Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Head kriitilise intsidendi kuulajad, käes on reede ja uus saade on valmis saanud ja tuleb teieni kõige värskemate uudistega Eesti IT -maastikult, Eesti e -riigi IT -maastikult ja täna on tõesti Põhjust igatepidi öelda seda, et me räägime e -riigi sellisest ühest alustalast, millega kõigil meil on kokkupuude olemas, olgu selleks inimeseks siis inimene või ka ettevõtja. Täna me räägime eesti .ee -st ja seal toimunud ja toimuvatest muudatustest. Sellest olen stuudiosse palunud rääkima riigiportaali juhi Kaisi Udumäe ja tootejuhi Õie -Mari Aasmäe. Ja mina olen saatejuht Ronald Liive. Alustame nüüd sellest, et eesti .ee. Miks seda oli vaja uuendada?
Tere ka minu poolt. Iga hea asi nõuab uuendust ja regulaarset uuendust, et, et nii nagu me digimaastikul näeme, siis nii kui sa aasta -kaks maha jääd, siis sa tegelikult oledki maas, et, et kasutajate vajadused, kasutajate vajadustega peab kaasas käima ja nii, nii ongi.
Kui me nüüd oleme pingsad geeniuse lugejad, nii nagu meie saate kuulajad kõik on, siis leiame siit eelmisest, üle -eelmisest aastast ka väga palju näiteid, see, kus eesti .ee uueneb. Nüüd on kaks tuhat kakskümmend kaks on kohe läbi saamas ja jälle uueneb. Kui palju neid uuendusi siis tuleb, et mis toimub, natukene kuidagi pudru ja kapsad tundub olevat?
Ma vist aiman, millele viidatakse, et siin on olnud tõepoolest viimase viie aasta jooksul mitmed veebiraamistiku uuendused, aga siin me räägime eelkõige tehnilisest nii -öelda platvormist, et tihti aetakse sassi seda disaini veebiraamistiku ehk siis selle tehnilise platvormi uuendamisega. Et viimane siis veebiraamistiku uuendus tõepoolest leidis aset rohkem kui aasta tagasi. Ja, ja seda oli vaja selleks, et lihtsalt võimaldada paindlikumaid lahendusi edasiminekuks.
Ja nüüd siis need muudatused, mis on, need siis ei ole enam need disaini poole pealt või nii -öelda taustast siis?
Vastupidi, et nüüd võib öelda, et nüüd me oleme jõudnud nii -öelda selle tagatausta nii -öelda platvormi pealt lõppkasutajale nii -öelda käekatsutava tulemini, ehk siis nüüd me räägimegi just. Nii -öelda inglise keeles räägitakse UI, UX ehk siis user interface ja user experience ehk siis tegelikult lihtsustatult kasutajakogemusest ehk siis nüüd on täpselt need disaini nii -öelda uuendused, et et kuidas olla veelgi atraktiivsem ja kasutajale pakkuda veelgi paremat nii -öelda teekonda.
Kas te saate käsi südamel öelda välja nüüd selle, et kui praegu teha eesti .ee -s mõni klikk, siis väga kiirelt jõuab sinna kohta, kus on mingine sait, mis nägi välja täpselt samasugune aastal, ma ei tea, üheksakümmend üheksa, ehk siis nüüd kaob ära see, see vana, väga koleda disainiga eesti .ee.
Jah, ma usun, et kasutajad teavad, et, et meil on olnud paralleelselt päris pikka aega nii -öelda kaks portaali korraga. Ehk siis see niinimetatud vana roheline portaal, see nii -öelda siis iidomast -taadomast ja, ja siis sinine portaal ja nüüd tõepoolest me saame öelda, et detsembriga roheline portaal läheb siis lõppkasutajale lõpuks ometi kinni. Ja nii eraisiku kui ettevõtja teenused on leitavad ainult sinisest portaalist.
Minu silme ees on üks arvuti, kus on see uue kujunduse disainiga eesti .ee on olemas. Seal esmapilgul nii -öelda see avavaade on, on ikkagi sama sellega, mis, mis ta praegu on, aga siis ongi nagu väga kiirelt ma jõuan kuskile kohtadesse, Mis hakkavad seal muutuma? Mis need esimesed asjad on, mis hakkavad muutuma? Ja tõele au andes me salvestame selle vestluse mõni päev enne seda, kui esimesed muudatused peaksid minema nii -öelda laivi, ehk siis inimesed tahaksid kasutada, ehk siis kuulajatel teie saate juba minna ja hakata midagi vaatama, kui kõik on ilusti läinud. Me loodame, et ta on ilusti läinud.
Jaa, kindlasti, vähemalt meie teeme selleks kõik oleneva, aga ma arvan, et kasutajale kõige suurem muudatus ongi ettevõtja vaatest, ehk siis ettevõtja rolli vaatest. Et, et tänaseni on olnud siis see olukord, kus ettevõtja teenused ongi olnud veel vanas rohelises portaalis, aga eraisiku teenused on siis valdavas osas olnud juba varasemalt üle toodud. Ja, ja ehk siis jah, kõige suurem muudatus on ettevõtjate jaoks, et nüüd kõik nende teenused on leitavad uuest sinisest portaalist. Ja mitte ainult, et tegelikult on tulemas siis ettevõtjale päris mitmeid uusi väärtusi, mida siis varasemalt tegelikult ka vanas rohelises portaalis ei olnud. Et, et ikka selleks, et ka ettevõtjatele nii -öelda pakkuda paremat ülevaadet tema õigustest, kohustustest ja kuidas, et toetada siis nii -öelda riigi poolt veel paremini tema ettevõtlust kõigi nende andmetega, mis siis riigil tegelikult saada on.
Mille põhjal te ikkagi, kes selle algidee pani teile pähe, et nüüd on vaja seda uut ettevõtja keskkonda?
Et, et see on hea küsimus, aga, aga võib -olla, võib -olla kui nüüd natukene nagu minna mitte väga palju ajas tagasi, siis tegelikult see vist on kombinatsioon erinevatest juhtumitest ja vajadustest, et tegelikult see ettevõtja vaate uuenemine. Sai juba kindlasti mõttetasemel alguse tükk maad varem, aga ma usun, et see, mis on nüüd täna selle nii -öelda liikumise, liikumisele ka hoogu juurde andnud, siis kõik, kes mäletavad veel sellist õnnetut intsidenti, mis juhtus kaks tuhat kakskümmend üks suvel, kus tegelikult toimus dokumendifotode vargus. Siis tegelikult nagu öeldakse, et igast intsidendist või kriisist, et seda ei saa raisku lasta. Ehk siis tegelikult me jõudsime üsna selleni, et meie jaoks oli sellest vaatest siiski positiivne, et tänu sellele me saime erakorralise rahastussüsti valitsuselt, mida oli siis tegelikult juba aastaid taodeldud ehk siis selle sama nii -öelda taakvaraga võitlemiseks ja ka nii -öelda rohelise portaali sulgemiseks. Ja, ja tõepoolest augustis siis saimegi pool miljonit eurot ja nüüdseks siis oleme, päris pooleteist aastat veel ei ole, aga, aga täpselt nii ongi läinud, et see, mida me siis ministrile too hetk üle laua lubasime, et tegelikult teadmata päris täpselt, kui keerukas see kõik on ja mis see kõik endaga kaasa toob ja kas üldse on pooleteist aastaga tehtav. Siis mul on nagu hea meel öelda, et tänu sellele tiimile, kes mul täna on, me oleme selle nii -öelda unistuse teinud tegelikult teoks ja, ja tänaseks võibki öelda, et detsembriga see roheline portaal saab kinni. Ja, ja nii, nii ongi läinud jah.
Ehk siis igas halvas on midagi head?
Jaa, kindlasti, et nii, nii, nii me täna näeme seda, et kahju on küll sellest, et selleks peavad juhtuma sellised nagu nii -öelda turvakriitilisuse intsidendid, kus tõesti ka selle antud intsidendi puhul oli ikkagi pea iga neljas -viies eestlane tegelikult ju sellest nagu mõjutatud, et aga, aga vähemalt sellest sündis head, nii et.
Ma tooks rohkem vestlust sisse nüüd Õie -Marit ka, et me siin salvestuse väliselt ka natukene rääkisime ja teil oli üks väga hea nagu isiklik näide, et kuidas teie üldse Riiasse sattusite ja, ja siis ka sellisele tootejuhi ametikohale?
Jaa, minuga juhtus niimoodi, et ma olin pikalt olnud ettevõtja, mis tähendab, et ma olin just väikeettevõtja ja väikeettevõtjatel tavaliselt alati ei ole oma isiklikku raamatupidajat, mis tähendab, et ma olin sunnitud pidevalt ja pidevalt kasutama seda rohelist vana Eesti e -d, kus siis tööandjad või nende esindajad käivad siis kinnitamas töövõimetuslehti. Ja siis ühel päeval ma märkasin töökuulutust, et otsitakse Eestisse tootejuhtima, et oh, vot, nüüd seda mul on vaja teha, aga noh sel hetkel ma muidugi veel ei teadnud, et et minu ülesandeks saab ettevõtja vaate ülesehitamine ja täpselt see, millest ma olin kogu aeg rääkinud, et see roheline tuleb kinni panna, sest see on nii vana ja siis ja ega minust alguse ei saanudki kusjuures. Ja siis tootejuht, kes enne mind oli siis selle ettevõtja vaatest vastutav, otsustas meil minna, kus ta meil läheks
Ja siis Kaisi ütles, et noh, ise tahtsid, tee nüüd ära. Nii et see on see minu õpetlik lugu, et alati võib -olla ei pea su mõtlema, mida sa teada tahad, et siis öeldaksegi sulle lõpuks, et on hea, aga tee siis.
Ehk siis te saite omaenda isiklikku kogemust, nagu ma näen, siis see osa sellest Riigiportaalist on siis läbinud nüüd väga suure uuenduskuuri.
Et kõik need murekohad, mis teil varasemalt oli, enam selliseid murekohti ei ole?
Üks murekoht kindlasti veel on, mida me peame järgmine aasta tegema, on see, et, et need teenused, mida ettevõtjad kasutavad, et täna nad ei ole mobiilivaates väga skaleeritavad, et see on täitsa eraldi töö, sest see platvorm, mida me teenuste jaoks kasutame, on päris väljakutseid pakkuv.
Aga räägime siis natukene lahti, et kuna raadiopilti ei näita ega ka podcast, mitte töövõimetuslehtede edastamise kohta mul ees, vajutan e -teenuse nupu peale, mis nagu kogu see vaade, mis sealt avaneb, on uus, aga on seal mingit uut funktsionaalsust ka või funktsionaalsuse mõttes on sama?
Täna on niimoodi, et me tõstsime ta üle sellisena, nagu ta on, ehk siis, et, et äriloogika ja kõik on sama, aga meil on niimoodi lahendatud, et Eesti siis pakub platvormi, aga see teenuse omanik ikkagi on, näiteks sellel konkreetsel teenusel on siis, mis ta meil nüüd on, haige, haigekassa, tervisekassa, et, et ma tean, et nad järgmine aasta hakkavad seda ka uuendama. Ehk siis, et meil ongi niimoodi selline teenuste puhul käib kogu aeg selline koostöö.
See töövõimetuslehtede täiendamine siis, kas see on nüüd niimoodi, et kui keegi töölistest jääb haigeks, siis see informatsioon tuleb kohe sinna automaatselt või kuidas see välja näeb?
Eks arst peab selle ikkagi kinnitama, selle töövõimetuslehe, aga, aga jah, et, et see on see teenus, kus, kus siis on arsti poolt kõik ära tehtud ja siis tööandja peab siis kas kinnitama või tagasi lükkama, et kas töötaja oli haige või ei olnud ja kas, mis rahasid talle välja tuleb maksta.
Et olles ka kuulnud siis inimeste kriitikat, kes puutuvad kokku just selle ettevõtja poolega, siis mulle on öeldud, et just see töövõimetuslehe koht hetkel on väga tüütu ja tülikas, et ei tule sellist automaatset teavitust väidetavalt hetkel, vaid praegu on see, et inimene, tähendab siis kellegi ülemus peab nagu käsitsi minema otsima, et noh, kas mu töötaja on nüüd haige või ta ei ole haige, see vastab tõele hetkel siis praegusel kujul. Hetkel see
Ja nüüd siis, mis kuupäevast alates võiks see muutuda?
Selles mõttes, et, et nagu ma ütlesin, et, et me tõstsime selle üle selliselt, nagu ta on, et, et kõik need siuksed täiendused ja uuendused, et need hakkavad siis, kui ma õigesti mäletan, Haigekassa vist hakkab järgmise aasta esimesest kvartalist sellega tegelema, et nad praegust uuendavad kodaniku, kodanikuteenuseid.
See tähendab seda, et funktsionaalsuse mõttes jah, või tähendab üldises mõttes see eesti .ee ettevõtja vaatas, et ta läheb ilusamaks, funktsionaalsus jääb samaks, ehk siis seda nurinat võib ikkagi veel tulla.
Ja te olete sellega arvestanud?
Kas seal on ka midagi, mida teie saate ära teha, et haigekassal kuidagi öelda, et teate, et me ikka tahaks, et see oleks väga palju lahedam ja me tuleme kuidagi teile appi kasvõi?
Tegelikult me oleme hästi palju nendega rääkinud ja, ja meil ongi praegust tegelikult iganädalaselt kokkusaamised teemal, et, et kuidas me, kuidas me sellega edasi liigume, eks nad peavad enda poolt tegema ka teatavaid arendusi selleks, et see täiuslik lõpuks oleks, aga, aga ma usun, et, et me kindlasti palju muresid saame järgmise aasta jooksul ära lahendada.
Räägime veel natukene, mis seal on, seal vaatab mulle ette. Tänane räägi ise, te teate, te olete kõige parem ekspert sellest rääkima, mis mina ikka räägin.
Tegelikult, kui inimene jõuab nii -öelda avalehele või ka teisisõnu maandumislehele, siis see juba annab nii -öelda olulised otsad kätte, et mida ta portaalist leida võib. Et on siis siin koondatud kõige populaarsemad teenused. Ja, ja nagu juba siin oli juttu töövõimetuslehtedest, nii -öelda vana, vana nimega maakeeli, inimesed räägivad nii -öelda haiguslehest või, või, või sinisest lehest, on ju. Et ja, ja nende puhul saab ka kindlasti öelda, et see ongi meie jaoks ka väga oluline, sellepärast et täna see on unikaalne teenus, mida kuskilt mujalt iseteenindusportaalist tegelikult ei saa. Ja, ja teine sektsioon tegelikult, mis sisselogimata vaates on olemas, koondab siis populaarsemad artiklid. Täpselt samamoodi ehk siis ettevõtte näiteks registreerimine ja loomulikult jällegi töövõimetuslehe andmete edastamine haigekassale ja toetused alustavale ettevõttele. Siis on meil veel toredasti olemas siin ka riigipühad, rahvuspühad ja lühendatud tööpäevad, et see on üsna populaarne teenus kasutajatele. Et vaadata, et kuna siis on lühendatud tööpäevad ja, ja kuna on vabad päevad ja tegelikult viimane selline suurem osis meil siis avalehel on uudistevoog, mis siis hakkab sisse tõmbama näiteks äriregistrist uudiseid ja noh, rääkimata siis RIA enda ehk siis Riigi Infosüsteemi Ameti uudistest.
Kas see kalendri osa, mida te mainisite, see oli minu tõlgendus sellest, kus te mainisite, et, et on need riigipühad ja kõik see, see on ainult ettevõtjatele näha või on ka seal tavainimesed saaksid seda näha?
Selles mõttes, et ta on välja, ta ei, sa ei pea selleks sisse logima, et seda näha, et ta on ettevõtja avalehel, meil tegelikult on plaanis järgmine aasta alguses võtta kogu Eesti avaleht ette. Et me tõenäoliselt tõstame selle sinna ka üle, et selles mõttes, et me oleme tegelikult ise põhilised kasutajad sellel, sest kõik unustavad alati ära, millal see lühendatud tööpäev on.
See kõlas nagu riigiametnik, kes otsib, otsib lühendatud tööpäevi, et, et Õiemari puhul julgen küll öelda, oma tiimi puhul, et see nii ei ole.
Jah, jah, et pigem me otsime sellele eesmärgil gaasiõlid ära või. Aga igal juhul, kui siit nüüd edasi minna, siis kui ettevõtja sisse logib, siis ta satub sellisesse kohta nagu töölaud. Et täna rohelises portaalis töölauda ei ole ja töölaualt siis esialgu praegu näeb ta siis enda enda ettevõtte kohta käivaid siukest andmete lühiversiooni, mis on siis tõmmatud otse äriregistrist alla. Siis meil on siin väike selline e -teenuste plokk, kus me näitame esialgu nelja kõige -kõige popimat teenust ehk siis, et kui sa oled sisse loginud, siis sa saad kohe minna sinna, kuhu sa soovid. Ja, ja täna siis on ka siin ettevõtte kohustuste blokk, kus me suuname tegelikult Eesti eest välja ehk siis e -äriregistrist ee EMTA -sse ja e -statistikaametisse lihtsalt sellepärast, et et nii palju kui me oleme analüüsinud seda, mida meilt otsitakse üldse portaalist, siis ettevõtja puhul on hästi tihti otsitakse seda kohta, kus majandusaasta aruannet saab esitada. Noh, see on hästi loogiline eesti .ee onju, sa mõtled, et noh, et sealt võiks saada, aga noh, tegelikult ei saa, onju. Ja, ja samuti veel paari tähtsa, tähtsa aruande esitamist ehk siis, et käibedeklaratsiooni ja, ja Statistikaameti aruannete esitamise kohta otsitakse ka, nii et me oleme need lingid siia pannud. Järgmise aasta lõpus tuleb meil selline asi nagu ettevõtte kohustuste sündmusteenus, mis peaks siis hakkama alla tõmbama juba nendest nimetatud kohtadest ka otse nii -öelda kohustuste kohta käivat infot, et siis saaks juba kohe teada, et kas sul on midagi tegemata jäänud, mis on vist tõenäoliselt kõige olulisem ettevõtjale.
Kas, kas neid, mis seal on näidatud, seal üks asi on liikluskindlustuse ajalugu? See tähendabki, et kui ettevõttel on mõni sõiduk registreeritud, siis sealt seda näeb. Aga sinna vajutades, kas inimene suunab, vabandust, ettevõtja suunatakse edasi siis transpordiameti.
Ei, meil on selline teenus.
Et sealt ikkagi näeb siis kohe sealt kogu seda infot.
Ja see info tuleb transpordiametist.
Jah, et ma võib -olla märgikski ära, et, et miks just Eesti ees see töölaud on ülimalt väärtuslik, ongi see, et, et kui enamasti nii -öelda teenuste omanikud ise, kellel näiteks on ka iseteenindusportaalid, oletame näiteks kasvõi transpordiamet, on ju. Et siis Eesti e -töölaud on see, mis tegelikult koondab erinevad teenused ja teenuseomanikud nii -öelda ühele töölauale kokku. Ehk siis me ei räägi siin ainult näiteks sõidukitest, vaid ongi see, et kõik nii -öelda ettevõttega kaasnev ehk siis varad, sõidukid, ettevõtte enda andmed, kõik kohustused, võimalikud finantseerimise vahendid, et et see ongi tegelikult siis kogu see asja tuum, et nii ettevõtja vaates kui ka eraisiku vaates.
Jah, ja praegu, praegu veel ei ole, aga meil on tulemas ka selline asi nagu ettevõtte andmekaart. Esialgu ta saab olema põhimõtteliselt lingi kogu, tulevikus me hakkame sinna ka andmestikku tõmbama, aga, aga me ise vaatame eesti .ee'd just nagu selle pilguga, et, et meil kindlasti ei ole alati vaja kohe andmeid siia tõmmata ja meil ei ole kindlasti vaja ise neid teenuseid kohe siin näidata. Aga meil on erinevate kasutajate testimistest ja intervjuudest välja tulnud, nii tegelikult eraisiku kui ettevõtjate puhul, ehk nad, et nad otsivad ühte seda konkreetset keskpunkti, kus nad saaks selle otsa kätte. Ja just ettevõtjad ka ja, ja just need väike ja, ja mikroettevõtted, et, et neil on üldiselt on seal see üks juhatuse liige, kes peab ise selles nii -öelda riigi rägastikus toime tulema, meelde jätma, kust ta kõike leiab, et me tahaksime talle ikkagi siia kokku tuua selle.
Just. Ja, ja nende samade kasutajauuringute käigus ju tuleb tihti välja täpselt seesama, et, et kui mul on hästi palju teenuseid ja riigilt infot, siis tegelikult mul ei ole seda head kohta, kus saada seda, seda ülevaadet sellisel kujul, et ma tõesti tunneksin ennast enesekindlalt, et ma ei ole kuskil midagi maha maganud ja tõesti kõik nii -öelda minu õigused ja kohustused riigi ees on ühes kohas koos.
Ma tuleks korra selle eelmise vaate juurde, kus te mainisite, et on Maksuametisse edasi suunamine ja kus seal veel oli edasi suunamine, seda. Ma tean, et see, see ei ole nüüd teie teema, mida ma hakkan küsima, aga ma loodan, et oskate mulle vastata. Ma tean, et Riigi Infosüsteemi Amet töötab ka sellise asja kahlal nagu single sign on. Kas see on ka asi, mis ühel päeval, kui see on piisavalt küps ja valmis, siis mitte seal ei ole, et sisenenud EMTA -sse, vaid seal ongi, et noh, et ma ei tea, jätka või mine edasi lihtsalt ja siis inimene, ettevõtja vajutab ja ta ongi juba sinna maksuametisse sisse logitud ja saab kohe neid asju täita.
Et siin, mul on tegelikult häid uudiseid, et nüüd, kui me praegu rääkisime konkreetsemalt ettevõtjast, siis tegelikult ju meil teisel pool käib ka nii -öelda eraisiku või, või kodaniku sündmusteenuste arendus. Ja tegelikult esimesed kaks sündmusteenust on juba täpselt samamoodi detsembris minemas laivi, üks on siis, me räägime lapse sünnisündmusteenusest ja teine on siis abiellumise sündmusteenus. Ja, ja just nimelt abiellumise sündmusteenuse puhul tegelikult on esimene linnuke, kus me saamegi rääkida sellest single sign on 'ist. Ehk siis täpselt see ühekordne sisselogimine, et täna kasutajaid häirib see, et nad peavad, et neid suunataksegi nii -öelda ühest portaalist välja, nad peavad uuesti hakkama ennast autentima. Et seesama single sign on võimaldabki siis ühekordse autentimisega tegelikult juba liikuda erinevate portaalide vahel, kui mõlemal portaalil on siis see võimekus olemas. Ja, ja tulles tagasi siis nüüd selle abiellumise sündmusteenuse juurde, siis tegelikult selle nii -öelda laivi kuupäev ongi kolmkümmend detsember ja just nimelt selle tõttu, et kolmekümnendal detsembril tekib siis õiguslik alus siis sedasama nii -öelda single sign on 'iga nii -öelda kasutada. Ja, ja esimene siis nii -öelda funktsionaalsus ongi see, et, et kui täna e -riigis me enam seda nii -öelda paberi, paberit nagu väga ei kasuta, aga abiellumise puhul siis endiselt on pidanud nii -öelda paberil avaldusi esitama. Siis nüüd tekib siis võimalus selline, et, et kui Eesti eest alustada ja abiellumise sündmusteenusesse jõuda, siis sealt suunatakse edasi rahvastikuregistrisse siis seda abiellumise avaldust tegema juba siis selle single sign on 'iga.
Ja siin on, siin on selle puhul hästi oluline nüanss, et see tähendab siis nüüd seda, et Eesti eel on tegelikult see single sign on võimekus olemas detsembrikuu lõpuga, aga me üksi ei tee midagi, ehk siis partner peab ka vastu tulema, et, et see praegu siis on rahvastikuregister, kes sealt vastu tuleb, aga me loodame, et, et kõik need teised partnerid, keda on ka ettevõtjal vaja, jõuavad võimalikult kiiresti sellega ühineda.
Kellel nüüd läksid abiellumisest abiellumise jutust silmad särama, siis saan juba öelda, et pidage vastu. Nädala aja pärast räägime siinsamas saates sellest väga detailselt ja põhjalikult ja ka kõigist teistest sündmusteenustest. Tulles nüüd tagasi selle eesti .ee juurde, selle ettevõtja vaate juurde, kuidas sellise asja arendamine välja näeb? Kas te otsite kuskilt äriregistrist välja mõned ettevõtted, kellel potentsiaalselt võiks olla väga suur huvi sellist asja kasutada või sellist uuenenud siis teenust kasutada, võtate ühendustöötajad, palun tulge nüüd, testime koos.
Tegelikult selle, see sai alguse ju mitu aastat tagasi, kus telliti põhjalik ärianalüüs, et, et mis need olulised nüansid üldse on, millele uue vaate arendamisel peab rõhuma. Ja selle analüüsi käigus tõesti küsitleti ja mitmeid ettevõtjaid, ma ei oska öelda, mis see number oli, aga, aga neid ei olnud seal üldse vähe. Ja selle tulemusena moodustati ka töörühm, kus tegelikult siiamaani koos käib, kus tegelikult on ka mitmete ettevõtjate esindajad. Ja, ja siis sealt, selle tulemusel oli siis tehniline analüüs ja sealt hakkasid arendused siis pihta, et arendustega siis alustasime eelmine aasta, kuuest detsember.
Nüüd täna, sel päeval, kui me meie vestlust salvestame, on mõni päev välja jäänud selle esimese reliisi jaoks. Millised need viimased tööpäevad välja näevad, et alustate tööpäeva või tähendab, te ei lähe kojugi üldse, olete kontoris kogu aeg ja magate seal ja pitsakarbid, kokapudelid, kõike seda.
Õiemari juba tegelikult tegi nalja, mis tegelikult ei olegi niivõrd nali, et tõepoolest, et siis kui on see nii -öelda tähtis reliisi päev, siis tegelikult me ootame, et terve tiim ka pärast kella viite jääb sinna ja, ja testima ja veel kord testima, et, et võimalikult palju ennetada seda, et. Et, et, et ei tuleks ootamatuid vigu välja just läbi kasutaja pöördumiste, et pigem ise ennetada seda, et kui kasutajad siis. Pigem järgmisel päeval, sellepärast et tavaliselt me neid reliise teeme tööpäeva lõpus, et võimalikult vähe häirida nii -öelda meie tavapärast kasutajaskonda. Nii et ma usun, et sellest järgmisel päeval siis peaks hakkama juba vaikselt kasutajad, kasutajad seda nii -öelda. Ja siis meelsasti kasutama, et ja ja loodame tõesti, et neid vigu on võimalikult vähe, vähemalt ma näen tõesti, et selle nimel käib tugev töö.
Jah, need viimased nädalad on küll olnud natuke sellise tähe all, et arvuti paned kinni enne magamaminekut ja avad selle kohe ärgates. Aga noh, selles mõttes, et see vist on sihuke, ma ise just täna hommikul naersin, et sihuke üliõpilase sündroom, et palju asju tuleb ikka viimasel minutil ära teha.
Kuidas, kui, kui palju inimesi teil tiimi kuulub?
Oo, no meil on tänase päeva seisuga, meil on kuusteist, aga, aga see on natukene selles mõttes erakordne, et meil on siin nii -öelda osad inimesed lähevad uude rolli, järgmine aasta, et lapsevanema rolli, et, et on selliseid muutusi ka. Et et jah. Aga aga kokkuvõttes meil on täna siis tegelikult seitsmeteistliikmeline tiim, lihtsalt on osad ametikohad veel täitmata.
Mis siis saab, kui läheb midagi untsu? Te ütlesite, et teete uuendusi töövälisel ajal, et just potentsiaalseid untsu minekuid, et et nende mõju oleks kõige väiksem. Aga ütleme nüüd, et läkski untsu. Kõik need kuupäevad, mille peale te olete seni mõelnud, et neist ei tule midagi välja. Kui ruttu ja kiirelt te saate vanale tagasi minna ja mis siis edasi
saab? Jaa, et, et siis, kui õiekas ka siin, et te küsisite, kuidas meil need päevad mööduvad, et siis isegi nii kõva kivi nagu õieka saab tegelikult jala värisema, et aga siis ma alati küsin talt, et mis on kõige hullem, mis juhtuda saab, et kui meil on ikkagi backup plaan olemas, kasvõi seesama nii -öelda rollback lahendus, kus tegelikult keeratakse siis tagasi nii -öelda eelmise versiooni peale. Siis, siis tegelikult nii ongi. Et, et tegelikult on alati plaan B ka varuks ja, ja kindlasti üks asi, millest võib -olla hoiakas, võib siis täpsemalt rääkida, on see, et me tegelikult tegime seekord ka natukene teistmoodi. Et tegelikult me hakkasime juba toodangusse asju viima suvel, juunikuus, just, ja, ja seda me tegime siis VPN -i taga, et ma ei tea, kas.
Jah, et see on meil põhimõtteliselt, meil on toodangukeskkonnas, tegelikult see kõik juba töötab, aga jah, ta on meil seal peidus. Et, et alati on... See
tähendab seda, et need, kellel on vajaminev ligipääs olemas, nemad saavad seda juba näha ja kasutada mingil määral, aga see ligipääs on siis Riia enda töötajatel või olete näiteks riigi IT -majade, teiste riigi IT -majadega ka jaganud seda?
Teised riigi IT majad pääsevad meile eeltoodangu keskkonda, aga MKM -il on ka Majandus -Kommunikatsiooniministeeriumil.
Ehk siis mingit tagasisidet te olete juba tänaseks päevaks saanud?
palju. Milline see on? Positiivne, ainult positiivne.
Kusjuures on jah, selles mõttes, et just eriti selle visuaali koha pealt, et, et kui see vana roheline portaal näeb välja selline, nagu ta nägi viisteist aastat tagasi, siis, siis see uus kodanikusinine, et, et seal on päris mitu sellist kasutajate jaoks keerulist kohta, et ja kuna me need oleme selle uue vaatega ära lahendanud, et siis, siis tegelikult siiamaani on väga positiivne olnud. Aga noh, ma ise ju tean seda, et, et igasugused muutused on inimestele ehmatavad, mis, mis tähendab seda, et, et kindlasti, kindlasti on oodata ka selliseid esmaseid reaktsioone, et mis, millega te nüüd siis hakkama saite, eks ju. Aga noh, need võtavad harjumist, sest noh, me peame arvestama sellega, et, et ettevõtjad ja nende esindajad on ikkagi väga harjunud seda rohelist kasutama, isegi kui see neile ei meeldi. Aga me räägime ikkagi väga pikkade aastate põhisest harjumusest.
Ja kusjuures huvitav fakt siia juurde ongi see, et, et kuigi meil rahulolu on väga kõrge keskmiselt, siis erinevate uuringute käigus, kui me neid nii -öelda ka vanu uuringuid lappame, siis on ikkagi nagu circa viis protsenti neid, kes ütlevad, et vana roheline on parem.
Aga need uuringud on viidud läbi selliste peal, kes on seda uut saanud katsetada, proovida?
No seda uut, mis nüüd uueneb, et seda ei ole nad veel saanud, aga, aga nii -öelda siis seda vanasinist on küll saanud, jah.
Aga selles mõttes, et ega, ega me seda uut disainilahendust ka nüüd päris niisama välja ei mõelnud, et meil oli ikkagi partnerina Trinidad ja Vaizman oma uksuhi meeskonnaga ja nad tegid ka põhimõtteliselt kolm kasutatavuse testimist ikkagi päris inimeste peale, et, et selles mõttes, et ja noh, nendest kõigist tuli ka välja kitsaskohti, nii et selles mõttes me oleme ikkagi põhjaliku töö ära teinud. Et jõuda nende lahendusteni.
Aga seesama sinine lahendus on praegu ju nii -öelda selle eraisiku vaates kasutusel või seal on ikkagi, et ta visuaalses mõttes justkui näeb väga analoogne, samasugune välja, aga mingid erinevused ikkagi on?
No selles mõttes, et värvi mõttes saab öelda, et jah, et värv jääb samaks enam -vähem sinine. Aga võib -olla siin ongi see hea hetk, et, et läbi kõikide nende triggerite, mis meil siin on, et tegelikult me oleme võtnud ette ka sellesama kasutajamugavuse nii -öelda parendamise sinises ehk siis, ehk siis visuaal, visuaalse nii -öelda uuenduskuuri saavad kõik vaatajad ehk siis olenemata sellest, kas me räägime ettevõtjast või eraisikust või ka postkastist näiteks on ju. Et ja, ja tegelikult siis siin ongi nende kasutatavuse testide ja kasutajauuringute käigus tulnud välja mitmed probleemkohad. Näiteks, näiteks see menüü lahendus on tegelikult, tuleb täiesti uus, et, et ennem oli see üsna kohmakas, et, et see avanes nii -öelda ülevalt alla. Aga kui see on nagu väga pikk, nagu ta siin on, on ju, siis see oli äärmiselt ebamugav, eriti mobiilis kasutajatele. Et nüüd siis meil on uus niinimetatud megamenüü lahendus, mis siis nii -öelda avaneb vasakult paremale ja tegelikult on oluliselt kompaktsem ja mobiilisõbralikum. Ja näiteks üks minu jaoks nagu isiklikust vaatest ka, kui ma nagu vaatan, üks väga äge uus, uus lahendus on just see, et, et kui me oleme olnud hädas siin selle, selle tiimiga selle pooleteise aasta jooksul just sellega, et, et, et on tahetud väga palju nagu eraldada siis nii -öelda neid tavapäraseid infoartikleid, et lihtsalt selline staatiline info, et mida ma pean tegema, kui ma hakkan abielluma, et ma saaks näiteks üldse ülevaate sellest on ju. Ja siis versus nagu teenused ehk siis need päriselt nii -öelda need teenusepäringud, näiteks minu retseptid või, või, või mis iganes, et siis uue lahendusega tegelikult me ka muudame nii -öelda artiklivaadet, ehk siis me toome teenused ja info rohkem kokku, ehk siis need ei ole eraldi, vaid tegelikult me tahamegi ju pakkuda ju kasutajatele teenust ja see info on lihtsalt toetav vahend, et need ei ole eraldiseisvad asjad. Ja näiteks meie üks tihti suurimaid probleeme kasutajapöördumistes, mis tuleb välja just sisselogimata vaates, on siis see, et inimesed ütlevad, et nad ei leia teenust ülesse, ehk siis nad ei tule selle peale, et nad peaksid sisse logima, et saada päriselt oma personaalandmeid. Ja, ja nüüd uue lahendusega siis juhtub see asi, et tegelikult sinnasamade infoartiklite sisse siis tulevadki nii -öelda need inglise keeles teaserid nagu viited teenusele, ehk siis mis tegelikult juhatab ta kohe nii -öelda sisse logima, et ta päriselt saaks ka siis oma nii -öelda teenuse või andmed sealt kätte.
Ja hästi oluline muudatus tegelikult sellega seoses on ka just see, et et kui tänase, tänane sinine vasak menüü on selline ühtemoodi sinine, siis aetakse, siis aetakse hästi palju sassi seda, et et hakatakse, tullakse küll meil sinna esilehele ja siis hakatakse artiklitest oma teenuseid otsima, sellepärast et nad ei suuda eraldada seda iseteeninduse artiklite osa. Nii et me oleme seal ka väikse visuaalse muudatuse teinud ehk siis, et natukene värvidega mänginud, et oleks paremini näha, kus see sisselogimisosa on ja kus need artiklid hakkavad.
Ja kuidas need artiklid, mida te olete siin korduvalt välja toonud, uuenevad?
Nendega on nüüd niimoodi, et täna need uuenevad selliselt, et okei, alustame sellest, et nendel artiklitel on siis omanikud. Et meie ei ole nende artiklite omanikud, et noh et kui näiteks retseptide artikkel kuulub haigekassale ja täna need uuenevad siis sellise vana kooli meetodiga, et et kui kui seal on vaja midagi uuendada, siis siis omaniku esindaja saadab meile meili. Ja siis meie saadame vastu ja siis tema saadab meile ja siis lõpuks kui me oleme jõudnud meilivahetusega selgeks saada, kuidas me seda uuendama peame, siis meie teenusehaldur käsitsi sisestab siis meie back -end komponenti. Aga meil tegelikult on toodangusse jõudnud selline teenus nagu artiklivaramu ja nüüd järgmise aasta esimesel poolel me liidestame artiklivaramuga eesti .ee -ga ja artiklivaramu eesmärk on siis see, et need infoteenuse omanikud saaksid siis oma artikleid ise käia uuendamas. Ehk siis, et, et nad ei peaks enam meiega meilivahetust pidama. Ja, ja kui me, ja selle artikli varamuga nüüd on niimoodi, et see peaks tegelikult tulevikus minema ka Riia, Riia teenuste back -end komponendiks olemisest väljapoole. Ehk siis, et kui, kui me oleme Eesti ees selle ära proovinud ja kõik ilusti töötab, siis tegelikult kõik, kõik riigiasutused on oodatud ka oma veebe sellega liidestama, et, et seal on võimalik põhimõtteliselt kõike avalikku infot hoida, mis, kes, mida iganes soovid.
Ehk siis niinimetatud ühtse tõe allikas, kus siis infoomanik ise haldab ja uuendab ja kõik liidestunud veebid, kes seda artiklit endale näiteks välja tõmbavad, näiteks meil on siin abielu mitu korda läbi käinud, et siis seda, selle abiellumise kohta ongi üks nii -öelda infoartikle, artikkel, mis siis asub artikli varamus ja kõik, kes seda artiklit enda veebides, ka näiteks kohalikud omavalitsused tahavad kuvada. Siis nende jaoks on see selles mõttes ülilihtne, et infoomanik, kui ta teeb muudatuse, siis automaatselt tegelikult uueneb ka siis nii -öelda liidestunud veebides see info ära. Et, et täna, täna probleem ongi tegelikult see, et see info on laiali ja tegelikult ka siin viisime läbi intervjuusid infoomanikega, kus tegelikult tuli välja see, et tegelikult puudub ülevaade selle kohta, kus üldse tema infot kuvatakse. Ja tegelikult ongi päris raske siis seda aja ja asja kohasena seda infot hoida. Et et tihtipeale ongi see, et nad teavad, et nad peavad näiteks enda ministeeriumi lehel hoidma selle akuutsena, onju. Ja võib -olla on Eesti ka, kus ta vastutab justkui selle eest, aga aga ülejäänud kohtades näiteks isegi kui ta teab, et kohalik omavalitsus ka kuvab seda infot välja, siis ta tegelikult ei tunne ennast vastutavana selle info eest.
Te juba mainisite mõlemad neid asju, mis hakkab veel toimuma järgmisel aastal ja kõike seda. Aga selle praeguse ettevõtja vaate puhul, mis on sellised asjad, mille puhul teie enda nagu süda nagu väga valutab ja on ja te teate, et no me praegu veel sel aastal ei jõua, aga no nii väga tahaks.
Jaa, ma arvan, et eelkõige meie süda valutab vist tehnilise platvormi võimekuse pärast, et, et siin Õiemari mainis eelnevalt, eelnevalt ühte meie tehnilist lahendust, mis on osutunud keerukaks just mobiilivaates. Ja, ja me tahaks tegelikult sellest lahti saada ja muuta tegelikult meie liidestusvõimalused partneritele paindlikumaks. Et räägime siin mikro front -end lahendusest, et need, kes tehnilised inimesed on, kindlasti, kindlasti saavad aru ja jah, ma arvan, et see tehniline platvorm on üks olulisemaid ja, ja teine on kindlasti siis nii -öelda proaktiivsuse juurutamine. Et meil ei oleks lihtsalt see staatiline info, et jah, kui sa oled ettevõtja, siis sa tõenäoliselt pead majandusaasta arendajate esitama, vaid, vaid oleks võimalikult personaalne ülevaade täpselt nendest õigustest ja kohustustest, et, et suudame järjest rohkem personaliseerida, et, et me juba liigume selles suunas, et sündmusteenused on üks, mis seda väga hästi teha aitab. Aga ka siin, kui ennem oli juttu ettevõtja töölauast, siis tegelikult ka eraisiku töölaud uueneb, julgeks öelda, kevadel kaks tuhat kakskümmend kolm, täpselt selle sama mõttega, et inimesele kuvatakse töölauale personaalselt kõik tema jaoks oluline, et, et kui ta on näiteks pensionär, siis talle ka kuvatakse seal tema, temale täna makstava pensioni nii -öelda suurus ja kui, ja kui tal ei ole nii -öelda, kui ta ei ole pensionär ja talle ei maksta seda, siis talle seda ei näidata. Et, et liigume selles suunas.
Minul jah, kõige, kõige rohkem valutab süda selle mobiilivaate pärast, et kui me oleme saanud oma veebi teha tegelikult mobiilis väga mugavalt kasutatavaks, siis tõesti nende teenustega on väike mure, aga meil on see järgmine aasta plaanis, nüüd ma loodan, et aasta pärast ma saan teist juttu rääkida. Ja, ja teine on see, et, et mille pärast mul süda valutab, on tegelikult see, et, et mis meil on ka plaanis, aga seda võib -olla aasta jooksul ei jõua, et, et järjest rohkem me saame aru, et meie kasutajad ootavad võimalust iseenda jaoks personaliseerida kogu seda Eesti e -d. Ja mitte ainult nii -öelda ettevõtja ja eraisikule keskendudes, vaid üleüldiselt ehk siis, et tegelikult meie kasutajad ootavad seda, et kui nad sisse logivad, siis nad saavad oma töölaua ise kokku panna.
Ehk siis ma saaksin need asjad, mis mulle pakuvad, huvi tuua esile ja need, mis mulle nii väga ei paku, et kui ma olen juba ära abiellunud, ma ei taha, et iga kord ütleks mulle, kuule, meil on nüüd selline huvitav uus nii -öelda e -abiellumine. Aga ma ei tea, kas riik peaks nii kergeajaliselt pakkuma seda, et see on vist pigem see,
jah, et kui otsida, siis küll, aga kui, noh, pole vaja siis tagant tõugata.
Ja, ja sellega, noh, meil on ikkagi mõte sellest, et see personaliseeritud töölaud võiks tulevikus selline olla, et, et sa saad selle mõlema vaate peale kokku panna. Kui sa oledki see raamatupidaja, sa paned sinna oma need teenused, mis sul on vaja, oma isiklikud ja, ja, ja iga kord, kui sa sisse logid, siis, siis sul on seal need ees.
Ehk siis, et seda nii -öelda rollide erisust ka enam nii väga ei oleks, et täna on nagu väga eraldatud, et ükskõik tegelikult mis, kas me vaatame internetipanku või, või ka näiteks telkode iseteenindusi, siis need on nagu ikkagi väga selgelt eristatud. Ja ja võib -olla mida kui südame pealt veel kõik ära rääkida, siis ma arvan kindlasti leitavuse osas on meil väga suur töö ära teha, et siin me räägime just otsingumootoritele optimeerimisest, et et täna see on nagu väga lihtne lahendus, mis seal täna vastu vaatab, et tahaks rohkem liikuda selles suunas, et kasutada ka kõiki nii -öelda Google 'i võimalusi ära, et et tegelikult jõuda üldsegi selleni, et võib -olla tal ei olegi vaja lõpuks Eesti lehele sisse minna. Sellepärast, et tegelikult Google 'is juba see teenus tuleb selliselt välja, et ta suudab kohe nii -öelda, saab, saab juba sealt selle info kätte või jõuab sealt kohe nii -öelda kiiremini sisselogimiseni, et, et neid vaheklikke ka natukene vähendada. Ja, ja võib -olla siis, kui me ennem rääkisime nii -öelda partnerite jaoks liidestusvõimaluste parendamisest, et, et olla paremad partnerid. Ja, ja et tagada just sedasama keskpunkti, et, et kõik partnerid tahaksid, tahaksid meie juurde oma teenuseid tuua ja jätta. Siis meil on loomulikult, ma arvan, kõikidel IT -majadel on sama probleem see nii -öelda taakvara või legacy, et, et ega see, et me täna rohelise portaali lõppkasutajale kinni paneme, ei tähenda seda, et meil nüüd oleks kõik nagu tehtud ja taakvara enam ei oleks, et tegelikult see töö jätkub taustal. Ja, ja, ja meie arhitekt on ka sellel veendumusel, et me töötame lähiajal välja ka meetmed, et üldse nii -öelda minimeerida seda legacy tekkimist. Et noh, et see kõik, mis sa oled ju ära loonud, on ju, et, et kuidas jõuda sinnamaani, et, et kümne aasta pärast ei oleks jälle ports legacy't ja siis jälle hakatakse nagu otsast peale, vaid juba nii -öelda jooksvalt kogu aeg seda minimeerida ja vähendada ja et need lahendused juba oleksid sellised, et.
See on hea küsimus, et ma arvan, et et siin ongi, ma hea meelega kutsuks meie arhitekti rääkima, et et me ei ole veel sinna detailidesse jõudnud, onju, aga vähemalt nii -öelda visioonina või mõttena ma arvan, et on see väga õige mõte ja kindlasti kindlasti on see teostatav või vähemalt see, et et seda on võimalik minimeerida, et ma arvan lõpuni seda ei ole võimalik vältida, aga kindlasti vähem.
Esimene viis, kuidas seda kindlasti saab vältida, on see, et, et kui sa uusi asju lood, et siis sa sellega koos ei tekita seda taakvara, selles mõttes, et, et sa ikkagi kogu aeg likvideerid seda jooksvalt. Et see on kindlasti see põhimõte, mida peab järgima, et, et vahel on ju lihtsam see, et, et sa lood uue asja ära ja unustad selle vana sinna kuskile nurka, aga IT -st paratamatult ei saa, sest see võib hakata turvariske sulle tekitama. Aga ma tegelikult tahaks ühte hästi olulist asja veel mainida, seda uuendust, mis meil. Mis meil tuleb, on see, et, et ta on meil nüüd küll esmases versioonis, aga, aga meile tuleb ka portaalile uut tüüpi otsing, ehk siis, et me oleme nii kasutatavuse testimisest kui küsitlustest kui ka kasutaja tagasisidest aru saanud, et, et väga palju just meil portaalis navigeerimiseks kasutatakse meie otsingut ja enamasti otsitakse teenuseid. Ehk siis, et me oleme otsingu selliselt loonud, et kui siia klikata, siis ta pakub juba kõige populaarsemaid teenuseid ja kõige populaarsemaid artikleid eraisiku ja ettevõtja vaates ehk siis, et lootusega, et, et inimene leiab siit kohe selle üles, mis ta tahab. Ja ja samuti, mis nagu ma mainisin, et meil on see põhimõte, et me ei pea kohe kõike ise omama ja ja riigi riigiportaalile me ei pea olema nagu eraettevõtted, kes meile leidlikult püüavad kasutajat enda lehel hoida, et meil ei ole seda vaja, et meil on oluline see, et et kui kasutaja tuleb meie portaali, siis ta saab, leiab selle otsa üles, kuhu tal vaja minna on. Ehk siis, et me siin otsingus tegelikult siia alla oleme pannud ka kõige otsitumad väljaspool riigiportaali olevad riiklikud veebid ehk siis, et digilugu, haigekassa koduleht, rahvastikuregister, e -äriregister ja maksu -tolliamet.
Ja mis on hästi huvitav selle sama näite puhul, et kaks tuhat kakskümmend tehtud uuring näitas seda, et et näiteks inimene tuleb retsepte otsima Eesti eest, mitte digiloost, mis on nagu väga huvitav. Aga näiteks transpordiameti puhul sealt uuringust tuli väga selgelt välja, et kui tal on ikkagi juhilubade või sõidukitega mingisugune küsimus, siis see seal läheb ikkagi esmajoones nii -öelda selle omaniku portaali, mitte ta ei tule läbi Eesti.
Kas need otsingu kõige populaarsemad vasted on nii -öelda käsitööna kokku pandud või süsteem saab aru see, et kui nüüd midagi otsitakse ja tulebki välja, et mis iganes, meil siin tänapäeval maailmas juhtub igasugu asju, et mingine asi muutub veel olulisemaks, olulisemaks, kui on, kui on retseptid näiteks, et kas siis kaob see retseptid ära ja tuleb mingi muu asi asemele või see on see, et teie istute nüüd laua taha maha, teete koosoleku ja siis hakkate otsustama?
Tegelikult on niimoodi, et ega need populaarsemad teenused ja artiklid väga tegelikult ei ole muutunud aastate jooksul. Aga iga IT arendusega on selline, selline lugu, et kõigepealt sa arendad sellise põhja valmis ja siis sa hakkad sinna jätkuarenduse peale laduma. Et täna jah, me oleme selle nii -öelda staatiliselt siia sisse käsitsi pannud või noh, meie arendaja pani. Aga, aga meil tegelikult on jätkuarendustes plaanis see, et, et ta hakkaks ikkagi analüüsima seda, sellepärast et meil tulevad, nagu Kaisi ütles, sündmusteenused. Neid sündmusteenuseid tuleb veel järgmiste aastate jooksul. Nii et noh, eesmärk olekski see, et, et ta ikkagi analüüsiks, sellepärast et tegelikult on mingid perioodid, kus mõned teemad on populaarsemad. Näiteks kevadeti, kui pensionid tõusevad, siis, siis automaatselt pensioni, Pensioniteemad muutuvad populaarseks meil portaalis mõneks ajaks, on ju. Ehk siis, et me tegelikult tahaksime hakata ikkagi, ikkagi nii oma maandumislehel, oma nii -öelda selles otsingu tiiserdamises kui ka noh, tulevikus ma rääkisin sellest iseteenindusest, ehk sellest töölauast, et me tahaks ikkagi hakata ka nii -öelda lähenema selliselt, et, et me saaksime vastavalt ka ajale pakkuda. Seda, mis on oluline, noh näiteks majandusaasta aruandeid tuleb iga aasta esitada kolmekümnendal juunil, on ju, et, et see oleks ka nagu üks, üks lähenemisviis, mida me tahaksime teha.
Ja võib -olla üks hea näide veel sellele, mida me ennem ei maininud, on seesama pilvekõlblikkus. Ehk siis täna me liigume ka selles suunas, et et kõik esiteks kõik uued asjad, mis me teeme, oleksid pilvekõlblikud juba, aga et portaal ka lõpuks jõuaks nii -öelda pilve ja ja seal on täpselt see üks väga suur positiivne eelis ongi see, et et ta nii -öelda automaagiliselt suudab nii -öelda monitoorida siis seda, et kui kasutajaskond kasvab, siis ta nii -öelda annab nii -öelda jõudlust juurde ja ka vastupidi, et see käibki automaatselt onju, et mitte käsitööna.
Kas nüüd said kõik uuendused, mis tänavu detsembris peaks loodetavasti jõudma ettevõtjateni või ettevõtja esindajateni kajastatud? Kas on midagi veel peidus kuskil või loodetavasti ongi nüüd detsembri jooksul kõik see, mis me rääkisime siin moel või teisel saab tehtud ja pluss siis need asjad, millest me rääkisime jah, mis tulevad tulevikus?
Võib -olla ettevõtja postkastis tekkis siis mõni sõna, et, et mida me ei ole siin varasemalt maininud, et ka tegelikult ettevõtja postkast on täna väga minimaalse funktsionaalsusega. Et rohelises portaalis on lihtsalt suunamisfunktsionaalsus ehk siis seesama, et kui sul on nii -öelda registrikood at eesti .ee aadress oma ettevõttel, siis, siis sa saad selle suunata oma igapäevases kasutuses olevale meilile. Et siis selle esi, esmasena loomulikult kolime ka siin rohelise portaali sulgemisega selle sinisesse portaali üle, aga tegelikult järgmise aasta alguses, esimeses pooles ka ettevõtja postkast saab täiendavaid funktsionaalsuseid juurde, nii nagu täna eraisiku postkastis, siis alustuseks kõige nii -öelda minimaalsemad lahendused nagu kirjade lugemine, sirvimine, seaded, kus ta siis saab seda suunamist reguleerida, aga tellida ka siis endale SMS teavitusi. Ja ja loomulikult see ei ole kõik, et et kindlasti see ka nii -öelda järgnevate aastate jooksul saab väärtust juurde.
Head saatekuulajad, nagu me kuulsime, siis see ei ole veel kõik tööd, jagub Riigi Infosüsteemi Ametil väga paljuks. Suured tänud, riigiportaali juht Kaisi Udumäe ja tootejuht Õie -Mari Aasmäe, et te stuudiosse tulite ja rääkisite kõigist neist uuendustest, mis eesti .ee -s on nüüd kohe praegu ees ootamas meid ja varsti tulemas. Ja mul on väga hea meel, et te mainisite ära ka seda abiellumise teemat ja sündmusteenuseid, nii et kellel tõesti süda jäi ju kas siis valutama või, või läks just äksi täis, kuulake järgmist saadet ka, sest seal me tõesti neist teemadest räägime. Suured tänud kõigile kriitilise intsidendi kuulajatele, mina olin saatejuht Ronald Liive.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud... Et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]