Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere, head kriitilise intsidendi kuulajad, mul on hea meel, et olete taaskord leidnud tee siia podcasti, kus me lahkame erinevaid riigi IT -teemasid, olgu selleks ID -kaart, valimised või näiteks küberturvalisus, mis meil on ka täna teemaks. Mina olen saatejuht Ronald Liive ja ilma pikema sissejuhatuseta hüppame siis tänasesse teemasse sisse. Mul on kaks külalist, on RIA -st, RIA kriisijuht Jaanus Heinsar. Tere!
Ja SMIT -ist on peadirektori asetäitja baasteenuste valdkonnas Einar Laagriküll, tere!
Ja nagu ma ütlesin, täna on teemaks küber -küber -turvalisuse ja sellise nurga alt, et RIA on loonud küberreservi. Esmalt teemegi sellise sissejuhatuse, mis asi see küberreserv on?
No küberreserv on selline nii -öelda kolmetasandiline vabatahtlik võrgustik, kes siis suurema, nii -öelda nagu suurema küberintsidendi korral, kui palutakse RIAlt abi, on võimalus RIA -l siis võtta endale täiendavalt juurde. Ja fookuses on siis vaba tahe. Ja esimene tase on siis RIA enda töötajad. Teine tase on riigi IT -majad ja kolmas tase on Kaitseliidu küberkaitseüksus.
Mis ajendas sellise asja looma?
No eks meil tänane see ohupilt selles kübermaailmas on ju selline, et et me tegelikult ei tea kunagi, kus selline väga tõsine intsident tuleb, et et seetõttu, et tegelikult kui me mõtleme üldse nagu erinevate reservide peale, siis tegelikult on ka nagu kodus on mõistlik neid hoida, meil on olemas, meil on olemas erinevates ettevõtetes mingid reservid, meil on olemas kaitseväel reservid, nii et et selles mõttes, et kui sa natukene mõtled ette, siis kindlasti kui see tegelik olukord tuleb kätte, siis seda on natukene lihtsam lahendada.
Ma ei saa kuidagi üle ega ümber sellest nii -öelda elevandist ruumis ehk siis teadupärast meil käib sõda ühes kohas maailmas siin, meile väga lähedale. Kas nende kahe vahe, kahe sündmuse vahel siis selle sõja puhul ja kriisireservil või vabandust, küberreservil on seos?
Ei, otseselt ei ole. Et sellest, ütleme, küberreservist on räägitud juba, ma arvan, viimased viis aastat. Ja siiamaani on see olnud, hästi palju on jäänud seisma selle tõttu, et pole olnud korralikku rahastust. Ja nüüd viimase aastaga, või ütleme, viimased pooleteist aastaga on tekkinud sinna selline korralik, korralik rahastus taha ja seetõttu on võimalus olnud seda ka natuke kiiremini nagu käivitada ja seda asja lükata tööle. Et kui me räägime siis nagu, kus see raha läheb, et siis on need ikkagi koolitused ja siis õppused.
Kas varasemalt on ka olnud selliseid situatsioone, kus tegelikult oleks seda küberreservi vaja olnud?
Noh, see on muidugi hea küsimus selles mõttes, et, et ütleme, eks ta ju tegelikult, kui meil on olnud RIA -l abi, on olnud vaja või mõnel teisel asutusel, siis ega tegelikult ju ka eelnevalt pole keegi ju keeldunud. Kui me räägime sellest, et kui me selle küberreservi teeme niimoodi metoodiliselt, et me inimesed eelnevalt ette valmistame, siis see annab lihtsalt selle kasu, et kui tegelik kriis on käes, siis me ei pea neid hakkama kriisi alguses koolitama, vaid nad on juba meil nii -öelda poolenisti valmis. Et see lihtsalt, me lihtsalt sellega võidame aega. Et eks siin on erinevad sündmused, on olnud ju kaks tuhat seitseteist aasta ID -kaardi kriis. Siis meil oli siin siuke, ütleme päris korralik intsident oli meil ju MKM -is siin eelmisel aastal.
MKM -i näite põhjal siis ka tegelikult ju abi anti, ehk et oli täitsa konkreetne pöördumine ka SMIT -i poole, kus siis teatud eksperdid liikusid appi ja aitasid seda teemat lahendada. Ilmselt olid teistest asutustest ka, et see ei olnud ainult SMIT.
See MKM -i kaasus vist oli juba kaks aastat tagasi, kui minu mälu ei siis peta mind, et aeg liigub väga kiirelt viimasel ajal ja see vist on tegelikult ka nagu näitab seda, et miks sellist küberreservi vaja on ikkagi. Et neid situatsioone on nii palju, et tõesti hoomata nagu inimesena ka, kes on nagu, olgu selleks mina ajakirjanikuna, kes ma kajastan neid teemasid, tõesti neid situatsiooni, intsidente juhtub alatihti. Aga kas see näitab seda, et meil on siis midagi kehvast, et neid nii palju juhtub? Või me oleme lihtsalt nagu huvitav atraktiivne sihtmärk?
Ma arvan, et võib -olla siin saab Einur saab panna omalt poolt midagi juurde veel, aga aga ma arvan, et lihtsalt me kogu meie, kogu meie ühiskond liigub üha rohkem sellisesse küberruumi ja, ja, ja, ja mida rohkem me siin liigume, siis seda rohkem me peame olema ka seal valmis ja, ja siis, kui me oleme seal rohkem sees, siis paratamatult toimuvad sellega ka natukene rohkem intsidente. Et, et kui meil on, noh toon näite, et kui meil on nagu, kui meil on tänavatel vähe autosid, siis juhtub ka vähe, juhtub autoõnnetusi, et kui meil tuleb autoõnnetusi või nii -öelda tuleb autosid juurde tänavale, siis juhtub ka rohkem autoõnnetusi.
Noh, teine pool on ka võib -olla see teadlikkuse kasv, et kui nüüd mõelda viimase paari kuu peale, siis JOS -i uuendusi tuleb nagu vändrasse ajalaudu, iga, iga nädal praktiliselt on mingi kriitiline auk jälle kuskil ja, ja jälle soovitatakse kõikidel kasutajatel oma seadmeid uuendada, ehk et see näitab ka seda, et niisugune võib -olla avastamise tempo on kasvanud, ilmselt, ilmselgelt inimeste hulk, kes kasutab erinevaid süsteeme, aina kasvab ja noh, nii ongi, et mida rohkem inimesi, seda rohkem toimub ja mida rohkem teadlik oled, s niisugune paratamatu teema natukene ja pluss siis ka see geopoliitiline teema, millele sa sisse tõid enne, et ilmselgelt on teatud osapooltele huvi ka siis leida neid asju ja võib -olla siis ka selle kaudu avastatakse rohkem. Noh, võib järeldada või ma ei tea, kas seal on otseselt teaduslikku põhjendust, ma ei oska tuua, aga, aga vähemalt niisugune isiklikul tasandil tundub, et on seos olemas.
Aga üritame siis tuua nii -öelda näite, millal reserv läheb töösse, millal see rakendatakse, kuidas see nagu välja näeb, astmeliselt siis, et seal oli nii -öelda koosneb kolmest osast, juhtunud midagi analoogset nagu MKM -iga vist oli dokumendiregistrite kaasus, saadi kätte mingit faile, mis, mis siis nagu hakkab toimuma?
Kõigepealt see asi hakkab ikkagi sellest peale, et kui kellelgi on tõsine intsident, siis ta peab kõigepealt oma majas hindama, kas ta saab oma jõududega hakkama. Kui te oma jõududega ei saa hakkama, siis tal on võimalus teha RIA -le abipalve, kas siis mingisuguse asja lahendamiseks, olgu see siis kasvõi mingi lihtsam, keerulisem ülesanne. Ja kõige esimeses etapis läheb appi RIA, meil on endal ju olemas esimene tase, meil on see, seal on kindlad inimesed taga, kes lähevad, vaatavad kohapeal olukorra üle, kui saavad, teevad ise korda. Aga selge on see, et kui see, ütleme, intsident venib selliseks pikaks, võib -olla kestab seal nädalaid, ööpäev läbi, siis noh, RIA oma jõududega ei saa enam hakkama ja, ja sellisel, siis on, tekib võimalus RIA -l teha siis ametiabi palve IT -majadele ja Kaitseliidu kaasamise taotlus Kaitseliidule. Et jah, et ütleme nii, et kõik hakkab peale siis sellest abipalvest, et kui, kui see ETO ei, või, või siis mõni riigiasutus ei soovi abi, ega siis me ka kuhugi appi ei lähe.
Ja ETO siis neile, kes seda lühendit ei tea, on elutähtsa teenuse osutaja.
Ehk siis tanklaketid ja, ja nii edasi, neid näitlejaid
Jah, pangad, kaas -sideettevõtted.
Et nemad saavad nii -öelda panustada enda töötajate näol teile või nemad saavad teid appi kutsuda, kui on jama majas?
Noh, hetkel nad saavad seda nii ja naapidi teha, et, et nad saavad ka sellesse reservi ka ise oma töötajatega hetkel panustada, kui nende, nende nii -öelda töötajad on Kaitseliidu küberkaitseüksuse liikmed. Ja, ja kui on olukord, et neil on abi vaja, siis nad saavad sellest ka abi.
Nii et päris iga suvaline inimene tänavalt, kes võib omada vajaminevat oskusteavet, ei saa tulla appi vähemalt siis selle RIA küberreservi näol, vaid peab nii -öelda olema, kas töötama mõnes riiklikus IT -majas või siis Kaitseliidu siis reservi olema määratud.
Jaa, me RIA kodulehel sellist värbamise ankeeti küll ei tee jah, et ta on ikkagi, me tahame luua sellist, ütleme, sihistatud tugevat reservi, kus on inimesed koolitatud ja, ja siin tuleb ka mängu selline asi nagu konfidentsiaalsuslepe, et me ei saa võtta ka suvalisi inimesi lasta mõne asutuse tundlike andmete juurde, et seetõttu need inimesed peavad ikkagi olema väga kontrollitud, kes lähevad appi.
Nii et näiteks kui kasvõi võtta suvaline näide, tuli pähe, Nortal teeb Eesti riigiga väga palju koostööd, siis ainus moodus, kuidas nende mõni töötaja saaks panustada, siis ongi läbi Kaitseliidu. Kui ta kuulub sinna, siis. No ta
võib ka alati me juurde tööle tulla, selles mõttes, et see võimalus on alati olemas.
Jah, kuulsid on Nortali inimesed, SMIT pakub tööd, jah.
No ma arvan, et kõik riigi IT asutused pakuvad tööd, kui on pädev inimene.
Et seal on lihtsalt see, see noh ütleme see olukord tuleb siin mängu, et me, kui me kutsume appi, siis me kutsume ametiabi või vabandust halduskoostöö seadustiku alusel, mis tähendab seda, et me saame kutsuda nii -öelda appi teist ametiasutust, et me ei saa kutsuda teist eraettevõtet appi selle seaduse alusel, et see paneb need nii -öelda sellised ütleme õiguslikud piirangud, miks täna nad saavad tulla ainult Kaitseliidu küberkaitseüksuse kaudu. Aga ma ei välista seda, et ütleme tulevikus võibolla tuleb seda kuidagi teistmoodi üles ehitada ja võibolla tõesti on see hea motivaator minna näiteks tööle hoopis SMIT -i.
Aga kuidas üldse, ühesõnaga, on need IT -majad, nemad annavad kuidagi oma inimesi üles, nad ise kandideerivad või ütlevad, et mina olen see huvitatud osapoole. Kui palju neid inimesi on?
No nagu igasuguste reservide puhul me üldiselt ei räägi nendest numbritest, kes seal on.
Ilmselgelt ei ütle ka, et milline nende oskusteave on ehk siis, et ründaja teaks, et mida siis nagu nüüd sihtida.
Et seda ka me ei ütle, aga, aga kui me räägime üldreservist, siis tegelikult, kui me vaatame, palju meil IT -majades töötavad inimesi ja korrutame selle kuuega või noh, ühesõnaga, et siis kõik IT -majad, siis see ongi meie üldnumber, mille seest me saame valida, kui inimene ise tahab, kui sellel hetkel asutusel on võimalik teda anda ja, ja kui teda on ka nagu tegelikult vaja.
Ma tookski nüüd natuke rohkem SMIT -i siia vestlusesse sisse, et kuidas teie poolt vaates see välja nägi, kui paljud inimesed üldse olid sellest huvitatud, et nad võiksid sellel reservis olla, kas oli niimoodi, et kohe käed tõusid või oli, et mõni üksik ja siis teised on, no me vaatame ära, mis sellega saab ja siis võib olla. No
ütleme nii, et päris, päris ausalt ära rääkides, siis praegusel hetkel noh käte merd ei olnud, et me hetkel ütleme tegelikkuses on ju see, et kui see kriis tuleb, siis sa vaatad selle kriisi iseloomule peale, et noh, see, kui mul on inimene üles antud, et noh, ma võin anda ülesse kõik oma enda üksuse sada nelikümmend inimest või siis või siis kogu asutuse kolmsada seitsekümmend inimest, et aga noh, see lõppkokkuvõttes olenebki sellest kriisi iseloomust, mida on parasjagu vaja teha. Ja noh, nende kätepaar ei pruugi tähendada, et neid inimesi kõiki on appi vaja, et see, see tuleb sel hetkel, kui kriis on, tuleb läbi rääkida, kui öeldakse, et on vaja viite tehnikut või on viite süsteemi administraatorit vaja või viite arendajat vaja, siis vastavalt sellele või on kümmet vaja, noh siis vastavalt sellele tegelikult saame me ju ka prioritiseerida seda suunamist, ehk et hetkel see hulk, kelle me oleme üles andnud, ei ole see hulk, kellega me tegelikult aidata saame, et ma arvan, et me suudame aidata palju laiemalt, kui see on vajalik. Aga kas see, ja
aga kas siis ei ole natukene hilja juba, et kui see situatsioon on käes ja peab nagu kohe kiirelt hakkama otsustama, et, et mida ja keda ja kuidas ja mida, et, et kui oleks see nimekiri juba olemas, et meil on siin Marid ja Katid ja kes iganes ja nemad kõik on valmis sinna minema ja te teate, et nad on seda öelnud, võib -olla nad on öelnud, et okei, et ma päris öösel ei taha tulla ja nädalavahetusel ka mitte, aga noh, muidu ma ikka väga tuleks. No
ütleme noh, minu seisukohalt on see, et see kompetentsi vajadus, et noh, tüüpiliselt keeruliseks läheb see selle koha peale, et kui sul ühel asutusel kasutatakse ühte tehnoloogilist PINU või STACK -i ja teisel kasutatakse teistsugust, siis nüüd on küsimus, et kas see kompetents, et mul on võrgu inimene näiteks, toon paralleeli, on ju. Et kas ta nüüd oskab Uniperi seadmeid hallata, oskab ta mingisugust muud muu tootja seadet nüüd seal aidata ümber seadistada, et noh seal hakkab nagu mängima see asi, pluss siis ka kõik need haldusvahendid ja kõik muu keerukus, ehk et ta ei ole päris niimoodi, et et ma annan listi või ütleme nimekirja siis kogu oma inimeste hulgast. See eeldab seda, et ma pean suutma ka siis tänasel hetkel väga tehnoloogiliselt täpselt öelda ka, et mida ta oskab teha, kui tehnilise detailini, sest noh praegusel hetkel, kui me nagu, ma ei tea, kas me võime seda jagada või ei või, eks see pärast ütle, kas lõikame välja, on ju. Et tänasel hetkel me anname ikkagi hästi üldise kirjelduse alusel, ütleme, et mul on võrgu inimene sisuliselt, et noh, et võrgu poole pealt mina lähtusin sellest, et ma annan võimalikult pädevad inimesed, aga võib -olla sellel kriisihetkel on vaja töökäsi hoopis, kes nii -öelda viskavad seda koormat ümber, on ju, ei ole otseselt vaja arhitekti tasemel inimest, aga on vaja võib -olla hoopis siukest keskmist admini tasemel inimest. Ja, ja noh, sealt tulebki see asi mängu, et mina täna lähtusin jah puhtalt sellest, et ma annan nagu kõige pädevamad inimesed sinna, keda me teame, kellest on siis nagu mõtte ja analüüsi faasis nagu kõige rohkem abi, et ma ei, ma ei rivistanud kõiki ülesse nagu põhimõtteliselt. Aga see, kui sa küsid, et kas me, kas see on hilja, ma arvan, et ei ole hilja, sest see ametiabi palve ja kogu see protsess on nagunii selline, et tuleb see kõne sisse, siis meil on sisuliselt noh, tegelikult on meil kakskümmend neli tundi aega vastata vist või kaua umbes jah, täpselt kakskümmend neli tundi. Et noh päriselt see käib ikkagi ma arvan operatiivsemalt. Nii et me suudame ka siis välja vilistada, sest meil oma teenused on samamoodi, et kui mul võib juhtuda iga kell need asjad, et ma pean olema nagunii enda maja pärast juba valmis reageerima suvalisel hetkel väga erineva siis aktiivsusastmega või või siis tulema välja kas siis kriisi lahendama või ma ei tea piiril kontrolli taastama või mida iganes, sest noh meil see haldusala spetsiifikast tulenevalt ma ei saa mängida sellele, et noh teeme nädala aja pärast onju. Et kui ikkagi poliitikud otsustavad ühtemoodi, siis me peame jooksma hakkama ja väga kiiresti.
Esmalt, kui RIA ise ei saa hakkama, lähete küsite abi ja siis nii nagu just sai kirjeldatud, abi tulebki siis, kui on nii -öelda mõne IT -maja juht või siis selle IT -maja noh, see inimene, kes vastutab siis selle küberreservi ees, tema on otsustanud, et kes ja kui palju meil üldse läheb. Et jah, prognoosimine on ka nagu tänamatu töö, aga kuidas te prognoosite, et kui, kui neid palveid hakkab teilt RIA hakkab välja saatma, et kuidas neile vastatakse? Kas te eeldate, et nagu kõik alati vastavad ja tuleb väga palju neid sooviavaldusi või, või kuidas te prognoosite?
No tegelikult ju on nii, et kõigepealt hindab RIA üldse, et kas see abivajadus on kuidagi põhjendatud, et kas sellel on selline ühiskondlik mõju, et sellele peab avalik sektor minema appi. Kui on olemas, kui tal puudub ühiskondlik mõju ja seda teenust on võimalik osta lihtsalt turult, siis, siis ei lähe RIA appi ja ütleb, et lihtsalt ja ostke see, see asi kuskilt turult, kes teil nii -öelda siin asjad korda teeb, et me vaatame seda ka. See
kehtib siis nende etode puhul, nende tanklate niimoodi puhul, aga kui on teine IT -maja, kes on nagu hädas, kas see kehtib ka nende puhul?
No selles mõttes, et ütleme, et, et noh, tegelikult meil täna ju ka võib üks IT -maja peoduda ju otse teise IT -maja poole, et see ei ole ka kuidagi ju, noh, nii -öelda keelatud. Et ei, noh ütleme niimoodi, et ega noh me noh selles mõttes, et noh loomulikult me hindame seda, aga ma arvan, et et kui üks IT -maja, kes on oma olukorra ära hinnanud ja kellel on endal piisavalt selliseid nii -öelda ütleme selliseid inimesi, kes teevad neid selliseid võib -olla noh lihtsamaid tööülesandeid, siis kui ta meile juba teeb abipalve, siis asi on ikka väga tõsine. Et et ma arvan, et keegi ei tee seda kergekäeliselt, nii et me peame ma ei tea siin kümneid lükkama tagasi noh, et ma ei usu, et see nii on. No
eesmärk ilmselt ei ole see, et aasta lõpus, kui on tähtajad tulemas, on ju, et siis kõik hakkavad abipalveid tegema ja loodavad, et siis tuleb kuskilt teisest IT -majast keegi appi ja aitab mul seda tänase või selle aasta eesmärki täita, on ju, et noh, et see ei ole see eesmärk.
Nojah, et tundus, et meil on vaja siin niimoodi kolmsada arvutit veel aasta lõpus ära installeerida, et kuule, et äkki keegi tuleb appi, teeb meil ära, on ju, et. See saab
tasuta ka kusjuures veel, on ju, et jube äge.
Ja, ja, et see, see peab ikkagi vaatama, et tal oleks ikkagi nagu selline ühiskondlik mõju ka, et ja kui ma veel korraks tuleks tagasi selle juurde, et, et noh kes seal reserviliikmed peavad olema, kas nad on nagu kõik või siis mingi kitsam ring, siis selles mõttes minu arust see on, see ongi iga, nii -öelda iga asutuse enda otsustada, kelle ta sinna suunab ja ta peab olema ikkagi selles mõttes kooskõlas selle, selle, selle noh tänase ohupildiga, mis meil riigis on. Ja me peame mõtlema ka selle peale, et on mingid ülesanded, mida me saame väga selle inimese, selle kriisi alguses väga nagu kergelt ette valmistada, et noh, ma ei tea, vii see arvuti sinna, noh, paneme hindlust peale, aga on mingid keerukamad ülesanded, mille ettevalmistus võtab aega nädalaid. Ja vot nende inimestega me peame tegelema rohkem eelnevalt, et kui see kriis tuleb, siis meil lihtsalt seda nädalat ei ole enam aega. Et noh, see on see loogika. Aga kui nüüd korraks hüpata tagasi selle Fogtoobis toimuva küberõppuse juurde, siis tegelikult seal meil oligi erinevaid ülesandeid, et meil oli ka selliseid ülesanded, kus oligi vaja lihtsalt viia üks arvuti, viia ühest kohast teise, kus oli vaja lihtsalt käsi. Ja see ei nõua väga palju ettevalmistust, kui, kui noh, ütleme ainult seda, et sa tuled kohale.
Aga räägimegi selle õppuse natuke rohkem lahti, et siin varsti juba saab mitu kuud sellest, millal see toimus, aeg lendab, Põhja -Eesti Regionaalhaiglas toimus selline situatsioon, mis tegelikult võib ka reaalelus siis olla, et palun kirjeldage see detailselt lahti.
No nii -öelda selles mõttes, et tegemist oli siis selline küberintsidendi, lunavara intsidendiga, kus siis väga suures, väga suures mahus krüpteeriti arvutid ära, sealhulgas andmebaasid ja sealhulgas ka see, see nii -öelda andmebaaside taastamise taristu oli häiritud. Mis tähendas seda, et me pidime, meil oli nagu ütleme kolm tööliini oli, meil oli üks tööliin oli siis see, et kes vahetas arvutid välja. Siis oli meie teine tööliin oli, kes siis taastas neid andmebaase nii -öelda sellele uuele virtualiseerimiskeskkonnale, mis enam siis ei saanud olla selle, selle eto juures ja siis kolmas tööliin oli siis see, kes siis seda küberkriminalistikat tegi ehk siis seda forensic 'ut, et kes siis analüüsis täpselt läbi, et mis seal siis on. Ja kui sa küsid, et kuidas see läks, noh, ma ütlen, et see läks väga hästi, et meie kõik suuremad ülesanded, mis me seal tahtsime läbi testida, me saime läbi testitud. Meil ei tulnud väga suuri tõrkeid, meil, meil tuli välja see, kui oluline on konfidentsiaalsuslepe, sellepärast et kui me käime haiglas kohal, seal on ikkagi tegelikud inimesed ja nagu tegelikult haiged. Sa ei saa sinna suvalist inimest lasta haigete vahel arvutit vahetama, et noh, see on selline oluline õppe nüüd. Mis on oluline kindlasti on see, et mis iganes kriisi, iganes kriisi lahendamise puhul sa pead olema äärmiselt paindlik. Meil näiteks üks inimene võttis oma lapse kaasa, et tegelikus olukorras, kui meil on näiteks ütleme, meil on mingi kindel ekspert riigi peale, kes oskab seda ainult ühte asja, mida meil on vaja, ja ta ütleb, et aga ta ei saa tulla, sest tal on laps, et noh, mis me siis teeme, kas me ütleme, et ei, me ei taha sind, et me siis ootame edasi. Või, või ütleme, et äkki sa ikkagi tuled koos lapsega. Siis oluline on alati see, et sa pead läbi mõtlema selle, et inimesed saavad puhata, inimesed saavad süüa. See on nagu see asi, mis tegelikult, tegelikult toimub igas kriisis, et kui seal hakkab asi lonkama, siis see motivatsioon kukub ikka kiiresti ära. Et noh, sellised asjad, mis seal minu arust tulid väga hästi välja, kogu, kogu logistika, kuidas inimesed kohale saavad, see, kõik see pool, kuidas nad välja näevad, millised riietused nende seljas on, kõik see oli ju vaja. Kuna me tegime seda esimest korda nii suurel mahul, siis oli see vaja lihtsalt läbi testida.
Olles kajastanud küberõppuseid ja mõnel üksikul ise ka osalenud, siis mulle nagu ei meenu, et Eestis väga oleks selliseid õppuseid korraldatud, mis oleks nii füüsiliselt, nii -öelda päris füüsilisse maailma siis läinud ja ongi nii, et me nüüd lähme sinna haiglahoone, asjame, nüüd käime seal ringi, me nüüd tõstame seda siia -sinna ja kõik sellist asja, et kas, kas on nagu sellist varem toimunud siis? Ma ei mõtle siis jah küberreservi raames, vaid üldiselt.
Ma ei tea, sa äkki oskad Einale kommenteerida, aga minu teada ei ole sellises mahus varem toimunud, et me ikkagi päris -päris läheme kohale haigete vahele, et me ikkagi päriselt käime laboris ringi ja vaatame laboriarvuteid, kus teevad inimesed tööd. No
asutusteüleselt ma nüüd ka ütleme sellist sarnast asja ei tea, ma tean, et erinevad, ma tean, et Tallinna Ülikool näiteks on teinud või Tehnikaülikool on teinud siis, kus nad panid ka füüsiliselt pandi üle maja mingisugused väikesed Raspberry PI -d pandi võrku mingisugust probleeme tekitama ja siis lasti tehnilisel personalil siis otsida, et kus, mis on, miks on ja mis toimub, on ju, et noh, mingeid siukseid asju on kindlasti tehtud. Ja, ja ma tean ka, et Telia teeb täitsa nagu reaalselt taaste, taasteõppusi ja nii edasi, on ju, aga, aga, et kas nüüd nagu üle asutuste, jah, siukese füüsilise tegevusega ei oska öelda, lauaõppusi kindlasti.
Jah, ja ütleme neid noh erinevaid lauaõppusi on tehtud palju, aga just see, et tihtilugu need pudelikaelad tulevadki välja siis, kui sa nagu tegelikult lähed kohale, et kas see buss ikkagi nagu sõidab, kas see buss tuleb kohale, kas see buss on piisav suurusega, kas inimene läheb ise kohale, kust ta oma auto pargib, kes selle parkimispileti kinni maksab. Kõik need asjad tuleb siis ju läbi mõelda, mille peale sa tegelikult üldjuhul lauaõppusel väga detaili ei lähe.
Noh, võib -olla ka see, et ütleme, mis, mis selle õppuse puhul noh, minu jaoks oli üllatus, mina sain selle ametiabi valve siis on ju, et kui ma olin läbi mõelnud need kompetentsilõigud, et kes meil on sinna nagu määratud või, või keda me siis nagu vajadusel saame siis kaasata, noh, siis see, mida küsiti, oli hoopis midagi muud, nii et noh, ma pidin ka leiutama hakkama, et okei, et kust ma selle venna siis saan või, või kes see siis läheb sinna kohale, et noh, see konkreetne spetsiifiline kompetentsilõik oli lihtsalt minu jaoks noh, reservi mõttes ei oln Kaetud, aga noh, leidsime lahenduse ja, ja tegime ära, on ju, et selles mõttes ei ole probleemi, lihtsalt oli, oli natuke teisest osakonnast üks teine inimene on ju vaja saata, et.
Ja palju SMIT -ikaid läks siis sinna?
No küsiti konkreetselt ühte inimest, nii et läks üks.
Meil oli selles mõttes haiglaga oli nagu ees see piirang, et kuna seal tegelikult ju toimis ikkagi nagu nii plaaniline kui erakorraline ravi, et siis me ei saanud sinna minna nagu nii, et me läheme sinna sadade kaupa sisse, et meil oli kokku lepitud, et meil tuleb igast IT -majast üks inimene. Nagu tegelikult hoiatasime ka õppuse raames ette, et millal me selle abi, noh, ametiabi palve teeme, et meil ei olnud selles mõttes nagu selline stressitest ta nagu ei olnud, et ja, ja noh, Kaitseliidus siis me leppisime kokku, et sealt tuli siis seitse inimest, et siis, et noh, see oli see, noh, selline maht, millega siis haigla suutis ära opereerida. Kuidas
te üldse haigla sellega nõusse saite või oli haigla see ise, kes pakkus välja, et kuulge, et meil, me tahaks mingit sellist õppust, sest tegelikult see, need lunavararünnakud, mis selle õppuse üks osa oli, et seda on ju mujal maailmas väga palju haiglas, haiglatega juhtunud. Eestis minu teada jah, seni veel vist seal niimoodi tõsiselt ei ole, perearstikeskustes on see, need lunavararünnakud küll käinud sees, aga, aga vist mitte haiglates, ma tahaks loota.
Ütleme nii, et meil partneri leidmine läks üle ootuste lihtsalt. Et, et noh ilmselt PERH oli sedavõrd suur asutus ja nägi sellel enda jaoks ikkagi väga suurt väärtust, et see just nii -öelda asi tehakse nende juures ja tegelikult selle õppuse raames nad ei olnud ju mitte PERH, nad olid Loode -Liivimaa suurhaigla. Ja, ja, ja korraks vist nad paar päeva võtsid mõtlemisaega, aga siis tuli see jah ikkagi väga kiiresti.
Minu teada neil on ajaloos ka mingisugused, küll mitte krüpto, krüpto asjad, aga neil on mingeid muid muresid olnud, mis ilmselgelt motiveerivad, võib -olla ka katsetavad.
Ja, ja noh, haigla PERH on nii suur, et ta ju pakub ka, nagu ise pakub teenust näiteks sellele Järvamaa haiglale, et kogu see Järvamaa haigla IT ju on see, see PERH seda teeb, onju, et neil on ka, nad ei ole ju noh, ainult siin, siin noh, Põhja -Eestis.
Ja millise õppuse tagasiside on olnud neilt osalejatelt, haiglat endalt ja noh, kogu kõik see logistika pool ka, et kas kõik jäid väga rahule, kümme palli kümnest või viis palli viiest või oli selliseid kohti ka, kus te nägite, et noh, et vot see läks ikka aia taha.
No me natuke, ütleme nii, et lõpuni me ei saanud mängida läbi seda andmebaaside taastamist, sellepärast et seal tekkisid mingite õigustega mingid probleemid. Ja, ja, ja, ja nii -öelda kuna meie, see, see, meie, see partner CR14, kes meile selle virtualiseerimisruumi tegi, ei olnud nagu õppuse osaline, vaid oli lihtsalt meie lepinguline partner, siis nad ei, noh, nii -öelda nad ei suutnud sellel hetkel nii kiiresti ja nii operatiivselt seda asja ära lahendada, nii et meil lihtsalt sai enne päev otsa. Aga me, aga me, noh, jõudsime poole peale ja, et võib -olla see oli nagu ainuke selline, noh, kitsas koht. Samas kõik muud ülesanded minu arust olid enam -vähem.
Ehk siis Loode -Liivimaa haigla ei saanud oma teenuseid korda tegelikult.
No me päeva lõpuks leppisime, et me saime ikkagi tööle, aga, aga nii. Aga see
Aga tegelikult, mida me saime aru, millest me saime aru selle õppuse tulemusena, et võib -olla peaks olema ka RIA -l selline mobiilne virtualiseerimiskeskkond, kus siis on võimalus, kas siis panna, ta noh tegelikult võib -olla ei peagi tänapäeva interneti kiiruste juures enam olema noh nii -öelda nagu noh väga mobiilne, et ta võib ka olla kuskil lihtsalt võrgus. Aga kus saavad siis erinevad eetod oma asju, kas siis testida, kas siis õppuse raames testida, koolitusi seal läbi viia või siis tegelikus kriisis seda kasutada oma taastefailide käivitamisel.
Ehkki siin see mõttekoht on ka see, et noh uued printsiibid, infrakoodina, igast muud asjad, et kui sa need võtad kasutusele, siis ka taastamised on oluliselt teistsugused ja lihtsamad, et et aga noh see võib -olla on palju tahta.
Aga aga jah, ma olen sellega nõus, et ütleme õppuse, ütleme selle jaoks me õppusi teemegi, et igal õppusel on oma oma noh järelmid, mille alusel siis tuleb õppude teha nii -öelda neid noh korrektiive, erinevaid korrektiive.
Ja millal järgmine õppus plaanis on või kuidas teil üldse nende õppustega on, et kas hakkab iga aasta olema üks või kaks või toimub ka mingeid koolitusi, lihtsalt seminare?
No koolitusi toimub meil siin juba see aasta on vist toimunud juba mitu tükki küberreservi liikmetele, et, et neid õppusi me planeerime teha iga aasta ikkagi vähemalt ühe,
-olla ka kaks. Noh, ilmselt see sõltubki sellest, kui suurelt me ette võtame, et võib -olla me järgmise teeme, teeme sellises mõttes, et me teemegi nagu noh, aja peale, et me vaatamegi, teeme abi, teeme palve, vaatame, kes esimeseni kohale jõuab, et, et võib -olla teeme hoopis teistmoodi, nagu ehitame selle ülesse. Ja et paljuski sõltub see sellest nagu rahastusest, et eks see kogu see koolituste, õppuste maailm ikkagi on paratamatult natuke maksab, on ju, et, et me ei saa seda ju päris tasuta teha, et siis me nii -öelda nagu pidevalt näeme selle, nii -öelda nagu selle üle vaeva, et me saaksime neid rahasid ja, ja kui meil need rahad tulevad, siis me kohe ka seda, selle asja paneme tööle jälle, natuke kiiremini.
See rahastuse teema haakub meie üle -eelmise saatega, kui ma nüüd ei eksi, nii et me loodame, et siis poliitikud kuulavad ka seda saadet ja saavad aru, et selline, selline küberreserv, mis ma tegelikult saan aru, et on maailmas ainulaadne või on mujal kuskil maailmas ka sellist olemas, et see on asi, mida tasub rahastada.
No mina ei julge seda nüüd öelda, et see päris ainulaadne on, aga, aga, aga ma arvan, et kindlasti üks ainulaadsetest küll, et teda on, neid ei ole väga palju sellisel kujul tehtud. No
see on ilmselt nii, et valmistu halvimaks, siis on pärast kergem on ju, et see jah, et kui sa oled kriisiks valmis, siis üldiselt kipuvad need sust mööda minema.
Ja, ja, ja, ja noh, tihtilugu ongi see, et kui sa teed mingisuguse kriisi reguleerimise raha või kogu sellise raha paned nagu hakkama, siis sa paratamatult pead arvestama, et mingi raha sa sellest kirjutad nagu korstnasse, et sa ei saa seda tagasi, et sul seda kriisi ei tule.
Ehk ma arvan, et sa investeerid, ärme ütle, et sa korstnasse paned, see kõlab valesti, pigem sa investeerid ja, ja jumal tänatud, et see situatsioon ei juhtunud, aga su valmisolek vähemalt oli tagatud ka selleks keerulisemaks olukorraks.
Ja ja noh, ega sa tegelikult ju jah, selles mõttes ma olen sinuga väga nõus, et tegelikult see, kuidas sa nagu investeerinud, sa tegelikult ei saa kunagi teada, kui sa selle tõttu mingi kriisi ära hoiad, et võib -olla selle tõttu sul nagu ei tulnudki kriisi või see juba lahendati väga nagu madalal tasemel lahendati ära.
Need seminarid või koolitused, mis on juba toimunud, et mis, mida seal on inimestele õpetatud?
No ütleme tänase, nii -öelda nagu noh tänane ohupilt ütleb meile seda, et me peaks esimeses laines õpetama ründe, ründevõimekuse tõrjumist või ründetõrjumise võimekust tähendab. Ja me oleme praegu keskendunud ikkagi sellisele hästi palju nendele noh ehk siis küberkriminalistikakoolitustele. Et ja ma ei tea, et isegi SMIT -ist vist on seal ju mõned inimesed olnud minu arust.
On, on, isegi see nädal on minu teada. Jah,
Nii, aga seletame nüüd siis lahti, sest et ma ütlen ausalt. Jah, need sõnad midagi ütlevad mulle, aga mina ei saa midagi aru. Ma eeldan, et saatekuulaja ka väga hästi ei saa aru, et mida te mõtletegi selle all. Et
mis asi on forensiks ja mis asi on küberkriminalistika, et noh, tegelikult on see ikkagi, ütleme, ma ei tea, võib -olla sina oskad, Einar, siin paremini öelda, mis see on, aga ta on ikkagi see, et kui sa lähed kohapeale, siis sa vaatad, mis tõendid sul seal on, sa teed analüüsid, sa võtad sellest nii -öelda mingid pildid. Noh, täpselt samamoodi nagu käivad politsei, kriminalistid käivad kohapeal.
Et teed tšello kolmsi tööd lihtsalt teed arvutisüsteemides ja üritad aru saada, mis toimub, kas keegi istub sul sees, on sul mingi paha pahavara kallal, on sul keegi muu osapool teeb mingisuguseid tegevusi, ehk et sa otsid siis seda sisuliselt jah, neid jälgi siis süsteemidest ja üritad tuvastada, mis tehti. See on see forensic.
Ja, ja sa otsid neid jälgi niimoodi, et sa ise oma jala, oma jalajälgedega seda sinna nagu peale ei astu. Et samamoodi nagu teeb, teevad need politsei omad, et sa ikkagi pead vaatama, et sa midagi ära ei riku.
Ehk siis logidest oleks nähtav ainult siis nende IP -d, kes ründasid, aga et sa endast ei jätaks sinna kuidagi IP -d maha?
No võib -olla isegi mitte IP -s ei ole küsimus, vaid et kui sul keegi noh pahalane on sees, siis sul on ju teine pool on ka see, et et mitte teda ära ehmatada, ehk et sest tüüpiliselt kui mingi mingi väga sihitud rünnak on, siis kiputakse ka oma jälgi kustutama, ehk et sa pead nagu seda tegema hästi ettevaatlikult, hästi läbimõeldult ja et et sa saaksid selle info kätte, mis seal toimub. Sest kui see pahalane näiteks andmeid välja tõmbab ja kustutab jälgi, siis sa pärast tagantjärgi ei suudagi öelda, et mis siis, mis siis kaduma läks. Kas läks info, ei läinud infot ja sul pärast on logid on kõik puhtad, kuskilt mingeid jälgi ei ole, sest noh, kui sõltub, kui sügavalt sisse tullakse on ju alati.
Et ütleme jah, et ega see, ma ilmselt ei ole selle küber, küberkriminalistika kõige suurem ekspert, aga, aga jah, ma tooksin siin küll julgeks tuua selle paralleeli nagu politseimaailmaga, et, et lihtsalt teises keskkonnas toimub see asi.
Kas te saate veel rääkida mõnest huvitavast intsidendist, millest kas siis on avalikult räägitud või veel ei ole, aga nüüd siis täna on see esimene kord, millal räägitakse, et millal teie ise isiklikult oleksite näinud, et küberreserv oleks olnud see väga õige koht, et millal, millal ja kus seda rakendada? Või meil neid intsidente toimubki nii palju, kui neist ka avalikult räägitakse?
No vot ma nüüd ei oska SMIT -i kontekstis, no kui see on küberintsident on ju selles mõttes, et suuri intsidente, kus läheb palju ressurssi ja abi vaja, noh neid on olnud isegi rohkem.
Jah, ma niimoodi selles mõttes nüüd otseselt ka ei oska nagu niimoodi kohe seda mingit välja tuua, et neid on erinevaid, mõnel juhul on need nimed, kus need toimuvad, on ära anonümiseeritud, et noh me ei saagi nagu rääkida nimedest.
Aga me saame vist saatekuulajatele öelda seda, et kui te töötate mõnes riiklikus IT -majas või siis olete Kaitseliidu reservi määratud ja teie taust on ilusti puhas ja te küberreservi pääsete ligi, siis te võite kuulda palju huvitavat juttu, millest nagu kuulda, raadiokülalised, saatekülalised ise ei taha väga rääkida. Ehk siis see nagu sellist infot, mis toimub, saavad küberreservi liikmed.
No RIA raportis saab ka ilmselt nagu niisuguse haisu või no ütleme vähemalt aimu, mis toimub, et seal nagu anonüümselt öeldakse, et on olnud nii palju erinevate osapoolte vastu ründajaid, et noh, ilmselt need etode vastu olevad asjad, mis seal läbi käivad, et noh, et seal on neid asju sees, aga noh, ilmselgelt nimedega kõike ei saa rääkida. Et noh kui ma nagu võtan puhtalt enda aspektist, siis mul ei ole noh ma pean koputama kolm korda ja üle -üle sülitama onju, paar korda veel lisaks onju, et siiamaani mul ei ole sihukest situatsiooni viimase pea kolme aasta jooksul, mis ma SMITis olen olnud olnud, et ma oleks vajanud. Jah, me oleme konsulti võtnud küll, et selles mõttes, et kuidas mingeid asju paremaks teha. SERT -iga ühiselt oleme kasutanud, noh näiteks oleme kasutanud neid igasuguseid erinevaid kaitsemehhanisme, mida ka SERT teenusena pakub, et seda me oleme teinud ja, ja seda me ka praegust aktiivselt teeme, nii et sõltuvalt siis sellest, mis, kui mingisugused ülekoormusründed või jah, need teenuste tõkestusründed käivad, et siis nende vastu ühte koma teist me oleme võtnud. Aga see ei ole otseselt nagu sedapidi, et RIA tuleb oma ekspertidega või, või see küber, küberreserv tuleb meile appi, et sedapidi me ei ole teinud siiamaani. Aga noh, seda ma ei saa välistada, et kunagi juhtub ka see, et võib -olla järgmine ID -kaardi, ID -kaardi kriisi sarnane olukord siis ja noh, ilmselgelt oleks võimalik kasutada, on ju, et võtad appi ja, ja vaatad koos, mitte ei pea ise pusima.
Ja ei, ma selles mõttes võib -olla tahtsin selle eest juurde tuua, et tegelikult see sõltubki ju sellest kriisi olemusest, et et meil osad kriisid ongi ju sellised, mis noh mis on nagu käivad ka läbi meedia, noh näiteks kui meil on Smart -ID maas, siis seda noh paratamatult see jõuab meediasse ja ja mõnda need asjad on sellised, mis millel puudub ka huvi. Noh, nad tegelikult ei tulegi välja, et kõik need, ütleme, suuremad teedossirünnakud, mis täna on tulnud, tulnud riigivõrgu vastu, siis tegelikult on need päris edukalt minu arust maha võetud, et meil käivad teedossirünnakud, aga mingit mõju nagu teenusele ei ole. Et seetõttu pole ka neist nagu midagi rääkida.
Kas see on ka põhjus, et neid teedosse on siin väga palju toimunud, see on ka põhjus, miks näiteks praeguses õppusel nagu te väga ei keskendunud teedossidele?
No me üritasime teha oma õppuse jah, sellise, mis võib -olla oleks, et teeks kõige rohkem haiget, et, et sellist DDoS -i mina nagu isiklikult ka ei kujuta ette, mis võiks kesta nädalaid. Pigem on see ikkagi minutitest kuni tundideni. Võib -olla sa oskad teinetele nagu.
Ei no sa võid pikemalt ka seda teha on ju, lihtsalt tüüpiliselt need kaitsemehhanismid nii operaatoritel kui, kui ka riigivõrgul siis hakkavad sekkuma väga tugevalt, nii et see mõju ei ole pikaajaline,
sa oled seal kaitsemehhanismi taga.
Et, et nii -öelda kui me oma küberreservi jõuaks aktiveerida, on teed asjad juba läbi. Et, et pigem nagu sedapidi, et me nii -öelda vaatasime neid asju, mis kestavad ka kaua. Ja selline ulatuslik lunavara asi, kus sul on ikkagi võib -olla vaja ka, vaja, ütleme, pool arvutiparki välja vahetada, siis see ikkagi võtab nagu sellisel, ütleme, sellisel suurel haiglal ikkagi nagu väga palju töökäsi ja väga palju aega.
Kui palju muidu RIA näiteks või siis SMIT sellesama lunavarerünnakutega varasemalt on, on selliseid koolitusi, õppusi teinud, et kas see on ka taaskord jälle üks motivaator, et miks küberreservi kuuluda, et saad läbi mängida selliseid situatsioone, jah, millest suuremas avalikkuses on juttu, et toimub kuskil välismaal sellised asjad, aga siin Eestis meil ei ole toimunud ja sellist first -hand experience, kuidas eesti keeles on, ei, ei pruugi olla.
No eksperdi tasemel kindlasti see annab sulle võimaluse võib -olla teha neid asju, mida sa igapäevaselt ei tee. Et igapäevaselt sellise mastaabiga asju ma ütlen, ma kolme aasta jooksul näinud ei ole. Nii et jah, ma tean, et toimuvad, et see sõltub hästi palju sellest, kuidas sul kogu see IT on üles ehitatud, kuidas sa need kaitsemehhanismid endale teinud oled, kui haavatav sul see kogu, kogu teenuse pool on. Jah, et selles mõttes kindlasti see õppus annab selle võimaluse mängida neid asju.
Ja, ja selles mõttes õppuse raames me tegime, meie, nii -öelda meie enda CERT tegi teatud arvutid, tegi nagu väga katki. Nagu tegi nagu meelega katki ja andis nendele õppuse mängijatele need nagu kätte, et noh, vaadake, kas te saate seal nagu aru, mis toimunud on. Et me tegime ka nagu selliseid asju, et, et ja kui seda, ütleme, et nagu tegelikus elus ei ole, siis õppuse raames sa said ikkagi selle, sellise nagu haisuninnu natukene.
Ja kas need arvutid saadi töökorda?
Jaa, seal olid erinevad grupid, kes sinna seda lahendasid ja, ja need arvutid saadi tööle.
No iseküsimus, et kas sa noh, nagu sellisel olukorral, kui sa oled selle süü nagu ära uurimis, või uurimismeto, need asjad oled ära teinud, et kas sul on mõtet seda nagu üritada parandada või sa lased teda nagu installid nullist, et noh, see nagu on ilmselt erinevad lähenemised seal.
Jah, ja ja noh kindlasti ma üldse ei välista, et mõni Etto ikkagi otsustab endiselt, et ta maksab ka raha ja saab oma selle raha maksmisega oma arvutid lahti. Et see on ka üks täiesti, täiesti aktsepteeritav võimalus, mida nii -öelda Etto oma sellest ärimudelist lähtuvalt võib otsustada. Ma
arvan, et no see on jah, ma ei saa öelda, et see nagu mõistlik lähenemine on, see ju soosib selle mudeli kasutamist, see on nagu autovargused, mis olid üheksakümnendatel ülipopulaarsed, et ostad tagasi muudkui ja muudkui otsast varastatakse. Et noh, see on täpselt samamoodi, et see pigem, pigem ütleks, et tuleb süsteemid nii ehitada, et sul on need varukoopiad, asjad olemas ja sul ei ole vaja seda maksta, pigem mõtlen need asjad enne läbi.
Ja ei, see, selles mõttes muidugi küll, et kui me räägime nagu, et ütleme, kuidas oleks õige teha, siis ma olen siuke sada protsenti nõus pigem, et mõtlesin, et noh, mõne ettepoolis, et võib -olla see on nagu, ütleme, kasumi mõttes on nagu see nii -öelda kiirem lahendus on see summa ära maksta, et hakkab kasum jälle nagu jooksma. Aga, aga jah, pikas perspektiivis see võib olla kahjulik, sest siis võib täiesti kindel olla, et keegi tuleb seal uuesti külla selle sama jutuga.
Ja lõpetuseks, milline SMIT -i kogemus küberreserviga on olnud, kas te soovitate teistel IT -majadel ka ikkagi anda omad inimesed üles ja võimalusel siis küberreservi kas siis õppustel osaleda või kui läheb ka asjaks, nagu ka päris situatsioonide lahendamisel osaleda?
No kindlasti soovitan selles mõttes, et kui sa oled ise hädas kunagi, siis kui sa oled panustanud, siis on ka suurem tõenäosus, et sulle tullakse appi, et eks ta on niisugune nii nagu sina külale, nii küla sulle, on ju, see on seesama teema. Aga minu teada kõik suured IT -majad on seal ka pundis, nii et tänasel hetkel kõik on valmis, üks kõigi ja kõik ühe eest, nii et.
Ja, ja meil on tulnud ka nii -öelda erinevaid huvilisi ka mitte IT -majades, sest meil on osad ministeeriumid, kellel ei ole IT -maja, aga sealt on tulnud huvilisi, kes on täna ka juba meie koolitustel.
Ja ka need huvilised siis, kes eraettevõtetes töötavad, siis küberkaitseliitu peavad astuma ja küberreservist siis saavad nad osa, kui nende taust on ilusti kena ja puhas ja.
Või riiki tööle, teine variant alati.
Jah, see käis meil ka läbi, et kõik noortel inimesed, SMIT, kõik palkab teid.
Ja muidugi Riiasse ka tööle, selles mõttes, et Riias on esimene tase ju, selle ärge ka unustage, et, et kõige esimene tase läheb ju kõige esimesena, et võib -olla me mõned kriisid lahendame nii ära, et me ei jõuagi teise taseme juurde.
Head saatekuulajad, selline oli kriitiline intsident täna. Mul oli külas Jaanus Heinsaar, RIA kriisijuht ja Einar Laagriküll SMIT -ist peadirektori asetäitja baasteenuste valdkonnas sellise huvitava ametinimetusega. Ja mina olin saatejuht Ronald Liive ning kohtun teiega uuel nädalal, mil on teemaks juba uus teema, mitte enam küberreserv.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid iid. IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]