Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere tulemast kuulama podcasti kriitiline intsident, kus lahkame moel või teisel riigi IT -ga seonduvat. Mina olen saatejuht Ronald Liive ja tutvustan teile koos saatekülalistega täna üht väga põnevat teenust, mis moel või teisel siis hakkab kõigi meie elu, elusid muutma. või siis ka elusid muutma siis, kui meid enam siin ilmas ei ole. Ehk selliseks teemaks on meil sündmusteenused ja kolm külalist on meil täna. On Jaanus Valdma Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumist, tema ametinimetuseks on digiriigi arenguosakonna sündmusteenuste programmi juht, Siseministeeriumist on kohale saadetud Katrin Lehtpuu, kes on sündmusteenuste projektijuht, Ja SMIT -ist on kohal Marilyn Prants, tooteomanike, kõige lühedama ametinimetusega meil siis täna. Aga sündmusteenused, alustame MKM -ist, mis asi üldse need sündmusteenused on?
Nii, tere kõigile ja, ja rõõm on siin olla, sellest teemast rääkida loomulikult. Sündmusteenused on ennekõike riigi teenuste kasutajamugavuse projekt. Ehk siis see, kuidas me täna riigi teenuseid osutame, sündmusteenustega saab, nagu juba siia ütlesid, maailma teisel muudetud ja ennekõike selleks, et ikkagi kasutajatele oleks mugavam avalikke teenuseid tarbida. Ja, ja noh, loomulikult see mugavus tuleb selle arvelt, et riigi bürokraatia, mis täna on ikkagi kodaniku nii -öelda enda õlule jäetud ära lahendada, et selles osas plaanime siis teha hüppe edasi, et, et seda keerukust ja bürokraatiat vähegi viia nii -öelda asutuste sisse tagasi ja lahendada see nii -öelda back -end 'is ära.
Väga keeruline jutt, lihtsamalt, mis asjad need on siis? Või kuidas mina nii -öelda tavalise inimese, kujutame ette, et me kõik oleme tavalised inimesed siin, selle riigi kodanikud enamjaolt, need, kes seda saadet kuulavad, et kuidas me saame nii -öelda oma käega seda katsuda, neid sündmusteenuseid?
Noh, sündmus, sündmused on inimeste elus, igaühe elus on ridamisi erinevaid sündmusi ja tihtipeale need toovad kaasa mingisuguse kontakti riigiga. Ja selle asemel, et siis minna ja ise välja ajada, missugused teenused, toetused on saadaval, siis riik ise kas siis automaatselt pakub neid või siis vähemalt toob info selle kohta ühte kohta kokku, et mis saadaval on.
Ja sündmused, nagu me teame, sellised elusündmused hakkavad pihta siis sünniga.
Jah, sisuliselt küll, et ühe inimese jaoks võib, võib küll sünd olla nii -öelda tema esimene elusündmus, aga tema vanemate jaoks on see lapse sündimine juba nende jaoks üks sündmus ehk siis natukene võiks öelda, et juba enne sündi hakkab, hakkab nagu see lapse sünni sündmus pihta, aga tõsi. Skoobis on kindlasti lapse saamine ühe sündmusteenusena ja sealt edasi siis lasteaeda astumine ja kooli astumine ja erinevatesse koolidesse hiljem veel edasi minemine. Juhilubade taotlemine, abiellumine, mine tea, mingil hetkel ka lahutus. Samuti pensionile jäämine ja inimese surm sisuliselt, et kogu elukaar.
Ja kõik need, mis said praegu siis ette loetud, sisuliselt riik siis loeb digitaalseid lahendusi, et need ei peaks nii palju pabereid määrima kui praegu.
Sisuliselt küll jah, et kõik need on meil skoobis ja, ja samm -sammult vaatamegi, et kuidas siis konkreetse teenusekorralduse parendamisega seda väärtust luua.
Mul on üks spikker ees, millele on pandud pealkirjaks sündmusteenuste teekaart kaks tuhat kakskümmend üks. Meil on kaks tuhat kakskümmend kaks varsti juba kaks tuhat kakskümmend kolm. Kui palju sellest on juba valmis või nii -öelda töös?
Mhm. Ja no selle aasta lõpuks esimesed sammud kahe sündmusteenusega saab siis astutud. Et, et see on tõesti selline töö, mis on olnud pikk ja, ja see on erinevaid väljakutseid täis olnud. Aga lapse saamine ja abiellumine on siis kaks nii -öelda sündmusteenust, mille nii -öelda esimese iteratsiooni siis aasta lõpuks Eesti keskkonda toome. Ja noh, suur osa ongi sellest sündmusteenusest. See on võib -olla kaks osa isegi. Üks on see, et mis on puhtalt äriline vaade, et mis on see teenuse jada ise. Ja, ja teine pool on siis loomulikult tehnoloogiline, et ma arvan, et mõlemaga me oleme siin piike ja maid murdnud päris kõvasti, et kaks tuhat kakskümmend üks teenuse teekaardi, ma arvan, et see lapse saamine abielu olid kindlasti olemas ja nendega nüüd selle aasta lõpuks jah, välja tulemegi.
Ja mida need teised siis ootavad nii -öelda?
Oma aega, ütleks tegelikult, eks see taandub mitmes osas sellele, et kui paljude teenustega korraga jõuab või kui paljude arendustega korraga jõuab tegeleda. Et üks arenduspartner kesksel kohal on riigi infosüsteemi ametis siis sündmusteenuste osakonna inimesed ja noh, kõiki, kõiki teenuseid korraga peale panna nii või teisiti ei saa. Ja noh, loomulikult ei saa ka mööda vaadata sellest, mis maailma olukord viimastel aastatel on olnud, et riigiasutused on ikkagi päris kõva pinge all olnud, et tulla toime selle eluga, mis, mis täna siin ja praegult toimub ja võib -olla see, mis, et kuidas teha riigielu mugavamaks ja kuidas teha elu lihtsamaks. Noh, paratamatult siin tuleb tõenäoliselt prioriteete seada lihtsalt.
Enne kui me lähme teema juurde, kus ka teised saatekülalised saavad rohkem sõna võtta, siis lapse saamine, mida ja kuidas seal on planeeritud digitaalsemaks teha?
Kõvasti on uuritud, on tehtud analüüse ja mis esimeses iteratsioonis valmis saab, on selline terviklik infoväli, et kuidas riik on olemas siis kodanikule, kui hakkatakse last planeerima või on juba rasedus või siis hiljem laps on sündinud, et missugused erinevad teenused on olemas. Et üks selline infoväli oli põhiline teema, mis inimestele nii -öelda kasutaja uuringutest välja tuli, et vot sellest ei saa aru, et, et kuidas erinevad teenused on seotud, mis hetkel neid tuleks tarbida, kuidas, kes neid pakub, mis on tingimused, et noh, kõigepealt tuua see info kokku. Võib tunduda selline lihtne, et miks me siis ei tee lihtsalt ühte infoveebi selle jaoks, et osalt see seda ülesannet täidabki. Aga, aga noh, seal taustal on loomulikult see, et need erinevad asutused, kes siis kõiki neid teenuseid pakuvad, tuleks kokku, mõtleks selle teekonna läbi, paneks selle ühtse info kokku ja, ja noh, selle peale me saamegi hiljem hakata ehitada.
Üks fraas, mis läbi käis, et lapse planeerimine, kas siis riik hakkab mulle ette ütlema, et nüüd, et et oled juba näiteks abielus või riik teab, ma ei tea küll kuidas, et ma olen kellegiga nii -öelda kooselus, et kuule, et nüüd oleks aeg nagu, et võiks ikka lapse saada või mida see seal siis ette kujutab?
Lühike vastus on loomulikult mitte, aga samas kunagi ei tea, mis asju riik võib hakata soovitama lähtuvalt sellest, missuguseid andmeid inimene on riigiga jaganud ja missuguseid nii -öelda eesmärke ta on püstitanud.
Aga mida see siis reaalsuses välja näeb, et ütleme, et olen mees või naine, kes siis on õnnelikus kooselus ja tõesti tahab last siis saada, me nüüd ütleme, istume maha, joome teed või kohvi või veini ja siis ütleme, et hakkame last planeerima. Et me lähme, avame arvuti, lähme eesti .ee ja siis seal tuleb midagi ette, mis ütleb, et mida ta ütleb mulle.
Noh, kõige nagu klassikalisem asi lapse planeerimise juures loomulikult on see, et missugused hüvitised, toetused minu jaoks hetkel kehtivad, kui suured nad on, kui ma näiteks, kõik õnnestub, üheksa kuu pärast oleme siin juba mitmekesi, et, et kuidas siis, kuidas riik on toetuste ja hüvitistega minu jaoks olemas. Noh, see on põhiline küsimus, kui kõik on, kõik on hästi ja kõik on kenasti. Aga noh, loomulikult on ju olukordi, kus kas planeerimine võtab kauem, võib -olla on vaja mingisuguseid tugiteenuseid, et üldse rasestuda, et noh, ka kõik see info on tegelikult selles kohas olemas.
Ehk nagu abi tõesti neile, kellel näiteks looduslikul teel ei, ei ole nii -öelda võimalik last saada, et siis riik on koostanud või koostamas siis ja kohe varsti saab valmis selline kogumik siis, kust kogu selle info saaks kätte vaja. Et
selline infovälja on olemas.
Ja siit käis läbi ka juba see, et need toetused, kas siis ka ma login eesti .ee -sse, mulle öeldakse, et, et kui sa nüüd üheksa kuu pärast saad lapsevanemaks, siis lähtuvalt nendest maksudest, mis sinu eest on makstud, siis sa saaksid toetusi just nii palju.
Täna iseenesest Sotsiaalkindlustusamet on väga kenasti ära lahendanud lapse või vanemahüvitise pakkumise, et, et kui laps on sündinud, siis saadetakse juba proaktiivne pakkumine. Et neid kalkulaatoreid, kus sa saad varasemalt enda noh tööstaaži ja kõige sellega juba välja arvutada, et mis su hüvitis on, neid on erinevaid. Uuest aastast see kena funktsionaalsus veel seal ei ole, aga vähemalt, et, et noh, mille põhjal arvutada, mille põhjal hüvitised kujunevad, noh, kõik see info on seal vähemalt olemas, aga ta ei ole personaliseeritud.
Ma olen natuke provokatiivne, ütlen, et kas sellist asja meil on ikka vaja?
Noh, kasutajad ütlevad, et on. Et me oleme ise korduvalt küsinud erinevate analüüside raames, et, et kui me paneksime, kui me võtame sellise teema nagu lapse sünd, et mis seal, mis seal nagu puudu on. Või noh, mis seal nagu tervikpildid puudu on. Ja, ja põhiline teema, mis tegelikult välja tulebki, ongi see riik on keerukas, me ei saa aru nagu mis hetkel, mis teenused, mis hüvitised. Tooge palun see ühte kohta kokku, siis on see arusaadav. Et noh, puhtalt sellise info organiseerimisega me näeme, et tegelikult me juba seda väärtust loome. Mida me keskselt võib -olla ei saa nii hästi teha, on see öelda, et, et noh, mida täpselt sotsiaalkindlustusamet peaks tegema, et veel oma teenustes tõsta seda teenusepakkumise taset või kvaliteeti. Et noh, kindlasti me oleme MKM -i poolt ja selle kogu sündmusteenuste nii -öelda programmiga igatepidi toeks ja valmis neid teenuse taseme, teenuse tasemeid ja kvaliteeti tõstma, aga, aga noh, sundida siin loomulikult kedagi ei saa.
Ehk Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium on reaalselt küsinud eestlaste käest tagasisidet, et kas te tahaksite selliseid asju ja eestlased on avasüli öelnud ja me tahame, et kõik oleksid olemas nagu nii -öelda kas siis e -teenustena või, või digitaalsemalt, rohkem digitaalsemalt kui praegu.
see ei ole niisama, et keegi ministeeriumis lihtsalt mõtles välja, et nüüd ma tahan ja nüüd peab olema.
See võis kunagi niimoodi alguse saada, aga hiljem ikkagi mindi ja kontrolliti küll, et siin on noh, kaks nagu aspekti. Keskne portaal, Eesti .ee, selle kohta on tehtud siis kasutaja uuringuid ja küsitud inimeste käest ja see valim oli seal üle tuhandeid, päris esinduslik. Et mis moel te soovite riigiteenuseid tarbida ja noh, seal oligi valik, et kas siis ühest kesksest portaalist, mis suunab teid edasi või siis te tahate ise nii -öelda nagu selle jada läbi käia erinevate portaalide vahelt ja noh, seal ülekaalukalt kaks kolmandikku ikkagi oli, oli keskse portaali poolt. Ja, ja noh, teine aspekt siis noh, konkreetse teenuse puhul jah, sihtgrupid on alati nii -öelda teenuse väljatöötamisega noh, tugevalt kaasas ehk siis kasutaja uuringud, kasutaja intervjuud selle sihtgrupi sees on alati tehtud jah.
Selge. Loodame, et et laps sai planeeritud, laps on käes ja nüüd paar siis tahab ka abielluda. Ja järgmine samm siis ongi, et ma saan aru, ma saan hakata varsti nüüd jälle eesti .ee -sse sisse logima ja sealt mulle keegi ütleb, et mida ma nüüd tegema pean selleks, et ma tahaksin abielluda. Ehk siis Katrin ja Marilin, Siseministeeriumi SMIT -i esindajad, kuidas kogu see elektrooniline abiellumine välja näeb?
Tere minu poolt ka, et väga põnev on siin olla ja sel teemal rääkida. Abimeeldumine elektrooniline ja et me alustame tegelikult sellest, et me saame seda avaldust esitada elektrooniliselt. Et see on selline esimene samm sealt nii -öelda edasi selle sündmusteenuse raames ka. Et algus punkt võib olla nii eesti .ee -s, kus inimene siis leiab samamoodi selle info, et, et mida abiellumine endast üldse kujutab, millised on need sammud, mida tuleb läbida siis. Ja, ja sealt leiab ka otselingi sellisesse portaali nagu rahvastikuregister .ee, mis koondab siis rahvastikuregistri teenused ja selle aasta lõpus siis ka abiellumise avalduse esitamine on seal võimalik.
Kui ma siin varasemalt seda lapse saamise teemat niimoodi meelevaldselt siis provotseerisin veidi, siis see abiellumise teema oli tegelikult see, et kui mul isiklikult see protsess oli käsil nüüdseks viis aastat tagasi, kui ma ei eksi, jah, ma loodan, et ma ei eksi, siis see oli see, millest mina tundsin puudust, et ma oleks tahtnud seda. Ma eeldan, arvan, järeldan, et see on asi, mida on küsitud väga palju siis, olgu selleks siseministeerium või MKM või, või mõni muu ministeerium. Kas see on asi, mille puhul on nii -öelda ministeeriumisse kujundlikult siis kirju saadetud ja öeldud, et palun, miks te ei ole seda veel teinud?
No mul seda infot nii täpselt nüüd ei ole, et kas me otseselt selles osas kirja oleme saanud küll, aga me ise samamoodi isiklikult ka olen helistanud inimestele, kes olid kas hiljuti kas abiellumisavalduse esitanud või olid juba abiellunud, et et mis need murekohad nad selle teenuse puhul siis on. Ja tegelikult tuligi sealt välja see, et, et väga soovitakse ju seda, et, et selle avalduse esitamise pool oleks lihtsam. Ehk siis täna me oleme kõik riigis harjunud sellega, et peaaegu kõiki avaldusi saabki täna juba e -teenuses esitada. Abiellumise puhul seda seni ei olnud ja, ja sealt me sinnani jõudsime, et aga teeme siis e -teenuse, et saab seda esimest poolt ehk siis avaldust elektrooniliselt esitada. Mis nüüd puudutab, ütlen siin igaks juhuks ära, et, et kogu voog ju ei ole tehtud e -kanalisse, et, et abiellumise, selle jah -sõna ütlemiseks tuleb ikkagi reaalselt paaril kahekesi ametniku juurde kohale minna. Et selleks veel inimesed päriselt tundus, et ka valmis ei ole. Et siin hoi, hoitakse ikkagi pigem selliste traditsioonilise lahenduse poole.
Kuigi kindlasti on ka neid, kes on valmis selleks. Ja kui pakkuda võimalust, siis ju saab valida, et kas sa võtad selle võimaluse või sa ei võta seda võimalust.
Et see oli hästi huvitav, et ma mäletan ise, et väga mitmed inimesed ütlesid, et selle nii -öelda digitaalse abiellumise koha pealt selle jah -sõna osas siis, et teised võivad teha, aga mina ise ei eelistaks. Et see oli selline huvitav vastus, et aga kindlasti, eks põlvkondade vahetus siin toimub, et kes teab, mis tulevikus.
Et ühesõnaga siis ongi see, et login rahvastikuregistrisse sisse, tooksin selle teise inimese isikukoodi ja nime sisse, kellega ma soovin abielluda ja kõik see sama see taotluse vorm või see protsess nii -öelda, mida ma mida praegu siis peab veel füüsiliselt siis algatama, täidan seal ära ja ma saan aru, et tegelikult menetluse suhtes ju tegelt midagi ei muutu, et kui minu mälu mind ei peta, oli vist oli kuu aega on see aeg, kus sa saad nii -öelda oma otsust tagasi võtta, et see jääb kõik endiseks, et see selles osas midagi ei muutu.
Jaa, tegelikult jah, ta on üsna, selles mõttes kopeerib seda pabermaailma, et avaldusel tuleb ikkagi esitada samu andmeid, mis sa täna kohapeal esitad ametnikule. Lihtsalt e -teenuses sulle, kuna sa logid sisse, siis me osasid sinu andmeid juba teame, kuvame sulle ka neid andmeid, mis sul rahvastikuregistris täna olemas on. Näiteks paberavaldusel me küsime elu kohta, siis e -teenuses me seda ei küsi, me juba teame, kuvame sulle selle sinna ette. Et jah, selles mõttes see, see protsess jääb suhteliselt samaks, et avaldusel jah.
Ja kui mõni osapool abiellujatest soovib ka oma nime muuta, kas see nii -öelda see, et sa avaldad seda soovi seal, on ka olemas või, või see seal ei ole?
On ikka, et abiellumisel on õigus ühel abiellujal võtta perekonnanimi, teise pere, teine perekonnanimi, kui tal see soov on ja, ja see on üks selle abiellumise e -teenuse osa või avalduse esitamise e -teenuse osa, et ta saab valida selle sealt.
Ja ma sain aru, et kogu selle tehnilise poole ongi siis just abiellumisest rääkides arendanud SMIT välja. Kui kaugel te oma arendustöödega olete?
Me oleme arendustöödega jõudnud nüüd põhimõtteliselt lõpuni. Me tegeleme veel lihvimisega siit -sealt, mõtleme välja selliseid huvitavaid kasutuslugusid, et näiteks siis Eesti populaarseim poissmees, et, et mida tema teeks või mida temaga tahetaks teha, eksole. Siis näiteks inimene, kes noh, on sariabielluja või abiellumisavalduste esitaja, noh, et kuidas me siis lahendame tema olukorra, et kui palju abiellumisavaldusi ta saaks esitada, kui tihti. Et eks seal piirangu paneb see, et kogu see nali maksab kolmkümmend eurot riigilõivu riigikassasse. Et niisama seal hullata ringi ei saa.
Aga kas ma võin sellist nalja teha, et praegu siin televisioonis on üks saade, kus ka keegi otsib endale kaaslast, kas ma võin tolle inimese nime lihtsalt toksida sisse, öelda, et ma tahan temaga velluda, ma jah, ma maksan selle kolmkümmend eurot ära, hoolimata sellest, et mul tegelikult seda soovi ei ole ja siis see teine inimene saabki siis selle teavituse, et vot tema tahab sinuga velluda nüüd.
Ja saab, ikka saab, saadad talle, sa teed riigi rikkamaks, noh, võib -olla mõni sõidab ju meelega kiiruskaamerasse sisse.
Ja siis ongi see, et eeldatavasti too teine osapool ei soovi minuga abielluda, siis ta lihtsalt tühistab ära, ütleb kuskile, et ei, ma ei taha, mina olen omast kolmekümnest eurost ilma jäänud ja keegi abiellunud ei ole ja keegi lahutanud ka ei ole ja ainult riik on siis õnnelikum, jah?
Jah. Noh, võib -olla arvatavasti siis avalduse esitaja ka, kes maksis, noh, tema sai ka ju sellise positiivse kogemuse, et riigi e -teenus toimib ja, ja riik on natukene rikkam ja sai toetada ja.
Aga kui me räägime nii -öelda, võtame mingid täiesti suvalisi näiteid nii -öelda eraettevõtetes, kui keegi mõnda sellist analoogset lahendust, siis ma ütleks, et see on minu tõlgendus, väärkasutab, ehk siis teeb mingiseid päringuid, mida tegelikult nagu justkui pole nagu alust teha, siis eraettevõtetes Lihtsalt pannakse nagu blokk peale, öeldakse, ei, sina rohkem ei saa. Kas teie riigina saate nagu öelda nii -öelda, et kuule, et sa oled juba see kuu esitanud kümme abiellumisavaldust, mitte keegi pole vastu võtnud, et nüüd tead, pead tagasi paberi peale minema sina?
Noh, kõigepealt abiellumisavalduse tegemisel siis toimub andmejälgija rakendumine ehk kui keegi nüüd hakkab teist poolt noh, nõndanimetatud jälitama, siis teab isikukoodi ja nime, siis andmejälgijasse jääb jälg maha, et keegi on proovinud siis temaga midagi teha. Et see võib anda vihje sellistele inimestele, et pole mõtet, eks ole. Ja teiselt poolt on tegemist rahvastikuregistri iseteenindusportaaliga, kus juba on olemasolevad e -teenused. Näiteks elukohateate esitamine, juhul kui elukohta muudetakse või eestkostetavate või laste elukoht muutub, saab nende eest esitada elukohateate. Et lahendus juba on selline, mis elimineerib kõik sellised kuritahtlikud käitumised. Piisavalt on seal taga kontrolle ja kõige südameks siis on rahvastikuregistri andmebaas, kus me kõik sees oleme.
Ja teie hindate seda tõenäosust, et keegi hakkab seda niimoodi kuritarvitama, nagu ma näite tõin, et üsna, üsna väike.
Ja, ja sellest jääb kohe jälg maha, sest et inimene logib sisse ikkagi enda, enda nimega, kas siis ID -kaardiga, Smart -ID -ga, Mobiil -ID -ga ja sellest jääb siis jälg maha.
Kuidas te prognoosite, kui, kui populaarseks see elektrooniline abiellumine siis nii -öelda saab?
Ja võrdlemegi teiste e -teenustega, et elukohateateid tuleb sisse niimoodi, et kaheksakümmend protsenti oli ee ja kakskümmend protsenti paberavaldustena. Kui mõtleme abiellujate profiili peale, kes on enamasti siis nooremapoolsemad, esimest abielu registreerivad paarid, siis nemad on ka kindlasti harjunud sellega, et Eestis saab kõike teha e -teenusena. Olen kuulnud lugu, et on kolm asja, mida ei saa. Üks on abielu, teine on lahutus. Kolmas on ka veel midagi. Abielu nüüd tuleb kohe aasta lõpust. Lahutus tuleb kahe aasta pärast. Ja, ja need, kes siis nooremapoolsed on, nemad tõesti, me usume, et üheksakümmend protsenti neist hakkavad seda e -kanalit kasutama.
Mis tähendab, et see on päris suur osakaal, et.
No võtame aastase abiellumisavalduste arvu sinna vastu. Kuskil seitse tuhat, kuus tuhat.
Meil on vist, ja ma täpsustan, siin selle aasta peale tuleb umbes seitse tuhat abielu. Aga me peame siin selles mõttes arvestama sellega, et e -teenus saab olema veidi piiratud isikutele. Et me ei saa sinna lasta näiteks välismaalasi, kellel ei ole Eesti elukohta või kellel ei ole üldse isikukoodi, nad ei saa sisse logidagi meie rahvastikuregistri portaali. Et tegelikult me veidi ikkagi piirame seda isikute ringi, kes e -teenust kasutada saab, et meil on seal omad tingimused, sõltuvalt siis abielu avalduse esitamise nõuetest.
Kas ka need Euroopa Liidu kodanikud, kellel on olemas enda riigis väljastatud ID -kaart, millega tegelikult pääseb Eesti e -teenustele ligi, et kas nemad siis ka sealtkaudu nii -öelda eestlasega abielluda elektroonselt veel sel aastal ei saa hakata?
Ma nüüd sisselogimise osas jään vastuse võlgu, kas meie portaali saavad, saavad jah?
Eestlased saavad Eesti isikukoodiga.
Ja täisealised siis ka, eks ole.
Ja, aga need tingimused on jah, et, et sul peab tegelikult olema Eesti elukoht vähemalt kuus kuud, sa ei tohi otse loomulikult olla abielus, onju. Sul peab olema sünnidokument Eesti rahvastikuregistris, mida me kontrollime, et kui sa oled see Euroopa Liidu kodanik, kes tegelikult siia muid dokumente esitanud ei ole, ehk sinu sünnidokumenti ei ole rahvastikuregistris, siis sa kahjuks e -teenust kasutada ei saa, aga sa saad alati minna kohapeale.
Aga miks nii? See ei ole diskrimineerimine.
Ütleme nii, et see on selle esimese faasi küsimus, et ilmselt me arendame seda teenust edasi ja püüame laiendada seda isikute ringi. Täna lihtsalt tehniliste piirangute tõttu on, on see lahendus selline, et, et neid, kellel jah, seda dokumenti ei ole. Ehk siis ma räägin sünnidokumendist. Dokumente esitada ei ole, e -teenusesse ei saa, sest et me nõuame sünnidokumendi puhul originaaldokumenti ja enamik Euroopa Liite, enamik teisi riike tegelikult ei väljasta eakroonselt selliseid tõendeid, sünnidokumente siis, mida Eesti riik digitaalselt nii -öelda valideeriks või vastu võtaks, aktsepteeriks siis. Et nad ei vasta meie nõuetele, lihtsalt meil on need turvalisuse nõuded üsna kõrged.
Kas see pole mitte ikkagi, noh, sest eestlasi laias maailmas on ju üpris palju juba, et kes on ka endale kaaslasi leidnud, et see oleks ju väga hea viis ikkagi, et, et ma loodan, et, sest et me ei, selle kaudu ei saa ju teha sellist abiellumist nagu Las Vegases, et mul nüüd tuli mõte, nüüd ma teen ära ja kohe kõik on elektrooniliselt tehtud, vaid ongi. Sa esitad selle avalduse või taotluse ja kuu aega on seda mõtteaega, aga just see, et, et kui ongi keegi eestlane, kes on kolinud välismaale, on läinud endale välismaalase partneri, ta tahab Eestis abielluda, ta saaks selle ära esitada ja ta teab, et ta nüüd kuu aja pärast või millal iganes see siis kuupäev on, millal ta soovib, et ta saab kohale minna, tal on kõik paberitöö on tehtud ja siis ta saabki juba nagu seda suurt pidu ja, ja ja pilderkart seal siis nautida, mitte ei pea enam paberitööle aega kulutama.
Jaa, ma olen täiesti nõus siin selles mõttes, et me liigumegi, nagu ma ütlesin, see on esimene samm ja alguses avame selle teenuse sellele isikute ringile ja hiljem kindlasti laiendame, nii palju kui meil võimalik on.
Siit korra käis läbi ka see, et alaealistele seda funktsionaalsust ei pakuta, seal ma kujutan ette, et põhjuseid, selliseid nii -öelda legitiimseid põhjuseid on väga palju, aga.
Ja seal abiellumise vanus vist oli ju kuusteist või sellest alates saab kohtunõusolekul, aga kuna meie teenus ei ole liidestatud kohtusüsteemiga, siis me ei saa käia sealt pärimas infot, et kas see kohtuluba on nüüd olemas või mitte, et see tuleb lihtsalt paberkujul tuua ja siis nähtavasti see abielu, abiellumisavaldus tuleb ka siis paberkujul juba tuua, kui juba kohale peale, peale minna.
Aga kas see on ka asi, mis kunagi tulevikus võib lisanduda?
Võib lisanduda küll, lihtsalt me täna ikkagi natukene kaalume ka seda, et mis on see kasutajagrupp seal taga on ju, et see sihtgrupp, et kui ta on tõesti hästi pisikene, siis noh, olgem ausad, et, et rahaliselt ja tehniliselt arendada mingit keerukat asja inimeste gruppile, keda on hästi vähe. Võib -olla siis ei ole mõistlik.
Ma kindluse mõttes küsin üle ka selle, et kuidas on süsteem lahendatud selles olukorras, kui keegi on juba abielus, aga ta ikka läheb sinna ja sisestab kellegi teise nime ja ütleb, et ma tahan temaga abielluda.
Olete sada protsenti kindel?
Ma loodan, et see vastab tõele. Olles rahvastikuregistris, proovin need ka üht koma teist teha, siis olen näinud kohti, mis, mis minus tekitasid küsimusi, et kas ma ikka peaks nägema seda, et, et mis seal kõik on väljendatud, aga see on teise saate teema. Sinna me täna ei, ei süvene siis. Aga ma saan aru, et neid situatsioone te olete veel nagu läbi mänginud, et mis seal võib kõik ette tulla ja millal öeldakse, et sina nüüd ei saa, aga sina saad, et millised need kõik situatsioonid on siis?
No ütleme niimoodi, et kui räägitakse mingisugusest suurest keerulisest asjast, öeldakse, et see on nagu elevant, on ju, alusta söömist tagumisest jalast. Meil ei ole elevant, meil on kaelkirjak, ilus peenike loom hakkama kuskilt tagant minema või ülevalt minema. Jõuame mööda seda voogu ilusti avalduse menetluse staatuseni välja. Et olukorrad, mida me oleme mõelnud, on näiteks sellised, et, et kui tekib avaldajatel küsimus avalduse täitmise keskel, et aga mida see või teine väli siis endaga kaasa toob? Noh, ise hindasime väga keeruliseks abielu varasuhet. Kolm varianti seal on, kõik need toovad endaga kaasa mingisuguse õigusliku tagajärje, et millise me nüüd valime ja eks see otsus peab olema enne avalduse täitmist mõlemapoolselt kokku lepitud, sest et ei saa nii, et ühelt poolt üks soovib ühte varasuhet ja teine soovib teist varasuhet, eks ole. Nii, ja, ja kui me läksime siis seda avaldust täitma, tekkis siis ikkagi selline kõhkluse hetk, et äkki me valime valesti ja me tahaks kuskilt nõu saada. Ja nõu võiks anda siis kohaliku omavalitsuse ametnik ja mindigi siis noorpaarina koha peale selles kasutusloos. Ja kohapeal olles tuli selgus majja, noorpaar sai kokkuleppele, esitas pabervalduse. Aga nüüd portaali sisse logides on olemas mingi poolik avaldus, mis sellega tegema peab nüüd? No ilmselgelt nad ei saa uuesti abielluda või uuesti avaldust esitada. Et siis selliseid kasutajateekondi me läbi käisime, et mis küsimused võivad tekkida ja mis hetkel, kes mida peaks saama teha.
Aga seal päris sellist kohta, et nüüd mul see küsimus on praegu tekkinud ja siis on, et siit sa saad kontaktid ja helista sinna ja küsi sealt või tee nüüd videokõne kohe kellegagi ja saad vastuse. Sellist varianti seal ei ole.
On, on. Me oleme ära linkinud siis seal portaalis oleva Loe Veel sektsiooni, kus on erinevad kuumemad küsimused abiellumise kohta. Oleme nendes tekstides ära linkinud siis teiste riigiasutustega, et saab otse suunduda kohaliku omavalitsuse lehtedele, võtta sealt siis mõne ametniku või nende üldnumber, helistada neile või siseministeeriumi lehele või, või mõnda muusse siis infokogusse, kus siis natuke rohkem on lahti seletatud, et millised õiguslikud tagajärjed või, või mis kohustused abiellumine kaasa toob. Noh, Taritelehel oli ka üks väga põhjalik artikkel, ma mäletan.
Ja, ja varasuhte puhul justiitsministeerium ja selles mõttes jah, see info on tegelikult seal olemas, kui inimesed ainult toeksid.
koheldama hakkama ei pea.
Millal see riigilõivu tasumise hetk tuleb, kas kohe siis, kui ma olen selle ära täitnud, maksan ära või süsteem vaatab mu selle avalduse üle või, või keegi inimene ja siis saadetakse mulle tagasi, et nüüd on kõik nagu okei ja sa saad hakata maksma.
Ja riigilõivu tasub avaldaja ehk see pool, kes alustab avalduse täitmist ja ta täidab siis, kui ta on enda poolt kõik andmed sisestanud ja kontrollid on ka üle käinud. Ehk siis nagu Katrin ütles, on leitud tema sünnidokument ja tema elukoht on piisava kestvusega ja, ja muud kontrollid, mis seal on ja siis ta saab alles maksma minna. Ülejäänud nõndanimetatud inimkontrollid, mis tulevad, need tehakse siis kohaliku omavalitsuse ametniku poolt, aga see toimub pärast seda, kui partner on ka enda nõusoleku andnud sellele avaldusele. Ehk kaks inimest peavad ikkagi nõus olema ja siis on mõistlik alles ametnikul hakata vaatama, et kas on veel mingeid küsimusi. Ja üks küsimus kindlasti on seal kuupäev ja kellaaeg. Noh, asukoht ka, eks ole, arvatavasti see on juba ette teada, et, et kuni pool aastat ette saab seda avaldust esitada, nii et, et avaldajad annavad oma kuupäeva, kellaaja teada ja siis ametnik vaatab ka selle üle, et kes ja, ja millisel kellaajal siis jõuab sinna ilusasse abiellu registreerimise asukohta kohale.
Kas e -teenus puudutab ainult abiellumist või rakendub ka see või on kasutatav see ka koosellumise puhul ehk siis kooselu avalduse esitamiseks?
Koosellumist ei ole selle hulka, selles koobis.
Ehk siis kui mina, meesterahvas, kes on eelmise sajandini sündinud, isikukood algab kolmega, kui ma panen kellegi teise isikukoodi, mis algab kolmega, süsteem ütleb, et
Vastassoos peab olema. Ja lähisugulane ka ei tohi olla.
Ahah, süsteem suudab seda koheselt ka siis kontrollida? Jaa,
et rahvastikuregistri andmebaasis on siis sünnidokumendid olemas, enamus inimestel, noh, nendel, et peabki olema selle jaoks, et saaks seda kontrolli teha. Et selle järgi vaadatakse.
Ja kui meil süsteemides oleks nii -öelda meie kõigi sugupuud veel detailsemalt olemas, siis ideeliselt selline süsteem oskaks ju ka öelda, et kui jah, ei ole lähi, lähisugulased päris, aga kuskilt natuke kaugemalt oskaks nagu öelda, et kuule, te teate, et te tegelikult olete sugulased.
Nii detaili me ei lähe, me lihtsalt ütleme, et ei ole abieluvõimet. Jah, et edasi pead ikka ise minema oma sugupuud uurima.
Korra käis läbi ka see lahutamise teema, see, see sinna ei tule, aga oletame, et keegi nüüd tänasel päeval lahutab, seal on ka see kuu aega, see aeg, et kus on nii -öelda, saab ümber veel mõelda, et kui tema läheb, siis järgmine päev saab kuu aega täis, pluss üks päev läheb sinna ja tahab uuesti nüüd kellegagi abielluda, kas tema saab seda kasutada või tal on ka mingi piirang pandud ette, et sina ikkagi ei saa seda kahjuks kasutada?
Ei, ei ole piirangut, kui ta on, kui tal on abieluvõime olemas ja need muud kontrollid nagu sünnidokument Eestis elamine, andku aga minna.
Ja sellised esmased kontrollid siis ongi, et, et see sookontroll ja see, kas ta on abielus, need on kohe seal olemas. Et kui need ei läbita, siis edasi sinna süsteemi nagu sügavamale sisse üldse vaadata ei saagi.
Ja noh, et sookontroll on siis partneri puhul, eks ole. Vanus on juba tegelikult portaali sisselogimisel. Sugulussuhe on ka partneri valimisel. See, kas sa oled abieluvõimeline oma perekonnaseisuga, see toimub sel hetkel, kui sa lähed abielu avalduse esitamise juurde, hakkad lugema selle teenuse kohta ja siis näed seda nuppu. Kui see nupp ei ole aktiivne, siis sa oled abielus.
Lahutuse puhul, kui mu mälu mind ei peta, oli see jutt, et kahe aasta pärast võiks me jõuda sinna, kus saab siis ka seda avaldust esitada digitaalselt. Kas see, kogu see kasutusmuster ja kõik see, mis me praegu rääkinud oleme, see põhimõtteliselt rakenduks ka selle lahutamise puhul siis?
Ta on jah üsna sarnane protsess, aga me, kuna meil abielu puhul tahame seda teenust ikkagi natukene täiuslikumaks muuta, siis me jätsime endale nii -öelda natukene rohkem aega selle lahutuse e -teenuse tegemiseks, et hetkeplaanidega jah, kakskümmend, kakskümmend neli aasta lõpuks peaks saama seda avaldust ka e -teenuses esitada.
Ja abiellumise avaldus saab e -teenuses esitada alates mis kuupäevast?
Aa, lausa nii, aasta lõpus. Kas siis on, toimub suurejärgine pidu ka kuskile? Kuhu, kuhu see esimene elektroonselt abiellu jääb, hakkas siis minema? Oma diivani peale?
Jah, rahvastikuregister .ee, väga hoolikalt valima kõigepealt oma partneri, siis valima kõik need linnukesed seal e -teenuses tegema, mis, mis talle ette öeldakse, on ju. Et oluline on e -teenuse puhul hästi see, et inimesed tegelikult ju loeksid ka neid tekste ja neid selgitusi, mis seal on, et täna on see kohustus kõike seda inimeseni viia siis kohapeal ametnikul endal. Aga, aga siis nüüd on see vastutus nii -öelda tegelikult inimesel endal rohkem, aga me tahaks arvata, et kuna ta ei pea kohapeale minema ja ta võib seda teha ajast ja kohast sõltumatult seda avaldust. Et võib -olla tal siis on ka rohkem aega süveneda sellesse, et, et kus, mis valikuid on vaja teha, mida nad tegelikult õiguslikult tähendavad, endaga kaasa toovad.
Jah, et see ei ole nüüd mingi veebileht, kus sa võtad kasutajatingimused ja lihtsalt scrollid lõppu ja vajutad tuimalt nõustun. Eks see on elumuutev otsus, et neid tekste tuleb ikka lugeda.
Kas te olete arendanud sinna kontrollmehhanismi, mis, mis vaataks, eeldaks, et tähendab, lehel on olnud, oldud nüüd kolm minutit, see tähendab, et selle ajaga võib -olla jõuti läbi lugeda, aga kui ta on ainult ühe sekundi, et siis ta ei saa ikka veel kohe next vajutada.
Väga põnev mõte, aga võib -olla ta oli sellel lehel juba varem ja tookord ta lihtsalt kustutas avalduse ära. Või võib -olla ta käis ka sellel justiitsministeeriumi kodulehel ja luges juba sealt ette selle sama, sama loo, mis käis selle abieluvara suhte kohta. Et jah, päris sellist jälgimist me ei saa teha, aga küll me saame erinevates sammudes korduvalt üle küsida, et kas sa ikka said aru, vajuta nupu, kas sa said aru, tegelikult ka, kas sa said aru?
Kuidas teie enda kogemus praegu ütleb, et kui te olete sellest rääkinud siis oma kolleegidega erinevates siis avaliku sektori asutustes ja ja ka siis oma nii -öelda sõprade vahel. Kas sellise teenuse järgi on nüüd nii suur tahtmine ikkagi olemas või see on tõesti ametnikel on see tahtmine, aga reaalsuses?
No kõigepealt see alguslugu, eks ole, et Eesti riigis kõike saad teha, välja arvatud neid kolme asja, on ju. See juba näitab, et tegelikult peaks ära tõestama, et abielulahutused peavad tulema ja teenusena ka. Kui selline luu juba maailmas kuskil tekkinud on. Et ilmselt riik peab järgi tulema. Et rahva muistendid kaoksid või teiseneksid millekski palju põnevamaks.
Välja tuli tegelikult nendest samadest kasutajaintervjuudest või inimestega rääkides siis see, et avalduse esitamise probleemiks ongi see, et meil ju ametkonnad töötavad esmaspäevast reedeni kaheksast viieni. Ja kui sa ikkagi seda avaldust pead seal sellel kellaajal esitama minema koos oma partneriga, siis see eeldab justkui mõnel juhul isegi vaba päeva võtmist, sest on inimesi, kes elavad täna Tallinnas, tahavad abielluda Võrus ja nad peavad reaalselt kahekesi sinna Võru ametniku juurde kohale minema. Et see on see koht, mille me leidsime ka inimestega vesteldes, kus öeldi, et, et see on ebamugav ja, ja see e -teenuse vajadus sealt ka välja tuli. Ja tegelikult ka väga paljud noored, keda me küsitlesime, olid üllatunud, et seda e -teenust veel ei ole. Et nad ikkagi eeldatakse, et Eesti riigis kõike saab e -kanalis teha.
Ma korra vaikselt hakkaks otsi kokku tõmbama, aga ma tuleks kogu nende sündmusteenuste juurde tagasi, et üks teema, mis on ka väga palju kõneaineid pakkunud moel või teisel, on pensionini jäämine. Et räägime natuke sellest sündmusteenuses ka.
Liiga palju siin hetkel rääkida ei ole, sest et arenduste osas oleme ka ise hetkel nagu ootaval seisukohal, et, et, et kuidas meil siis teenuse omanik või siis selle sündmusteenuse omanik, sotsiaalkindlustusamet, sellega enda prioriteetides koostöös siis sotsiaalministeeriumiga selgusele jõuab. Et paratamatult on, tuleb ka neil enda töös prioriteete seada, nii et siis esialgu, kuigi meil pension sai planeeritud siin nüüd kahekümne kolmandal aastal juba esimeses nii -öelda iteratsioonis välja tulla, siis, siis täna ei ole veel sada protsenti kindlad, et me selles graafikus liigume. Aga kui, kui noh, sellest teenusest endast rääkida, siis tegelikult seal sisu on üksjagu, et pensioni, noh, tegelikult peaks mõjutama inimest juba alates sellest hetkest, kui ta tööle läheb. Et, et missugune, olles täna sellisel töökohal, näiteks saades sellist sissetulekut, missugune on minu tuleviku pension kunagi, noh, võib -olla see on esimesed, ütleme kakskümmend, kolmkümmend aastat enne pensionile jäämist lihtsalt selline huvitav näpuharjutus, aga mine tea, võib -olla mõnda aitab.
Aga see just arvutakski mulle selle välja, mitte ma ei peaks tuginema neile nii -öelda külajuttudele, mis räägitakse, et ah, mis see ikka tuleb sealt natukene paarkümmend eurot, vaid mul oleks reaalselt silme ees näha, et lähtuvalt minu praegusest sissetulekust ja kõigest sellest, et ma näeksin, kui palju see mõjutab. Kas, kas see tähendab seda, kas seal ma saaksin ka teha linnukeselt näitaja, et kui ma nüüd teisest pensionisambast lahkun, et milline minu pension siis hakkaks olema? Minu
meelest täna selline kalkulaator ja ma ütlen nagu isegi pensionikalkulaatorid on ka mitmeid ja, ja seal enda sissetuleku põhjal ja kas sa teised samad kogud või mitte, noh, saab juba seal neid numbreid võrrelda, on ju. See, kas ma näiteks kahekümne viie aastaselt või kolmekümne aastaselt tuginevalt enda tänasele sissetulekule saan enda kolmekümne viie aasta pärast algavat pensionit arvutada. Ma arvan, et kui sellise ennustusmootori sotsiaalkindlustusmaterja realiseerib, siis see oleks tõesti nagu lugu väärt üle maailma rääkimist. Aga, aga iseenesest jah, ütleme, teema on ju rohkem nendele, kes siis hakkavad pensionile jääma juba, kellel on, kellel on need küsimused aktuaalsed. Et seal tegelikult on päris, päris mitmed huvitavad sellised personaliseeritud lahendused, noh, välja ideestatud, et, et missugune on minu võimalik pension, ütleme, sellisel olukorral, kui ma lähen näiteks kaks aastat varem, arvestades, et ma ei tea, mul on seal kaks last ja ma olen töötanud mingi staaži kuskil, on ju. Või siis, kui ma lähen kolm aastat hoopis hiljem, et, et vot selliseid nagu stsenaariumeid tahetakse ühe osana sellest teenusest ka läbi mängida. Ja noh, lisaks loomulikult see kalkulaatorite pool ja kogu see info pool ja, ja teenuste nii -öelda avalduste esitamine, ka see pool kokku.
Lõpetuseks ma küsin teie kõigi käest provokatiivse küsimuse, et milline teie enda isiklik hinnang on, kas kõik need sündmusteenused, mis praegu on töös ja, ja need, mis on ka nii -öelda mõttefaasis olnud, kas meil tõesti on vaja kõiki neid digitaalseks teha? Või meil on siin Eestis neid e -teenuseid juba piisavalt? Võib väga avatult vastata.
Me küsime enda portaali kasutajatelt hiljem tagasisidet. Ja väga paljud on tänulikud selle eest, et asi on nii lihtne. Eriti rõõmustav on lugeda siis, kui sa näed kohe nime järgi, et on eeldatavasti on tegemist teisest, teise rahvusega, teistsuguse taustaga, teistsuguses riigis kasvanud inimesega, kes ütleb, et ta ei oleks oodanud, et see nii lihtne on. Et see teeb silma rõõmsaks, kui neid loed. Kindlasti on vaja.
Ja, ma olen ka pigem sellel seisukohal, et ütleme, et e -teenuseid on kindlasti vaja. Et me ikkagi ju, meie eesmärk on inimestele lähemale jõuda või teha see asi lihtsamaks. Ja iseenda vaates ka, et kus on võimalik kasutada mingit lihtsat e -lahendust, mida ma saan kodus teha, siis mina olen väga poolt.
Ja ma vaataks seda võib -olla isegi selle nurga alt veel lisaks, et, et noh, täna me oleme mingid elusündmused pannud teenuse nii -öelda jadasse, et missugune teenus see võiks tervikuna olla. Aga, aga mis selle taustal on, on selline avalike teenuste osutajate kõva koostöö, et üldse läbi mõelda, et mis on inimese taotlus selle, selle teenuse tarbimisel näiteks või mis see nagu päris olukord on, mis ta tegelik vajadus on. Et ma arvan, et läbi nagu selle sündmusteenuse lähenemise, see on noh, see on lihtsalt üks selline teenuse juhtimise mudel. Me jõuamegi lähemale sellele, et kuidas avalik sektor saab ise oma sees koostööd teha, et paremat avalikku sektorit pakkuda. Et ma ütleks, et see on väga -väga hea suund küll.
Head saatekuulajad, selline saigi kriitilise intsidendi järjekordne osa. Täna me lahkasime selliseid teemasid, nagu nendeks on sündmusteenused. Ja lähemalt vaatasime abiellumist, aga mainitud sai ka lapse saamist ja pensionini jäämist ja saates olid külas MKM -ist Jaanus Valdmaa, Siseministeeriumist, Katrin Lehtpuu ja SMIT -ist, Marilyn Prants. Ja jätke siis meelde, et aasta eel viimasel päeval saab hakata digitaalselt siis abiellumise avaldusi esitama ja kuna mina olen juba abiellus, siis mina seda teha ei saa, aga ma loodan, et mõni saatekuulaja meile teeb selle ära ja siis annab meile ka teada, Et saatke kas mulle kiri või mõnele saatekülalisele, et mina olingi see, kes seda tegi ja ja siis ehk kutsume teid saatesse ja küsime, miks te seda tegite üldse niimoodi. Mina olen saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT, päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]