Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere tulemast kuulama riigi IT -st rääkivat podcast 'i kriitiline intsident. Mina olen saatejuht Roland Liive, geeniuse ajakirjanik. Nagu saate varasemad kuulajad saavad aru, on saate formaadis toimunud mõningane muudatus. Lisaks sellele, et saatejuht on vahetunud, on ka teemade fookus natukene laiemaks läinud, vaatame ilmselgelt riigi IT -maju, mis neis huvitavat toimub. Kuid kaasame meie vestlustesse aeg -ajalt ka eraettevõtteid, kes moel või teisel on riigi IT -ga seotud. SMIT on endiselt meiega ühes paadis ehk kindlasti kuulete ka SMIT -i inimesi siin saates veel korduvalt ja korduvalt. Ühtlasi on meie toetajatega liitunud ka TEHIK ehk pika lohiseva nimega Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Ka nende inimesi kuulete järgnevates saadetes. Kuna ma juba tean ette, kes on järgmise saate külaline, siis saangi ennetavalt öelda, kes soovib TEHIK -ust lähemalt teada ja kuulda, mida huvitavat nad teevad selles vallas, mis meid kõiki tavakodanikke puudutavad, siis kuulake ka kindlasti järgmist osa. Aga antud saates, nii nagu sai juba vihjatud, ongi meil eraettevõtte esindaja kohal. Minu vastas istub SK ID Solutionsist Liisa Lukin. Tere päevast!
SK on selline huvitav ettevõte, et mina olen ajakirjanikutööd teinud nüüd juba kuskil kümme aastat ja selle aja jooksul ma olen väga palju kuulunud nii ajakirjanike käest kui ka mitteajakirjanike käest, et. SK, et aga see on see mingine riigiasutus, kes teeb seda mingit ID -kaardi või mobiil -ID -d või mis nad teavad. Ehk siis alustamegi sellest, mis asi see SK on siis?
Ise saab alati õli tulle ka, et sul on saade, mis räägib riigi IT -st ja, ja siis esimene eraettevõtte külaline on ettevõttest SK ID Solutions, noh, see vastab tõele jah, et läbi aja on meid peetud riigiettevõtteks. SK ei ole kunagi olnud riigiettevõte, meie omanikud on kaks suurpanka ja, ja Telia.
Kuidas see niimoodi siis sai, jah?
See ajalugu läheb juba päris algusesse, et siis kunagi, kui Eesti helged pead otsustasid, et Eestile on vajalik ID -kaart, siis teiselt poolt erasektor arvas, et see on võimalus midagi ära teha. Ja selle nii -öelda tähtsa sündmusega kaasas olla, mistõttu siis loodi SK, kes siis võitis hanke, et väljastada siis Eesti uuele loodavale ID -kaardile sertifikaate. Ehk siis see põhivaldkond, millega SK alustas, on jäänud üheks põhivaldkonnaks ka praegu, täna, kakskümmend üks aastat hiljem.
Ja siis, kui kõik see, mis praegu sai kirjeldatud, toimus, siis tegelikult SK -l oli üks teine nimi, Sertifitseerimiskeskuse.
selgelt siis, kui meid loodi, me olime väga Eesti -kesksed Eesti turule, mistõttu ka selline nimetus nagu Sertifitseerimiskeskus, mis on tegelikult üldistava nimetusena, kes me oleme, sobib. Sobib ka täna, aga sel hetkel, kui me hakkasime vaatama natuke ka Eestist välja, tundus ikkagi sertifitseerimiskeskus sellise nimena, mis on hääldamatu väga paljudele, noh, lisaks eestlastele, et on hääldamatu, on ta hääldamatu ka meie välispartneritele, mistõttu siis mõned aastad tagasi sai meie nimeks SK ID Solutions.
Kindlasti jõuame tänases saates ka selle juurde lähemalt, et kui palju üldse teie äri täna on Eestis ja välismaal, aga üks asi, mida ma tahtsin tegelikult siis varasematest episoodidest üle tuua, oli see, et üks väga hea küsimus oli see, et milline oli teie enda esimene isiklik kokkupuude riigi IT -ga? Kas teile meenub, mis see võis olla ja millal?
Ma riigi IT -d otseselt ei mäleta, aga mul see on küll märgiline, et oma esimese digiallkirja andsin ma küll oma töölepingule SK -ga, mis oli siis üsna täpselt neliteist aastat tagasi. Et ma arvan, et ma enne seda ei olnud digiallkirja andnud, et mul on nagu meel selline mälestus sellest.
Hea meelega nüüd räägiks detailselt sellest, et milline enda teie enda taust on, et ehk siis SK, kui SK sai loodud sertifitseerimiskeskust, teie seal veel ei olnud. Tulite hiljem sinna paati, et kui palju te varasemalt olite seda kõrvaltvaatajana näinud üldse, oli teil mingit kokkupuudet eelnevalt?
Ei, SK -ga kokkupuudet kindlasti ei olnud, et SK, nagu ma ütlesin, on kakskümmend üks aastat vana, et mina olen SK -st olnud neliteist aastat. Et ma läksin sinna teenuse juhiks. See oli täpsemalt lisateenuste teenuse juhiks, et ja ma tulin sellel hetkel Elisast ja kus ma olin ka lisateenuste teenuse juht. Ehk sel hetkel, kui mina SK -sse läksin, olid põhiteenus, oli just see nii -öelda ID -kaardi sertifikaatide väljastamine, noh, see oli õige alus ja lisateenused oli, oli siis siis, kui sa seda kaarti kasutasid. Ehk ja see oli see raha, mis nagu sealtpoolt tuli nii -öelda kasutamisest, oli kindlasti palju väiksem ja juba siis mulle tundus, et ma tundsin tegelikult noh, alguses ma kindlasti ei saanud aru, aga mingite aastate pärast, et noh, mulle ei meeldinud see, et, et esiteks nimetati seda lisateenuseks. Minu meelest tundus, et see on põhiline, sest noh, see väljastuse operatsioon on, on, on põhjalik, aga see toimub üks kord, inimesel on see aart käes, et noh, et ikkagi see on ju põhiline teenus ja, ja, ja kui tuli juurde Mobiil -ID, noh, ka just nagu kasutamise pool ja lõpuks tuli ka Smart -ID -d, siis noh, sel hetkel ma arvan, et ma sain tunda, et, et see, mis algselt oli lisateenus, et nüüd ikkagi nagu ettevõtte. Tulu mõttes on see nii -öelda ikkagi põhiteenus, et ma suutsin selle nii -öelda murda, selle lisateenuse müüdi, müüdi nagu enda jaoks vähemalt, et ma ja, ja ma põhimõtteliselt uni aastani kaks tuhat kakskümmend nagu omasin SK -s sarnast rolli, et ma vastutasin siis selle eest, et Just selle kasutamise poole eest, et Mobiil -ID, Smart -ID ja alguses ka ID -kaardi kasutus oleks võimalik. Ja, ja minu tiimis oli siis inimesed, kes vastutasid selle eest, et toimuksid arendused, selle eest, et need teenused oleksid kõrgkäideldavad, nad töötaksid kakskümmend neli seitse. Oleksid e -teenused, kes, kes pakuksid seda võimalust oma klientidele. Ja ehk siis see pool on nagu minu valdkond SK -s olnud ja ma kindlasti tunnen seda nagu kõige paremini.
Ja tänaseks te olete välja jõudnud juhatuse liikme ametikohale siis?
Jah, täna olen juhatuse liige
just ka vastutan selle eest, et ettevõte nagu igapäevaselt toimetaks, et meil oleks teenuseid, meil oleks kliendid, meil oleks lõppkasutajad, kes on, on rahul, et see on noh, minu missioon ja minu jaoks nagu, ma arvan, kõige tähtsam.
Siin oli väga palju huvitavaid nüansse, millele ma loodan tänases saates veel tagasi tulla. Aga vaatame natukene ikkagi veel ajaloos tagasi. See neliteist aastat tagasi, kui te SK -sse läksite, milline see SK töökultuur seestpoolt vaadates välja nägi?
Ha, noh, sellega käib kaasas üks selline legendaarne lugu, et, et, et kui ma SK -s läksin, ma ei otsinud tegelikult endale too hetk nagu uut töökohta, me ühe Elisa töökaaslasega või noh, oli natuke igav, konkureerisime erinevatele kohtadele nagu võidu. Et umbes, et kes kaugemale jõuab, noh, selles mõttes see projekt ei olnud väga edukas, üks sai töökohe ja mina sain kohe suhteliselt võtta pakkumise, et, et see, noh, see ei õnnestunud seda projekti nagu väga pikalt ellu viia, aga, ja, ja siis, kui ma läksin nagu linna pealt kuulama, et mis ettevõte see SK nagu on. Ja siis noh, see lugu, mis mulle räägiti, et oo, see on üks kõva ettevõte, et seal nagu jõulude ajal kogu ettevõte, kus siis kaaslastega viiakse Londonisse ja siis käiakse Himosel suusatamas ja ma mõtlesin, et okei, sinna ma tööle lähen. Ja siis ma läksin sinna tööle ja jah, ja siis ma sain tõdemuse aluseks, et ettevõttele on tulnud uus juht ehk siis Kalev Pihl ja, ja, ja selliseid üritusi seal enam ei toimu. See on minu etteheide temale kõik neliteist aastat, ma ei ole kordagi selle neljateist aasta jooksul Londonisse saanud. Ja, aga see oli selline, noh, kui ma tulin Elisast, mis oli tol hetkel ikka suurettevõte, siis ma ei mäleta täpselt, aga äkki meil oli kakskümmend, kakskümmend viis inimest ja, ja, ja ta oli nagu väike ja, ja mulle meeldis ja on siiamaani, meeldib Eska juures väga see, et meie ettevõtte jaoks on olulised inimesed, meeskond. See on nagu kõige nagu tähtsam ja just see nii -öelda tiim ja tiimitunnetus, seepärast et noh paljudes noh meie valdkond on keeruline ja paljudes asjades sa üksi ei suuda väga palju vaja, et sul on vaja nagu kolleegi, sul on vaja nagu tiimi, sul on vaja mingit kompetentsi lisaks, et midagi ära teha, et seega see meeskonna vaimu üleval hoidmine oli minu jaoks SK -s meeldis. Seal olid kohe, hoolimata sellest, et mind ei viidud Londonisse, on noh, ikkagi me iga kvartaalselt koguneme kogu, endiselt kogu SK -ga teeme midagi koos, meil on väga palju nagu siukseid tiimi arendusega seotud koolitusi, üritusi ja see mulle SK võimalus on nagu väga meeldinud, et me hoiame oma inimesi ja, ja, ja ma arvan, et sellepärast me seal kõik püsime. Et täna on SK -s kaheksakümmend töötajat, et selle kasvu olen ma ära näinud.
Mida need kaheksakümmend töötajat igapäevaselt teevad, jõuavad kontorisse ja ma kujutan ette tänapäeval suur hulk on ka kodukontoris või kust iganes nad tahavad seda tööd teha, mida nad teevad, teevad kohvitassi ära ja istuvad arvuti taha ja siis hakkavad koodi kirjutama või kuidas see välja näeb?
Jaa, et meil on SK -s siis, võib ette öelda, meil ei ole SK -s tööl ühtegi arendajat. Ehk siis kõik, mida me arendame, noh, ennekõike on siis Smart -ID, mis on siis meie poolt arendatud. Päevast üks alati see kõik iga nagu bitt ja bait, mis seal on, ei ole tegelikult meie tehtud tänu meie headele kauaaegsetele partneritele, kes aitavad meil reaalselt asju arendada, et selline on väga selge põhjus, et noh, meil on ikkagi tooteid vähe ja meil on tunne, et kui me võtame selle korrusetäie arendajaid endale tööle, et siis no me ei suuda neile pakkuda motiveeritust, et me oleme seda nagu ajalooliselt nagu näinud. Kui me oleme proovinud, lihtsalt see inimesed tüdinevad ära, et me sama süsteemi korduvalt nagu päevast päeva arendame. Et nagu arendusettevõttel, kes siis meie partnerid on Nortal ja Cybernetica, et et nendel on see kogemus, nad saavad inimesi liigutada ühest projektist teise ja hoida nende motivatsiooni. Nii et meil ikkagi väikse ettevõttena ei ole seda nagu võimalust, et noh, mistõttu ongi meie nagu strateegiline otsus, et meil ei ole arendajaid. Küll aga meil on nii -öelda moodsas keeles siis DevOps insenerid või varasemalt nimetasime ka integraatoriteks, kes siis on need, kes selle arenduse vastu võtavad ja kõik meie süsteemides sobilikuks teevad ja seda nii -öelda käima panevad. Süsteeme on palju, hästi palju ongi niisugust süsteemi nagu üleval hoidmist, uuendusi ja üldse nii -öelda selle noh infra, kõik see baasinfra, mis meil all on, et ma arvan, et meil kuskil on pooleks või, või on ka see. Nii -öelda, kes koodi küll ei kirjuta, aga igapäevaselt logivad kuskile masinatesse sisse, teevad mingisuguseid vajaliku uuendusi või seadistusi, et noh, üle poole on see ka seda nagu seltskonda, et ja suur grupp on inimesi, kes igapäevaselt, kui nad tööle tulevad. Nad aitavad meie siis klienti, meie kliente ennekõike, kellega me nagu suhtleme igapäevaselt, on meie, on siis erinevad e -teenused, kuhu saab siis logida, logida sisse kas siis Mobiil -ID -ga või Smart -ID -ga, et nemad saaks nii -öelda teenindatud ja, ja loomulikult müügiosakond otsib ka uusi kliente. ja müügiosakond katab siis tervet Baltikume, mis on Eesti siis ehk siis Eesti, Läti, Leedu, et, et meie kõige multikultuursem osakond ongi just müügiosakond, kus on inimesed kõigist kolmest riigist ja meil on kontorid kõigis kolmes riigis olemas ja. Ja loomulikult on meil siis Baltikumis ka kolm miljonit lõppkasutajat, Smart -ID kasutajate näol siis, et meie nende otseselt seda, et kui neil on mingi mure, siis meie seda toru ei tõsta, kuhu nad helistavad, aga neil on põhimõtteliselt ikkagi kakskümmend neli seitse võimalik helistada. Et ja aga meil on ka majas noh, niinimetatud teiste astme klienditugi, kes siis lahendab siis natuke keerulisemaid probleeme, mida või mida siis ei ole lihtsalt olnud võimalik sellele esimene astme toel anda.
Nagu ma kuulsin, siis SK -l on erinevalt riigi IT -majadest see luksus, et te saate ka välismaalasi palgata.
Jaa, et meil ei ole. Meil ei ole väga palju seda kogemust, et ma saaks öelda, et me paik, palkame kust iganes maailmast ja see nii ei ole. Meil on Eestist, Lätist ja Leedust, noh, kuna meie ettevõte on nendes kolmas riigis kohal, ka nagu juriidiliselt filiaalide näol, see kogemus on meil olemas. Ja et sa ennem ütlesid, et inimesed tulevad tööle ja, ja töötavad või töötavad kust iganes, et meil tegelikult ikkagi noh, ma arvan, et meie süsteemid on sellised, et me ei saa, me oleme täna otsustanud, et me ei saa, et me töötame kust iganes. Mis tähendab siis, et ikkagi väga selgelt me peame teadma, kus see inimene töötab, et me ei luba oma siis inseneridel töötada kohvikust, et noh, see ei ole nagu mõeldav, et nad sellised tööd teevad, et mistõttu meil on väga mugav kontor, mitte korter, aga kontor. Me teeme seal isegi praegu remonti, me laiendame, võtsime ühe korruse juurde, et inimesed ikkagi käiks kontoris ja, ja nad võivad ka kaugtööd teha, aga see on siis teatud tingimustel. Aga noh, me ootame neid teatud päevadel ikkagi väga konkreetselt kontorisse, et meile endale tundub, kuna ma just enne rääkisin sellest, et meie meeskonna, meeskonnavaim, tiimitöö ja suhted, et see kõik on olulised ja noh, nagu see isolatsiooniaeg on näidanud, et, et inimesed vajavad suhtlust selleks, et nagu midagi toimuks, selleks et tekiks innovatsioon ja ideed, et. Et, et mistõttu me teeme kõik, et nad ikkagi kontoris kohal oleksid.
See tähendab seda, et kui nad ka mingil põhjusel üks päev saavad natukenegi kaugtööd teha, siis päris kõike seda, mida nad kontoris teeksid, nad ei saa teha. Ainuüksi seetõttu, et kõrvalised silmad ei tohi nagu näha seda, mis, mis nad just parasjagu teevad.
Ja selles mõttes noh, meil on, meil on omad reeglid ja, ja kindlasti ja me ootame seda, et kui sa teed kodus tööd, et siis see peab olema nagu see, me mingil juhul ei, ei soodi, soosi sellist asja pikaajaliselt, keegi teeb kuskil köögilaua taga tööd, et noh, selles mõttes see noh, nii ei tohi nagu olla, et.
Kas te oskate öelda, kui palju on personali vahetest liikumist SK -st riigi IT -majadesse või siis vastupidi riigi IT -majadesse SK -sse?
Nii, kui ma nüüd ruttu mõtlen.
et see. On tulnud, kindlasti on tulnud riigi, riigist on sinna läinud, pigem ei ole, meil üldse on kaadriliikuvus meilt ära, meile sissepoole on väga suur, aga meilt ära on ikkagi väga väike. Et meil on sellel aastal jääb lahkumine kindlasti, no ma arvan, et ta jääb alla isegi kuue protsendi, et selles mõttes meilt väga ära ei liiguta. Tõesti meile tulijaid, noh, kuidagi on mitmeid tulnud Teliast, et see on juba selline legend, et kuhu inimene tuleb, et siis nagu, et ometi jälle Teliast, et ma ei tea, miks meile sealt neid saadetakse. Või, aga ma ei saaks öelda trendi jah, et on, et on kuidagi riik ja erasektor, et mul praegu ei tule meelde, et keegi oleks meilt läinud, kes sellel aastal on lahkunud, et oleks läinud nagu riigisektorisse tööle. Küll aga ma tean, et sinu külaline tõenäoliselt TEHIK -ust on Margus Arm, kes on endine SK töötaja ja noh, oli SK -s juba enne mind ja kes on teinud karjääri riigiametites, et selles mõttes on täiesti selline näide olemas, et.
Aga mida te siis nii hästi teete, et inimesed ei soovi ära minna?
Ma arvan, et see on kõik see, mis ma ütlesin, see, et me hoiame inimesi, et, et on, on juhid, on selline kaasavus. Kunagi üks kolleeg ütles, et meil on nagu ülevoolav demokraatia, et noh, selles mõttes kõigi arvamus on ikkagi oluline, nagu küsitakse, et meil nagu õhustiku mõttes ikkagi me üritame luua nagu ettevõtted, kus on hea töötada.
Kas te käsi südamele saate nüüd öelda praegu, et ei ole nii, et teie isiklikult, isiklikult või siis Kalev Pihl teeb mingi otsuse, võtab vastu ja siis nii on ja nii peab jääma ja mingit arutelu momenti siin ei ole.
Ei, ikka meile loomulikult heidetakse ette selliselt, et me selliselt käitume. Ja ma arvan, et ei ole juhti, kes ei käituks selliseks, aga ma arvan, et see ei ole trend, et igapäevaselt me ei sega nagu nii palju, et see, mis igapäevaselt toimub, et, et meie osakondade juhid saavad nagu toimetada, aga loomulikult ja, ja see on, loomulikult me vahest peame sellised käituma, et mingid otsused saaks tehtud.
Lähme vaatame nüüd natukene rohkem neid lahendusi, millega siis SK on nüüdseks vähem või rohkem seotud. Ja hiljem räägime ka rohkem siis Smart -ID -st, aga hetkel siis ID -kart, Mobiil -ID ja mis on need igapäevased tööd, mida SK teeb, et need lahendused oleksid kõigile Eesti kodanikele kättesaadavad, kasutatavad?
Ma võib -olla ütleks seda, et sel see aasta on selles mõttes ikooniline, et ID -kaart sai kahekümneaastaseks, Mobiil -ID sai viieteistaastaseks ja Smart -ID sai viieaastaseks. Noh, mis oleks nagu siis surve, et sellel aastal peaks midagi, oleks pidanud midagi uut välja tooma. Ei jõudnud. Ja kas me ootame järgmised viis aastat, et saaks sihukeseks ümmarguseks? Vist ei jõua oodata, et tahaks ikkagi vahepeal midagi välja tuua, et.
Te viitate nüüd hetkel siis Mobiil -ID -le?
Ma ei tea, kas selle asja nimetus on Mobiil -ID, et hetkel on selgelt trenn, millest kõik räägivad, müstiline wallet, et ehk siis eesti keeles vist on nagu kukkur tema nimetus, et et sellest kõik räägivad. Noh, selles mõttes loomulikult me ei saa kuidagi rongilt maha jääda ja me peame sellega tegelema, leidma selles oma niši, et, et mis meie nagu, kus meie saaksime selles wallet 'is või kus meie näeme selles wallet 'is oma nagu äri, et. Et, et tundub, et Euroopa Liit selle teema noh kuidagi ära nii -öelda seadusesse paneb ja noh, me tahame olla pigem enne valmis kui pärast valmis. Ja kuulsin ka Riia seisukohta nende mingi aastaseminar või mis nad siin pidasid, kus nad ütlesid ka, et nagu pigem teha praegu ja nagu eeldada, võtta mingid eeldused, võtta mingid väiksed riskid ja jälgida hästi pingsalt, mis Euroopas toimub. Ja kui nagu oodata, kuni see kõik valmis on ja siis nagu alustada, et noh, ma arvan, Eestile ja Eestile noh, omane on see, et pigem me võiksime tulla parem, kui me tuleme nagu hiljem mingi asjaga välja.
Arutame nüüd natukene seda Mobiil -ID ja siis mainitud Euroopa Liidu määrust lahti. See oli nüüd siis möödunud aastal, kui riik kuulutas välja riigihanke Mobiil -ID jaoks, kus justkui nagu kaks osalist või huvilist oli jah, üks oli siis SK ja teine oli üks Belgia ettevõte. Ja siin varasemas vestluses või nüüd see lause, mis sai öeldud, siis see kõik nagu justkui läheb kokku selle digikukru teemaga, mida Euroopa Liit tõesti siin paari aasta pärast tahab, et kõigis liikmesriikides oleks olemas selline lahendus, mis nii palju, kui mina olen aru saanud, ta peaks olema justkui kooslus neist sellisest mobiilsest autentimislahenduses, pluss siis ka midagi justkui tulema juurde sellist, mida pakuvad need suurfirmad nagu Apple ja Samsung, need kuhu sa saad kõik muud asjad veel panna. Et selline veidi nagu pudru ja kapsad on veel see teema. Aga räägime sellest hankest. Te olite sellest esmalt huvitatud, aga lõppkokkuvõttes te oma pakkumist ei esitanud. Miks see nii oli?
Huvitatus on ikkagi sellel tasemel, et me võtsime dokumendid välja, nagu on öelda, et loomulikult nagu kui tuleb meie valdkonna hange Eestis, et me läheme ja loeme nii -öelda selle dokumendid läbi, me läheme selles nii ja palju kaasa, kui meile tundub, et selles on mõistlik kaasa minna. Ja, ja tõesti me ei esitanud nagu lõpus pakkumist, sest meil ei olnud tegelikult sinna midagi pakkuda. Meil ei olnud nagu, nad tahtsid midagi saada, mida meil olemas ei olnud ja meile nagu sellel hetkel ja tagantjärgi samamoodi on arvamus, et meil ei olnud mõtet hakata arendama midagi, mida riik tellis nagu, et see oli, selles hankes olid väga paljud erinevad asjad nagu koos. Seal oli nii see, kuidas seda vahendit väljastatakse, kui see nii -öelda, mis see nii -öelda vahend ise on. Ma arvan, et see on liiga suur tükk ja, ja kui riik loodab selliste suurte tükkidega saada siia välismaa tegijaid, noh, ma arvan, et see on, see tõenäosus on, tõenäosus on väga väike, et, et osta koos nii -öelda usaldusteenust ja osta nii -öelda seda vahendit. ehk siis noh, Smart -ID või Mobiil -ID laadset asja. Et, et ei, ei, ei selliste nüanssidega, et see vajab nagu väga palju asju nagu Eesti turule kohandamiseks, sellepärast et meil on, siin on raske tulla, sest meil on nii, meil on infrastruktuur ees, meil kõik asjad toimivad, et sa pead nagu, mitte meie riik ei kohandu selle järgi, mis, mis tuleb, vaid me noh, loomulikult me jõuame, et see uus vahend peab sobituma siia nagu turule. Et ja see on, ma arvan, välismaa ettevõtetel keeruline, et, et heidetakse ette, et igal pool on sees SK, aga noh, lõpuks on see nagu ehitatud selliselt nagu üles, et me oleme ka selles nii -öelda ehitamises nagu sees olnud, et, et on raske siia tulla, et sellest tuleb väga palju nagu siuksest nagu out of box mõtlemist on, kui sa lähed nagu sellist asja hankima, et. Ja noh, selles mõttes ajastuse mõttes see kõik venis väga pikalt, sellel hetkel hakkasid tulema juba väga selged värgid, et Euroopa Liit sellesama digikukru näol toob mingi uue nõude nagu turule. Et ja noh, meie sellel hetkel juba proovisime selgitada, et noh, et see ei ole mõttekas, noh, turul on toimivad lahendused olemas. Kuskile me kaotame ära oma Mobiil -ID -d, et, et milleks, et milleks on vaja praegu võib -olla ainult mingid lühiajaliselt kulutada miljoneid, tuua turule täiesti uus tegija, et sellel ei ole mõtet, et pigem oodata veel natuke ja siis tulla nagu mingisuguse järgmise asjaga.
Kuna meil kahjuks mikrofoni ääres ei ole ei selle Belgia ettevõtte ega ka siis Riigi Infosüsteemi Ameti ega Politsei - ja Piirivalveameti esindajaid, siis sinna teemasse me kahjuks detailsemalt hetkel laskuda ei saa, kuna me ei saaks nende kommentaari küsida. Nii et siis vaatame seda Mobiil -ID poolt ja ID -kaardi poolt selle nurga alt, kui palju nad tänasel päeval kasutatavad on, et mis need tegevused on, et te teete, et need lahendused oleksid kakskümmend neli seitse kättesaadavad, kasutatavad?
Teemegi kõik ja et nad oleksid kakskümmend neli seitse kättesaadavad ja, ja ausõna, me tunneme ennast halvasti siis, kui nad ei ole sellised, et see on see nagu tänapäeva maailmas IT on inimeste jaoks põhi, põhiõigus nii -öelda, et ja, ja me saame täiesti aru, ebameeldiv on see kogemus, kui sa tahad seda pangamakset teha. Jah, ja enamasti sa sellepärast, et sul seal, sa tahad osta mingit või kõige tähtsamat asja, mis sinu jaoks on kõige olulisem ja siis sellel hetkel, kui sul on mingi negatiivne kogemus, et noh, siis sa sarjad nagu kõike, mida saad ja, ja me ei taha sellist kogemust inimesele, me tahame, et teenused töötaksid ja meil tõesti on kaheksakümmend inimest tööl, kes ühelt poolt vaatavad, et need teenused oleksid sellised, millega on võimalik allkirjastada. ehk siis see allkiri, mida sa teed, et see on ka päriselt allkiri, et see ei ole mingisugune sussar -vussar ja, ja teine on lihtsalt, et need infosüsteemid nagu vastu peaksid, sellest just lõin kokku, et sellel aastal läbi SK teenuste on, on kaks ja pool miljardit päringut. Need on siis kõik, nii Smart -ID kui Mobiil -ID kui ID -kaardi kontekstis on, on päringuid, on ajatempel, mis meie teenus on, et noh ikkagi see maht, mis meilt läbi käib ja millised nagu mahud on niisugustel tipphetkedel, et see on, on, on meeletu. Ja, ja üldiselt me ikkagi üheksakümmend üheksa ja, ja palju protsente sinna taha me suudame seda üleval hoida ajast.
Kui palju neist kaheksakümnest inimesest on sellised, kes on kakskümmend neli seitse nii -öelda kättesaadavad või siis tööl olemas, ehk siis kas teil on mingine hulk inimesi kuskil juhtimiskeskuses, kes ööpäev läbi monitoorivad olukorda või süsteemid on ikkagi nii palju ära automatiseeritud, et jah, et kui läheb olukord kehvaks, halvaks, siis saavad õiged inimesed selle teavituse ja vajadusel ka nii teie kui, kui ka teised siis juhatuse liikmed, kes peaksid seda infot teadma?
Meil täna ei ole sellist, et kakskümmend neli seitse keegi on kontoris. Meil on nagu inseneridel on põhimõtteliselt tavaline noh, teistega sama tööaeg. Loomulikult on meil valved, et noh, mis tähendab siis seda, et sul on kohustus, et sa oled arvutiga kuskil, et sa ei tohi sellest liikuda arvutis, sa ei tohi kuskilt väga kaugele minna nagu kontorist. või siis sellest kohast, kus nagu, kus sa saaksid nagu tööd teha. Ja, ja meil ei ole sellist, et keegi meie majas vaatab otseselt nagu, et see valveisik peab vaatama kogu aeg ekraani, et on tõesti jah, automatiseeritud, et. Et tulevad teavitused selle kohta, kui on tunne, et midagi ei ole täpselt nii, nagu ta peaks olema. Kas päringuid on liiga palju või päringuid on liiga vähe või mingisugused süsteemid annavad häiret. Et dubleerida nii -öelda seda osa, et see jääks kõik selle ühe inimese vastutusele, on meil jällegi leitud väline partner, kes, kes saab ka neid teavitusi ja kui see valveisik öösel seda, noh, me ei eelda, et valveisik öösel seda kuuleb, seda sõnumit, vaid me eeldame, et meie partner, kes saab selle sõnumi kindlasti ja kuuleb seda öösel, helistab siis vastavatele inimestele. Ja kui üks ei ärka, siis ärkab järgmine, kui järgmine ei ärka, siis lõpuks jõuavaht tõesti minuni ja Kalevini välja, kes siis keegi meist ikkagi ärkab selle kõne peale ja, ja siis saab siis need, kes ei ole valves nagu üles äratada, kui juhtub, et on juhtunud, on selliseid sündmuseid nagu ikka olnud, et.
Kui palju selliseid intsidente on sel aastal olnud? Sest et meediast me oleme lugenud seda küll, et ID -kaart või Mobiil -ID on maas, ei saa sisse logida.
Sellel aastal tõesti selliseid intsidente, mis küll ei läinud nüüd selle stsenaariumi järgi, mis sa nagu ütlesid, et ma arvan, et sellist ei ole olnud, aga kus meie teenustega on ikkagi tõsiseid häireid olnud, ma arvan, et neid kuskil on kuus -seitse.
Kas kõigi nende kuue -seitsme puhul saab öelda nii, nagu selle podcast 'i nimi on, et ta on kriitiline intsident?
Ja kindlasti, et ikkagi kui päevasel ajal meil juba üle viieteist minuti ei ole võimalik sul kasutada Mobiil -ID -d või Smart -ID -d, siis me ikkagi ütleme, et see meie mõttes on juba kohe kriitiline, et päevasel ajal see kasutussoov on nagu nii suur, et see talulise piir on nagu väga väike, et meil on vaja kiiresti reageerida.
Mis nende kuue -seitsme intsidendi põhjuseks on olnud? Räägime avatud kaardid, mis on omavahel, et ega keegi sala, midagi saladust meil siin
nagu. Loomulikult, et iga nüansi. Ma ütleks seda niipidi, et mul, noh, ma olen pidanud väga mitmeid kordi põhjendama nii -öelda, mis on nende intsidentide taga, sest siin suve lõpus oli tõesti neid nagu, oli neid, noh, liiga palju. Ja noh, hea tunne on nagu öelda seda, et nendel intsidentidel kõigil on valdavalt erinev põhjus, mis tähendab seda, et me oleme saanud üle sellest probleemist, mis meil oli võib -olla just siis, kui Smart -ID turule tuli ja tuli nagu tohutu kasvuga. Et, et meil mingid süsteemid ei pidanud vastu, et me olime nagu hädas sellega, et nagu, et meie jõudlus ja, ja planeerimine, jõudluse planeerimine ei ole nii hea, kui ta peaks olema ja et meie infosüsteemid lihtsalt ei pea sellele mahtud, tipumahtudele vastu, et sellel aastal meil ei ole olnud ühtegi sellist intsidenti, et selle üle on mul hea meel, et. Et, et pigem on, ongi mingisugused mingid, mingid nüansid, mingid süsteemirikked, inimestega seotud, et kõik on midagi sellist, millest saab nii -öelda üle, et ei ole sellist niisugust müstilist põhjendust. ja, ja ei ole väga palju ka seda olnud, et me teeme uuenduse ja peale seda ei tööta, et noh, hästi tüüpiline nagu IT -lahenduste puhul on see, et sa teed niisuguse major upgrade 'i ja siis sellel pärast seda on sul major intsident, et ei saa ka seda öelda, et see selliselt oleks juhtunud. Ja ja rünnakute osas noh see aasta on märgiline, et et ei ole kunagi SK -d nende kahekümne aasta jooksul nii palju rünnatud, kui on seda tehtud siis sellel aastal, mis siis langes kokku selle perioodiga, kui kui valitsus Narvas tegutses. Et ja, ja kuulujärgi nagu Eesti mõttes ikkagi olime, olime meie need, kes saime nagu sellest kõige rohkem pihta, et see.
Te viitate nüüd siis selle tankimonumendi perioodile?
Ja milline see nii -öelda tavalisele eestlasele see kogemus siis oli, et kuivõrd olid SK teenused häiritud maas, et ma ei saanud kuskile sisse logida või vajadusel allkirja panna?
Ma arvan, et see oli mõne tunni jooksul, kus ta oli nagu hüplik, et kuna loomulikult on meil olemas kõikvõimalikud nii -öelda kaitsed, mis sellisel kaitsemehhanismis, mis sellistel hetkedel nagu rakendavad. Et kuna lihtsalt selle rünnaku koormus oli nii noh tava nii -öelda rünnaku sees, inimene ei märka, et et üldsegi midagi toimub, et kuna need mehhanismid rakenduvad, lihtsalt antud hetkel oli oli seda kõike oli liiga palju ja ja mingid häired nagu inimestele välja paistsid. Aga noh, teistpidi, kuna see ikkagi, ta omaaegselt toimus ka väga paljude infosüsteemide pihta, siis lõpuks noh, see inimene sai selle negatiivse kogemuse, aga noh, kus ja mis see täpselt nagu süüdi oli, et kas tema aeglane nagu internet, kas see, et ta ei saanud kuskile portaali sisse või siis see, et see Smart -ID päring liikus natuke aeglasemalt või, või liikus liiga aeglaselt, et, et nagu seda toimikut edukat lõpuni viia. Et noh, see sellisel hetkel noh, noh, polegi nagu mõtet nagu lõpuni analüüsida, et mis see täpselt siis oli.
Kas just kõigi, aga väga paljude selliste, sel aastal esinenud intsidentide puhul, kus on sihtmärgiks olnud näiteks eesti .ee veebileht või, või mõni muu, mida, mida on tegelikult väga palju rünnatud, on president .ee ka veel, et siis teenustõkese rünnakuid, DDoS -e. Kui riik just nii -öelda Riigi Infosüsteemi Ameti näol on välja öelnud, et Kremli -meelsed häkkerirühmitused, kas SK saab ka nii -öelda näpuga näidata selles samas suunas?
Ei, ma ei tea, mina ei sooviks kellegi suunas näpuga näidata, et kust täpselt need tulid, et ilmselgelt Eesti riigi tegevus kedagi vihastas ja kes see nüüd lõpuks oli ja kes kust ründas, et ma ei tea, ma ei hakkaks mingit oletusi tegema, et riik arvab ühtemoodi, et las ta siis arvab.
Aga nendest intsidentidest tulenevalt, milliseid muudatusi te süsteemides olete teinud, et oleksite paremini ette valmistunud järgmiseks potentsiaalseks ohuks?
Ma arvan, et, et intsidentide puhul on väga oluline ennetus ehk siis, et nagu me ennem just rääkisime, et on mingid automatiseeritud teated, mis ütlevad, kuidas süsteemide töö on. Ja kui, kuidas, kuidas nende tervis on. Ja, ja ma arvan, kõige olulisem, mida me õpime nagu nii -öelda igapäevaselt ongi see, et, et me näeksime neid asju varem, meil oleks pikem aeg reageerimiseks. Sest noh, enamasti ma ei tea, kui sul mingis infosüsteemis saab mälu või kettapind otsa, noh, sa saad seda juurde panna, et sa saad seda juurde osta, et, et oluline on see, et see teavitus tuleks võimalikult varem, et sul on aega see protseduur lõpuni viia. Et kõige tähtsam ongi see, et, et me otsime, leiame ja noh, sageli leiame nende või kahjuks leiame ka nende intsidentide käigus, et on mingisugused nüansid, mida me ei ole nii hästi nii -öelda seadistanud või nii -öelda monitooringusse kirjeldanud. Et me saame äkki, kui me oleks saanud varem teada, oleks me olnud suutnud reageerida ja siis oleks nagu intsident kas olnud ära, olnud väiksema mahuga, olnud olnud lühem, mis iganes nagu põhjus, et, et selles mõttes neid olekseid me tahaksimegi maha võtta sellega, et. Sest noh, kui sa oled seal tehnikute poole peal meil kontoris, siis noh, neil kogu aeg midagi piiksub selles mõttes, et mis ongi, mis ei ole negatiivne, mis on nagu positiivne, mis annabki teada, et noh, nüüd on aeg midagi teha, on teha midagi, hooldada, on midagi vaadata, on midagi on vaja teha selleks, et sa küsisid, mis nad teevad, noh, selles mõttes jälgivad, et kuidas on meie süsteemide olukord, sest süsteeme on väga palju.
Hoolimata sellest, et täna on esimene kord, kui ma antud podcast 'i juhin, siis riigi IT -majadega või, või riigiasutustega olen pidevalt IT seotud teemadel suhelnud. Minu parima teadmise juures Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium töötab välja pilvemäärust, mis jah, riigiasutused tahavad seda ka väga, aga peale selle on ka eraettevõtted, kes seda väga tahavad. Ja olen kuulnud linde siristamas, tänaval räägitakse, kohvikutes, igal pool. Et ka SK on üks neist eraettevõtetest, kes tegelikult väga pingsalt seda pilvemäärust ootab. Kas, kas see vastab tõele ja miks te seda ootate, kui see vastab tõele?
Issand, mina ei tea küll, et see tõele vastab. Täna ma saan öelda, et SK ei ole pilves, ei ole, meil on. Isegi kui meie inimesed võib -olla tahaksid olla pilves, siis tegelikult see teeb mingisuguse elu lihtsamaks, siis meie täna me ei ole leidnud väga lahendust, et, et me kõikidele nõuetele suudaksime vastata, kui me läheme pilve. Et ma arvan, et ma ei läheks siin nagu detailidesse, et ma ei ole kindel, et see määrus meid aitab, sellepärast et noh, meie nõuded valdavad, tulevad eidasmäärusest, mis on siis Euroopa Liidu määrus, mis ütleb, et kuidas usaldusteenuseid peab pakkuma. ja sealt allapoole tulevad, noh, viitavad erinevatele siis standarditele ja need nõuded, mis sealt tulevad, et kuidas neid nõudeid täita pilves, noh, meil ei ole nagu lahendust. Kuigi me usume, et, et see aeg tuleb, kus mingisugused asjad välja mõeldakse, et aga ma tõesti ei tea, et me ootaks nii -öelda seda kuidagi Eesti määrust ja küll olen ma kuulnud küll seda, et, et kõstiga need linnukesed siristavad. Et et kui riik varasemalt oli väga seisukohal, et et ei mingit pilve, et pigem pigem ei peaks pilves olema, siis noh nende tänases olukorras on on riik arvab vist ka siis pigem, et pilv on täitsa okei koht teatud juhtudel. Mis iseenesest noh mis ei ole otseselt ju probleem, et et kui sa nagu mõistliku otsuseid teed ja mõistliku analüüsi teed, et mis kuhu sobitub, et pool maailma kasutab pilve, et et me ei pea nagu jäigalt hoidma, et nagu et me ei tohi, et pigem on see, et kuidas need riskid ära maandatakse.
Liigume nüüd natukene edasi Smart -ID juurde. Miks ja milleks Smart -ID alguse sai? Kas teie jaoks Eesti turg lihtsalt jäi liiga väikseks ja tahtsite, tahtsite põhimõtteliselt enam -vähem sama asja pakkuda ka teistel turgudel?
Ma ei tea, ma ei saaks öelda, et see ekspordivaade oleks see, mis olnud, oli nagu primaarne, et selleks hetkeks oli siis Mobiil -ID kuskil ligi kümme aastat juba turul olnud. Ja, ja kui Mobiil -ID turule tuli, noh, õigepealt kui nagu ID -kaart tulule tuli, siis tundus, et, et noh, kuna Eesti sai kogu selle nii -öelda lahenduse vaatest hästi tuntuks, et kõik tulid meilt õppima, siis meil tundus, et ah, seda ID -kaarti saab müüa nagu kuskile mujale maailma ka, no ei õnnestunud. Siis tuli, et oh, et nagu noh, Mobiil -ID tuli lihtsalt, sul oli vaja mingit mobiilset lahendust, et telefon tundus nagu mõistlikum kui see ID -kaart ja lugeja, et, et see Mobiil -ID, et see on nii äge lahendus, et seda me nüüd müüme nagu maailma noh, ei müünud, selles mõttes huvi muidugi on meeletu nagu sellel hetkel oli ja, ja kui palju meilt käidi küsimas ja, aga noh, pigem see on kõik on kuidagi Eestis õnnestunud ja ei ole nagu mujal õnnestunud. Ja meile tundus, et selle Mobiil -ID lahendusel ühest küljest on see, et juba sellel hetkel meil tundus, et noh, see tehnoloogiline, tehnoloogiline pool, et ja et need SIM -kaardid äkki ikkagi kaovad ära ja et, et kas ta on nagu jätkusuutlik, et meil on vaja nagu uut toodelt turule. Sellel hetkel olid juba kõikidel nagu smartphone 'id valdavalt, et noh, sa said tuua uue toote, mis töötab ainult nagu nutitelefonide peal. Ja, ja pigem oli ja me tundus, et, et, et Mobiil -ID puhul on sõltuvus operaatorist, mis äkki on meie jaoks nagu piirav, et me ei suuda seda sinna välismaale nagu müüa ja, ja nende selliste nii -öelda eeltingimustega tundus, et meil on, on aeg järgmiseks generatsiooniks ja, ja, ja selliselt me teda alustasime, et, et me tahtsime leida lahendust, kus kui täna nagu Mobiil -ID puhul nii -öelda, See saladus asetseb sellel SIM -kaardil, et me tahtsime leida nagu kogu see saladus panna nagu teist lahendust ja ja mistõttu jäi see operaator sellest pildist välja ehk siis neid see osapooli, kui minna kuskile turule, et neid osapooli noh jäi nagu vähemaks. Et noh ID -kaardi puhul on seal osangupooli nagu veel rohkem, et noh mobiilide puhul jäi ta juba nagu vähemaks, et, et ja, ja, ja Smart -ID puhul tõesti suures pildis ju piisab, kui sa leiad nagu ainult e -teenuse, et ja kuigi ka nii lihtne see ei ole, et, et. Et Eestis, Lätis, Leedus me oleme nagu Smart -ID -d ikkagi noh üliedukad. Et ja me tõimegi paralleelselt välja kolmes riigis korraga ainuõige otsas ja väga nagu, aga ma ei saaks öelda, et SK on olnud väga edukas Smart -ID -d pakkuma, eksportima igapäevaselt, meil on inimesed tööl, kes sellega tegelevad ja jällegi huvi on meeletu, me oleme täpselt samas situatsioonis kõigi teiste vahendiga. Huvi on olemas, kõik ütlevad, et te teete väga ägedat asja, aga lõpuks selle nii -öelda seal, see, milline see teine riik on, milline on tema mingi kultuur, tema harjumused, need inimesed, need protsessid, mis seal on, et see ei ole nii lihtne, et sa lähed ja istutad selle sinna, et. Et, et meil on kõige edukam nii -öelda referents on meil Islandil, et Island siis, Islandil on meie Smart -ID ja Islandit teenindatakse isegi Eestist, et need kõik päringud käivad läbi selle, see ei ole Smart -ID nime all, nad nii -öelda panid sellele oma nime. Ja.
Selle nimi on Ootgeni äpp, et sellepärast, et see ettevõte nii -öelda, kes seda siis pakub, tema on Ootgeni, nemad on noh, sarnaselt SK -le nii -öelda see sertifitseerimiskeskus seal kohapeal, kes siis ehk tema seda on ehk usaldusteenuse pakkuja. ja Islandiga, kuigi nad ei ole Euroopa Liidus, siis, siis noh, nende jaoks on nagu oluline, et, et nad teeksid asju selliselt, nagu Euroopa Liidus tehakse, nad on üle võtnud endale selle idasmääruse, et noh, nendel turgudel on meil nagu lihtne või noh, me oleme arvanud, et nendel tundub lihtne, et me oleme investeerinud väga palju, et meie teenused vastaksid Euroopa Liidu nõuetele. Seega noh, Euroopa turg on hästi keeruline, aga no me ikka endiselt usume, et see Euroopa turg on noh, on meie kõige suurem võimalus, sellepärast et, et seal nõutakse, nendes kõikides riikides nõutakse midagi sellist, nagu meil olemas on ja, ja noh, meil on ikkagi Eesti, Läti, Leedu ja näol nagu väga selge kogemus, ka rakendamise kogemus, päriselt nagu meil on päriselt teenus, on päriselt pakkumine, päriselt kolm miljonit klienti. Et teine grupp, noh, kuhu me riigi riikides nagu välismaal vaatame, on need, kes arvavad, et see, mis Euroopas tehakse, et seda tuleb võtta eeskujuks. Ehk siis nad juba on otsustanud, et see sama EID -s ja kuidas see kõik on üles ehitatud, et nad tahaksid oma riigis midagi sarnast teha, et noh, siis see on meil jällegi lihtne, et me läheme, ütleme, et, et meie lahendus võiks nagu sobida.
Kas üks teie unistustest on üks päev Smart -ID teenus, kas siis enda nime alt enda brändiga või, või kellegi teise brändi alt avada, hakata pakkuma Indias?
Indias? Ja et meie ideaalmaailmas me pakuks kogu maailma Smart -ID -d just selle nime alt, aga, aga Indias ei ole Smart -ID nime all. Indias tõesti meil on üks koostöö, koostööprojekt. Nemad on, minu arust nende lahenduse nimi on Gio Secure -ID. Olen näinud, et neil on poes saadaval, nemad Indiasse müüsime tehnoloogia, selles mõttes noh, nagu litsentsi komponentide müük, et ja nemad siis noh, arendavad seda nagu tegelikult juba ise edasi ja teevad sellest nii -öelda mingisugused nagu derivaadid. Aga see põhiline, noh, mis, mille peal see kõik nagu põhikontseptsioon, et see on meie poolt ostetud, et aga ei ole Smart -ID nime all kahjuks.
Kas see, need riigid, mis on moel või teisel Eesti X -teega seotud, meil on siin Soomega meil väga palju, noh, Island sai ka juba siin mainitud, aga Euroopas on neid riike veel ja veel, kas neisse riikidesse oleks ideeliselt teil Smart -ID -ga lihtsam siseneda, et, et justkui kuidagi nagu sellest, Et sellist, kuidas nüüd eesti keel öelda, ütleme väljamäe keeles, sellist basic A ja O nagu juttu nagu peab seal vähem rääkima, et mis asjad need kõik on, vaid need inimesed juba nagu mõistavad neid asju ja lihtsam on öelda, et no vaata, vot selline asi, võtke nüüd.
Jah, nagu enne ütlesin, et me ise arvame ka nii, et Euroopas on eidas olemas, mis ütleb kõigile liikmesriik, kuidas peab nagu olema. Et ja et meie toode vastab sajaprotsendiliselt sellele, mis asi peab olema, aga noh, pärismaailmas nagu see ei lähe nii, et jah, nad saavad aru, aga see ei tähenda sellest, et me oleme nagu seal ikkagi edukad, et. tunnevad väga huvi selles mõttes ja nad, aga, aga seal selline, ma arvan, et Eesti, Eesti selline, ma ei tea siis, et miks me oleme nagu nii edukad olnud, on olnud kuidagi see meie, ühelt poolt see meie väiksus ja see, et kõik teevad nagu ikkagi koostööd. See, et kui tuli ID -kaart, pangad tegid koostööd, riik, erasektori koostöö, et see on, ma arvan, väga noh, märgilised ja, ja kindlasti me ei saa täna minna nagu sinna turule öelda, et, et vot pange need asutused koostööd tegema, et siis teil tuleb ka selline edu, ei ole, et maailm on nagu edasi läinud, et, et me olime just eile. ITL -il on külas siin delegatsioon, seal on Kariibi mereriike, et, et kus need, kus, kus otsitakse, nad on nii -öelda õppereisile, et kus siis jällegi vaadatakse, et kuidas siis Eestis asjad tehtud on, et nad noh tahaksid, et neil oleks ka selline nii -öelda. Sellised lahendused, kus inimene logib sisse, saab kõik andmed kätte ja, ja see on nagu, et isegi seal oli vist jutt koos Tariikast, kellel on nagu noh, neil on olemas isegi mingi digitaalne nii -öelda kiipkaardil asi, millega siis kuskil noh, see on kallis ja, ja ei ole nagu niisugust noh, põhjust, et miks seda nagu kasutama hakata. Et ja nad küsitavadki, no öelge, et mis asi see on, mis asi on see põhiline, et, et kui me mõtleme tagasi Eestile, siis põhiline oli see ikkagi see, et sa said pankadesse, noh, finantsteenuseid, inimene vajab nagu kasutada, internetipangad olid olemas, kuidas mugavalt panka sisse saada, teha makset. Ja sel hetkel me rääkisime internetipankadest, aasta siis, mis iganes oli kaks tuhat, kaks tuhat. See mudel ei tööta neile, neil on kõikidel telefonis, kõikidel on pankade äpid telefonis, kus nad kuidagi mingil moel sisse logivad, noh, see ei ole trigger, noh, inimene saab seda panka kasutada, et mis siis nende jaoks nagu praeguses tänases maailmas oleks see trigger, et, et noh, nad otsivad nagu seda, et millega panna inimest seda nii -öelda vahendit võtma. ja nagu ja, ja, ja kasutama, et noh, kust alustada, et mis on see, et loomulikult sa ei jõua nagu kõike teha, et mis on see, mis paneb nagu, et noh, ei ole nagu lihtne nagu ju leida, et noh, tundub, et sihuke tervishoid võiks see sektor olla, et kus. Et kus inimene tahab nagu, et erinevad arstid tema andmeid näeksid, et ta kuidagi saab neid liigutada, annab õigusi, et üks arst näeks tema andmeid, mis on teise arsti poolt koostatud, et noh, nagu selline, et noh, ei ole ka nagu praegu lihtne alustada, et sellepärast, et see, see algus Eestil ikkagi nagu see ajastus, see periood, see vajadus, see kõik läks ikkagi nagu, nagu kõik sobis ja kõik läks hästi. Et, et IT -ettevõttena Eestis, Eestist väljapoole minna ja sõita selle nagu e -Estonia laine peale, et noh, väga mugav, et noh, selle e -Estonia kuvandi jaoks see töö, mis on, mis on tehtud, on ikkagi noh, see on teinud meile nagu lihtsaks, aga siis on ka nagu juba kõlavad need, et noh, et kaua me sõidame selle peal nii -öelda sellise ID -kaart ja see Mobiil -ID, et noh, kaua me sõidame. nii -öelda ja need infosüsteemid, et mis see järgmine asi on, noh, et tahaks juba mingisugust, et tegelikult noh, need, kes selle hästi palju seal noh, tuuakse e -Estonia puhul välja neid nii -öelda vanu ongi, vanu ettevõtteid nii -öelda, kes siin on, et tegelikult on Eesti täis ägedaid start -up 'e, mis võib -olla Eesti turul väga vähe nagu tegutsevad, aga nad on siin kohal, nad tegutsevad siit, et, et seal e -Estonias noh, neid. Noh, neid mainitakse nagu mõnevõrra ikkagi vähem, et tuleks ka nagu selline uuendus läbi viia, et, et sihuke samm, samm järgmine, et muidu me ketrama kogu aeg seda vana plaati ja, ja tegelikkusega need, samas need delegatsioonid, ega nad, nemad on sellel tasemel, et nad neile noh, tahavad seda vana paati, plaati ka veel kuulda nii -öelda, et nad ikkagi oma tasemetega on nagu seal, aga, aga see, mis töötas meil. Noh, peale selle fakti, et koostöö on oluline erinevate sektorite vahel, noh, seda ei saa enam üle võtta.
Hakkame vaikselt oma vestlust kokku tõmbama, aga veel enne, kui lõpusõnad lausun, kas sellest, et SK sellel Mobiil -ID hankel lõppkokkuvõttes ei osalenud ja see, et te olete siin silmad säravad, räägite Smart -ID viimisest teistele turgudele. Kas sealt võib välja lugeda seda, et nii -öelda sellist Eesti riigiga koostööd hakata vaikselt kuidagi vähendama või see on meelevaldne tõlgendus praegu?
Ma ei, selles mõttes ma ei ütleks ühtpidi või teistpidi, et noh me riigile täna Mobiil -ID pakume, me endiselt oleme nendega lepingus nagu ja ma arvan, et see, et riik selle hanke lõpuks tühistas, see oli riigi pealt õige otsus, lihtsalt tuli liiga -liiga hilja, oleks pidanud liiga noh tegema oluliselt varem ja säästma kõigi osapoolte nagu ressursse, kui tulid nagu uued nagu nüansid. Ja, aga kas? Ma ei tea, ma arvan, et Eestis, olles Eesti ettevõtet, Eesti riik on oluline. Järgmine, noh, kus sa saad nii -öelda jälgima hakata, et hetkel ma saan aru, et Mobiil -ID hange on olnud sinu südameasi ja sa oled jälginud väga tema käekäiku, et järgmine on, kuhu võiks siis silmad pöörata, on, on tulemas ju või juba osaliselt käimas on ID -kaardi uue järgmise põlvkonna, siis ID -kaardi hange, kus noh, vähemalt hetkel tundub ja vähemalt selle nii -öelda esimene osa sellest hankest on tõesti väljas, et, et kuna seal ei hangita usaldusteenuseid, siis tundub, et usaldusteenuse hankimiseks tuleb teine hange, mis tähendab seda, et, et riik noh, mingis mõttes see lugu, mida me rääkisime riigile Mobiil -ID hankes, et noh, et liiga palju on kokku pandud ühte hankesse, on vahend. Ja on see, kuidas selle nii -öelda see elektrooniline pool, et, et seda on äkki liiga palju. Ja nüüd riik siis uue ID -kaardi puhul on otsustanud, et usaldusteenuste hange tuleb eraldi. No vähemalt kuna, kuna ta selles põhihankes sees ei olnud, siis võiks nagu nii järeldada.
Kuna oletatavalt meie podcast 'i kuulavad inimesed, kes saavad väga olulisi otsuseid võtta vastu ja ka ja ka neid ellu viia, siis mis oleks selline üks unistuste soov, mida teie kodanikuna, Eesti Vabariigi kodanikuna tahaksite näha meie nii -öelda riigi IT -s laiemalt? Kas see on mõni konkreetne e -teenus? Näiteks meil siin tehakse praegu neid väga palju selliseid proaktiivseid e -teenuseid, et teile tulekski, ma ei tea, arsti poolt mingine teavitus või või mida iganes. On teil mingi selline unistus endal?
Ma ei tea, mul kohe niimoodi pähe ei tule, võib -olla nagu noh, kui riiki vaadata, et noh, mis ikkagi nagu, see ei ole nüüd personaalne, vaid niimoodi, nii -öelda sektoripõhiselt ja see, kus mina töötan ja kus ma näen, kus riik on, riigi IT on, et, et riik on minu arust veel ju väga palju võtnud suuna, et ta tahab väga palju ise teha. Et on erinevaid, läbi aja on riik käitunud erinevalt, et kas teha ise hästi palju nagu väljapoole, et ma arvan, et Eesti on, on, on väike ja kompetentsi on piiratud mahus. Ja, ja mistõttu minu arust on täiesti okei, kui, kui riik ei, ei tee kõike ise, vaid proovib leida neid parimaid, turult parimaid teenusepakkujaid ja võimalda neil nii -öelda teha seda, mida nad oskavad kõige paremini. Aga noh, siin ma saan aru, et riigil on noh, mingeid asju on riigil lihtsam ise teha kui nende hangetega möllata, sellepärast et noh, see hangetel on ülisuur nagu avalikkuse ja meedia tähelepanu, et ja, ja igat nüanssi kontrollitakse, et noh, et ei, on ka riigil raske nii -öelda, et noh, eraettevõtja ütleks nii -öelda, et tulge, võtke nagu väljaspoolt, et ärge tehke ise, aga noh, riigil on võib -olla mingisugune muu agenda. Et noh, mulle tundub, et kompetentsi on vähe, riigil ei ole lihtne saada endale just neid kõige helgemaid nagu päid tööle, et erinevatel põhjustel, et nagu, et see riigi ja erasektori koostöö juba nende mingite ideede algfaasis, ma arvan, et on, on, on, on oluline ja noh, ma tahaksin nagu näha, et see mingites perioodides ei olnud suurem. Pigem toetan nagu seda, et nendes perioodides noh, seesama nii -öelda ID -kaardi algus oli kindlasti oluliselt suurem kui see täna. See nagu just nagu niisugune koostöö tasemel, et, et, et ma arvan, noh, loodaks nagu sellist ja et, et riik oleks tark IT, IT osas ja IT -teenuste pakkujana ja ei teeks rumalaid otsuseid ja et ei oleks rumal tellija.
Ja selliste mõtetega me tänase saate ära lõpetamegi. Mul oli väga hea meel, et minu kõrval istus SK ID Solutionsi juhatuse liige Liisa Lukin, kes rääkis meile rohkem laiemalt sellisest müstilisest ettevõttest, kellega me tegelikult kõik igapäevaselt kokku puutume, sest ilmselgelt me logime igapäevaselt panka ja tahame ülekandeid teha või paneme digiallkirju või mida iganes me teeme. Ja eks me siis näe, kas Kalev Pihl pakub Liisa Lukinile seda võimalust, et ühel hetkel, kui Smart -ID -ga laiened, laienetakse Ühendkuningriiki, saab ta oma lubatud Londoni reisi üks hetk kätte. Mina olin teie saatejuht Ronald Liive, ma loodan, et te pidasite selle pika saate vastu ja kriitiline intsident on tagasi juba uuel nädalal. Kui teil on mõtteid, soove, millest saates veel rääkida, keda külla kutsuda, siis meie postkast on avatud, kommentaarium on ühtlasi avatud. Suured tänud kuulamast ja kohtume uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]