Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere tulemast kuulama riigi IT -podcast 'i Kriitiline intsident. Mina olen saatejuht Ronald Liive ja antud saates lahkame me, ma loodan, et kõiki teemasid, mis on riigi IT -ga moel või teisel seotud, olgu selleks siis riigi enda IT -majad, kui ka eraettevõtted, kes on riigi IT -ga seotud. Ja tänases saates me räägime sellisest asjast nagu poliitika, aga mitte päris sellise nurga alt nagu poliitikasaated üldjuhul räägivad ja meie saade ei ole poliitikasaade järgi saage valesti aru, vaid räägime sellest, et kas ja kuidas poliitilised otsused mõjutavad riigi IT -d. Kas ajaloos on olnud selliseid situatsioone, kus poliitikud on andnud välja lubadusi, mis on pannud riigi IT -majade juhte oma päid kratsima ja mõtlema, et aga kuidas me nüüd need kõik asjad ära realiseerime, et kas need on üldse teostatavad või mitte. Ja sel teemal olen stuudiosse rääkima palunud tõelise raske kahurväe ehk siis kahe väga olulise riigi IT -maja juhid. Üks neist on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse juht Margus Arm ja teine on Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Margus Noormaa. Tere!
Mul on hea meel, et kaks nimekaimu on teie siia leidnud ja, ja ka kaks endist kolleegi tegelikult. Ja, ja nüüd siis moel või teisel ka tegelikult ju puutute väga palju kokku. Aga hakkame siis poliitikast rääkima. Ma ei küsi teie enda poliitilisi eelistusi ja, ja soove, vaid ma alustaks hoopis niimoodi, et ma vaatasin Margus Noorma teie LinkedIni profiili. Te töötasite kunagi Maksu - ja Tolliametis ja see aeg, kui te seal töötasite, oli just see aeg, kui Eestis meil tõsteti siis käibemaksu. Kui palju siis oli seda, et teile lihtsalt nagu üks päev helistati ja öeldi, et kuule, nüüd on vaja teha, poliitikud tahavad teha ja nüüd siis me peame midagi tegema, aga me ei tea, kuidas ja, ja kas see üldse on teostatav, et avage seda tausta nii palju kui võimalik.
Nojah, see toimus ikka päris ammu, et kui ma nüüd ei eksi, siis see oli kaks tuhat üheksa. Ja see toimus loetud päevade jooksul. Ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis kuskil juunis see võis toimuda jaanipäeva vahetult enne. Ja siis oli ülesanne väga lihtne, et piltlikult öeldes esimeseks juuliks on vaja, et asi töötab, ei maksa ametis. Ja see oli selles mõttes nagu hea näide sellisest õnnelikust juhusest, kus poliitikud arvasid, et asi on kiiresti tehtav ja ta praktikas ka oli kiiresti tehtav. Alati see nii ei ole ja tegelikult õnnestuski kahe päevaga, ütleme riigisüsteem viia vastavusse, et muuta käibemaksu määra. Aga mis tõenäoliselt venis kauem, ma täpseid detaile ei tea, aga et kõigi muude süsteemide, raudteedamise süsteemide viimine, vastavus ja nii edasi, et see tõenäoliselt kestis ikkagi oluliselt kauem.
Nii et need kõlakad nii -öelda, mis ma linna pealt kuulnud olen, lähtuvalt neist teemadest, mis nagu praegu on aktuaalsed just riigi, riigi IT vaatest ja poliitilistest otsustest, et oligi, et kaks kuni neli päeva, see vastabki tõele, et see ei ole müüt.
Ja see vastab tõele, sellepärast ma ise olin seal suhteliselt ligidal tol ajal ja vastutasin IT -valdkonna eest ja seetõttu noh, ma pidin selle teemaga vahetult tegelema.
Aga miks on nüüd nii, et aastal kaks tuhat kakskümmend kaks räägitakse, et enam ei ole see võimalik? Et nüüd võtab väga palju kauem aega, väga palju rohkem raha, väga palju rohkem inimesi.
Ja see sõltub täpselt, millest rääkida, et muudatused on väga erinevad. Et on muudatusi, kus tõesti piisab sellest, kui sa muudad ära käibemaksumäära süsteemis. Ükskõik, kus ta siis parasjagu ei asu, on ta siis sul koodi sisse kirjutatud või on ta siis eraldi mingi lahendus. Teine variant on see, kui tahetakse piltlikult öeldes tornmajale ehitada keskele üks korrus juurde. Need on absoluutselt erinevad ülesanded ja pahatihti meil on just sedasama tornmaja kaasus, kus tuli mõte, et teeks keskele ühe korruse juurde näiteks. Ja siis on arusaamatu, et miks seda ei ole võimalik kohe teha loetud päevadega.
Kas see tegelikult maksab meile nüüd kätte, sest et siin poliitilises diskussioonis on olnud küll viimastel nädalatel, kuudel seda teemat on öeldud, aga me ju käibemaksu tõstmisega saime nii tehtud. Kas see nüüd on tagantjärgi tarkus, et noh, et oleks pidanud toona siis laskma nii lihtsalt seda asja teha?
Noh, ma pigem ütlen nii, et, et kogu, või suures osas selle Eesti digiarengus on tehtud ju asju õhinapõhiselt ja on tehtud juba oluliselt rohkem, kui võib -olla selle raha eest oleks oodanud ja oleks võimalik olnud. Et inimesed on lihtsalt asjad ära teinud ja seetõttu ka, ütleme, seda valdkonda pole riigis aastaid piisavalt rahastatud ja pole ka piisavalt süvenetud sellesse, et noh, mismoodi need asjad toimivad, kuidas neid asju on ehitatud. Ja jah, selles mõttes õige, see maksab mingil määral kätte tänase päevani. Et kui me läheme lisaraha küsima eelarvest, siis öeldakse teinekord, et asjad ju töötavad, et noh, on siis sinna vaja nii palju raha panna.
Ma lisaks enda poolt, ega kui me vaatame praegult seda IT -muudatust, mis meil perehüvitistega on, kus meil soovitakse tõsta konkreetsed toetuse summad, näiteks kuuekümne pealt kaheksakümne peale või üheksateistkümne pealt kaheksakümne peale, sellised muudatused ei ole ka keerulised ja on tehtavad antud ajaraamide piires. Et see on põhimõtteliselt sama, et üks parameeter kuskil tuleb ära muuta, saabki teatud aja jooksul ära teha, testida ja toodangusse panna, et see sõltubki väga palju ikkagi sellest soovist, mida teha tahetakse. Aga need, mis on nagu suuremad muudatused, me räägime selle suurpere toetusest kuni kakskümmend neli aastat ja sealt vaikselt väljatulekust, et need ärireeglid pole täna isegi kokku lepitud. Seadus pole minu teada veel vastu võetud Riigikogus, aga kindel on see, et see jõustub esimene jaanuar.
Tahtsingi selle teema juurde just jõuda, et, et ühesõnaga nii nagu näide sai toodud varasemast, kus protsenti sai muuta nii -öelda tänu sellele siis kõik, kõik süsteemid ka muutuvad, siis ka praegu nende peretoetuste puhul. Et kui on pelgalt lihtsalt rahasummat vaja muuta, siis seda saab lihtsalt ja väga kiirelt teha ja ehk siis poliitikud võivadki jääda, teha lubadusi, et et nüüd tõstame hoopis kahesaja euroni ja, ja nüüd langetame äkki hoopis. Et selliseid lubadusi nad võivad teha ja, ja teie, olgu see TEHIK, Riia või mis iganes teine IT -maja, siis sellised muudatused üldjuhul te saate väga kiirelt ära, ära siis realiseerida.
Selliseid muudatusi on jah palju lihtsamad teha, kus on konkreetne ühe numbri muutmine, et enne oli üks number, nüüd edaspidi hakkab mingi teine number olema, et need ei ole väga keerulised IT -arendused, pigem on ühe parameetri muutmine kuskil.
Aga räägime siis selle kuni kahekümne neljanda eluaastani toetustest lähemalt. Kas te saate selle tehtud? Esimene jaanuar kaks tuhat kakskümmend kolm oli vist see, kus ta hakkab nagu vaikselt süsteem tööle, kuidas see, kas IT -süsteem on siis tööl või on siis tegelikult tädid -onud arvutite taga Excelis tegemas seda tööd käsitsi esialgu?
Praegult on niimoodi, et ikka, et esimene jaanuar kaks tuhat kakskümmend kolm, kui see seadus jõustub, kui ta jõustub, et siis seal IT -da arendust taga tehtud ei ole, et siis nüüd, kui see seadus vastu võetakse Riigikogus, kõik ärireeglid on paika pandud, siis me saame hakata selle pealt mõtlema, et mis nõuetele, mis nõuded sa pead olema, analüüsi tegema hakka, kus süsteemis, kui palju, mida muuta on vaja, sest praegu on kõik otsad veel lahtised tegelikult. Ja see töö tuleb enamasti ära teha siis ikkagi käsitsi menetluse raames.
Kas te olete poliitikutele koputanud õlale, öelnud, et kuulge, et pole seadust vastu võtnud? Et, et, et tehke nüüd ära, mida te ootate?
Ega see käib Riigikogus oma rada pidi, et ega sellist ei saa päris kiiremini teha, see on see demokraatliku riigi eripära, et tuleb jälgida reegleid ja see läheb oma reegleid pidi, iseasi on see, kas ta peaks esimene jaanuar jõustuma või võiks olla sellise seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel kindel puhver. On see siis kolm kuud, on see siis pool aastat, et alati selline reegel võib olla, et IT -arendused ja protsessid, see ei puuduta alati IT -arendust, see tähendab võib -olla letiteeninduse protsesse tuleb ka muuta. Inimestel mingid, mingid uued vormid teha või uut, uus töökorraldus kehtestada, inimesi juurde võtta, et oleks mingi kindel ajaline puhver, et seaduse vastuvõtmise ja selle jõustumise vahel.
Praegu just nende peretoetustega osas, kui palju töötajaid TEHIK on juba juurde võtnud ja kui palju te veel plaanite võtta?
Ega see IT -maastikule tööle võtmine ei käi niimoodi, et täna tuli mõte ja homme inimene tuleb, et..
poliitilised otsused käivad niimoodi. Me peamegi siis ümber vaatama pigem seda, et mis meil töölaua peal on, et kas me saame töölaualt midagi ära võtta, asendada, suunata need inimesed, kes on tegema seda uut soovi. Aga samas ei ole see ka nii lihtne, sest laua peal on kõik muud seadusemuudatused, mis peavad samuti olema tehtud, et isegi seadusemuudatus konkureerib teise seadusemuudatusega ja mõlemad on tähtajaga, et Ei ole eriti palju, millest loobuda.
Kohe peagi on meil valimised tulemas järgmise aasta kevadele. Loogiliselt mõeldes, taaskord olgu selleks IT -majaks, mis iganes, aga praegu te esindate siin TEHIK -ut ja RIAt, et ma kujutan ette, et ega, ega jah, poliitilist diskussiooni te võite küll nagu jälgida, aga te, te ei mõtle selle peale, et kui keegi annab järjekordse lubaduse välja, et te kohe, te ei mõtle selle peale, et kas see on ka reaalselt tehtav. Et selle peale te hakkate mõtlema siis, kui need poliitikud saavad valitud ja kus nad saavad hakata oma lubadusi nii -öelda realiseerima, ehk sellest hetkest alates tekib see moment, kus teie mõtlete, et nii, mida ja kas ja üldse me saame teha. Et sellist poliitikutele sisendit te nagu eelnevalt ei anna, et, et kuulge, et see lubadus meil võtab kümme aastat IT -tööde tegemine aega.
Ja noh, kuna ma ei ole kunagi olnud üheski erakonnas ja ma ei tea, mismoodi need otsused erakondade asemel tehakse, eks, ja mismoodi valitsuse tegevuskava tegelikult kokku tuleb, eks ju, siis ideaalselt võiks olla ju asi niimoodi, et erakonnad viivad ennast kurssi IT -valdkonnaga piisavalt, et teha otsuseid selles valdkonnas. Ja selle tulemusena, kui sünnib siis valitsuse tegevuskava koalitsioonis mingi hetk peale valimisi, et siis seal sees olevad nii -öelda need digiteemad on juba sellised, mis on nii -öelda reaalse eluga kooskõlas. Ehk sinna ei panda utoopiat sisse, et mul endal on jäänud mulje siin aegade jooksul, et et poliitikud omavahel arutavad ja siis pannakse ennast vastastikku nagu pantvangi olukorda, et lubatakse mingeid asju välja, mis ei ole võimalik. Ja siis, kui veel koalitsioonis on mitu erinevat erakonda, siis tekib olukord, kus üks erakord on niisugused kahvlis, siis ta lubas seda teha. Ja siis kui nad hakkavad nüüd lõpuks siis õigete inimestega nagu konsulteerima, et kes teavad, kuidas nad käivad, siis ongi olukord, kus nagu praegu Margus, eks ta on sundviskes, eks ju. Ühest küljest poliitiline surve on vaja teha, teisest küljest seda ei ole võimalik teha. Ja nüüd ongi, et mis siis teha. Ja siis tsiteeriti siis, või parafraseeriti ühte ministrit, eks, kes tegi nalja ja ütles, et küsimuse peale, et kui palju arendusaega võtab, mis ta tahab, eks ju, tuhat tundi. Noh, see on umbes siin mõned kuud, eks ju. Aga kui teeks nii, et võtaks tuhat inimest ja teeks tund aega tööd, eks ju. Et siis on ju asi palju -palju paremas seisus, eks, et noh, et see oli küll nali, on ju, aga tegelikult poliitikud jah, et nad ei vaevu enne ennast või enne kaasama, ütleme nii, nii oleks õige öelda, jah, õigeid inimesi, et noh, ei oleks ju olnud keeruline ennem konsulteerida TEHIK 'uga, eks ju, näiteks sellesamas küsimuses, küsida, mis on need reaalsed hinnangud ja selle pealt siis konstrueerida oma sõnumid.
Aga nii palju, kui ma aru saan, siis moel või teisel tegelikult TEHIK, kas just teiega konsulteeritud, aga, aga kasvõi seda te olete ise meedia vahendusel välja nagu öelnud, et eelnevalt, et kui need otsused veel lõplikud olid, et, et tegelikult see ei ole nagu väga realistlik.
Jah, me otse, et me oleme TEHIK -una tegelikult, osutame teenust Sotsiaalkindlustusametile, kes on meie klient, kes peaks meie otsene tellija olema IT töödele ja siis meie kliendiga koos Sotsiaalkindlustusametiga me hindame ära, mis on see protsess, mis see võimekus, kuidas teha saab. Ja siis me peegeldame tagasi selle seisukoha, et me näeme, mis aja raames, kuidas see tehtav on, kui ärireeglid on paigas, aga kui need ärireeglid ka veel paigas ei ole, siis on see nagu puusalt tulistamine, see hinnangu andmine tegelikult, et ei saa väga täpselt panna ka. Aga see, mis Markus enne rääkis siin konsulteerimise mõistes mõtteid vaatada, siin on jah, alati nagu võib -olla see pool, et kui välja midagi käia, siis on lubadus välja antud, siis on väga raske muuta seda, aga kui oleks enne konsulteerida, et äkki oleks natukene ühest kohast teistmoodi teinud, seda kontrolli poleks peale pannud. Võib -olla siis oleks olnud kaks korda kiirem selle tähtaeg lihtsalt.
Ja, ja võib -olla siis on üks teema, mis tuleks pilti, et mis siis tegelikult on siis digis oluline, mida oleks vaja teha ja mida oleks vaja poliitiliselt toetada. Noh, seda võiks ju küsida. Et siis me teeksimegi võib -olla õigeid asju rohkem. Et praegu on see pigem, et tulevad mingid juhuslikud teemad, mis tunduvad poliitikutele atraktiivsed, teinekord. Ja siis ongi see, et me mõtleme ennast halliks, et kuidas see paigutada siis nii -öelda nende vajade, vaja teha olevate asjade vahele, eks ju.
Ja siis tehakse alles kiire asi, võimalikult nagu kuidagi öelda nagu lapp lapi peale või lipp lipi peale, erandi peale tehakse erandit, erand veel, et ja siis pärast ongi süsteem nii keeruline, et seda on raske hallata, uusi muudatusi sisse viia, aga kuna soov oli, et peab kiiresti valmis saama, siis ei suudetud, ei olnud aega teha arhitektuurselt korralikku lahendust, võib -olla tehaksegi sellised ad hoc funktsionaalsusi külge.
Mulle tundub, et see kirjeldus just, mis sai toodud, et see lipp lipi peal, laplapi peal, et niimoodi me jõuame väga ruttu selleni, et kus need süsteemid, mis on niimoodi loodud, muutuvad hästi kiirelt taakvaraks. Ehk siis see on jälle see moment, kus teie lähete poliitikute juurde ja siis ütlete, et nii, et te tahtsite seda süsteemi, me tegime selle süsteemi, aga nüüd juba ainuüksi viis või kümme aastat hiljem see süsteem on selline, et sellega pole enam midagi teha, et palun andke meile nüüd miljoneid juurde, ehk siis me nagu jõuame jälle kehva seisu.
Seal on juba poliitikute puhul ka see, et ega ju uued poliitikud vanade eest ju ei võta vastutust, eks ju. Mis tähendab seda, et tegelikult noh, meie kui siis nii -öelda selle süvariigi või püsiriigi esindajad, eks ju, peame siis tegelikult seda kandma, seda teadmist ja poliitikutele siis tuletame meelde, et see tegelikult selline pidev teema, millega me tegeleme iga aasta, ma arvan, et kõik IT -majad tegelevad just sellega, et veenda poliitikuid, et noh, sellesse valdkonda, sellesse kohta on vaja investeerida, sest vastasel juhul võtab liiga suured riskid. Täpselt Need otsused, mis on tehtud minevikus, noh, me võime neid ju meenutada, aga see ei huvita ega kedagi tänasel päeval, eks ju.
Aga meenutaks natukene neid situatsioone, meil praegu on käinud läbi see Maksuameti, tähendab, käibemaksu tõstmine ja, ja siis see praegu aktuaalne teema, kas on tegelikult ajaloost veel selliseid näiteid tuua?
Noh, võib -olla valimiste ajal jooksis ka läbi meediast, oli rahvahääletuse teema, eks, kus tegelikult ta oli planeeritud, kuna valimiste oli planeeritud etapiliselt, eks ju, viis etappi vist oli, kui ma ei mäleta.
Arendus, arendusi oli planeeritud, just
jah. Kui me räägime IT -poolest, eks ju. Ja rahvahääletuse moodul oli ka planeeritud sisse teha, aga tal planeeritud viimases etapis teha, kuna.
Ta oli koos KOV -i valimistega oktoober kaks tuhat kakskümmend üks oli planeeritud, et ta oli nagu sinna etappi planeeritud sisse.
Aga kuna siis vahepealsel arendusperioodil vahetus valitsus, siis uuel valitsusel oli soov, et tooks selle, see oli nüüd see sega või pereabielu teema. Ja siis taheti tuua see arendus nagu varasemaks.
Just, aga kuna meil oli tegu, oli vist kahe poole aastase arendusprojektiga, siis noh, see ettetoomine ei ole niisama lihtne ja kogu prioriteetide ümbermängimine, eks, kui oli teada, et kakskümmend üks KOV -i valimised tulevad, need on vaja ära teha, valimiste aega ei saa nihutada, eks ju. Ja siis oligi, et tegelikult sealt tulid täiendavad kulud, mida siis valitsus oli rõõmsalt valmis hüvitama. Aga juhtus see, eks, et need lubadused, mis eelmine valitsus tegi, ehk siis uus valitsus, mis vahetus jaanuaris, tollal ma mäletan, jällegi nendest ei tahtnud midagi teada, eks, et tükk tegemist oli, et viia siis uue valitsuse, eelmise valitsuse lubadused ja see raha lõpuks kätte saada, eks, et noh, sellist toimetamist on pidevalt ja kogu aeg.
See pani pingesse mitte ainult RIA inimesed, vaid tegelikult arenduspartner oli ka nii, et põhimõtteliselt terve detsembrikuu, kui on selline rahulik jõulukuu aastavahetus, võiks palju puhata. No võib -olla oli üks puhkepäev inimestel.
Ja mitte ainult arenduspartner, vaid ka testimine, eks ju,
ettepoole. Kõik pidi nagu ära planeerima ja siis see jaanuarikuus enam -vähem kuskile maale juba hakkab valmis saama, siis jäi valitsuse vahetus ja öeldi, et nüüd pole vajagi seda asja.
See valimiste näide on just see, et seal see testimise nurk oligi see, et seal vist oli kolm kuni kuus kuud, kus teil see läheb, testimine võtab kõik aega, aga nüüd see, millest meil on juba juttu olnud, ka see perehüvitiste teema, et seal nagu sellist testimist ju tegelikult ei ole, et seal on nagu põhi, põhifookus läheb või põhiaeg kuulub arendusele endale.
Mitte nii põhjalik kui võib -olla, et see on nagu neid kasutuslugusid võib -olla vähem ja ta ei ole ikkagi valimine ja üks hääl on väga oluline, kuhu ta läheb ja kelle poolt tuleb, et midagi ei juhtu ja see auditeeritavus ja läbipaistvus kõik, et toetuste puhul me räägime rahast, et kas inimene saab õige summa, saab vale summa, üks euro siia -sinna, need on ka kõik olulised, aga see funktsionaalsust tundub, et seal on vähem jah, et aga loomulikult vaja turvatestid teha, et kasutustestid ja ilma testimiseta ei pääse kunagi toodangusse.
Jaa, suur, nad jah, päris võrreldavad ei ole valimised ja ütleme sotsiaalkindlustuse toetused, sest et noh, valimiste puhul oli tegu täiesti uue asjaga, eks ju, mis tähendab seda, et testimise mahud on võib -olla suuremad, on ju. Et pluss nagu Margus ütles ka, et valimiste puhul meil ei ole nagu eksimisruumi. Valimised ei saa olla üheksakümmend kaheksa koma seitse protsenti tõenäosusega. Valimised peavad olema sada protsenti. Ja seetõttu see, noh, see surve just sellele testimisele ja testimise kvaliteedina on hästi suur valimiste puhul. Ja seetõttu igasugused sellised graafikavälised, graafikuvälised nagu liigutused ja ümbermängimised on alati suurte riskidega seotud, eks ju. Neid riske me väga hästi tajume Riias ja neid sai ka räägitud poliitikutele, aga noh, nendel on nagu teised jällegi eesmärgid, eks. Et seetõttu see jah, see on see väljakutse, eks, mis tegelikult tuleb aeg -ajalt esile.
Jah, aga ma mõistan väga hästi poliitikuid ka, et IT ei saa poliitikute soove juhtida, et või nagu Markus ütles, et me ei tohi olla see süvariik, kes tegelikult ütleb, kuidas asjad käivad ja millal mingi asi jõustub, et tegelikult IT on ainult töövahend selleks, et viia otsu ellu kas poliitilisi või äriotsuseid. Ja meie ei tohiks seda hakata dikteerima. See IT võimaldab pea seda ühte, teist ja kolmandat moodi, valige nende variantide hulgas, aga tegelikult tahetakse teha neljandat või viiendat moodi, sest ei, neid ei tohi, neid võtke laualt ära, see ei ole okei, et see peab ikkagi jääma nii, et äri otsustab, mida on vaja äri pooles või tellija ja IT aitab seda ellu rakendada, aga see peab lihtsalt dialoog vahel olema, et mis asju või kuidas on võimalik, kas alati on muudatusi IT -s vaja teha või on protsessides vaja teha, aga see on nagu küsimärk, et. Ma ikkagi ise ütlen seda, et kas Eestis peab olema üks pensioniliik või kaks pensioniliiki, mida saavad ainult kumbagi, et üks inimene. Ja me oleme selle ära digitaliseerinud näiteks, et kust need piirid lähevad, et.
Ehk siis võiks ikkagi vähem olla meil e -teenuseid ja rohkem olla käsitööd?
E -teenus ei saa olla eesmärk iseenesest, et teenus peab olema, et kuidas see teenus osutatakse, kus kohas, mis, mis järjestuses need protsessid käivad, et see on vaja paika panna, küll siis digijärgi tuleb ja aitab seda nagu lihtsustada ja e -kanalis kättesaadavaks teha.
Sedasama näidet ma olen kuulnud ka teistes nii -öelda siis riiklikes IT -majades. Mulle jääb mulje kõrvaltvaatajana, et, et tegelikult IT -majad saavad sellest aru ja nemad nagu liiguvadki selles suunas, et kõik ei pea olema alati nii automatiseeritud. Kas te saate üldistavalt öelda, et? Tead,
täiesti päri, et kõiki asju, mida võimalik digiteerida, ei pea digiteerima tingimata või tegema digitaalseks, eks ju. Just selle loogikaga, et kui sa teed ta digitaalseks ära, teed talle mingi rakenduse peale, eks ju, siis sa pead hakkama sellega edaspidi tegelema, see on su püsikulu, mis tuleb peale, eks ju. Ja need kulud reeglina, noh investeeringud on reeglina suuremad ja püsikulud on suuremad kui näiteks seatud puhkudes inimliides seal taga. Ja selle nii -öelda üleval hoidmine või palga maksmine sõna otseses mõttes. Ehk selliseid kalkulatsioone ei tehta, et vahepeal on selline, kuidas ma ütlen, olnud perioode ka Eesti riigi ajal viimase paarikümne aasta jooksul, kus noh, see digitaliseerimine, asi iseenesest, ilma et sellel oleks nagu väga selge nagu äriloogika taga ja, ja seda võiks rohkem juba vaadata, jah. Äkki ei pea tegema kõiki
asju. Siin ühe näite võib -olla sündmusteenuste peadmine abiellumise sündmusteenus ja kus kaks noort inimest tahavad abielluda ja siis lähevad viivad dokumendid sisse, et praegult oli see niimoodi, et saada abiellutud, saada oma uue perekonnanime, ükskõik kumb pool, siis ta läheb PPAsse, hakkab dokumente tellima, läheb Maanteeametisse, saab dokumendid ja jookseb meil igal päeval ringi, tegelikult võiks olla seal vormi peal. Soovin saada uut juhiluba, soovin saada uut passi, ID -kaarti. Noored tulevad kolmekümne päeva pärast tagasi, uued dokumendid laua peal, mis taustal toimus. Kolm koopiat viidi, viidi erinevatesse asutustesse, dokumendid tehti valmis, dokumendid toodi kohale ja ühtegi IT arendust põhimõtteliselt. Et saab ka nagu teistmoodi mõelda ja kui meil on kolm tuhat abielu aastas, siis tekib küsimus, et kui palju on vaja sinna digitaliseerimisse investeerida või on odavam teha protsessimuudatusega.
Kas muidu need tööd, arendused, mis tehti seoses selle abielu rahvahääletusega, need said Riias valmis ja põhimõtteliselt, olgu see siis see abieluteemaline või mõni muu rahvahääletus, süsteemides on kõik vajalik olemas, et et seda te julgete välja lubada, et poliitikud, jah, tehke rahvahääletuse lubadusi, et meil süsteem on valmis, üks linnukene, küsime rahvalt, mida iganes te tahate.
Ja valimised on selles mõttes üks hea näide, et seal on seaduse tasemel kõik üsna täpselt reguleeritud. Ja täna ma julgen öelda, et riigil on jah nii -öelda digitaalne valmisolek see rahvahääletus läbi viia. Ja kui, kui see poliitikutel vajadus tekib või otsustatakse, et seda tehakse, siis täna jah, ei, ei pea selles kahtlema.
Et praegu seisabki riiulis niisama, et ootab tegevust.
Just, aga ma tahtsingi seda küsida, et kas see omakorda ei ole tegelikult kahjulik, et arendame mingis asja valmis, mille me jätamegi riiuli lihtsalt tolmu koguma, olgu ta on nii -öelda e -süsteem, ta füüsilist tolmu meil ei kogu, aga ikkagi see nii -öelda koodi mõttes ju standardid muutuvad, lähenemised muutuvad, kas see on ka asi, millele mõelda?
Ja ikka, et ega me ei lase teda selles mõttes ju taakvaraks nagu kätte ära, et me, kui vaja on, siis ikkagi hoiame teda nii -öelda elusana. Ja me oleme pakkunud ka välja lahenduse, see oli veel juba sel ajal, kui Margus oli Riias, et valimised oleks kui teenus. Et mitte ta ei toimuks ainult valimiste perioodil, eks ju, kas siis iga aasta või üle aasta, kuidas parasjagu satub, vaid, et riik võimaldakski mingites kohtades, kus on vaja sellist suuremat usaldusväärsust ja tõestusväärtust. neid valimisi teenusena nagu läbi viia, mis tähendab seda, et valimissüsteemid oleks kogu aeg up to date või kaasaegsed, eks ju, või kaasajastatud. Aga kuna see nõudis jälle lisainvesteeringuid, siis ta nagu ei ole siiamaani sattunud selliste prioriteete reas piisavalt kõrgele, et raha oleks selle jaoks leitud.
Piltlikult öeldes on praegu, et kohaliku omavalitsuse valimisi toimuvad iga nelja aasta tagant, tehakse valimised ära, pannakse riiulisse, siis kolme aasta pärast võetakse sealt riiulist välja, hakatakse tolmu pealt ära raputama ja vaadatakse, et proovitakse jälle käima lükata, et piltlikult öeldes, et see seisab lihtsalt jõudeni pikalt vahepeal.
Ma kujutan ette, et sellist võimalust poliitikutel või potentsiaalsetele poliitikutele, kes tahavad kõrgele välja jõuda, te ei paku, et tulge meie juurde, et. No oletame, jalutab tänaval inimene, otsustab, ma tahan saada IT -ministriks. Mul on nüüd see mõte, et ma tahan, mida iganes ta tahab. Tal ei ole ju sellist võimalust, et helistab kellele teist, kumbale teist ja siis ütleb, et mul on vot selline idee. Ma tahan selliseid toetusi teha, ma tahan selliseid valimisi teha ja mida iganes, et siis te hakkate nii -öelda nõu andma talle, et kas see on võimalik või mitte.
Ma küll ei usu, et keegi ära ütleks, kui keegi tuleks selle küsimusega. Kui on juba täna, ütleme nii -öelda olemasolevad poliitikud, ehk siis me oleme tegelikult ju pakkunud küll Riigikogu liikmetele selliseid briife ja konsultatsioone ja oleme teinud kõikidele ministritele, ka IT -ministritele, eks ju, kes vähegi huvi on tundnud ja tahtmist avaldanud, selliseid ülevaateid, kuidas siis see riik toimib. Aga noh, ütleme nii, et seda on väga keeruline ühepoolselt teha, et sealt noh, alati on lihtsam, kui teine pool tuleb ka huvi selle vastu ja küsib, miks ma ütlesin, et meie nägemused võiks üks lahendus olla just see, et enne valimisi, kui hakatakse mõtlema oma programmide peale, et kaasatakse nagu IT -d. See võib olla ükskõik kes IT -majadest, eks, kes neid konsulteerib, sest tegelikult see teadmine on olemas või see võib olla ka MKM kui ministeeriumi tasemel, kes konsulteerib. Aga tähtis on see, et poliitikuteni ei jõuaks selline A ja B, kuidas meil see e -riik toimib, mis on oluline, mis on ebaoluline, mis on tehtav ja mis nõuab nagu rohkem aega, et põhimõtteliselt kõik on tehtav, küsimus on suht rahasummas ja ajas, eks ju. Aga et siis poliitikud nagu teaksid, mis on see mänguruum, kus sees nad saavad nagu oma lubadusi nagu välja käia.
Need briifid, mida te mainisite, millised nad välja näevad, kui populaarsed need on ja kui, kui lihtne, siis on jah, poliitikud sinna saada.
Noh, ma olen, ma saan Riiast rääkida, et me Riias oleme kutsunud Riigikogu komisjone endale külla. Viimati käis nüüd siin paar nädalat tagasi majanduskomisjon. Ja siis me rääkisimegi täpselt nendel samadel teemadel, kuni küberturvalisus on välja. Ja huvi oli väga elav. Me oleme käinud ise riigikaitsekomisjonis, me oleme väliskomisjoni kutsunud külla endale. Et läbi selliste, kuidas öelda, ma isegi nimetaks jah otseselt briifideks, eks. Läbi selliste briifide me oleme Riigikokku viinud mingit uut teadmist, mida neil ennem ei olnud. Aga kuna suur osa neist on järgmistel valimistel aktiivsed kindlasti, siis ma usun, et noh, see võib -olla ei ole küll piisav, aga äkki midagi ikka, äkki mõni otsus tuleb selle tulemusena parem.
Kas te olete näinud, et neist briifidest on kasu olnud, et pärast seda on natukene nagu tõmmatud ennast tagasi või siis osatud paremini oma sõnumit nagu kohale viia, et mida täpselt ikkagi soovitakse teha?
Noh, see briifidel on see kasu, et needsamad poliitikud, kes meedias ise esinevad, et tegelikult noh, nad saavad küsida meie käest otse küsimust, kas see e -valimised ikka on turvalised ja siis me saame sedasama juttu, mida me oleme kogu aeg rääkinud, saame neile lahti rääkida ja nad saavad tegelikult küsida neid küsimusi veel, et noh, aga kuidas ikkagi see asi toimib ja asi me näitame. Ja tegelikult ma usun, et nad ikkagi mingil määral saavad sellise kinnituse, et võib -olla kõik asjad ei ole nii nagu nad arvavad, et mingid asjad ei ole teistmoodi.
Kas e -valimised on turvalised?
Absoluutselt, noh, mis küsimus.
Tegelikult, aga see läheb kokku ka selle meie tänase teemaga, sest siin on poliitikutel olnud mõni aasta tagasi nüüd see aeg lendab viimastel aastatel väga kiiresti, kus sooviti seda, et oleks video teel, autentimine valimistel. See on ka selline üks poliitikute siis unelm või soov olnud, millest praegu küll asja ei ole saanud, aga see on ka siis nagu asi, millele poliitikud enne, kui nad hakkavad välja ütlema avalikult, siis võiks nii -öelda konsulteerida ikkagi.
Ja seal oli, ma mäletan seda kaasust, seal oli see olukord, kus nad tulid selle mõtte veel liiga hilja välja, et seda jällegi tehniliselt oleks saanud kindlasti realiseerida, aga me ei oleks jõudnud seda piisavalt testida. Mis tähendab seda, et noh, me ütlesimegi selgelt välja, et valimistele, kus see oli planeeritav, see oli KOV valimistele jälle, et sinna ei ole mõtet seda teemat sisse panna, et me ei suuda seda selleks ajaks piisavalt turvaliseks teha. Aga iseenesest jah, kui sellised ideed on, eks ju, siis nad kunagi nagu ei kuku iseenesest lauast, laualt maha, vaid me oleme alati valmis nende ideedega nagu kaasa minema, läbi rääkima ja kui siis see on tehtav, piisavalt turvaline, on raha olemas, siis miks mitte, eks ju, kui see teeb midagi paremaks.
See ongi küsimus, et kas see tegelikult ei ole ainult IT -küsimus, et IT -biomeetria tuvastust tänapäeval väga lihtne teha. See on küsimus jällegi protsessis, et millal see tuvastus hakkab, kas see on online streaming sellest kogu aeg, sellest protsessist või on siis kui autenditakse või allkirjastatakse või mis siis saab, kui näiteks kellelgi ei ole kaamerat, kas ta siis ei saagi e -valida või? Et sellised nüansid tulevad tegelikult sisse juba, mis ei ole üldse IT -ga seotud, et.
Kas selliseid briife korraldab ka TEHIK?
Meil käivad briifid läbi klientide rohkem, et meil on ikkagi tugeva kliendid vastas, on see Sotsiaalkindlustusamet sotsiaaltoetuste poole pealt ja asekantslerid ministeeriumis, või siis tervise poole pealt on asekantslerid ministeeriumis ja Terviseamet, Ravimiamet, Tervise Arengu Instituut, et meie suuname oma sõnumeid rohkem läbi oma klientide, et mis on kliendi vajadus ja kuidas seda realiseerida saab ja mis see võimekus seal on, et.
Kui me nüüd oma ajusoppides, mälusoppides rohkem veel kompame, kas on veel näiteid tuua selliseid, kus poliitikud on midagi suurejoonelist välja lubanud, mille peale, no neid ei pea olema isegi nagu realiseerunud lõpuks, aga mille peale teie olete juba ennetavalt mõelnud, et palun ei.
Võib -olla võib tervise või TEHIKu valdkonna poole pealt töötajate registrist hakata pärima, kui palju antud ettevõtte töötajad on vaktsineeritud või mitte, et võib küsida tegelikult, et kui, mis siis on, Margus, kui sa saad teada, et su kahesajast töötajast või kahesaja viiekümnest palju juba on, kuuskümmend kuus protsenti on vaktsineeritud, et mida see teadmine nagu annab sulle, et kas seda on nagu teha vaja mõistlik või mitte?
Aus vastus on, et, et ülejäänud kolmkümmend neli, ma lasen lahti, eks ju, kohe.
Aga millised? Imeliselt infot ei anta sulle.
No just, et juba selle, sellise nimelise infot pole midagi teha, eks ju. Jah,
et need olid siin Covidi aegsed, mõned sellised soovid, et mis käisid laua pealt läbi, et või patsiendi küsimustik, et inimene saab täita ankeedi ja saada aru, kas ta saab tasuta PCR testi või mitte. Et mis probleemi me sellega lahendame, et inimene tasuta testile ja kui me ei tea ükskõik mis testija me selle veebi paneme, siis viie minuti pärast on kõrval õiged vastused, kuidas vastata, et saada tasuta test, et ta nagu ei lahenda otseselt probleemi, et.
Ja noh, Riia praktikas võib -olla selliseid juhtumeid kohe nagu kohe pähe ei tule, sest Riia teenused on ka piisavalt keerulised, noh, X -tee ei ütle ju kellelegi suurt midagi, eks, et mingi asi on, teame, oleme kuulnud, aga noh, mis ta teeb, täpselt ei tea, eks ju. Ja siin nagu poliitikutel ei ole ka väga ambitsioone hakata nüüd rääkima, kuidas X -tee peaks toimima, eks ju.
Sotsiaaltoetus on palju huvitavama valdkonda sekkuda.
Ja, ja noh, kindlasti maksud on huvitav valdkond, eks ju. Ehk siis tegelikult meil on täna ju loogika see, et platvormteenused on Riias, ehk siis see, mille peal kogu see e -riik püsib ja siis juba nii -öelda need äriteenused on tegelikult arendatud IT -majades. Et see siis tähendabki, et IT -majadel on tegelikult just see äriteenuste vaates nagu suurem, suurem kaal ja tõenäoliselt see mõjud on ka suuremad, et jah, ma arvan, et kõigis, kõigis majades ilmselt.
Kas üks mõju meil korra tuli see koroona teema, Covid ka siia sisse, on ka see, et, et TEHIK -u juhina Margus Arm, te astusite siis, kui oli möödunud aasta meil oli kaks tuhat kakskümmend üks detsember ja neid arendusi, mida te just välja tõite, oli, oli tehtud väga palju. Taaskord linna peal räägitakse, et üks teie sellise esimesi otsuseid oli see, et nagu tegite siis nimekirja töötades mitte, et kes oleks vaktsineeritud või mitte, vaid kes on puhanud ja kes ei ole. Ja siis te vaatasite, et see inimene, ta ei ole üldse saanud puhata ja nüüd siis nagu nii -öelda sunniviisiliselt mine puhkama.
Inimest päris sunniviisiliselt, sunniviisiliselt puhkama ei saadetud, aga jah, see oli üks esimesi asja vaadata üle, et kuidas ja kui palju inimesed teevad ületunde ja tööle tundidest vabanemine. Et see ei ole jätkusuutlik, et see periood oli nii pikk olnud, et kuidas hakata sealt välja tulema koos klientidega ikka jällegi ära valideerida, mida me teeme, mida me ei tee, et inimesed, et see oleks jätkusuutlik.
Kas nüüd te olete tagasi selles olukorras, kus on jälle neid ületunde väga palju, sest taas kord see teema, mis meil on läbivalt saates olnud, need peretoetused.
Aga valdkond on vahetunud. Tervise tiim saab poe sai koormuse väiksemaks ja koormus tõusis sotsiaalvaldkonna tiimile, et loodame sellest ka varsti üle saada ja siis vaatame, mis kolmandaks tuleb.
Kas see Riias oli ka niimoodi siis, kui rahvahääletuse teema oli laual, et inimesed nägite, et kuidas nagu ületunde tuleb nii palju ja inimesed tegelikult nad ei suuda oma parimat kvaliteeti tagada oma töös?
No õnneks Riias on need perioodid nagu lühemad olnud, kus on sellised ülekoormused suured. Ehk siis ma ei saa kuidagi võrrelda seda tervisekriisiga. Et seal ikkagi kestis see noh, ma julgen öelda, rahulikult kaks aastat, eks ju. Aga Riias on ikkagi need perioodid olnud ka seesama näite, mis sa tõid, sellised noh, kuni paar -kolm kuud võib -olla. Et peale seda ikkagi inimesed võtavad aja maha ja saavad uuesti ennast nagu taastada. Ja teiseks on see, et meil ei ole ikkagi nii suures mahus siis inimesi taga, et seal on ikkagi konkreetsed tiimid, kes sellega tegelevad, kes selle eest vastutavad ja ja nende peale see koormus suuresti ka langeb. See olukord on pisut teine, jah.
Kui me nüüd kujutame ette, et te arendate uusi e -teenuseid või uusi süsteeme üldse, kas kuidagi neisse saate te proaktiivselt sisse siis luua sellise süsteemi, mis annaks nagu tõesti vabamad käed? Või see lasubki lihtsalt sinna, et, et kui me räägime lihtsalt nii -öelda rahasumma või mingi see protsendi tõstmisest, siis seda saab ka tulevikus väga lihtsalt teha, aga kui me lähme juba detailidesse midagi keerulisemat, siis ennetavalt ei saa IT -süsteeme niimoodi arendada, et neisse saaks mingi see, mingi see uue lahenduse väga, väga lihtsalt sisse viia.
Ma arvan, et sinnapoole annab liikuda, et neid asju saaks kiiremini teha, kas see on nüüd päeva, kahe või nädala või kahe või kuuga. Aga see eeldab jällegi see vanast taakvarast lahtisaamist, investeeringud, et kui me räägime, et meil pensionid makstakse tarkvara pealt välja, mis on tehtud kahe tuhandendal aastatel kuskil. Ja see on üks suur monoliitne tükk, kus on kogu aeg lapp -lappi peale midagi juurde pandud. Sinna on keeruline teha, kui nüüd uuele arhitektuurile üle minna, teha see mikroteenusteks, igal pensioniliigil on ala enam -vähem oma pisikene mikroteenus, mis seda välja maksab ja kui seal sees on vaja muudatust teha või üks selline mikroteenus juurde luua. See kontseptsioon, arhitektuur võiks olla paindlikum ja kiiremini, kiiremini realiseeritav. Aga see eeldab jälle sellist suurt nagu arenguhüpet, et vana platvormi pealt asjad üle kolida, arendada. Samas kui jällegi minna raha küsima, siis öeldakse, aga pensionimaksed toimivad ju, mis seal viga on, et kõik on hästi ju.
Ma ei ütleks, et teine nurk on veel see, et lisaks sellele, mida Margus mainis, et, et kas see tellija oskab ikkagi öelda, et mis tal kümne -viieteistkümne aasta vaates on see koht, mis tema nii -öelda tellitussüsteemis peaks muutuma või peaks olema selline paindlik. Ja ma arvan, et väga täna tellijad ei oska seda öelda, pole kunagi tegelikult väga pikalt osanud ette öelda, mis tähendabki, et me ise võime ju püüda ennustada, mis see võib olla, mis peab olema ehitatud selliselt. Aga noh, üldine kogu IT -mall liigub selle poole, et on lahendused modulaarsed, ehk siis võimalikult vähe on selliseid monoliite, mida kas ei saa arendada või mille arendamine, ümberarendamine on väga keeruline ja kallis.
Oletame, et meie saadet kuulab praegu mõni endine, praegune või tulevane IT -minister. Ehk siis teil on nüüd soov või võimalus tähendab oma soovi väljendada, milline selline potentsiaalne riiklik e -teenus on teie unistus, mida teie ise tahaksite näha, et riik pakuks inimestele e -teenusena just?
See on väga hea küsimus, et ma arvan, et kohe niimoodi laksust veel üks teenus, mis oleks nagu puudu, mina küll ei suuda tuvastada. Et kindlasti mingid asjad võiks olla meil uuesti arendatud, võib -olla kaasaegsemad, eks ju. Sest mingid asjad on meil ikkagi ju päris, päris ammu juba välja arendatud ja nad töötavad tänase päevani, ehk siis töötatud asja ei ole iga kord ju mõtet lõhkuda, ehk sellepärast, et teha uus, on ju. Et pigem ma ütleks IT -ministritele, mul on neid olnud juba seitse, minu ametiajal. Kui veab, siis ma näen ka kaheksanda ära. Et nendega on see võlu, et hästi palju sõltub, milline on eelteadmine IT -st kui valdkonnast üldse. Et on olnud ministreid, kellele selline eelteadmine väga sügav ei ole. Ja samas on ka väga häid spetsialiste olnud minu, minu ametiaja jooksul. Ja kõigil on tegelikult üks sõnum. Suhelge, kui te ei tea täpselt, kuidas asjad toimivad, ehk siis võtke see aeg, küsige, laske endale seletada, mis iganes analüüsid, ülevaated teha ja teie otsused on märksa adekvaatsed peale seda. Et ei pea nagu ujuma uduse, tegelikult see info on olemas, seda infot on võimalik väga kiiresti saada, et ainult küsige, eks ju. Sest me iga kord ei pruugi saada audientsile, kui me, meie seda soovime.
Ma siin, Marguse jutu jätkuks võib -olla mõtleks seda, et Eesti avaliku sektori e -teenused on maailmas number üks. Kas siin on ühte teenust juurde vaja? Kas me peame seda prillikivi lihvima veel, et olla siis veel üks null koma üheksa või kuhu meil ei ole seda väga, et meil on, aga on selliseid valdkondi, kus me oleme tegelikult Euroopa keskmikud, et võib -olla tuleks hoopis sinna fokusseerida. See pool ka järgi, et me nagu lihvime oma seda briljanti lihtsalt kogu aeg, et võib -olla ei näe kõrval, mis toimub, et võib -olla sealtpoolt võiks midagi tulla. Aga mis minu soov võib olla IT -ministrile, mul võib -olla sinnapoole ei olegi nii palju soove. Minul on endal kaks ministrit, et ma pean nendega tegelema, et, et kuidas viia tervise - ja tööministri lauale meie digiteemad, teenused, kuidas sealt nagu arendusi teha või lihtsustada nende valdkonna teenuseid sotsiaalkaitse poole peale. Mina pean IT -sõnumi pigem nendele uutele ministritele siis viima või olemasolevatele. Ja ikkagi võib -olla on suur võit, suurem võit tulemas mingi protsesside ülevaatamisest, et kas see sotsiaalkaitsesüsteem, mis loodi kolmkümmend aastat ja on tänapäeval ära digitaliseeritud, seda edasi digitaliseerida või peaks seal midagi teistmoodi tegema, lihtsustama või kas see pool pigem, et.
Ja ma võib -olla täiendaks veel, et üks asi, mis mulle kindlasti meelde tuleb, mida ma olen ka varem erinevatel esinemistel maininud, on see, et, et me IT -ga oleme ammu juba kahekümne esimeses sajandis, eks ju, ja teeme seda väga hästi. Aga äriteenustega me jätkuvalt istume veel eelmises sajandis. Ja üks näide, mida ma iga päev ise oma tööd tehes näen ja millega kokku puutun, on see, et me jätkuvalt allkirjastame erinevaid dokumente. Ja see allkirjastamise, ma ütleks, maania on tegelikult tulnud sellest pabermaailmast, eks ju. Kuigi täna näiteks kasvõi sama riigitöötajate infoportaali näitel, meil on loodud keskkonnas, kus mingisugust eraldi digiallkirja ei ole vaja tegelikult anda, aga ometigi seda mingite dokumentide puhul tehakse, inertsist ja selle muutmine on märksa keerulisem kui mingi uue süsteemi ehitamine. Ehk siis tegelikult see äri ei ole täna, ma julgen öelda, veel selle IT -maailmale järgi tulnud.
Kas on õigus läheb ka sinna alla mingil määral, et õigusloome ja see protsess? Absoluutselt,
kogu see juriidika pool, eks, et kõik see vaikselt -vaikselt seal kahekümne, kahekümnenda sajandi siis veel istub ja ei ole veel sellesse sajandisse jõudnud otsaga. Et kui me räägime siin järgmisest tiigrihüppest, et siis ma näen, et see on see potentsiaal, mis meil täna on kasutamata, on just selline äriloogika, totaalne nagu ümbervaatamine. Noh, see Margusel on tõenäoliselt näiteid hulgi, eks ju, kuidas sotsiaalsüsteemis, eks, mingid asjad toimivad, sest nad on kogu aeg nii toiminud. Ütleme, protsessis on seitsekümmend inimest ja kui sa nüüd teed ettepaneku, et eks see protsessil lihtsamaks, võtame kolmkümmend inimest välja, eks ju, siis see idee ei lenda mitte kuskile, sest et vastuseis on nii suur, eks ju, sealtpoolt. Et aga tegelikult täna tehnoloogia võimaldab kordades rohkem teha seda riiki mugavamaks, seda elu lihtsamaks, kui osatakse küsida ja tahetakse küsida.
Ühtepidi me tahame minna aina kodanikukesksemaks riigiks, aga kas see on jällegi, et igale inimesele personaalse lahenduse või summa välja arutamine on kallis tegevus rahalises mõttes ka ja infotehnoloogiliselt, et võrrelda, käia ja vaadata ja teha see personaalne pakkumine, sina saad ühe sendi parema kui Margus, et mingi pakkumise, et kas see on seda väärt jällegi lõpuks, et. Need ootused on nii kõrged, ka kasutajate ootused on kõrged, et vaadatakse, kuidas mujal maailmas toimuvad asjad, kuidas Facebook ja suured korporatsioonid teevad ja selgitatakse, et Eesti riik peab samamoodi oma teenuseid pakkuma. Vaatame meie eelarvet.
Need võrdlused on ägedad, eks ju, kui ütleme Eesti riigipilv võrreldakse Amazoniga või, või Google 'i pilvega, noh, et see on kohatu. Arvestades seda, mis investeeringuid on teinud üks või teine pool, eks saab teha. Noh, et me oleme jah jõudnud sellesse seisu, kus meil tegelikult ootused on kliendi poolt väga kõrgeks aetud. Ja tegelikult, kui me vaatame, kui palju Eesti riigis selline ühikukulu on, eks ju, mis on digiriiki panustatud või panustatakse iga -aastaselt, siis see on ikkagi noh, võrreldes teiste riikidega üsna tagasihoidlik.
Nii et kokkuvõtlikult võib öelda seda, et et kuidas me saaksime häid riiklikke e -teenuseid, on see, et nii et kõik osapooled, poliitikud oleksid rahul, et nende lubadused on täidetud, kodanikud oleksid õnnelikud ja tegelikult ka riiklikud IT -majad ei jagaks tööjõupuuduse käes ja Ja pideva stressi all, siis üks selline võtmesõna on, on mulle ei kõrvu suhtlus. Ehk siis me peaks kõik omavahel nagu suhtlema. Nõustute minuga?
Absoluutselt jah, et ja et noh, et poliitikud peaksid vaatama rohkem võib -olla selle poole, et mitte nad ei pea korraldama, et tehke ära palun, vaid et
kuidas saab teha kõige paremal moel, eks ju, ja hea meelega seda infot jagame ja on asju kindlasti, mida saab teha kiiresti ja lõigata nii -öelda neid madalal ripuvaid puuvilju, eks ju. Et ei pea alati ju tegema mitme miljonilisi arendusi selleks, et saada kuskile mingi märk kirja, eks ju.
Head kuulajad, selline oli kriitilise intsidendi järjekordne osa. Ma arvan, et mõni IT -minister pani ka siit kõrva taha midagi või potentsiaalne tulevane IT -minister, teie telefoninumbrid on neil kindlasti olemas, saate kindlasti väga palju telefonikõnesid kohe ka. Ja mul on tegelikult hea meel, et me saime tänases saates teada seda, et see esialgu tundunud see müüt, et kunagi ammu sai teha käibemaksu muudatuse tõesti mõne päevaga ära, siis see tegelikult ei olnud müüt, vaid see vastabki reaalsusele, ehk siis aga samas see ei tähenda, et tänapäeval meile annaks ka kohe süsteemides selliseid muudatusi väga ruttu teha. Saates olid meil külas TEHIK -u juht Margus Arm ja Riia peadirektor Margus Noormaa ja mina olin saatejuht Ronald Liive ning kohtun teiega uuesti juba uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]