Head kriitilise intsidendi kuulajad, käes on reede ja uus saade on valmis saanud ja tuleb teieni kõige värskemate uudistega Eesti IT -maastikult, Eesti e -riigi IT -maastikult ja täna on tõesti Põhjust igatepidi öelda seda, et me räägime e -riigi sellisest ühest alustalast, millega kõigil meil on kokkupuude olemas, olgu selleks inimeseks siis inimene või ka ettevõtja. Täna me räägime eesti .ee -st ja seal toimunud ja toimuvatest muudatustest. Sellest olen stuudiosse palunud rääkima riigiportaali juhi Kaisi Udumäe ja tootejuhi Õie -Mari Aasmäe. Ja mina olen saatejuht Ronald Liive. Alustame nüüd sellest, et eesti .ee. Miks seda oli vaja uuendada?
Jaa, kindlasti, vähemalt meie teeme selleks kõik oleneva, aga ma arvan, et kasutajale kõige suurem muudatus ongi ettevõtja vaatest, ehk siis ettevõtja rolli vaatest. Et, et tänaseni on olnud siis see olukord, kus ettevõtja teenused ongi olnud veel vanas rohelises portaalis, aga eraisiku teenused on siis valdavas osas olnud juba varasemalt üle toodud. Ja, ja ehk siis jah, kõige suurem muudatus on ettevõtjate jaoks, et nüüd kõik nende teenused on leitavad uuest sinisest portaalist. Ja mitte ainult, et tegelikult on tulemas siis ettevõtjale päris mitmeid uusi väärtusi, mida siis varasemalt tegelikult ka vanas rohelises portaalis ei olnud. Et, et ikka selleks, et ka ettevõtjatele nii -öelda pakkuda paremat ülevaadet tema õigustest, kohustustest ja kuidas, et toetada siis nii -öelda riigi poolt veel paremini tema ettevõtlust kõigi nende andmetega, mis siis riigil tegelikult saada on.
Ehk siis te saite omaenda isiklikku kogemust, nagu ma näen, siis see osa sellest Riigiportaalist on siis läbinud nüüd väga suure uuenduskuuri.
Tegelikult, kui inimene jõuab nii -öelda avalehele või ka teisisõnu maandumislehele, siis see juba annab nii -öelda olulised otsad kätte, et mida ta portaalist leida võib. Et on siis siin koondatud kõige populaarsemad teenused. Ja, ja nagu juba siin oli juttu töövõimetuslehtedest, nii -öelda vana, vana nimega maakeeli, inimesed räägivad nii -öelda haiguslehest või, või, või sinisest lehest, on ju. Et ja, ja nende puhul saab ka kindlasti öelda, et see ongi meie jaoks ka väga oluline, sellepärast et täna see on unikaalne teenus, mida kuskilt mujalt iseteenindusportaalist tegelikult ei saa. Ja, ja teine sektsioon tegelikult, mis sisselogimata vaates on olemas, koondab siis populaarsemad artiklid. Täpselt samamoodi ehk siis ettevõtte näiteks registreerimine ja loomulikult jällegi töövõimetuslehe andmete edastamine haigekassale ja toetused alustavale ettevõttele. Siis on meil veel toredasti olemas siin ka riigipühad, rahvuspühad ja lühendatud tööpäevad, et see on üsna populaarne teenus kasutajatele. Et vaadata, et kuna siis on lühendatud tööpäevad ja, ja kuna on vabad päevad ja tegelikult viimane selline suurem osis meil siis avalehel on uudistevoog, mis siis hakkab sisse tõmbama näiteks äriregistrist uudiseid ja noh, rääkimata siis RIA enda ehk siis Riigi Infosüsteemi Ameti uudistest.
Kas see kalendri osa, mida te mainisite, see oli minu tõlgendus sellest, kus te mainisite, et, et on need riigipühad ja kõik see, see on ainult ettevõtjatele näha või on ka seal tavainimesed saaksid seda näha?
Ma tuleks korra selle eelmise vaate juurde, kus te mainisite, et on Maksuametisse edasi suunamine ja kus seal veel oli edasi suunamine, seda. Ma tean, et see, see ei ole nüüd teie teema, mida ma hakkan küsima, aga ma loodan, et oskate mulle vastata. Ma tean, et Riigi Infosüsteemi Amet töötab ka sellise asja kahlal nagu single sign on. Kas see on ka asi, mis ühel päeval, kui see on piisavalt küps ja valmis, siis mitte seal ei ole, et sisenenud EMTA -sse, vaid seal ongi, et noh, et ma ei tea, jätka või mine edasi lihtsalt ja siis inimene, ettevõtja vajutab ja ta ongi juba sinna maksuametisse sisse logitud ja saab kohe neid asju täita.
Et siin, mul on tegelikult häid uudiseid, et nüüd, kui me praegu rääkisime konkreetsemalt ettevõtjast, siis tegelikult ju meil teisel pool käib ka nii -öelda eraisiku või, või kodaniku sündmusteenuste arendus. Ja tegelikult esimesed kaks sündmusteenust on juba täpselt samamoodi detsembris minemas laivi, üks on siis, me räägime lapse sünnisündmusteenusest ja teine on siis abiellumise sündmusteenus. Ja, ja just nimelt abiellumise sündmusteenuse puhul tegelikult on esimene linnuke, kus me saamegi rääkida sellest single sign on 'ist. Ehk siis täpselt see ühekordne sisselogimine, et täna kasutajaid häirib see, et nad peavad, et neid suunataksegi nii -öelda ühest portaalist välja, nad peavad uuesti hakkama ennast autentima. Et seesama single sign on võimaldabki siis ühekordse autentimisega tegelikult juba liikuda erinevate portaalide vahel, kui mõlemal portaalil on siis see võimekus olemas. Ja, ja tulles tagasi siis nüüd selle abiellumise sündmusteenuse juurde, siis tegelikult selle nii -öelda laivi kuupäev ongi kolmkümmend detsember ja just nimelt selle tõttu, et kolmekümnendal detsembril tekib siis õiguslik alus siis sedasama nii -öelda single sign on 'iga nii -öelda kasutada. Ja, ja esimene siis nii -öelda funktsionaalsus ongi see, et, et kui täna e -riigis me enam seda nii -öelda paberi, paberit nagu väga ei kasuta, aga abiellumise puhul siis endiselt on pidanud nii -öelda paberil avaldusi esitama. Siis nüüd tekib siis võimalus selline, et, et kui Eesti eest alustada ja abiellumise sündmusteenusesse jõuda, siis sealt suunatakse edasi rahvastikuregistrisse siis seda abiellumise avaldust tegema juba siis selle single sign on 'iga.
tähendab seda, et need, kellel on vajaminev ligipääs olemas, nemad saavad seda juba näha ja kasutada mingil määral, aga see ligipääs on siis Riia enda töötajatel või olete näiteks riigi IT -majade, teiste riigi IT -majadega ka jaganud seda?
Teised riigi IT majad pääsevad meile eeltoodangu keskkonda, aga MKM -il on ka Majandus -Kommunikatsiooniministeeriumil.
Nendega on nüüd niimoodi, et täna need uuenevad selliselt, et okei, alustame sellest, et nendel artiklitel on siis omanikud. Et meie ei ole nende artiklite omanikud, et noh et kui näiteks retseptide artikkel kuulub haigekassale ja täna need uuenevad siis sellise vana kooli meetodiga, et et kui kui seal on vaja midagi uuendada, siis siis omaniku esindaja saadab meile meili. Ja siis meie saadame vastu ja siis tema saadab meile ja siis lõpuks kui me oleme jõudnud meilivahetusega selgeks saada, kuidas me seda uuendama peame, siis meie teenusehaldur käsitsi sisestab siis meie back -end komponenti. Aga meil tegelikult on toodangusse jõudnud selline teenus nagu artiklivaramu ja nüüd järgmise aasta esimesel poolel me liidestame artiklivaramuga eesti .ee -ga ja artiklivaramu eesmärk on siis see, et need infoteenuse omanikud saaksid siis oma artikleid ise käia uuendamas. Ehk siis, et, et nad ei peaks enam meiega meilivahetust pidama. Ja, ja kui me, ja selle artikli varamuga nüüd on niimoodi, et see peaks tegelikult tulevikus minema ka Riia, Riia teenuste back -end komponendiks olemisest väljapoole. Ehk siis, et kui, kui me oleme Eesti ees selle ära proovinud ja kõik ilusti töötab, siis tegelikult kõik, kõik riigiasutused on oodatud ka oma veebe sellega liidestama, et, et seal on võimalik põhimõtteliselt kõike avalikku infot hoida, mis, kes, mida iganes soovid.
Esimene viis, kuidas seda kindlasti saab vältida, on see, et, et kui sa uusi asju lood, et siis sa sellega koos ei tekita seda taakvara, selles mõttes, et, et sa ikkagi kogu aeg likvideerid seda jooksvalt. Et see on kindlasti see põhimõte, mida peab järgima, et, et vahel on ju lihtsam see, et, et sa lood uue asja ära ja unustad selle vana sinna kuskile nurka, aga IT -st paratamatult ei saa, sest see võib hakata turvariske sulle tekitama. Aga ma tegelikult tahaks ühte hästi olulist asja veel mainida, seda uuendust, mis meil. Mis meil tuleb, on see, et, et ta on meil nüüd küll esmases versioonis, aga, aga meile tuleb ka portaalile uut tüüpi otsing, ehk siis, et me oleme nii kasutatavuse testimisest kui küsitlustest kui ka kasutaja tagasisidest aru saanud, et, et väga palju just meil portaalis navigeerimiseks kasutatakse meie otsingut ja enamasti otsitakse teenuseid. Ehk siis, et me oleme otsingu selliselt loonud, et kui siia klikata, siis ta pakub juba kõige populaarsemaid teenuseid ja kõige populaarsemaid artikleid eraisiku ja ettevõtja vaates ehk siis, et lootusega, et, et inimene leiab siit kohe selle üles, mis ta tahab. Ja ja samuti, mis nagu ma mainisin, et meil on see põhimõte, et me ei pea kohe kõike ise omama ja ja riigi riigiportaalile me ei pea olema nagu eraettevõtted, kes meile leidlikult püüavad kasutajat enda lehel hoida, et meil ei ole seda vaja, et meil on oluline see, et et kui kasutaja tuleb meie portaali, siis ta saab, leiab selle otsa üles, kuhu tal vaja minna on. Ehk siis, et me siin otsingus tegelikult siia alla oleme pannud ka kõige otsitumad väljaspool riigiportaali olevad riiklikud veebid ehk siis, et digilugu, haigekassa koduleht, rahvastikuregister, e -äriregister ja maksu -tolliamet.
Head saatekuulajad, nagu me kuulsime, siis see ei ole veel kõik tööd, jagub Riigi Infosüsteemi Ametil väga paljuks. Suured tänud, riigiportaali juht Kaisi Udumäe ja tootejuht Õie -Mari Aasmäe, et te stuudiosse tulite ja rääkisite kõigist neist uuendustest, mis eesti .ee -s on nüüd kohe praegu ees ootamas meid ja varsti tulemas. Ja mul on väga hea meel, et te mainisite ära ka seda abiellumise teemat ja sündmusteenuseid, nii et kellel tõesti süda jäi ju kas siis valutama või, või läks just äksi täis, kuulake järgmist saadet ka, sest seal me tõesti neist teemadest räägime. Suured tänud kõigile kriitilise intsidendi kuulajatele, mina olin saatejuht Ronald Liive.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]