Tere tulemast kuulama riigi IT -st rääkivat podcast 'i kriitiline intsident. Mina olen saatejuht Roland Liive, geeniuse ajakirjanik. Nagu saate varasemad kuulajad saavad aru, on saate formaadis toimunud mõningane muudatus. Lisaks sellele, et saatejuht on vahetunud, on ka teemade fookus natukene laiemaks läinud, vaatame ilmselgelt riigi IT -maju, mis neis huvitavat toimub. Kuid kaasame meie vestlustesse aeg -ajalt ka eraettevõtteid, kes moel või teisel on riigi IT -ga seotud. SMIT on endiselt meiega ühes paadis ehk kindlasti kuulete ka SMIT -i inimesi siin saates veel korduvalt ja korduvalt. Ühtlasi on meie toetajatega liitunud ka TEHIK ehk pika lohiseva nimega Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Ka nende inimesi kuulete järgnevates saadetes. Kuna ma juba tean ette, kes on järgmise saate külaline, siis saangi ennetavalt öelda, kes soovib TEHIK -ust lähemalt teada ja kuulda, mida huvitavat nad teevad selles vallas, mis meid kõiki tavakodanikke puudutavad, siis kuulake ka kindlasti järgmist osa. Aga antud saates, nii nagu sai juba vihjatud, ongi meil eraettevõtte esindaja kohal. Minu vastas istub SK ID Solutionsist Liisa Lukin. Tere päevast!
SK on selline huvitav ettevõte, et mina olen ajakirjanikutööd teinud nüüd juba kuskil kümme aastat ja selle aja jooksul ma olen väga palju kuulunud nii ajakirjanike käest kui ka mitteajakirjanike käest, et. SK, et aga see on see mingine riigiasutus, kes teeb seda mingit ID -kaardi või mobiil -ID -d või mis nad teavad. Ehk siis alustamegi sellest, mis asi see SK on siis?
Ise saab alati õli tulle ka, et sul on saade, mis räägib riigi IT -st ja, ja siis esimene eraettevõtte külaline on ettevõttest SK ID Solutions, noh, see vastab tõele jah, et läbi aja on meid peetud riigiettevõtteks. SK ei ole kunagi olnud riigiettevõte, meie omanikud on kaks suurpanka ja, ja Telia.
Kindlasti jõuame tänases saates ka selle juurde lähemalt, et kui palju üldse teie äri täna on Eestis ja välismaal, aga üks asi, mida ma tahtsin tegelikult siis varasematest episoodidest üle tuua, oli see, et üks väga hea küsimus oli see, et milline oli teie enda esimene isiklik kokkupuude riigi IT -ga? Kas teile meenub, mis see võis olla ja millal?
Ma riigi IT -d otseselt ei mäleta, aga mul see on küll märgiline, et oma esimese digiallkirja andsin ma küll oma töölepingule SK -ga, mis oli siis üsna täpselt neliteist aastat tagasi. Et ma arvan, et ma enne seda ei olnud digiallkirja andnud, et mul on nagu meel selline mälestus sellest.
Jaa, et meil on SK -s siis, võib ette öelda, meil ei ole SK -s tööl ühtegi arendajat. Ehk siis kõik, mida me arendame, noh, ennekõike on siis Smart -ID, mis on siis meie poolt arendatud. Päevast üks alati see kõik iga nagu bitt ja bait, mis seal on, ei ole tegelikult meie tehtud tänu meie headele kauaaegsetele partneritele, kes aitavad meil reaalselt asju arendada, et selline on väga selge põhjus, et noh, meil on ikkagi tooteid vähe ja meil on tunne, et kui me võtame selle korrusetäie arendajaid endale tööle, et siis no me ei suuda neile pakkuda motiveeritust, et me oleme seda nagu ajalooliselt nagu näinud. Kui me oleme proovinud, lihtsalt see inimesed tüdinevad ära, et me sama süsteemi korduvalt nagu päevast päeva arendame. Et nagu arendusettevõttel, kes siis meie partnerid on Nortal ja Cybernetica, et et nendel on see kogemus, nad saavad inimesi liigutada ühest projektist teise ja hoida nende motivatsiooni. Nii et meil ikkagi väikse ettevõttena ei ole seda nagu võimalust, et noh, mistõttu ongi meie nagu strateegiline otsus, et meil ei ole arendajaid. Küll aga meil on nii -öelda moodsas keeles siis DevOps insenerid või varasemalt nimetasime ka integraatoriteks, kes siis on need, kes selle arenduse vastu võtavad ja kõik meie süsteemides sobilikuks teevad ja seda nii -öelda käima panevad. Süsteeme on palju, hästi palju ongi niisugust süsteemi nagu üleval hoidmist, uuendusi ja üldse nii -öelda selle noh infra, kõik see baasinfra, mis meil all on, et ma arvan, et meil kuskil on pooleks või, või on ka see. Nii -öelda, kes koodi küll ei kirjuta, aga igapäevaselt logivad kuskile masinatesse sisse, teevad mingisuguseid vajaliku uuendusi või seadistusi, et noh, üle poole on see ka seda nagu seltskonda, et ja suur grupp on inimesi, kes igapäevaselt, kui nad tööle tulevad. Nad aitavad meie siis klienti, meie kliente ennekõike, kellega me nagu suhtleme igapäevaselt, on meie, on siis erinevad e -teenused, kuhu saab siis logida, logida sisse kas siis Mobiil -ID -ga või Smart -ID -ga, et nemad saaks nii -öelda teenindatud ja, ja loomulikult müügiosakond otsib ka uusi kliente. ja müügiosakond katab siis tervet Baltikume, mis on Eesti siis ehk siis Eesti, Läti, Leedu, et, et meie kõige multikultuursem osakond ongi just müügiosakond, kus on inimesed kõigist kolmest riigist ja meil on kontorid kõigis kolmes riigis olemas ja. Ja loomulikult on meil siis Baltikumis ka kolm miljonit lõppkasutajat, Smart -ID kasutajate näol siis, et meie nende otseselt seda, et kui neil on mingi mure, siis meie seda toru ei tõsta, kuhu nad helistavad, aga neil on põhimõtteliselt ikkagi kakskümmend neli seitse võimalik helistada. Et ja aga meil on ka majas noh, niinimetatud teiste astme klienditugi, kes siis lahendab siis natuke keerulisemaid probleeme, mida või mida siis ei ole lihtsalt olnud võimalik sellele esimene astme toel anda.
Nagu ma kuulsin, siis SK -l on erinevalt riigi IT -majadest see luksus, et te saate ka välismaalasi palgata.
Jaa, et meil ei ole. Meil ei ole väga palju seda kogemust, et ma saaks öelda, et me paik, palkame kust iganes maailmast ja see nii ei ole. Meil on Eestist, Lätist ja Leedust, noh, kuna meie ettevõte on nendes kolmas riigis kohal, ka nagu juriidiliselt filiaalide näol, see kogemus on meil olemas. Ja et sa ennem ütlesid, et inimesed tulevad tööle ja, ja töötavad või töötavad kust iganes, et meil tegelikult ikkagi noh, ma arvan, et meie süsteemid on sellised, et me ei saa, me oleme täna otsustanud, et me ei saa, et me töötame kust iganes. Mis tähendab siis, et ikkagi väga selgelt me peame teadma, kus see inimene töötab, et me ei luba oma siis inseneridel töötada kohvikust, et noh, see ei ole nagu mõeldav, et nad sellised tööd teevad, et mistõttu meil on väga mugav kontor, mitte korter, aga kontor. Me teeme seal isegi praegu remonti, me laiendame, võtsime ühe korruse juurde, et inimesed ikkagi käiks kontoris ja, ja nad võivad ka kaugtööd teha, aga see on siis teatud tingimustel. Aga noh, me ootame neid teatud päevadel ikkagi väga konkreetselt kontorisse, et meile endale tundub, kuna ma just enne rääkisin sellest, et meie meeskonna, meeskonnavaim, tiimitöö ja suhted, et see kõik on olulised ja noh, nagu see isolatsiooniaeg on näidanud, et, et inimesed vajavad suhtlust selleks, et nagu midagi toimuks, selleks et tekiks innovatsioon ja ideed, et. Et, et mistõttu me teeme kõik, et nad ikkagi kontoris kohal oleksid.
Kas te oskate öelda, kui palju on personali vahetest liikumist SK -st riigi IT -majadesse või siis vastupidi riigi IT -majadesse SK -sse?
et see. On tulnud, kindlasti on tulnud riigi, riigist on sinna läinud, pigem ei ole, meil üldse on kaadriliikuvus meilt ära, meile sissepoole on väga suur, aga meilt ära on ikkagi väga väike. Et meil on sellel aastal jääb lahkumine kindlasti, no ma arvan, et ta jääb alla isegi kuue protsendi, et selles mõttes meilt väga ära ei liiguta. Tõesti meile tulijaid, noh, kuidagi on mitmeid tulnud Teliast, et see on juba selline legend, et kuhu inimene tuleb, et siis nagu, et ometi jälle Teliast, et ma ei tea, miks meile sealt neid saadetakse. Või, aga ma ei saaks öelda trendi jah, et on, et on kuidagi riik ja erasektor, et mul praegu ei tule meelde, et keegi oleks meilt läinud, kes sellel aastal on lahkunud, et oleks läinud nagu riigisektorisse tööle. Küll aga ma tean, et sinu külaline tõenäoliselt TEHIK -ust on Margus Arm, kes on endine SK töötaja ja noh, oli SK -s juba enne mind ja kes on teinud karjääri riigiametites, et selles mõttes on täiesti selline näide olemas, et.
Arutame nüüd natukene seda Mobiil -ID ja siis mainitud Euroopa Liidu määrust lahti. See oli nüüd siis möödunud aastal, kui riik kuulutas välja riigihanke Mobiil -ID jaoks, kus justkui nagu kaks osalist või huvilist oli jah, üks oli siis SK ja teine oli üks Belgia ettevõte. Ja siin varasemas vestluses või nüüd see lause, mis sai öeldud, siis see kõik nagu justkui läheb kokku selle digikukru teemaga, mida Euroopa Liit tõesti siin paari aasta pärast tahab, et kõigis liikmesriikides oleks olemas selline lahendus, mis nii palju, kui mina olen aru saanud, ta peaks olema justkui kooslus neist sellisest mobiilsest autentimislahenduses, pluss siis ka midagi justkui tulema juurde sellist, mida pakuvad need suurfirmad nagu Apple ja Samsung, need kuhu sa saad kõik muud asjad veel panna. Et selline veidi nagu pudru ja kapsad on veel see teema. Aga räägime sellest hankest. Te olite sellest esmalt huvitatud, aga lõppkokkuvõttes te oma pakkumist ei esitanud. Miks see nii oli?
Kuna meil kahjuks mikrofoni ääres ei ole ei selle Belgia ettevõtte ega ka siis Riigi Infosüsteemi Ameti ega Politsei - ja Piirivalveameti esindajaid, siis sinna teemasse me kahjuks detailsemalt hetkel laskuda ei saa, kuna me ei saaks nende kommentaari küsida. Nii et siis vaatame seda Mobiil -ID poolt ja ID -kaardi poolt selle nurga alt, kui palju nad tänasel päeval kasutatavad on, et mis need tegevused on, et te teete, et need lahendused oleksid kakskümmend neli seitse kättesaadavad, kasutatavad?
Kas just kõigi, aga väga paljude selliste, sel aastal esinenud intsidentide puhul, kus on sihtmärgiks olnud näiteks eesti .ee veebileht või, või mõni muu, mida, mida on tegelikult väga palju rünnatud, on president .ee ka veel, et siis teenustõkese rünnakuid, DDoS -e. Kui riik just nii -öelda Riigi Infosüsteemi Ameti näol on välja öelnud, et Kremli -meelsed häkkerirühmitused, kas SK saab ka nii -öelda näpuga näidata selles samas suunas?
Ei, ma ei tea, mina ei sooviks kellegi suunas näpuga näidata, et kust täpselt need tulid, et ilmselgelt Eesti riigi tegevus kedagi vihastas ja kes see nüüd lõpuks oli ja kes kust ründas, et ma ei tea, ma ei hakkaks mingit oletusi tegema, et riik arvab ühtemoodi, et las ta siis arvab.
Hoolimata sellest, et täna on esimene kord, kui ma antud podcast 'i juhin, siis riigi IT -majadega või, või riigiasutustega olen pidevalt IT seotud teemadel suhelnud. Minu parima teadmise juures Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium töötab välja pilvemäärust, mis jah, riigiasutused tahavad seda ka väga, aga peale selle on ka eraettevõtted, kes seda väga tahavad. Ja olen kuulnud linde siristamas, tänaval räägitakse, kohvikutes, igal pool. Et ka SK on üks neist eraettevõtetest, kes tegelikult väga pingsalt seda pilvemäärust ootab. Kas, kas see vastab tõele ja miks te seda ootate, kui see vastab tõele?
Ma ei tea, ma ei saaks öelda, et see ekspordivaade oleks see, mis olnud, oli nagu primaarne, et selleks hetkeks oli siis Mobiil -ID kuskil ligi kümme aastat juba turul olnud. Ja, ja kui Mobiil -ID turule tuli, noh, õigepealt kui nagu ID -kaart tulule tuli, siis tundus, et, et noh, kuna Eesti sai kogu selle nii -öelda lahenduse vaatest hästi tuntuks, et kõik tulid meilt õppima, siis meil tundus, et ah, seda ID -kaarti saab müüa nagu kuskile mujale maailma ka, no ei õnnestunud. Siis tuli, et oh, et nagu noh, Mobiil -ID tuli lihtsalt, sul oli vaja mingit mobiilset lahendust, et telefon tundus nagu mõistlikum kui see ID -kaart ja lugeja, et, et see Mobiil -ID, et see on nii äge lahendus, et seda me nüüd müüme nagu maailma noh, ei müünud, selles mõttes huvi muidugi on meeletu nagu sellel hetkel oli ja, ja kui palju meilt käidi küsimas ja, aga noh, pigem see on kõik on kuidagi Eestis õnnestunud ja ei ole nagu mujal õnnestunud. Ja meile tundus, et selle Mobiil -ID lahendusel ühest küljest on see, et juba sellel hetkel meil tundus, et noh, see tehnoloogiline, tehnoloogiline pool, et ja et need SIM -kaardid äkki ikkagi kaovad ära ja et, et kas ta on nagu jätkusuutlik, et meil on vaja nagu uut toodelt turule. Sellel hetkel olid juba kõikidel nagu smartphone 'id valdavalt, et noh, sa said tuua uue toote, mis töötab ainult nagu nutitelefonide peal. Ja, ja pigem oli ja me tundus, et, et, et Mobiil -ID puhul on sõltuvus operaatorist, mis äkki on meie jaoks nagu piirav, et me ei suuda seda sinna välismaale nagu müüa ja, ja nende selliste nii -öelda eeltingimustega tundus, et meil on, on aeg järgmiseks generatsiooniks ja, ja, ja selliselt me teda alustasime, et, et me tahtsime leida lahendust, kus kui täna nagu Mobiil -ID puhul nii -öelda, See saladus asetseb sellel SIM -kaardil, et me tahtsime leida nagu kogu see saladus panna nagu teist lahendust ja ja mistõttu jäi see operaator sellest pildist välja ehk siis neid see osapooli, kui minna kuskile turule, et neid osapooli noh jäi nagu vähemaks. Et noh ID -kaardi puhul on seal osangupooli nagu veel rohkem, et noh mobiilide puhul jäi ta juba nagu vähemaks, et, et ja, ja, ja Smart -ID puhul tõesti suures pildis ju piisab, kui sa leiad nagu ainult e -teenuse, et ja kuigi ka nii lihtne see ei ole, et, et. Et Eestis, Lätis, Leedus me oleme nagu Smart -ID -d ikkagi noh üliedukad. Et ja me tõimegi paralleelselt välja kolmes riigis korraga ainuõige otsas ja väga nagu, aga ma ei saaks öelda, et SK on olnud väga edukas Smart -ID -d pakkuma, eksportima igapäevaselt, meil on inimesed tööl, kes sellega tegelevad ja jällegi huvi on meeletu, me oleme täpselt samas situatsioonis kõigi teiste vahendiga. Huvi on olemas, kõik ütlevad, et te teete väga ägedat asja, aga lõpuks selle nii -öelda seal, see, milline see teine riik on, milline on tema mingi kultuur, tema harjumused, need inimesed, need protsessid, mis seal on, et see ei ole nii lihtne, et sa lähed ja istutad selle sinna, et. Et, et meil on kõige edukam nii -öelda referents on meil Islandil, et Island siis, Islandil on meie Smart -ID ja Islandit teenindatakse isegi Eestist, et need kõik päringud käivad läbi selle, see ei ole Smart -ID nime all, nad nii -öelda panid sellele oma nime. Ja.
Selle nimi on Ootgeni äpp, et sellepärast, et see ettevõte nii -öelda, kes seda siis pakub, tema on Ootgeni, nemad on noh, sarnaselt SK -le nii -öelda see sertifitseerimiskeskus seal kohapeal, kes siis ehk tema seda on ehk usaldusteenuse pakkuja. ja Islandiga, kuigi nad ei ole Euroopa Liidus, siis, siis noh, nende jaoks on nagu oluline, et, et nad teeksid asju selliselt, nagu Euroopa Liidus tehakse, nad on üle võtnud endale selle idasmääruse, et noh, nendel turgudel on meil nagu lihtne või noh, me oleme arvanud, et nendel tundub lihtne, et me oleme investeerinud väga palju, et meie teenused vastaksid Euroopa Liidu nõuetele. Seega noh, Euroopa turg on hästi keeruline, aga no me ikka endiselt usume, et see Euroopa turg on noh, on meie kõige suurem võimalus, sellepärast et, et seal nõutakse, nendes kõikides riikides nõutakse midagi sellist, nagu meil olemas on ja, ja noh, meil on ikkagi Eesti, Läti, Leedu ja näol nagu väga selge kogemus, ka rakendamise kogemus, päriselt nagu meil on päriselt teenus, on päriselt pakkumine, päriselt kolm miljonit klienti. Et teine grupp, noh, kuhu me riigi riikides nagu välismaal vaatame, on need, kes arvavad, et see, mis Euroopas tehakse, et seda tuleb võtta eeskujuks. Ehk siis nad juba on otsustanud, et see sama EID -s ja kuidas see kõik on üles ehitatud, et nad tahaksid oma riigis midagi sarnast teha, et noh, siis see on meil jällegi lihtne, et me läheme, ütleme, et, et meie lahendus võiks nagu sobida.
Kas see, need riigid, mis on moel või teisel Eesti X -teega seotud, meil on siin Soomega meil väga palju, noh, Island sai ka juba siin mainitud, aga Euroopas on neid riike veel ja veel, kas neisse riikidesse oleks ideeliselt teil Smart -ID -ga lihtsam siseneda, et, et justkui kuidagi nagu sellest, Et sellist, kuidas nüüd eesti keel öelda, ütleme väljamäe keeles, sellist basic A ja O nagu juttu nagu peab seal vähem rääkima, et mis asjad need kõik on, vaid need inimesed juba nagu mõistavad neid asju ja lihtsam on öelda, et no vaata, vot selline asi, võtke nüüd.
Hakkame vaikselt oma vestlust kokku tõmbama, aga veel enne, kui lõpusõnad lausun, kas sellest, et SK sellel Mobiil -ID hankel lõppkokkuvõttes ei osalenud ja see, et te olete siin silmad säravad, räägite Smart -ID viimisest teistele turgudele. Kas sealt võib välja lugeda seda, et nii -öelda sellist Eesti riigiga koostööd hakata vaikselt kuidagi vähendama või see on meelevaldne tõlgendus praegu?
Ma ei, selles mõttes ma ei ütleks ühtpidi või teistpidi, et noh me riigile täna Mobiil -ID pakume, me endiselt oleme nendega lepingus nagu ja ma arvan, et see, et riik selle hanke lõpuks tühistas, see oli riigi pealt õige otsus, lihtsalt tuli liiga -liiga hilja, oleks pidanud liiga noh tegema oluliselt varem ja säästma kõigi osapoolte nagu ressursse, kui tulid nagu uued nagu nüansid. Ja, aga kas? Ma ei tea, ma arvan, et Eestis, olles Eesti ettevõtet, Eesti riik on oluline. Järgmine, noh, kus sa saad nii -öelda jälgima hakata, et hetkel ma saan aru, et Mobiil -ID hange on olnud sinu südameasi ja sa oled jälginud väga tema käekäiku, et järgmine on, kuhu võiks siis silmad pöörata, on, on tulemas ju või juba osaliselt käimas on ID -kaardi uue järgmise põlvkonna, siis ID -kaardi hange, kus noh, vähemalt hetkel tundub ja vähemalt selle nii -öelda esimene osa sellest hankest on tõesti väljas, et, et kuna seal ei hangita usaldusteenuseid, siis tundub, et usaldusteenuse hankimiseks tuleb teine hange, mis tähendab seda, et, et riik noh, mingis mõttes see lugu, mida me rääkisime riigile Mobiil -ID hankes, et noh, et liiga palju on kokku pandud ühte hankesse, on vahend. Ja on see, kuidas selle nii -öelda see elektrooniline pool, et, et seda on äkki liiga palju. Ja nüüd riik siis uue ID -kaardi puhul on otsustanud, et usaldusteenuste hange tuleb eraldi. No vähemalt kuna, kuna ta selles põhihankes sees ei olnud, siis võiks nagu nii järeldada.
Kuna oletatavalt meie podcast 'i kuulavad inimesed, kes saavad väga olulisi otsuseid võtta vastu ja ka ja ka neid ellu viia, siis mis oleks selline üks unistuste soov, mida teie kodanikuna, Eesti Vabariigi kodanikuna tahaksite näha meie nii -öelda riigi IT -s laiemalt? Kas see on mõni konkreetne e -teenus? Näiteks meil siin tehakse praegu neid väga palju selliseid proaktiivseid e -teenuseid, et teile tulekski, ma ei tea, arsti poolt mingine teavitus või või mida iganes. On teil mingi selline unistus endal?
Ma ei tea, mul kohe niimoodi pähe ei tule, võib -olla nagu noh, kui riiki vaadata, et noh, mis ikkagi nagu, see ei ole nüüd personaalne, vaid niimoodi, nii -öelda sektoripõhiselt ja see, kus mina töötan ja kus ma näen, kus riik on, riigi IT on, et, et riik on minu arust veel ju väga palju võtnud suuna, et ta tahab väga palju ise teha. Et on erinevaid, läbi aja on riik käitunud erinevalt, et kas teha ise hästi palju nagu väljapoole, et ma arvan, et Eesti on, on, on väike ja kompetentsi on piiratud mahus. Ja, ja mistõttu minu arust on täiesti okei, kui, kui riik ei, ei tee kõike ise, vaid proovib leida neid parimaid, turult parimaid teenusepakkujaid ja võimalda neil nii -öelda teha seda, mida nad oskavad kõige paremini. Aga noh, siin ma saan aru, et riigil on noh, mingeid asju on riigil lihtsam ise teha kui nende hangetega möllata, sellepärast et noh, see hangetel on ülisuur nagu avalikkuse ja meedia tähelepanu, et ja, ja igat nüanssi kontrollitakse, et noh, et ei, on ka riigil raske nii -öelda, et noh, eraettevõtja ütleks nii -öelda, et tulge, võtke nagu väljaspoolt, et ärge tehke ise, aga noh, riigil on võib -olla mingisugune muu agenda. Et noh, mulle tundub, et kompetentsi on vähe, riigil ei ole lihtne saada endale just neid kõige helgemaid nagu päid tööle, et erinevatel põhjustel, et nagu, et see riigi ja erasektori koostöö juba nende mingite ideede algfaasis, ma arvan, et on, on, on, on oluline ja noh, ma tahaksin nagu näha, et see mingites perioodides ei olnud suurem. Pigem toetan nagu seda, et nendes perioodides noh, seesama nii -öelda ID -kaardi algus oli kindlasti oluliselt suurem kui see täna. See nagu just nagu niisugune koostöö tasemel, et, et, et ma arvan, noh, loodaks nagu sellist ja et, et riik oleks tark IT, IT osas ja IT -teenuste pakkujana ja ei teeks rumalaid otsuseid ja et ei oleks rumal tellija.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]