. Aga mis see teine küsimus oli, teenused, digivägi, et millele keskenduda? See on nüüd keeruline, et me kõik tahame häid digiteenuseid, omale personaalseid lähenemisi ja siis me teistpidi ütleme, et jah, personaalsed teenused on toredad, ma tahan seda saada, aga andmeid kasutada ei luba. Et kuidas see nagu lahti arutada, et ühelt poolt on piirangud inimeste endale, et tahaks head teenust saada, aga andmetele ligipääsu ei anna, et andmed, teenused ongi võib -olla üle domeenide või valdkondade omavahel tihedam suhtlus. Minu majas on, on tervishoid, sotsiaalkaitse, väga palju andmeid on, et. Aga kuidas neidki isegi GDPR -i kontekstis kokku panna, et see on nagu selliste piirangutest ja pakkuda nende pealt mingit sündmusteenust või lisaväärtuspakkumist, et kui need andmed on olemas, et me võiks neid rohkem analüüsida võib -olla ja sealt pealt edasi liikuda, aga seal ongi alati see andmekaitsevool on teistpidi nagu risti ees jälle.
Ehk me võiksime siis mingitpidi rohkem koostööd teha, kas siis majade vahel või siis ka maja sees erinevate tellijate vahel või?
Jah, ja võib -olla seega tõesti me alustasime ka mingil hetkel sellest, et äripool peaks rohkem koostööd tegema. Mitmed aastad on IT -arhitektuuri inimesed koos käinud, arutavad, kas seda teha või mitte teha, see on vale koht, kus nemad ei peaks seda arutama, see arutelu peaks kuskil mujal käima. Müüdistu on käima tõmmatud äripaneel, et äriotsused enne ja siis me hoiame ka arhitektuuri, arhitektid aega kokku, et me ei pea arutama seda, kas ta on mõistlik või mitte. Ja peab mõtlema, kuidas teha.
Okei, Ergo, mul on sulle üks küsimus, et mida sa soovitad siis neile, kes täna veel konsolideerimise suhtes on, natuke kõhklevad, et millele nemad peaksid keskenduma, et, et selles konsolideerimise käigus edukad olla?
Hea küsimus. Ei maksa kõhelda. Ei maksa kõhelda. Kui sa vaatad, siis konsulteerimine on nagu teatud, teatud selliste arengutasemete sihukene nagu üks samm. Et nüüd noh, ükskõik kust aladest sa vaatad, siis see toimub alati, eks ju. Ja sellel on alati mingid loogilised põhjused, miks ta toimub. Ja alati juhtub ka niimoodi, et, et see konsulteerimine, mingi hetk sa vaatad, et ah, nüüd on mõistlik jälle lahti lammutada, eks. Mis, mis ei tähenda nüüd eriti kontekstis seda, et seda tuleks teha. Aga, aga see käib nagu teatud piraali mööda, nagu suures vaates. Mis ma soovitan neile, kes täna kõhklevad, et tulge räägime. Mis teie kõhklused taga on? Arvutame läbi need, et kas seal on adekvaatsed riskid või ei ole, kas see, kas see, kas see on põhjendatud või ei ole? See Marguse ootus, ma võtan selle kaasa, sellega me tegeleme, kindlasti varsti oleme laua taga ja räägime, et mis on need kohad, et, et kuidas me seda, kuhu see suund läheb, et mis seal serverite poole peal näiteks, et millised on meie vaated, et kuhu jõuda võiks. Ja vaatame, kuidas me tahame seda koostöös teha, et kas siis, et ilmselt nii kaua, kui te konsulteeritud ei ole, ongi mõistlik võib -olla sünkida lihtsalt hankeid, et need oleksid õigetel tehnoloogiatel näiteks. Ja jah, et sihuke, ma arvan, et see, kui me teeme mõlemad, saame ühe laua taga kokku, teeme suud lahti, räägime, mis, mis need teemad on, mis panevad kõhklema, siis me saame sealt üle.
Selge, aitäh Ergo, aitäh Margus selle põneva vestluse eest. Aitäh kuulajatele, et olite meiega. Kohtume podcast 'i vahendusel uuesti kahe nädala pärast, kui arutame tehisintellekti ja masinõppe teemadel koos Kaupo Laagrikülliga Riiast ja Lauri Ilisoniga Feelingstreamist. Kuulmiseni.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]