Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere tulemast kuulama kriitilise intsidendi podcasti järjekordset osa, mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive ja mul on väga hea meel, et olete taaskord meid oma taskuhäälingu äppidest üles leidnud. Ja te soovite teada saada, mis asi on riigi IT ja kas neis esineb ka kriitilisi intsidente, nii nagu selle saate nimi ütleb. Täna me võtame lahkamiseks ühe teema, mis puudutab meid kõiki, nagu reaalselt meid kõiki, moel või teisel, hoolimata sellest, et kas me ise ka seda teame, et see kuidagi meid mõjutab. Täna on meil saates külas TEHIK -ust uue põlvkonna tervise infosüsteemi teenuste juht Viljar Pallo. Tere!
Ja meie jutu teemaks on selline asi nagu tervise infosüsteem ja siis lõpuks jõuame ka sellise asja juurde nagu siis uus tervise infosüsteem Uptis lühendiga. Aga enne, kui me selle juurde jõuame, siis räägime, ma pean ausalt ütlema, tõdema, et ma kiikasin teie LinkedIni profiili, ma näen, et teil nagu on seos olemas nii selle IT poolega kui ka mõneti tervishoiuga. Kas ja kui palju te olete valmis omaenda tausta avama? Jah,
olen ikka valmis vabama, et tervishoius ma tegelikult töötanud ei ole, aga, aga kogu minu, ütleme, tööelu on olnud seotud tervise valdkonna IT -projektide juhtimisega. Et alates Sotsiaalministeeriumi IT -osakonnast, e -tervise sihtasutusest ja siis peale nende liitmist moodustunud Tervise ja Olen juhtinud siis erinevaid nii -öelda Terviseameti, Ravimiameti kui ka siis tervise infosüsteemiga seotud projekte.
Et päris nii -öelda uus te selles vallas ei ole ja olete nüüd juba aastakümneid siis olnud seotud?
No umbes viisteist aastat.
Kuidas see viisteist aastat on siis kulgenud, kuidas meil tervisealased IT -süsteemid on selle ajaga siis arenenud, edasi arenenud?
Noh, edasiarengut on kindlasti näha, et noh, ütleme see, see ala ise on väga põnev, et väljakutsetest ei jää kunagi puudu ja, ja need infosüsteemid muidugi, mis loodi siin kümme -viisteist aastat tagasi, et see, mida luuakse täna, et see on ikkagi nagu ühe teine maailm juba, et et nüüd me, nüüd me nii -öelda ka uute lahenduste loomisel peame juba ka rohkem siis juba juhinduma ka siis riigi enda antavatest suunistest. Ja, ja see jah, olulise määraga muudab seda, et kuidas, mida me tänapäeval teeme.
Enne kui me jõuame meie tänase saate kõige põhi nagu tuumteemani, siis see tervise infosüsteem, lühendiga TIS, mis asi see on ja mis on see kokkupuude, millest ma varasemalt nagu viitasin, mis igal meil nii -öelda Eestis elaval inimesel siis sellega on?
Tervise infosüsteem on üks väga nii -öelda missioonikriitiline riiklik andmekogu, et kui nii -öelda siis noh, ütleme patsiendile osutatakse teatud tervishoiuteenust, siis seadusest tulenevalt tuleb see tervishoiuteenus dokumenteerida ja see dokumenteeritud tulem tuleb edastada siis tervise infosüsteemi. Ehk siis kogu see nii -öelda tervise info jõuab tervise infosüsteemi, alates siis süsteemi nii -öelda kasutusele võtmisest. Kaks tuhat kaheksa aasta lõpus on tervise infosüsteemi laekunud hinnanguliselt sada miljonit meditsiinidokumenti ja noh, ütleme, et lihtsalt dokumentide kogumine ei ole nii -öelda eesmärk omaette, vaid oluline on see, et keegi neid ka kasutaks, siis lisaks nii -öelda Terviseameti edastamisele on võimalik siis tervise infosüsteemist ka terviseamet kasutada. Ja nii tervishoiutöötajatel, kas siis ennetustegevuse käigus või ka reaalselt ravitöö käigus, samas ka inimestel, ehk siis kui te logite hetkel sisse www .digilugu .ee keskkonda, nii -öelda riiklikusse patsiendiportaali, siis te seal näetegi seda nii -öelda terviseinfot, mis on teie kohta tervise infosüsteemis aetud.
Ja nagu ma sain teie jutust aru, siis aastast kaks tuhat kaheksa alates on see tervise infosüsteem. Kas see tähendab, et sellest ajast alates ongi ta niimoodi, nagu ta siis sai loodud, ta on, või kui palju selliseid jätkuarendusi, edasiarendusi seal selle aja jooksul tehtud on?
No esimene dokument, ta on nagu, ta on dokumendipõhine süsteem, et saadetakse nii -öelda meditsiinidokumente, esimene dokument saadeti kaks tuhat kaheksa aasta detsembris ja, aga selline reaalne nii -öelda live 'i minek oli tegelikult kaks tuhat üheksa aasta alguses. See, kuidas ta on kujunenud, see muidugi suuresti baseerub sellel noh, ütleme tolle aja otsustel, et teatud analüüse selles suunas tehti ka juba seal enne kaks tuhat seitse aastat ja, ja siis oli, ma ütleks, et selline dokumendipõhine ja nagu paber, pabermaailma protsesside põhine nagu vaade nagu igati omal kohal, et ja sellest on ka nagu selle lahenduse nii -öelda arhitektuur kujunenud. Aga loomulikult on siin ajapikku siis loodud kogu aeg nagu uusi teenuseid juurde, et, et küll nii -öelda e -konsultatsioon, et tervishoiutöötajad saaksid nii -öelda konsulteerida teineteist, küll nii -öelda piiriülesed teenused, küll digiregistratuur ja nii edasi, ehk siis nii -öelda ajapikku on kogu aeg uusi teenuseid loodud. Aga me arvestame, et taustal on ikkagi seesama nii -öelda dokumendipõhine süsteem, mis on siis loodud, noh, pärineb ikkagi aastast kaks tuhat kaheksa.
Üks nii -öelda väljend, mida on väga palju viimasel ajal kasutatud IT -süsteemide kohta, eesti keeli taakvara, inglise keeles legacy, kas praegust versiooni TIS -ist niimoodi, nagu te kirjeldasite, et siin on aina pandud peale üks kiht, teine kiht, kolmas kiht, kas seda saab nimetada taakvaraks?
Jah, mõnes mõttes küll, et, et ma ei ütleks, et kogu nii -öelda tervise infosüsteemi, vaid tervise infosüsteemi peal töötab ka uusi nii -öelda uuele arhitektuurile tuginevaid teenuseid. Aga oma nii -öelda sellisest nagu fundamentaalselt olemuselt dokumendipõhine süsteem, siis selles vaates ta tegelikult on küll taakvara. Ehk siis tegelikult on näha, et globaalselt on ikkagi rohkem suund sündmuspõhiste nii -öelda lahenduste kasutuselevõtmise suunas ja selline, ütleme, dokumendipõhised süsteemid tegelikult ei taga enam nagu seda paindlikkust, mida tegelikult nagu tänapäeval süsteemidelt oodataks.
Kas see, et TIS on taakvere, saab kvalifitseerida taakvaraks, on ka toonud kaasa mõningaid kriitilisi intsidente?
Õnneks mitte, et peame ikkagi arvestama, et tegemist on delikaatsete terviseametitega ja terviseamet peavad olema alati kaitstud, ehk siis need kaitsemehhanismid, mis on praegu tervise infosüsteemi puhul rakendatud, siis nad on igati omal kohal ja, ja neid kaitsemehhanisme me plaanime rakendada ka siis uue põlvkonna tervise, tervise infosüsteemi kontekstis.
Kas see tähendab ka nii, nii -öelda lihtlabast asja, kui ehk siis, et need arendajad, kes teil töötavad nende, selle DC ja siis selle uue versiooni kallal, et päris iga nii -öelda suvaline mats tänavalt, kes oskab koodi kirjutada, ei pääse selle koodi kirjutamise juurde?
Noh, arendajatega me oleme loomulikult nii -öelda lepingulistes suhetes, konfidentsiaalsusklauslid ja nii edasi, et aga, aga arendajad ei pääse meil live andmetele ligi. Ehk siis kõik see töö, mida, mis arendajad ära teevad, siis see on kontrollitud ja arendajad ikkagi toimetavad nii -öelda arenduskeskkonna baasil. Ehk siis see tee, et nagu jõuda reaalselt nagu live andmetele ligi, siis sealt on ikkagi nagu pikk, pikk maa selle nimel minna. Ja peale ka live andmed on krüpteeritud, patsiendi info on terviseandmetest eraldatud. Ehk siis see info ei ole üldse tegelikult nagu koos nagu ühes andmebaasis. Ja see tegelikult tagab ka seda, et nagu, et reaalselt nii -öelda seda infot kätte saada, et kes patsient ja tema terviseandmed, siis seda on tegelikult nagu suhteliselt raske teostada.
Kas TIS -is on siis olemas ka need mehhanismid, mis jätavad siis jälje maha sellest, kui keegi, ma just mõtlen hetkel tervishoiutöötajaid, on vaadanud minu kohta tervisega seonduvaid andmeid. Kas see on ka TIS -iga seotud või see on mõni muu teenus teil?
Jah, jäljed jäävad maha ja tegelikult neid jälgi te ise saate ka näha riiklikus patsiendiportaalis. Ehk siis patsiendiportaalis on olemas selline funktsioon nagu logiraamat ja siis kui keegi tervishoiutöötajatest pärib või kasutab teie andmeid, siis logiraamatusse jääb selle kohta jälg. Ehk siis üks uuemaid teenuseid, mis me nii -öelda lansseerisime, oli näiteks Tervise Infosüsteemi andmevaatur. See teenus on noh, nüüd osutunud suhteliselt populaarseks ja, ja ta ka nii -öelda produtseerib suhteliselt palju logikirjaid, aga, aga ta on just nagu selline uus ja ülevaatlikum teenus, sest me ise näeme ka, et see nagu. No tegelikult see logimaailm vajaks ka veel nagu edasiarendamist, et oleks ka nagu veel läbipaistvam, kui, kui ta on seni olnud, et see on ka üks, üks siht meil uue põlvkonna tervise infosüsteemi puhul.
Kas praeguses olemasolevas süsteemis on ka selliseid automaatseid, ma kutsun neid kaitsemehhanismidest, ma ei tea, kas, kas neil on mingine teine nimetus olemas, Mis jälgiks seda, et kui süsteem märkab, et üks kindel tervishoiutöötaja, olgu ta arst või keegi teine, vaatab nüüd ikka kuidagi väga paljude inimeste andmeid, et eks see tundub nagu süsteemile, et, et ta ei saa olla samal ajal nagu tegelenud nii mitme erineva patsiendiga. Kas hetkel on selline süsteem olemas, mis kuskile paneb punase lipukese ja ütleb, et vot siin on mingi asi, mida peaks lähemalt vaatama nüüd?
Selles suunas on, ütleme, arenguruumi. Et teatud lahendus on selle jaoks rakendatud, aga, aga ütleks küll, et, et tahaks, et see oleks nagu veel paremal tasandil, kui, kui ta praegu on.
Aga loetleme siis kõik üles, mis need murekohad praeguse DC -ga on, mida te siis tegelikult hakkate selle uue versiooni Upp -DC -ga parandama?
Kui me hakkasime nüüd Uptise suunas siis nagu põhjalikumalt mõtlema, siis viisime läbi nii -öelda murekohtade probleemide kaalistuse, siis nii -öelda Uptise juhtrühma liikmete seas ja selle käigus tuvastati terve hulk nii -öelda selliseid murekohti, mis vajaksid adresseerimist. Ja need ei olnud üldse nagu ainult sellised nagu tehnilise tasandi murekohad, vaid lõpuks tekkis sealt murekohti erinevatel tasanditel, et näiteks regulatsioonide tasand, ehk siis täna, täna nii -öelda, tänane regulatsioon on jällegi väga nagu selle dokumendipõhise maailma keskne ja ta ei võimalda nii hästi luua nagu uusi paindlikumaid teenuseid, mis tagaksid ka nii -öelda kiirema terviseameti kättesaadavuse. Siis üldse üldine juhtimine, e -tervise juhtimine peaks olema läbipaistvam. Siis protsessid, uute teenuste loomisel tuleb koheselt vaadata, et teenused toetaksid reaalseid kliinilisi protsesse nii -öelda paremini, kui nad on seni teinud. Ehk siis see tähendab, et see teenus nii -öelda sobitub siis paremini spetsialistide nii -öelda kliiniliste protsessidesse, siis ka andmestik, kogu nii -öelda infosemantika, terminoloogia, ka terminite kokkuleppimine, et, et tegelikult see kõik vajab veel tööd. Et kui me vaatame ka näiteks tervise infostime algusaegade peale, väga palju loodi selliseid nagu siseriiklikke loendeid, aga ajapikku saadi aru, et üha rohkem tuleb panustada nii -öelda koostöötusvõimesse ja mitte ka ainult siseriikliku koostöötusvõimesse, vaid ka rahvusvahelisse. Ehk siis üha rohkem rakendatakse rahvusvahelisi kodeeringuid. Ja noh, andmevahetus, andmevahetus on ka selles mõttes probleemi koht, et see dokumendipõhine süsteem, ta väga palju baseerub ka sellistel, ütleme mingi juhu lõpus terviseameti dokumenteerimisel, näiteks tervise infosüsteemis aadetakse palju haigusjuhtumite kokkuvõtteid, nii -öelda epikriisi dokumentidena. Ja see oleneb, et kui pikk see haigusjuht on, et see haigusjuht võib olla lühike, aga samas ta võib olla ka, kesta mitu kuud, seega teatud terviseandmed võivad tervise infosüsteemi jõuda päris hilja, ehk siis terviseandmete liikumine, andmete vahetus peab muutuma nii -öelda senisest kiiremaks. Ja ka üldine tervise infosüsteemi platvorm. Et tahaks, et tervise infosüsteemi platvorm oleks tänasest nii -öelda veel töökindlam, tekiks uusi võimalusi ka patsiendile, ehk siis patsiendi, et patsient ise nii -öelda saaks parema ülevaatena terviseametist, ta saaks paremini enda terviseandmeid nii -öelda hallata ja, ja ka siis paremad võimalused tervishoiutöötajatele. Ehk siis tänased nii -öelda võimalused Terviseametiga tutvumiseks ei ole olnud piisavad, selle jaoks me eelmise aasta lõpus siis nii -öelda saimegi valmis nii -öelda uue teenuse, mis tegelikult seda pilti parendab, mis oli siis andmevaator.
Siin on mitu nii -öelda teemat juba läbi käinud, aga kuidas üldse sellise uue lahenduse, väga olulise lahenduse väljaarendamine siis välja näeb, et kas te, ma saan aru, et te olete sellises üsna algusjärgus, nii -öelda koodi kirjutamisena veel jõutud ei ole? Kas see tähendab seda, et üks hetk saatsite tervishoiuteenuse osutajatele, kiirabidele, haiglatele välja kirja, et kuulge, et vot see päev, see kellaaeg, palun tulge kohale, räägime, te saate kõik südamelt ära puistada, et mis on teie soovid ja tahtmised ja siis me ütleme, et kas me saame neid teha ja kas me saame nende teie soovidega arvestada?
Noh, ütleme nii, et teatud koodi kirjutamist juba käib ka, aga, aga üldiselt see kirjeldus enam -vähem vastab nii -öelda peab paika, et, et kui ma enne mainisin nii -öelda juba läbi viidud nii -öelda murekohtade ja probleemide kaardistust, siis, siis selleks kaasatigi siis erinevaid osapooli, kes saaksid selle osas nii -öelda sõna sekka öelda, et mis on ikkagi tänase, tänase tervise infosüsteemiga need probleemikohad. Ja, ja noh, sellise suure projekti puhul, noh, teda isegi ei saa võib -olla kutsuda projektiks, ta on pigem nagu selline laiapõhine programm nii -öelda. Selle puhul on see eeltegevus kindlasti nagu väga nii -öelda mahukas, et kuidas üldse nagu siis saada aru, et mis on need nii -öelda põletavamad probleemikohad, kuidas neid adresseerida. Kui, kui pikaks see tegevusplaan nagu üldse läheb, et, et, et selle tulemusena siis selle nii -öelda probleemi kaardistuse tulemusena said siis need põletavamad probleemid kirja ja siis selle põhjalt ka lõpuks nii -öelda pandi kirja ka nii -öelda uue põlvkonna tervise infosüsteemi visioon, et kuidas tahetakse siis, siis nende probleemkohtade nagu lahendamise suunas nii -öelda liikuda ja siis see visioon ka sai nii -öelda siis nende osapoolte poolt kinnitatud.
Kas sinna andsid oma panuse ka reaalselt arstid, õed, kiirabidest brigaadijuhid või te võtate ikka nende tervishoiuasutuste juhid ja lähtute sellele, mida juhid teile väljendavad?
Seal. Seal sageli sellised pöördumised võivad minna nii -öelda näiteks teatud haiglate kontaktisikute juurde, kes siis ise saavad seda infot enda asutuse sees siis nii -öelda laiemalt siis kommunikeerida ja seega tegelikult seal võib olla nii -öelda ka reaalsete tervishoiutöötajate tagasisidet juures, ehk siis niimoodi.
Aga see on selline ühekordne, et ükskord küsisite, ootasite seda tagasisidet ja nüüd te sellest lähtuvalt siis hakkate või noh, hakkasite pihta nende arendustöödega ja siis üks hetk kunagi, mis aastal kõik need tööd võiksid valmis saada?
Seda on, seda on keeruline öelda, et kuna tegemist on lihtsalt nii nii -öelda mahuka, mahuka programmiga, et, et kui me ise, ise vaatame siin tehnoloogilisest vaatest, siis tahame tänasest tervise infosüsteemi platvormist nii -öelda lahti saada, Kolida siis uue, uutele nii -öelda arhitektuursetele nõuetele vastava platvormi peale, et, et selle tööga me tahaksime hinnangusid kaks tuhat kakskümmend viis aastaks valmis saada ja ka kogu nii -öelda see andmevahetuse pool jõuda nii -öelda sellise kronolaarsema, kiirema terviseandmete vahetuseni, siis, siis selle juurutamine on ka pikaajaline protsess, et see võib meil siin kesta veel kuni kaks tuhat kakskümmend kaheksa aastani välja, et, et ta lõpuks juurduks, sest et siin tuleb arvestada ka sellega, et Praegu nii -öelda tänane dokumendipõhine andmevahetus on tegelikult nagu terviseasutuste infosüsteemides juba juurdunud ehk siis siin me tahame nüüd teha ülemineku sellele nagu sellisele kronaarsemale sündmuspõhisele andmevahetusele, mis sobituks ka veel paremini nende tööprotsessidega ja see võtab aega ja, ja see lõpuks nagu see üleminek nagu ta ongi nagu ajamahukas protsess. Ja kogus ka see ülejäänud pool, et, et, et kui me, kui ma rääkisin, et sai visiooni, visioneeritud ja subtiivne visioon, no ütleme sellest ajast saati on ikkagi väga palju veel käinud ka veel seda eeltegevust, et panna üldse see nagu struktuur paika, et kuidas, kuidas visiooni nii -öelda lahendama hakatakse, panna paika nii -öelda juhtimisorganid, reaalsed nii -öelda valdkonnad, valdkondade leida valdkonna juhid. Ja vajadusel moodustada ka nende valdkondlikud nõukogud, kes aitavad siis neid valdkondi nii -öelda juhtida, et et selle tegevusega me oleme hetkel nagu suuresti lõppfaasis, aga, aga siit kõrvalt tegelikult nagu teenuste loomine juba käib, et uue nii -öelda paremini skaleeruva platvormi suunas liikumine juba käib. Uptise eesmärke toetava nii -öelda andmevaatori lahendus on juba loodud, see on ka juba paljudes süsteemides juurutatud ja ka näiteks uue, uue nii -öelda terviseportaali projekt on töös, mis pakub ka siis patsiendi jaoks siis selle uue ja võimekama nii -öelda lahenduse.
Ehk siis üleminek uuele Uptisile ei toimu niimoodi, et nüüd on kuupäev pandud paika ja siis sellel päeval näiteks esimene jaanuar kaks tuhat kakskümmend kuus, mis iganes suvaline kuupäev oli see praegu, et siis toimuks muudatus, vaid see hakkab nii -öelda järk -järguliselt tuleb natuke tuleb midagi siit, natuke sealt ja niimoodi siis saab kõik see kokku.
Et ta ei ole kindlasti mingi selline nii -öelda big bang üleminek, et meil on üks kuupäev ja sellest hetkest on need meil Uptis, et vana, vana tervise infosüsteemi viskame minema, et, et ta ongi selline järk -järguline protsess, et, et loome, loome uue teenuse, siis hakatakse seda juurutama, aga samas me samal ajal hoiame ka seda nii -öelda. Varasemat maailma üleval ehk siis, sest et noh, me peame siin ka arvestama sellega, et kui, et me peame neid kahte maailma ka samal ajal nagu ühildama, et, et see, et, et see ei muutuks ka nii -öelda siis tervishoiuasutuste jaoks kuidagi nagu takistuseks, et nii -öelda näiteks, näiteks vanade standardite saadetud terviseandmed versus uute, uue standardi saadetud terviseandmed, ka need peavad olema nii -öelda mõlemad ühildatud. Seega ta ei saagi olla teistsugune protsess kui siis see nagu järk -järguline liikumine.
Ja ma kujutan ette, et te peate ka väga suurt koostööd tervishoiuasutustega tegema, et et tõesti see sama praegune näide, mida te tõite, et päris nii ei saa, et teie otsustate, te teete ja siis nad peavad kõike tegema nii nagu te ütlete.
Ja, ja selles mõttes, et kui ma räägin ka siin sündmuspõhise andmevahetuse juurutamisest, siis esimest, esimeste sündmuspõhiste andmevahetusteenusteni me alles liigume. Meil käesolev aasta on tegelikult selles mõttes oluline aasta, et meil on see aasta planeeritud sellise olulise eeldustegevuste aastana, et saaksid täidetud sellised eeldused, mis on nagu vajalik siis täita sündmuspõhise andmevahetuseks. Ja esimeste nii -öelda laivis olevate teenusteni tahaksime jõuda siis kaks tuhat kakskümmend kolm aastal. Aga me näeme ka selle aasta jooksul, et, et nii kuidas me liigume, siis tuleb jälle nii -öelda uusi, uusi nagu teatud teadmisi juurde, mis võib -olla võivad jälle, jälle vähe ka nagu ajaplaane mõjutada, teatud töid võib -olla juurde tekitada. Aga, aga noh, selle sihi me oleme hetkel nagu endale seadnud ja, ja see nii -öelda esimeste teenuste loomine, mis on plaanis siis kakskümmend kolm aastal, seal seisab siis see nii -öelda tõsisem tööst, koostöö veel siis nagu tervishoiuasutustega ees, et, et, et iga, iga uue teenuse puhul me plaanime siis põhjalikult selle teenusega seotud kliinilise protsessi nii -öelda läbi analüüsida. Koos siis, koostöös siis nagu nii -öelda eriala inimestega ja siis selle põhjal siis nagu vaadata, et kuidas see teenus siis sobituks nendesse nende kliinilistesse protsessidesse.
Sama küsimus või tähendab üks küsimus, mille ma juba küsisin, aga natuke teise nurga alt, et kui ei ole kuupäeva paigas, et millal uus nii -öelda tööle hakkab, kas on kuupäev paigas, millal praegune oma töö lõpetab?
Seda ma enne mainisin, et meil on, meil on hetkel võetud siht, et me saaksime vana tervise infosüsteemi nagu tehnoloogilisest platvormist lahti, ütleme kaks tuhat kakskümmend viis aastaks, et see siht on meil praegu paigas. Et me jõuaksime nii -öelda parema jõudlusega, paremini skaleeruva siis platvormini. Ehk siis me nagu neid tegelikult nagu neid sihte seamegi nagu konkreetsete selliste nagu alameesmärkide kaupa, et, et see eesmärk on meil hetkel paigas. Ja siis, ja siis tegelikult nagu need teenused, mida me loome, need hakkavad suuresti sõltuma siin nagu iga aasta nii -öelda, et, et mis meil siis nagu täpsemalt nagu tööplaani tekib, et aga, aga see tööplaan suuresti ikkagi kujuneb ka selle järgi, mis meil nagu visiooni sai kirja pandud, et ikkagi nii -öelda samm -sammult liigume nii -öelda visiooni täitmise suunas.
Mis me sealt visioonist veel leiame? On seal veel midagi sellist väga -väga huvitavat või kõik ongi huvitav?
Kindlasti on seal palju huvitavat, et, et selle, selle visiooniga on isegi võimalik tutvuda, et selleks tasub minna uptis .ee lehele ja kirjelda lehe lõppu ja seal on jälle dokument selle kohta olemas.
Vaatasin, dokument oli väga pikk, väga mitu lehekülge, mis leheküljelt peaks inimesed selle lahti tegema, kust see kõige põnevam osa algab?
Oleneb, mis, mis valdkond inimesi nagu huvitab, et see visioon on siis jaotatud nelja valdkonna peale, ehk siis inimesele suunatud teenuste valdkond, siis tervisevõrgustikule suunatud, teisele andmekasutajale ja siis ka üldine selline tervise infosüsteemi koosvõime, mille alla kuulub ka siis see läbipaistva juhtimine ja ühtsed terminoloogiad ja kodeeringud ja nii edasi, et, et mis valdkond inimest huvitab? Et saab sisupärast võtta punkti ette ja, ja siis sirvida, ehk siis noh, tooksin näiteks välja inimese valdkonnast uus terviseportaal, mis hakkab ka nii -öelda senisest rohkem siis seadma rõhku mitte enam meditsiinidokumentidele, vaid just terviseandmetele. Ehk siis terviseandmed nii -öelda, terviseandmete visualiseerimisel vaadatakse just, et nagu, et mis on need patsientidepoolsed vajadused just nii -öelda andmete, andmete nagu nägemise osas, et kas oleks vaja nagu mingit, kui on mingid tulemused, mis on näiteks kuidagi nagu normist väljaspool, et kas neid peaks olema kuidagi nagu rohkem rõhutatud. Ehk siis seal kindlasti nagu väga palju rõhutakse nagu sellele. Ja kindlasti ka näiteks nõusolekuteenuse rakendamine, et terviseandmed saaksid üldse rohkem nii -öelda patsiendi enda käsutusse, ehk siis siinkohal on olnud eestvedamine ka Riigi Infosüsteemi Ameti poolt. Me oleme nii -öelda nõusolekuteenusega rakendanud, aga see hetkel ootab veel vähe nii -öelda õigusruumi taga, et tekiks ka õigusruumi tugi, et aga selle, selle mõju on siis see, et et inimesel tekib ise siis oma nõusoleku alusel võimalus teha terviseandmeid kättesaadavaks siis kolmandatele osapooletele. Ehk siis tuleb keegi näiteks ettevõte, kes pakub mingit ägedat lahendust, mis kasutatakse ära selle isiku terviseandmeid, siis on võimalik talle see nõusolek anda, et, et saada siis selle ettevõtte käest ka nagu teatud teenust.
Nagu näiteks kindlustusettevõtted, ma kujutan ette.
Noh, kas nad just kindlustusettevõtted, et.
No ma mõtlen, kui jutt käib nagu tervisekindlustusest, et keegi tahab midagi oma ekstreemspordiala kindlustada, aga kindlustusfirma tahaks teada, et kas inimese tervis üldse võimaldab ekstreemsporti teha, et ehk siis see nagu, et annab justkui selle võimaluse, et nad saavad selle informatsiooni kätte, nad teavad, see informatsioon on tõene ja ehtne, see inimene ei ole seda oma, oma terviseamet nii -öelda välja mõelnud.
No just küll jah, et kõik see, mis on tervise infosüsteemis olemas, et see on ikkagi tervishoiutöötajate poolt siin edastatud, et aga kindlasti meil tekib ka sinna teatud nagu mehhanism ette, et me ei, et kuidas me kontrollime nagu neid lahendusi, mis, mis tulevad tegelikult nagu andmeid küsima, et ikkagi nagu täiesti näiteks ebaturvalised lahendused ei saaks näiteks andmeid võib -olla tarbida, et, et see osa on veel vähe nii -öelda läbimõtlemisel.
See tähendab, et kuidagi peab see, noh, tuleb mingine uus iduettevõte, teeb midagi, et päris, päris nii ei ole, et lihtsalt koer ja kass on loonud ettevõtte ja nemad nüüd tahavad neid andmeid kätte saada, vaid mingi taustakontroll peab olema kuskil, et.
Jah, et mingi taustakontroll sinna kindlasti tekib. Milline see kontroll saab täpsemalt olema, et seda ma siin ei saa hetkel öelda, sest et see on suuresti veel kakskümmend kolm aastat tööplaanis, kus need põhimõtted töötatakse välja. Et kuidas see kontroll hakkab toimuma.
Kuidas UTC arendus siis välja näeb, kui palju inimesi TEHIK -u poolt sellega moel või teisel seotud on ja ka TEHIK -u väliselt tegelikult siis?
Noh, TEHIK on nii -öelda siis IT -kompetentsikeskus ehk siis TEHIK -u käes on siis see nii -öelda, TEHIK esindab siin projektis siis nagu seda tehnilist poolt. TEHIK -us on selle projektiga seotud, no ütleme vähem või rohkem ikkagi, ma ütleks, et kümne -kahekümne inimese vahel. Ehk siis kõik need inimesed, kes on täna panustanud tervise infosüsteemi, siis nemad puutuvad ikkagi rohkemal või vähemal määral kokku ka tervise infosüsteemiga, uue põlvkonna tervise infosüsteemiga. Ja lisaks ka sotsiaalministeerium, haigekassa ehk siis erinevad nii -öelda ka optise visioonis välja toodud nii -öelda valdkonnad, valdkondade juhid nii -öelda, et nemad on siis juba nii -öelda sotsiaalministeeriumi ja, ja haigekassa poole pealt.
Võimalusel kirjeldage nii detailselt kui võimalik, siis kuidas sellise suure projekti, nagu te ütlesite, kallal siis töötamine on, et osapooli on nii väga palju, nagu te just üles loetlesite, et kuidas te leiate selle just õige lahenduse ja et, et te kõik omavahel oleksite just sõbrad ja, ja ei, ei tõmbaks juukseid üksteisel peast välja.
Oleneb, mis tegevusega on nagu täpsemat tegemist, et kui me räägime näiteks tervise, tervise infosüsteemi viimist uuele platvormile, et, et mis on ka osa nii -öelda siis sammudest, siis see on hetkel ikkagi suhteliselt nagu TEHIK 'u käes ja, ja siin on meil taga siis kolm arenduspartnerit, kes tegelikult nagu teevad paralleelselt arendustöid. Ehk siis me teeme kõigi nende arenduspartneritega koostööd, peame iganädalaseid regulaarseid koosolekuid, nii nii -öelda eraldiseisvaid analüüsi koosolekut kui ka ühiseid, ühistel koosolekutel. Arutame nagu neid murekohti, mis puudutavad siis nagu laiemalt kõiki nii -öelda arendajaid. Ja, ja noh, ja siis ma ütleks, et selles osas nagu töö käib nagu täitsa kenasti. Ja, ja siis nad nagu need erinevad ka Uptise visioonist nii -öelda kirjas olevad nii -öelda eesmärgil nagu näiteks ka see parem võimalus tervishoiutöötajale terviseandmete vaatlemiseks, noh nii -öelda andmevaatur või siis ka terviseportaal. Neid, nende, nende projektidega tegelevad veel eraldi nii -öelda alamtiimid, et kus on olemas omaette projektijuht, omaette teenusehaldur, siin on määratud arhitekt ja ka siis nii -öelda arendustiim peal, et pluss teenusega seotud ka rakenduse administraatorid ja nii edasi, et seega noh, ütleme selliste erinevate lõikude peale tüüpiliselt moodustatakse nagu eraldi tiimid, kes nendega tegelevad.
Nagu ma sain aru, siis kogu selle kompoti üks osa on ka uus patsiendiportaal. Et millal siis saavad kõik need, kes tahavad digiloost oma andmeid vaadata või mida iganes nendega teha, et jumal teab, kas meil ehk tuleb veel mingine viirus kunagi, mis meid paneb sellises massis digilukku sisse logima, et aga tõele au andes, digilugu praegu näeb välja nagu üheksakümnendate veebisaite või, või kuidas, mis teie arvamus on?
Noh, praegune digilugu on väga selle dokumendipõhise maailmanägu nii -öelda, et, et seal ongi nagu erinevad sellised menüüpunktid ja nende menüüpunktide alt jõuabki nagu teatud vaadetesse, kus on suuresti nagu näha mingi loetelu dokumentidest, mida avada. Et jah, igati nõus, et ta ei ole enam tänapäevane nii -öelda lahendus ja, ja nagu ma mainisin, siis uus nii -öelda patsiendiportaal seab siis suurema rõhu just terviseandmetele. Ja, ja mis ajaplaanis uue nii -öelda lahendusega liigutakse? Esimene, ütleme esimene etapp lahendusest peaks siis valmima järgmise aasta teiseks pooleks, et hinnanguliselt septembris. Aga selle, noh, selle lahenduse osa on siis suures osas nagu selle funktsionaalsuse nii -öelda üleviimine, mis on tänases patsiendiportaalis nii -öelda ütleme kasulik, et. Ja, ja siis järjest nagu arendatakse funktsioone juurde, et, et üks, üks subtise ka visiooni siht on siis luua ka nii -öelda uusi ja nutikamaid vaateid ja lahendusi ka patsiendile, et, et ka nagu patsiendi enda roll hakkaks ka nagu tegelikult nagu siin tervisesüsteemis nagu rohkem neile tõusma.
Ja kui lõpetuseks küsida, millal on siis see kuupäev, millal see visuaalne osa, millega siis tavalised inimesed, kes tahavad digilugu kasutada, patsiendiportaali kasutada, millal see hakkab kaasaegsem välja nägema?
Kas see ongi järgmise aasta teine pool, et see ongi esimese etapi lõpus, siis tuleb ka uus visuaalne, uus visuaal nii -öelda ka siis laivis püsti, et.
See on juba kuskil paberi peal nii -öelda olemas või noh, digitaalses mõttes olemas, et, et huvilised, kes, kes tahavad näha, milline see hakkab välja nägema, saavad kuskil tutvuda või see on veel selline, et ainult teie majas sees?
Teda on jah prototüübitud, et, et prototüüp on olemas. Kas ja kui palju muudatusi nüüd seal reaalses süsteemis tuleb võrreldes prototüübiga, et seda on hetkel veel raske öelda, et kuna ka sinna järgmise aasta nagu teise pooleli on veel aega piisavalt. Ja kas, kas nüüd tahaks seda nii -öelda laiemalt jagada, et noh, ütleme, et siin on ka, selles projektis on ka nii -öelda vajalikud seotud osapooled on kaasatud, kes peaksid olema kindlasti nagu kursis, et aga kuna selles võib veel tulla muudatusi, siis võib -olla nagu ei tahaks anda ka hetkel nagu valesid signaale, et, et näidata võib -olla midagi, mis lõpuks ei ole nagu see, et mis, milleks, milleks ta nagu reaalselt kujuneb, et.
Suured tänud väga põhjaliku ülevaate eest, selle eest, et milline näeb siis tervise infosüsteem praegu välja ja milline ta hakkab loodetavasti siis lähitulevikus juba välja nägema. Ja ka nii -öelda see taustsüsteem ka, mida, mida siis otseselt tava, nii -öelda kodanikud ei näe, aga süsteem taustal on väga oluline. Põhjaliku ülevaate andis meile TEHIK -ust Viljar Pallo, kelle ametinimetuseks on uue põlvkonna tervise infosüsteemi teenuste juht. Head kuulajad, ma tänan teid kriitilise intsidendi kuulamise eest, mina olin saatejuht Ronald Liive. Kui teil on kommentaare, soove, mida te tahate saates veel kuulata, keda rääkimas, millest rääkimas, siis kommentaarium meilboks on meil avatud ja kohtume uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida. Aitäh.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]