Digiväe konsolideerimine

KUUPÄEV

2022-09-13

PIKKUS

55m 36s

SAADE

KRIITILINE INTSIDENT

AI_KOKKUVÕTE

Riigi IT podcasti kolmandas episoodis arutlevad saatejuhid riigi IT tuleviku ja konsolideerimise teemadel. Stuudios on külas TEHIKu peadirektor Margus Arm ning RITi juht Ergo Tars, kes jagavad oma kogemusi digiväe arendamisel ja asutuste konsolideerimisel. Saate lõpus antakse teada ka järgmise episoodi teemadest.

KÜLALISED

Margus Arm — Peadirektor (TEHIK)

Ergo Tars — Riigi IT-maja juht (RIT)

SAATEJUHID

Janek Rozov

Einar Laagriküll

TEEMAD

riigi ITkonsolideeriminedigiriikIT-teenusedstrateegiahankedtehisintellekt ja masinõpe

ETTEVÕTTED

SMIT TEHIK RIT Maksu- ja Tolliamet Feelingstream

ORIGINAALKIRJELDUS

Eesti riik on teatavasti täis digiväge, aga väe säilitamiseks tuleb seda pidevalt kasvatada. Samal ajal räägitakse riigis praegu palju IT konsolideerimisest. Küsime tänases saates oma külalistelt, mida nemad oma igapäevatöös teevad selleks, et digiväge arendada ja mida nad arvavad konsolideerimisest. Kas 1+1 kokku pannes on 2 või 1,5 või hoopis 6? Juttu tuleb sellest, millised on erinevate riigiasutuste kogmused konsolideerimise alal, kuidas seda tegevust mõõta, kui palju sellest on lõpuks efekt ainult paberil ja päriselus mitte ja muust säärasest. Külas on RITi direktor Ergo Tars ja TEHIKU direktor Margus Arm. Saadet juhivad Einar Laagriküll ja Janek Rozov SMITist.

TRANSKRIPTSIOON

218 SEGMENTI | 9,445 SÕNA

[05:41]Janek Rozov

Aga võib -olla hakkame vaikselt mööda meie teemasid liikuma, et esimene plokk on meil siis nihukene digiriigi arengukava, mis peaks siis meid toetama aastani kakskümmend kolmkümmend. Ja nagu te teate, et seal on võetud aluseks nihukene noh, hea slogan, et Eesti täis digiväge. Et natukene räägin lahti, et mis selle all on mõeldud ja siis saab edasi liikuda nende mõtetega, et kuidas siis me ise, kas sellega suhestame. Et seal on siis üks plokk, mis puudutab nihukest elukeskust ja seda, et teenused peavad olema proaktiivsed, läbi nihukesed, kuidas ma ütlen siis, sündmustega seotud, inimene ei peaks bürokraatia peale mõtlema, et see on nagu üks pool. Siis kindlasti, et teenused peavad olema turvalised, et nihukest digiväge täis. Kolmas dimensioon on siis niisugune digimajandus, et see digi peaks käima lükkama veel paremini ka meie Eesti majanduse, et me oleks veel siis jõukam riik ja viimane, et tegelikult meil oleks plats, kus katsetada erinevate innovatsioonidega. Et ma korra küsin sinult, Einar, et kuidas meie SMIT -ina nagu sinna suhestuda võiks?

[09:46]Margus Arm

Aga siin ma jõuangi sinna kohta, kus tegelikult digivägi ei ole ainult IT -maja ülesanne, see on palju laiem mõiste, tegelikult peab sellega arvestama kogu äripoole ehk tellija. Siin peab arvestama seadusandlus, mis peaks olema agiilne, mõtlema, kui see isikuandmete kaitse on sealsamas all, et mida me tohime automaatselt teha, mida me ei tohi automaatselt teha, et. Ma ei näe kogu riigi digitaliseerimise eest vastutab ainult IT -majad, IT -sektor, et tegelikult kui IT -majad hakkavad mõtlema, et mis teenuseid pakkuda ja kuidas pakkuda, siis võiks öelda, et tegemist on süvariigiga. Et tegelikult on teenuse omanikud, äriomanikud, ministeeriumid, ametid, kes on äriprotsessi omanikud ja peaksid tegema protsessi, innovatsiooni ja mõtlema sedasama digiühiskonna arengukava kontekstis, et. Kuidas me saame neid eesmärke täita? IT -maja loomulikult peab forsseerima, võimestama seda veel oma teadmiste, oskustega, aga teha seda äri poole eest, et mulle ei meeldi, kui äri juhivad juristid, arhitektid, IT -inimesed või sellised, seal peab olema ikka tooteomanik, äriomanik, kes ütleb, kuidas maailm käib.

[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]