Tere, head kriitilise intsidendi kuulajad, mul on hea meel, et olete taaskord leidnud tee siia podcasti, kus me lahkame erinevaid riigi IT -teemasid, olgu selleks ID -kaart, valimised või näiteks küberturvalisus, mis meil on ka täna teemaks. Mina olen saatejuht Ronald Liive ja ilma pikema sissejuhatuseta hüppame siis tänasesse teemasse sisse. Mul on kaks külalist, on RIA -st, RIA kriisijuht Jaanus Heinsar. Tere!
No küberreserv on selline nii -öelda kolmetasandiline vabatahtlik võrgustik, kes siis suurema, nii -öelda nagu suurema küberintsidendi korral, kui palutakse RIAlt abi, on võimalus RIA -l siis võtta endale täiendavalt juurde. Ja fookuses on siis vaba tahe. Ja esimene tase on siis RIA enda töötajad. Teine tase on riigi IT -majad ja kolmas tase on Kaitseliidu küberkaitseüksus.
Kõigepealt see asi hakkab ikkagi sellest peale, et kui kellelgi on tõsine intsident, siis ta peab kõigepealt oma majas hindama, kas ta saab oma jõududega hakkama. Kui te oma jõududega ei saa hakkama, siis tal on võimalus teha RIA -le abipalve, kas siis mingisuguse asja lahendamiseks, olgu see siis kasvõi mingi lihtsam, keerulisem ülesanne. Ja kõige esimeses etapis läheb appi RIA, meil on endal ju olemas esimene tase, meil on see, seal on kindlad inimesed taga, kes lähevad, vaatavad kohapeal olukorra üle, kui saavad, teevad ise korda. Aga selge on see, et kui see, ütleme, intsident venib selliseks pikaks, võib -olla kestab seal nädalaid, ööpäev läbi, siis noh, RIA oma jõududega ei saa enam hakkama ja, ja sellisel, siis on, tekib võimalus RIA -l teha siis ametiabi palve IT -majadele ja Kaitseliidu kaasamise taotlus Kaitseliidule. Et jah, et ütleme nii, et kõik hakkab peale siis sellest abipalvest, et kui, kui see ETO ei, või, või siis mõni riigiasutus ei soovi abi, ega siis me ka kuhugi appi ei lähe.
Nii et näiteks kui kasvõi võtta suvaline näide, tuli pähe, Nortal teeb Eesti riigiga väga palju koostööd, siis ainus moodus, kuidas nende mõni töötaja saaks panustada, siis ongi läbi Kaitseliidu. Kui ta kuulub sinna, siis. No ta
No ma arvan, et kõik riigi IT asutused pakuvad tööd, kui on pädev inimene.
Ja, ja, et see, see peab ikkagi vaatama, et tal oleks ikkagi nagu selline ühiskondlik mõju ka, et ja kui ma veel korraks tuleks tagasi selle juurde, et, et noh kes seal reserviliikmed peavad olema, kas nad on nagu kõik või siis mingi kitsam ring, siis selles mõttes minu arust see on, see ongi iga, nii -öelda iga asutuse enda otsustada, kelle ta sinna suunab ja ta peab olema ikkagi selles mõttes kooskõlas selle, selle, selle noh tänase ohupildiga, mis meil riigis on. Ja me peame mõtlema ka selle peale, et on mingid ülesanded, mida me saame väga selle inimese, selle kriisi alguses väga nagu kergelt ette valmistada, et noh, ma ei tea, vii see arvuti sinna, noh, paneme hindlust peale, aga on mingid keerukamad ülesanded, mille ettevalmistus võtab aega nädalaid. Ja vot nende inimestega me peame tegelema rohkem eelnevalt, et kui see kriis tuleb, siis meil lihtsalt seda nädalat ei ole enam aega. Et noh, see on see loogika. Aga kui nüüd korraks hüpata tagasi selle Fogtoobis toimuva küberõppuse juurde, siis tegelikult seal meil oligi erinevaid ülesandeid, et meil oli ka selliseid ülesanded, kus oligi vaja lihtsalt viia üks arvuti, viia ühest kohast teise, kus oli vaja lihtsalt käsi. Ja see ei nõua väga palju ettevalmistust, kui, kui noh, ütleme ainult seda, et sa tuled kohale.
No nii -öelda selles mõttes, et tegemist oli siis selline küberintsidendi, lunavara intsidendiga, kus siis väga suures, väga suures mahus krüpteeriti arvutid ära, sealhulgas andmebaasid ja sealhulgas ka see, see nii -öelda andmebaaside taastamise taristu oli häiritud. Mis tähendas seda, et me pidime, meil oli nagu ütleme kolm tööliini oli, meil oli üks tööliin oli siis see, et kes vahetas arvutid välja. Siis oli meie teine tööliin oli, kes siis taastas neid andmebaase nii -öelda sellele uuele virtualiseerimiskeskkonnale, mis enam siis ei saanud olla selle, selle eto juures ja siis kolmas tööliin oli siis see, kes siis seda küberkriminalistikat tegi ehk siis seda forensic 'ut, et kes siis analüüsis täpselt läbi, et mis seal siis on. Ja kui sa küsid, et kuidas see läks, noh, ma ütlen, et see läks väga hästi, et meie kõik suuremad ülesanded, mis me seal tahtsime läbi testida, me saime läbi testitud. Meil ei tulnud väga suuri tõrkeid, meil, meil tuli välja see, kui oluline on konfidentsiaalsuslepe, sellepärast et kui me käime haiglas kohal, seal on ikkagi tegelikud inimesed ja nagu tegelikult haiged. Sa ei saa sinna suvalist inimest lasta haigete vahel arvutit vahetama, et noh, see on selline oluline õppe nüüd. Mis on oluline kindlasti on see, et mis iganes kriisi, iganes kriisi lahendamise puhul sa pead olema äärmiselt paindlik. Meil näiteks üks inimene võttis oma lapse kaasa, et tegelikus olukorras, kui meil on näiteks ütleme, meil on mingi kindel ekspert riigi peale, kes oskab seda ainult ühte asja, mida meil on vaja, ja ta ütleb, et aga ta ei saa tulla, sest tal on laps, et noh, mis me siis teeme, kas me ütleme, et ei, me ei taha sind, et me siis ootame edasi. Või, või ütleme, et äkki sa ikkagi tuled koos lapsega. Siis oluline on alati see, et sa pead läbi mõtlema selle, et inimesed saavad puhata, inimesed saavad süüa. See on nagu see asi, mis tegelikult, tegelikult toimub igas kriisis, et kui seal hakkab asi lonkama, siis see motivatsioon kukub ikka kiiresti ära. Et noh, sellised asjad, mis seal minu arust tulid väga hästi välja, kogu, kogu logistika, kuidas inimesed kohale saavad, see, kõik see pool, kuidas nad välja näevad, millised riietused nende seljas on, kõik see oli ju vaja. Kuna me tegime seda esimest korda nii suurel mahul, siis oli see vaja lihtsalt läbi testida.
Ja ei, ma selles mõttes võib -olla tahtsin selle eest juurde tuua, et tegelikult see sõltubki ju sellest kriisi olemusest, et et meil osad kriisid ongi ju sellised, mis noh mis on nagu käivad ka läbi meedia, noh näiteks kui meil on Smart -ID maas, siis seda noh paratamatult see jõuab meediasse ja ja mõnda need asjad on sellised, mis millel puudub ka huvi. Noh, nad tegelikult ei tulegi välja, et kõik need, ütleme, suuremad teedossirünnakud, mis täna on tulnud, tulnud riigivõrgu vastu, siis tegelikult on need päris edukalt minu arust maha võetud, et meil käivad teedossirünnakud, aga mingit mõju nagu teenusele ei ole. Et seetõttu pole ka neist nagu midagi rääkida.
Ei no sa võid pikemalt ka seda teha on ju, lihtsalt tüüpiliselt need kaitsemehhanismid nii operaatoritel kui, kui ka riigivõrgul siis hakkavad sekkuma väga tugevalt, nii et see mõju ei ole pikaajaline,
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]