Tere tulemast kuulama riigi IT podcast 'i kriitiline intsident, kolmandat osa. Mina olen Einar Laagriküll, SMIT -ist ja minuga koos on stuudios kaassaatejuht Janek Rozov, samuti SMIT -ist. Kriitilise intsidendi podcast 'i eesmärk on tutvustada riigi IT -s toimuvat ning laiemalt avada sektoriga kaasnevaid põnevaid lugusid. Tere, Janek.
Janek, sa ei ole varem siin olnud, et äkki siis paari sõnaga räägid, kes sa oled, kuidas oled seotud riigi IT -ga ja mis oli sinu esimene kokkupuude riigi IT -ga kui sellisega?
Mhmm, nimeks siis Janek, töötan SMIT -is, ametikoht on strateegiajuht. Tegeleme nihukeste suuremate asjadega nagu rahastus, protsesside haldus, noh SMIT -i enda strateegia. Ja esimene võib -olla kokkupuude digiriigiga mul oli selline, et alustasime oma tööd Maksu - ja Tolliametis tegelikult ja minu esimene ametikoht oli operaator. Ja mida ma tegin, päev läbi, ma sisestasin andmeid. Et see oli minu tõesti esimene kokkupuude riigiga ja ma arvasin, et see on kõige mõttetum töö, mis üldse saab olla.
Just nimelt, et nagu teada, Maksu - ja Tolliamet oli ka üks esimesi, kes hakkas oma nii -öelda IT -süsteemi arendama ja siis mul oli au ja uhkus olla seal nii projektijuhtimises kui ka tooteomanikuks, nii et sealt see asi hakkas vaikselt tulema. Kuni siis MKM -ini välja, kus me tegelesime digiriigi poliitikaga ja sealt siis ilusasti SMIT -i.
Okei, aga mis oli su esimene kokkupuude kodanikuna riigi IT -ga?
Ahaa, ja see oli riigi IT?
No kas ta oli riigi IT, vaata, mina ütlen alati, et noh, ta on, ma ei pea tajuma, kas see on riigi IT või mitte, et see oli noh, kokkupuude bussiliinidega, kuulusid nad riigile või mitte, ma seal ei tea midagi.
Okei, väga põnev, nii, aga täna siis kriitilise intsidendi saates siis kolmandas episoodis me räägime sellest, milline on riigi IT tuleviku arengud ja ka konsolideerimisest. Ehk et sihuke plaan. Ja tänases osas siis on, on meil ka kaks külalist, et meil on täna siia kutsutud TEHIK -u peadirektor Margus Arm ja riigi IT -maja, uue riigi IT -maja juht Riti siis täpsemalt Ergo Tars. Tere, Margus.
Väga meeldiv, et olete siin. Aga võib -olla alustaks siis sinust, Margus, et räägi, millega sa täna täpsemalt tegeled ja milline oli sinu esimene kokkupuude riigi IT -ga?
ka. Tervise Heaolu Infosüsteemide Keskus, jah, ja meie eestvedada ja vastutada on siis kogu Sotsiaalministeeriumi haldusala ehk tervishoiu digitaliseerimine, sotsiaalkaitse ja töövaldkonna digitaliseerimine. Ja enne seda jah, TEHIKO juht, ma olen praegult olnud eelmise aasta detsembrist, aga enne seda töötasin riigi infosüsteemi ametis, olin peadirektori asetäitja ja enne vastutades kogu e -riigi alustalade eest, identiteet, andmevahetus, riigiportaal ja nii edasi. Ja varem veel siis on kokkupuude pikaajaline olnud digitaalse identiteedi valdkonnaga. Ja minu esimene kokkupuude võib -olla digiriigiga oli võib -olla siis, kui ma veel tegelikult olin seal pangandussektoris ja aasta kaks tuhat üks, kui aitasime käima, käivitada ID -kaardi projekti. Et see oli konsortsiumis kaks panka ja kaks telekomi ja siis SK -d käivitatud ID -kaart turule toodud ja kui Janek ütles, et temale esimene kogemus oli ID -pileti kasutamine võib -olla, aga seal projektis kaasalöömine ja selle juurutamine. Aga kuidas see oli jällegi nagu töö poolt, aga kodanikuna, deklaratsioon, pilet, digiallkiri.
Ja, et tulen siis Riigi IKT Keskusest ehk lühendina RIT, hea meeles pidada. Tegeleme kesksetele teenustele üleviimisega IT -majadest, alusteenuste ja, ja siis arvutud töökoja teenuste osas. Ehk siis, et võtame sellise nagu igava töölõigu IT -majadelt enda poole peale, et kõik see, mis on niisugune tehnoloogia, aga, aga mis ei puutu arendust, siis nii -öelda tervitus tuleb lõpuks meile. Et aga kus minu esimene kokkupuude oli, et samas asutus, kus sina olid. Maksu -Tolliametis alustasin, alustasin kaks tuhat umbes kandis kaks tuhat üks ja olin IT -tehnik. Et sealt olen siis jõudnud vahepeal käia erasektoris, siis riigiametit, riigi, riigi, riigiettevõtetes ja siis nüüd siis päris riigi IT majas.
Ja selles riigi IT majas sina oled olnud siis eelmise aasta lõpust, kui ma õigesti mäletan?
Aga võib -olla hakkame vaikselt mööda meie teemasid liikuma, et esimene plokk on meil siis nihukene digiriigi arengukava, mis peaks siis meid toetama aastani kakskümmend kolmkümmend. Ja nagu te teate, et seal on võetud aluseks nihukene noh, hea slogan, et Eesti täis digiväge. Et natukene räägin lahti, et mis selle all on mõeldud ja siis saab edasi liikuda nende mõtetega, et kuidas siis me ise, kas sellega suhestame. Et seal on siis üks plokk, mis puudutab nihukest elukeskust ja seda, et teenused peavad olema proaktiivsed, läbi nihukesed, kuidas ma ütlen siis, sündmustega seotud, inimene ei peaks bürokraatia peale mõtlema, et see on nagu üks pool. Siis kindlasti, et teenused peavad olema turvalised, et nihukest digiväge täis. Kolmas dimensioon on siis niisugune digimajandus, et see digi peaks käima lükkama veel paremini ka meie Eesti majanduse, et me oleks veel siis jõukam riik ja viimane, et tegelikult meil oleks plats, kus katsetada erinevate innovatsioonidega. Et ma korra küsin sinult, Einar, et kuidas meie SMIT -ina nagu sinna suhestuda võiks?
Suhestumine ilmselt peaks otse olema, et me oleme üks IT majadest riigis, hetkel veel üks suuremaid, ma ei tea, võib -olla varsti on, RIT on suurem. Aga mida me teeme, ilmselgelt siis see digiväe loomine, ma eeldaks, et iga tegevusega, mida me teeme, mis on tulevikku orienteeritud, ma ei tea, arendused, siis peaks see arvesse võtma seda suunda. Ehk et iga, iga euro, mida me investeerime läbi arenduse, oma tegevuse, peaks siis tegelikult kaasa aitama sellele, et see digiväeline asi juhtub. Ehkki noh, kui nüüd nagu väga ausalt öelda, siis kas ma nüüd tulen iga hommik tööle selle mõttega, et ma loon digiväge, ilmselt mitte. Et, et ma nagu ise võib -olla suhestun otsesemalt sellesse, et me aitame päästa elus IT -ga, mis on siis nagu meie see visiooni osa. Ehk et kui me enda seda visiooni tegime, siis me tegelikult ju lähtusime, kaasa arvatud sellest digiriigi kontseptsioonist, et, et me loome siis sellist aluspinda suurema kasu loomiseks, et, et sealt äkki see tuleb. Et, et see on see, kuidas mina võib -olla sellele asjale mõtleksin, aga teisipidi, kui, kui mõelda seda, et mida me teeme, jah, me, minu üksus siis, kes tegeleb täna sellesama asjaga, mida. Mida tahab Ergo konsolideerida, on ju, noh, mul on alati hea roll, sellest räägime hiljem olla nendes kohtades, mida konsolideeritakse. Et siis, siis meie teeme seda, et me loome ka neid automaatsemaid süsteeme, üritame teha siis arendajate elu lihtsamaks, et nemad saaksid teha oma teenuseid võib -olla paremini, kergemini, kiiremini. Et, et see on see, mille kaudu me siis võib -olla nagu võimaldame neid asju, et see on see, kuidas mina nagu enda jaoks suhestun sellesse.
Aga siin ma jõuangi sinna kohta, kus tegelikult digivägi ei ole ainult IT -maja ülesanne, see on palju laiem mõiste, tegelikult peab sellega arvestama kogu äripoole ehk tellija. Siin peab arvestama seadusandlus, mis peaks olema agiilne, mõtlema, kui see isikuandmete kaitse on sealsamas all, et mida me tohime automaatselt teha, mida me ei tohi automaatselt teha, et. Ma ei näe kogu riigi digitaliseerimise eest vastutab ainult IT -majad, IT -sektor, et tegelikult kui IT -majad hakkavad mõtlema, et mis teenuseid pakkuda ja kuidas pakkuda, siis võiks öelda, et tegemist on süvariigiga. Et tegelikult on teenuse omanikud, äriomanikud, ministeeriumid, ametid, kes on äriprotsessi omanikud ja peaksid tegema protsessi, innovatsiooni ja mõtlema sedasama digiühiskonna arengukava kontekstis, et. Kuidas me saame neid eesmärke täita? IT -maja loomulikult peab forsseerima, võimestama seda veel oma teadmiste, oskustega, aga teha seda äri poole eest, et mulle ei meeldi, kui äri juhivad juristid, arhitektid, IT -inimesed või sellised, seal peab olema ikka tooteomanik, äriomanik, kes ütleb, kuidas maailm käib.
Ja lisaks jah, võib -olla sellele, et tõesti me ei istu IT majas, et ei esitage tellimus, me loeme tellimuse, viime ellu. Ei, me oleme ka partner oma äri, ärikliendile, et vaatame, kuidas oleks mõistlik asju teha, kas see on nii või teistmoodi. Aga see, et missuguseid sotsiaaltoetuseid me Eesti riigis maksame, ei ole IT maja otsustada ja me ei peaks võib -olla sinna sekkuma, et see on see tehtud, kuidas me saame nagu lihtsustada võib -olla sotsiaaltoetuste maksmist, olge need pensionid, vanemahüvitised, et see protsess läbi mõelda, et. Ja siis, et IT majja tõesti tulla tagasi, et kuule, et meil on selline probleem, aidake nüüd lahendus leida, et seal jääb loomulikult oleme hea meelega kaasas ja me oleme, mida rohkem IT -d kaasatakse, seda paremad tulevad ka äriotsused.
Ja kui me nüüd ütleme digiväe ja ütleme selle digiriigi sihuke see, see teenuse areng, areng siis nii nagu Janek, sa tõid välja, et ta peaks olema selline. Nagu taustal käima, võib -olla mitte hoomata iga kord, vaid proaktiivne ja nii edasi. Et kuidas sina nende teenuste arengu vaatest näed seda, et milliseks needsamad baasteenused siis kujuneda võiksid, et, et nad oleksid sellised. Sellele visioonile vastavad, mis, mis see nagu, mis see klikk seal on pärast või see lisa, lisa. Spunk nagu ütles Pipi kunagi, et mis, mis seal sees on või oled sa selle selle lahti mõtestanud vä?
Väga hea küsimus, et ma mõtlen, kuidas sellele hästi kiiresti lihtsasti vastata, et, et muidugi oleme lahti mõtestanud, et kuhu me tahame jõuda, et, et noh, meie jaoks ongi see teenus on nähtamatu teenus. Ehk et see alustaristuteenus ei saa olla selline teenus, millega sa hommikul ärkad klient ja mõtleb, et ei tea, mida ma seal peaks paremaks tegema, tema jaoks see teenus töötab, see on nähtamatu, see toimib. Ja see on see, kuhu me tahame jõuda. Ja, ja, ja mis sellest väärtus on või kasu on, on see, et, et kui alustarstuteenused on konsolideeritud kokku, siis arendused saavad toimuda väga sarnase käekirja järgi erinevates IT -majades ehk nüüd erasektori partnerid saavad tegeleda näiteks arendusprotsessiga väga sarnaselt, kui nad riigiga erinevates IT -majades teevad projekte. Et see, see läheb nagu kõigi jaoks lihtsamaks.
Ma just lisaks siia juurde, et mitte ainult isegi platvormiteenuste või see maja poole pealt, ka äriprotsessis on see, et erasektor võtab väga lihtsalt, võtab oma kliendisegmendi, tegeleb sellega kaheksakümmend, kakskümmend, mida iganes, ta ei pea kõike teenindama. Riigis natuke teistmoodi, et me tahame kõik üksikääre case 'id ära lahendada infotehnoloogiaga. Ja see ääre case 'id lähevadki väga kalliks, teevad ja keerukaks kogu selle süsteemi, et kust see optimaalne piir leida nagu Ergol ka võib -olla, et teeme mingid kindlad profiilid, nende järgi saab ja kes on väga eriline. Me lahendame seda eraldi, et ärme anna, et iga, iga asutus võib oma profiili tellida, loomulikult ta arvab, et on eriline, tellib võib -olla erineva lahenduse sinna, selle haldamine, arendamine on hirmkallis tegevus.
Et ega riigipilv samamoodi on täna meie hallata, me ei ole võtnud seal sellist, sellist lähenemist, et, et kõik asjad peavad olema riigipilves ja mitte kusagil mujal. Et samal ajal loomulikult me vaatame ka kommertspilvi sinna juurde. Me proovime leida neid lahendusi, et, et läbi meie iseteeninduse, riigi iseteeninduse saad tellida siis ka kommertspilvedest omale vastavat ressurssi, mis sul vaja on. Aga noh, see sõltub siis sellest riskihinnangust, mida siis asutus, asutus teeb, kui ta meie käest tuleb teenust tellima, et, et see vastutus, kus ta oma andmeid hoiab, kuidas ta neid kaitseb, see jääb selle teenuse tellija poole peale.
Kaugele vaatama ma olen jumal nõus, et tegelikult olekski loogiline sealt minna, aga lihtsalt teades, kui raske see on, no mul on kogemusi dokumendihaldussüsteemide konsolideerimisel Eesti Energias oli neil siis seal oli hästi palju neid. Ja see on ikka paras väljakutse, kui ise mõtled, kaugele vaatad, et dokumendihaldus, kui, kui keeruline see saab olla, eks ju, noh, tegelikult ei ole mitte midagi seal erilist, aga, aga nii nagu sa lähed detailidesse, äriprotsessid on. Olid igas selles ettevõttes, Eesti Energia konsortsiumi ettevõtetes natukene erinevad. Dokumendiliigid olid erinevad ja peavalu kui palju. Et kui sa võtad nüüd riigi tasemel mingisuguse protsessi, siis see on ikkagi nagu päris suur väljakutse see saada kokku ja see peab olema väga suur poliitiline tahe, et see ära teha.
Ja ka siis ju teisipidi täna võetakse ja üritatakse keerata seda, noh küsimus on see, et kust tuleb suurem võit, kas suurem võit tuleb sellest, et sa tõstad, teed servereid ühes kohas või selles, et sa teed harmoniseeritult seda äriprotsessi ühes kohas, ehk et sa. Neid samu delta, neid dokumendihaldussüsteeme arendad ühes kohas ja teed ühe lahenduse kõigile riigi erinevatele osapooltele. Ma saan aru, see äriprotsessi keerukus, niikaua kui see on sees, niikaua sa pead tegema seda erisusi sinna protsessi sisse, see süsteem läheb jube mammutiks ja, ja ongi see keerukus sul seal olemas, aga tegelikult kui lihtsustaksid protsessi ära, võib -olla oleks seda vajadust oluliselt vähem.
Võib -olla see protsess on hästi keeruline, aga siin oli KOV -ide teema oli laua peal näiteks see, et iga vald peab tegelema prügiveoga. Iga vald tegeleb ise selle infosüsteemi ja partneritööde, kui erinev saab olla eks pringi vedu erinevates erinevates valdades, et. See on küll hästi mikro, mikroteenus võib olla, aga sealt võiks ühest kohast öelda, et teeme riigist niimoodi, milline ajaressurs, ajaressursi kokku, et nii nagu saaks ju lihtsustada.
Ja see on võib -olla seda jõuamegi väga hea nagu sissejuhatuse järgmisele küsimusele, mis, mis mul ka nagu mõeldes siin on mõni tänase õela inimese rollis on ju, et. Me räägime praegust konsolideerimisest ja me räägime kõige suurematest IT -majadest, põhimõtteliselt, kes on juba ühe sammu teinud, nad on juba mingitest asutuste konsolideerimise nagu läbinud. Aga samas on riigina sul kohalikud omavalitsused, kes on kuidagi nagu noh, nüüd küll jah, käis meediast läbi, et äkki peaks midagi tegema, ma ei tea, kas nad on ka sinu lauale jõudnud. Aga, aga et on kohalikud omavalitsused, sul on erinevad riigi omandis olevad AS -id, tegelikult riigil seda IT -d on nagu päris palju.
Ma ütlen ühe remargi siia vahele, et seesama, et me väga palju räägime digiriigi arengusuuna, digiriigi, digivägi ja kõik digiriik, digiriik, see ei ole omaette riik. See on üks Eesti riik ja siin ongi see, et me ei saa digiga teha seda asju, mida tegelikult nagu õigusruum ei toeta, me peaksime mõtlema, et riigi juhtimises, riigi toimimises ei ole tänapäeval mitte ühtegi asja praktiliselt, mis saaks ilma digita toimida. Et me ei peaks võib -olla neid kahte mõistet isegi lahus hoidma, mis on Eesti riigi digivägi võib -olla või teenuste digivägi ja küll see. Muidu me räägimegi, et a la pilk, fookus läheb võib -olla liiga palju IT peale, aga tegelikult peab tulla äriprotsessides mõtlema selle peale, kuidas saab neid konsolideerida ja vaadata ja juhtida.
Ehk need kokkulepped tegelikult on vaja teha riigi tasandil, et me tahame nii või teistpidi teha neid asju ja siis IT -ga saab pärast kokku leppida, kuidas seda lahendada, on ju.
muidu, et jah, me praegu riigi kontekstis on see arendus olulisem, me võtame enda selle arenduse tööplaanist maha, anname selle tiimi teie käsutusse, teeme riigi jaoks sellise asja ära. Aga see ei saa olla IT -majad omavahel kokkulepe, et kui teie annate tiimi ära, te saate oma kliendi käest peksa. Miks, miks tööplaani täitmata?
Siis eks ole riigi üle, riigi üle on arendusplaan, seal on prioriteedid on ju ja siis jooksemegi seda mööda, et siis ütlemegi mingi, et sorry.
Ja ikkagi, et no nüüd me tõmbame nagu selle vist selle jutu sinnapoole vaata, kuidas noh, et valitsus võiks teha midagi, et protsessi nagu ühtlustada. Aga mida me saame teha, ongi seesama IT -konsulteerimine, mida me täna teeme, et seal on tehnoloogiad, seal on need, need, kus on nagu meil endal teadmine olemas, kus me saame IT -majades ja, ja riigiasutustes, kus ei ole IT -maju või IT -osakondades kokkuleppeid teha, kuidas me edasi lähme. Kuidas me seal ühtlust loome, et see on see puhas meie enda aktiivsus, millega me saame tegeleda. Me
Jaan, vaatasid, paned ennast väga -väga SMIT -i rolli, et vaata riigiüleselt, et neid, kellel on kvaliteedinõuded rangemad, noh on kindlasti. Oma
Et noh, las ta olla siis hetkel, et vaatame tulevikku. Aga et, et, et siis jah, et, et selle konsulteerimise, konsulteerida saabki niimoodi, kui sul on, kui sa arvestad neid kliente, kes sulle tulevad potentsiaalselt. Ja, ja lood nendele siis vastavad profiilid, see ei tähenda seda, et kui meil on üle saja kümne riigiasutuse, kes potentsiaalselt on siis selle konsulteerimise skoobis. Et me loome sada kümme tarkvara profiili endale. Me loome kolm, neli ja, ja fit 'ime siis kõik need asutused sinna alla.
Ma jään eriarvamusel, ma arvan, et sa teed neid umbes kolmkümmend, aga aeg näitab. Aga mul on pigem küsimus on mul see, et, et kui me nüüd teeme neid arendusi, kas me ei saaks siis, noh, me tahame ühtepidi seda digiriigi pikaajalisemat head asja luua. Et kas me siis ei peaks juba täna ka nende erinevate riigimajadena arendama sellise vaatega, et meil on tegelikult esiteks, nii nagu sa Margus ütlesid, et ta on, ta on tulevikukindel, sest meil need arhitektuursed otsused on kuidagi ära süngitud. Ja, ja teisipidi nad on võib -olla ka kasutatavad teistes kohtades, et noh, meil mõned näited siin on, kus me üritame nii teha, aga, aga mul ei tund, noh, ma ei tea, et me täna näiteks teeks seda läbivalt kõikides teemades. Ma ei tea, arvutitöökoha arenduses või mingites võrguarendustes või valikutes, et me, noh igaüks pusib ise, minu tunne.
Praegult on väga palju ise pusimist ikkagi, aga ma näen, et me liigume selles suunas meie majas külla, et me teame, et kuhu me tahame minna, et mikroteenused, kõik tänapäeva uued arendused, mis tulevad, me üritame teha nii -öelda riigipilve kõlbu liikuda. Et kui me siin, eks ole, me panemegi neid pilve, aga aina rohkem uued tuleksid mikroteenustena, õigetel tänapäevadel platvormidel, juppidena taaskasutatavad. MKM veab projekti koodivaramu, oli koodivaramu, mis koos RIA -ga, me saame nad sinna välja panna, teisel asutusel läheb vaja, palun võta see väike funktsionaalsus ja kasuta seda ära, leiuta jalgratest uuesti.
Ja, aga võib -olla see mõte, mis enne välja käisid, et, et noh, see viib mind sinna, et, et noh, tegelikult meil peaks olema riigi ülejäänud arendusraamistik ühesugune. Et meil on nagu enam -vähem välja valitud tehnoloogiad, mida siis IT majad kõik kasutavad või praktikad ja, ja, ja praktikat ka, eks. Et siis tekib sellele ristkasutusele palju suurem vajadus. Et niikaua kui igaüks pusib ise, nagu sa ütlesid, me ei ole kokku leppinud, et kuidas me täpselt pusime, kuhu suunas me pusime. Nii kaua tekivadki meil nagu tehnoloogia valitsus lõpuks. Ja, ja, ja sealt sa ei saa seda efekti kätte.
Mina, RIA näitel võin tuua ja väga palju on seda toodud ka eeskujuks, on riigi autentimisteenustara tegelikult, on see üks konkreetne tugiteenus, mida iga IT -maja ei peaks ise arendama, keskselt välja arendatud, võta see teenusena kasutusele ja sa saad sealt nagu ressursivabaks, et muidu varem oli see, et sa pidid igale teenusele enda mingi komponendi juurde arendama. Ja sellise keskseid asju, mida ühes kohas tehakse, teenusega pakkuda, miks mitte, võiks rohkem olla. Kui on selliseid kattuvaid kohti, nüüd tuleb siis tuvastada.
Eks see vist tuleb sealt meie ajaloost, et, et noh, Eesti on ju ja oli, on ja ilmselt jääb pikaks ajaks selliseks nagu digiriigina lipulaevaks maailmas, et ja sealt see ootus tekib ka. Et nüüd on küsimus sellest, et kuidagi selles, et kuidas sellele ootusele siis nagu, nagu reaalsed vahendid järgi jõuavad. Et, et see, kus me nagu täna näeme, kus me liikunud oleme, eks ju, et me teeme ju päris palju suuri ägedaid arendusi, teeme nii -öelda fondide rahade eest, et. Et, et mis, mis, mis paraku on sellised nagu ühekordsed sutsud, et sealt ei teki, teki meil sihukest nagu ülalhoidu, ülalhoiduraha ja sellist nagu pikaajalist, pikaajalist garanteeritud, siis ma ütleks nagu, ma ei tea, rahastusmudelit või jah maintenance, et sa tead, et sa saad kogu aeg seda teenust nagu järjepidevalt arendada. Et noh, see struktuurivahendi häda on selles, et sa teed ta ühe korra valmis ja sinna ta jääb, et sa ei saa sealt edasi arendada, kui tekivad head mõtted vahepeal näiteks.
Aga kuna me juba oleme jõudnud nihukeste uute noh, ma ei tea, aspektideni, et aega on ka juba päris palju läinud, et Margus, et mis oleks sinu soovitus nüüd kõikidele, et, et millest siis niiviisi alustada. Või millega jätkata, et nii see konsolideerimine ja see tuleviku digiriigi vägi vähemalt säiliks või siis muutuks veel paremaks?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]