Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere tulemast kuulama podcast 'i kriitiline intsident, kus lahkame maailma ideid selle riigi IT -ga seonduvat. Mina olen saatejuht Ronald Liive ja tutvustan teile koos põnevate saatekülalistega igasugu imevigureid, alustades ID -kaardist, e -valimistest ja kõigest muust. Aga täna on meil teemaks hoopis Ukraina. Ja Ukraina läbi selle, et teadupärast sõda on kestnud seal päris mitu kuud juba, ja millist mõju on Ukraina sõda avaldanud Eestile IT mõttes ja kõik selle tulemid ja järelmid. Ja seda teemat aitab mul lahata Riigi Infosüsteemi Ametist Veiko Raasuke, küberturbeekspert. Tere!
See põhjus, miks ma teid just kutsusin, oli, et hiljuti või noh, mis nüüd enam nii hiljuti, aga, aga te tegite kokkuvõtte sellest, et miks, mis on Ukrainas toimunud ja üks asi, mis mulle sealt silma jäi, kus saab ka nii -öelda sellist Eesti osa tuua sisse, et, et kuigi jah, meil sellist füüsilist -kineetilist sõda ei ole, siis kübermaailma mõttes Eesti on ka saanud ikka väga palju pihta. Kui palju me siis pihta oleme saanud?
Jah, see on tõsi, et kineetilist sõda justkui meil ei ole, nüüd sõltub jälle kõik nagu definee, definitsioonidest ja filosoofiast, aga, aga ma olen ise nagu öelnud, et, et tegelikult me ikkagi oleme sõjas. Ja, ja seda selles mõttes, et ma ei tahaks kuidagi eraldi kasutada mõistet nagu kübersõda. Et see on niisugune minu isiklik subjektiivne arvamus, aga ma arvan, et tänases maailmas nagu küber - ja, ja infotehnoloogia ja üldse tehnoloogia on lihtsalt üks vahend sõjas. Kui me küsime, et palju Eesti on pihta saanud, siis ma viimati vaatasin, et kõige kõnekamad on kakskümmend kaks aasta teise kvartali näitajad tegelikult, kus, kui me võtame nüüd rakenduskihi rünnakud ehk siis layer seitse rünnakud nii -öelda tehnoloogilises keeles ehk siis mingisuguseid veebiteenuseid on rünnatud ja vaatame seda tabelit, siis Eesti on selles tabelis seitsmendal kohal terve maailma peale kokku. Et seal esikolmik on Ameerika Ühendriigid, Küpros, Hongkong, neljas on Hiina ja jääb veel Holland ja Poola sinna vahele ja juba seitsmendal kohal on Eesti. Et kui me nüüd paneme selle mastaapidesse rahvaarvu poolest, serverite arvu poolest, millest iganes, et siis ma arvan, et see on üks nagu ääretult kõnekas fakt, mis näitab täpselt, et millises olukorras me oleme.
Kuidas me oleme sellega toime tulnud, et me nii halvas mõttes nii tipus oleme?
Selleks ei ole pidanud ilmselt meie väga palju tegema, et selleks, et me halvas tipus oleme, on palju meie idanaaber teinud ennekõike, et või noh, ütleme nii, et me ei saa seda de facto väita, aga, aga kõik viitab sellele, et, et kustpoolt need ründed tulevad. Ja kas nüüd nagu halvas tipus? See on nagu ka niisugune arutelu koht tegelikult, et ma ise ei, võib -olla isegi ei peaks seda nagu halvaks tipuks. Et lihtsalt see vektor on olnud meie poole suunatud. Mida see meile tegelikult on andnud, ma arvan, et see on meid palju -palju tugevamaks teinud. Et kui me võtame enne kahekümne neljandat veebruarit, meie võtame tänase olukorra, siis riik on pannud oma toe alla nagu rahastuse mõttes, tehnoloogia inimesed on tulnud kokku, pannud alla oma õla, aidanud asja teha paremaks. Et kui me vaatame, et me oleme seitsmendal kohal rünnakute poolest, et siis ma küsiks vastu, et kuidas on see tunnetus selle nagu kasutaja poolt, et kui palju see kasutaja siis tegelikult on nagu pihta saanud, et palju meil on olnud muret teenustega, et need ei tööta, et kas sul tuleb saatejuht?
Ja ma just tahtsingi seda öelda, et neid teetossuründeid on küll olnud, aga sellist, et ma nüüd tõesti ei saaks kuskile panka logida või eesti .ee -sse logida, et oleks nagu pikaaegselt kuidagi mind üksikindiviidina mõjutaks, nagu mina väga kogenud ei ole, kas see nagu näitab, ütleb ka midagi meie kohta?
Jah, ma julgen siin küll natuke isegi uhke olla selle töö üle, mida tegelikult nii Riia kui kõik teised riigi IT -majad on teinud selleks, et seda olukorda hoida sellisena ja teenused hoida toimivana, et tõesti tööd on tehtud sinna, palju investeeritud on. Ja, ja selliseid olukordi, kus meil oleksid nagu küberründe tõttu pikalt mingisugused teenused maas olnud, et seda meil tegelikult selle sõja algusest alates olnud ei ole, et meil on olnud üksikuid lühiajalisi katkestusi, meil on olnud olukordi, kus mõni veebileht on võib -olla pisut aeglasem tavapärasest ja kasutaja peab natukene kauem ootama, aga teenus oleks kättesaamatu, neid olukordi on väga üksikuid tõepoolest.
Läheme nüüd natuke rohkem siis Ukraina juurde ka hetkel, et see kokkuvõte, mis te tegite, mida te olete ka siin üritustel ette kandnud, selline põhiline punkt siis on see, et et Ukraina tegutses väga kiirelt, agiilselt, nii nagu meil meil riigi IT majades öeldakse väga palju. Jah,
ma selle agiilsuse mõiste jätaks siinkohal kõrvale, ma pigem keskenduks sellele kiirusele ja nimetaks võib -olla selle kiiruse natuke täpsemalt operatiivsuseks. Et jah, asjad toimisid väga kiiresti alates kahekümne neljandast veebruarist. Ja kui vaadata, et mis alates kahekümne neljandast veebruarist õigupoolest siis muudeti või, või mida rakendati, siis noh selge on see, et siit on näha, et tegelikult on ettevalmistusi tehtud nagu varem ja, ja selle nimel on, on hulga tööd tehtud, et oleks võimalik siis riskide realiseerumise korral tõesti operatiivselt vahele astuda ja asuda asju lahendama. Et kui me vaatame seda Ukraina pilti tervikuna, eks ju, et Ukraina on oma, tulen korraks tagasi veel, eks ju, et kui ma tegelikult seda presentatsiooni ettekandes eelmisel korral alustasin ka sellest küsimusega saalile, et, et mis on nagu sõjas number üks tähtsusega asi ja, ja seal ei läinud palju, kui tõusis esimene käsi ja, ja öeldi, et see on toimiv side. Ja, ja selle poolt ma ise kindlasti nagu ka olen ja, ja olen tõesti veendunud, et see nii on. Et siis ma võib -olla natukene räägingi sellest Ukraina telekomide maastikust, et mis seal tegelikult toimub, et Ukrainas on, on sarnaselt Eestile tegelikult suuresti kolm mobiilioperaatorit. On nendes annekteeritud osades tegelikult ka mõned sihukesed halli või isegi ma ütleks musta mütsiga operaatorid, kes üritavad toimida sarnaselt võib -olla nagu meilgi, et kui minna liiga Vene piiri lähedale, samas Eesti levi on tugev, aga mingisugusel põhjusel see telefon ikkagi kipub sinna Venemaa võrgu külge minema, et sarnaseid asju on seal ka. Kolm suuremat mobiilioperaatorit, mõtleme nüüd mastaapide peale, eks ju, et kui, kui suur maa -alalt on Ukraina ja rahvaarvult ja, ja kui suured oleme meie. Mis nüüd siis tegelikult kahekümne neljandast veebruarist toimuma hakkas võib -olla, mis on niisugune kõige, kõige olulisem ja, ja minu jaoks nagu seda kokkuvõtet kokku pannes ka nagu jäi silma ja, ja oli kõige nagu muljetavaldavam, oligi ikkagi see nagu operatiivsus. Et, et tegelikult olid riskid varakult teada, olid ju ka meile teada, et see oli ju avalikus meedias liikus informatsioon, et midagi on tulemas, midagi tuligi. Seda, et see sellisena tuli, eks see oli mõnes mõttes võib -olla üllatus, aga ukrainlased olid, olid valmis. Et, et mis seal tegelikult toimuma hakkas, et tegelikult nelja päevaga suutis riik muuta seadust, Eesti mõistes siis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, TTJA, ehk siis kes tegeleb, kes on regulaator, kes tegeleb sageduslubade väljastamisega, suutis siis neli päeva peale sõja algust Ukraina telekomidele väljastada lisasagedused 3G ja 4G jaoks. Et miks seda siis vaja on, on selle jaoks vaja, et saaks töötada laiema riba peal. Laiem riba tagab meile siis kvaliteetsema side ja, ja suuremad kiirused. Et kui inimesed olid sunnitud oma tavapärastest elupaikadest mujale liikuma, siis see tähendas seda, et, et enamus sidet liikus mobiilsidesse, et kodus enam oma ruuteri taga istuda väga ei saanud. See tehti väga kiiresti ära ja, ja ka telekomid suutsid rakendada ja need lisasagedused kiiresti kasutusele võtta, et see oli kindlasti üks niisugune esimene asi, et mis nagu mind väga positiivselt üllatas, et, et vau, et need nelja päevaga saab asju teha. Järgmine asi, mis sealt siis tuli tegelikult lisaks sellele sageduste ribadele, oli, oli ka niisugune alguses lugedes natuke üllatav, aga Ukraina operaatorid tegelikult otsustasid siis konsensuslikult, et nad lõpetavad siis kõikidel parlamentidel krediidilimiidi jälgimise. Ehk siis noh, alguses mõtled, et miks see nagu nii oluline samm on, aga, aga noh, kui nüüd hakata sisu peale mõtlema, siis tõepoolest, et kui sa oled soomukis või oled relvaga metsas, et siis on võib -olla niisugune natuke kehv moment öelda paarimehele, et oot -oot, et kata, et ma maksan oma mobiiliarve kiiresti ära, et, et see võeti kohe vastu ehk siis jällegi tehti samm selleks, et, et side oleks toimiv ja, ja saaksid omavahel suhelda. Ja, ja noh, eks sellest oli omajagu abi ka, et see mitte ainult ütleme see krediidilimiidi ületamine, aga, aga kuna riigis side oli ikkagi osaliselt häiritud, siis ka see, et, et kas sul pangateenused elektroonilisel kujul on kättesaadavad ja kas sa saad seda makset teha, eks, et see ei olnud tagatud, et see võttis hästi palju sihukest hetkel ebaolulist nagu koormust maha. Järgmise asjaga, millega nad edasi läksid, oli, oli niisugune minu jaoks jällegi ka nagu põnev tegelikult vaadata ja, ja jälgida seda kulgu ajas, et kuidas, kuidas neil oli, kas asjad läbi mõeldud või siis nad olid tõesti nii operatiivsed ja suutsid jooksu pealt neid asju teha, et, et operaatorid peatasid kõik sisenevad rändlused Venemaalt ja Valgevenest. Ehk siis, et kõik see kontingent, mis sealt üle piiri nende riiki ebaseaduslikult liikus, kes siis arvasid, et neil on sideseadmed taskus, nad saavad ilusti kodustele saata pesumasinatest pilte ja, ja millest kõigest veel, veega WC -dest, mis olid nagu väga suured üllatused, et siis, siis paraku see õnn lõppes neil sellega, kui nad võõra riigi territooriumile jõudsid ja, ja seda sidet nende jaoks olemas ei olnud. Et mis on siin üks oluline nüanss veel tegelikult, on see, et Venemaa relvajõudude side, siis väidetavalt backup side oli siis kõik üles ehitatud 4G lahenduse peale. Ja see kahjuks siis tähendas seda, et seda 4G lahendust neil ei olnud, eks ju. Ja noh, me mõtleme, et miks see backup side siis nii oluline on, et noh, me teame seda, see on ka avalikest allikatest läbi käinud informatsioon, et see põhiside lahendus, mis Vene relvajõududel pidi olema, et seda ju tegelikult lihtsalt ei olnud, et et see on avalikult välja öeldud, et need miljardid, mis Venemaa investeeris selleks, et need lihtsalt varastati ära. Et eks ikka juhtub suures riigis asju. Nüüd sisemised rändlused nii Venemaalt kui Valgevenest loomulikult, need aitasid ka vähendada seda võimalikku ründevektorit vastu Ukraina võrke, et kui sa ikkagi saad niisuguse suure, suure kilbi ette panna suunas, kust halba asja tuleb, et siis, siis see teeb elu, elu paremaks. Veel nüanss, mis, mis siis ka kohe rakendati, oli, oli siis teistpidi ka, et piirati kõik kõned Ukrainast Venemaale ja Valgevenesse. Selle taga jälle mitu asja, eks ju. Üks asi see, et need kodanikud, kes olid nüüd üle piiri tulnud ja vaatasid, et nende enda SIM -kaardid ei tööta, kippusid kohapealt endale neid pre -bate SIM -me hankima ja nendega helistama. Jälle koju ja jälle pruudile pilti saatma, aga, aga näe, ei saa, aga see kanal oli kinni pandud ja noh, ka siis teistpidi igasugused desertöörid, kes võib -olla üritasid Venemaaga ühendust saada ja sinna mingit informatsiooni jagada, et jällegi lõigati see osa maha. Ja see kõik tegelikult toimus siis seal niisugune nelja -viie -kuue päeva jooksul. Ehk siis me võime öelda, et nädalaga tehti tegelikult see töö ära, ehk siis noh, siin taustal tasub mõelda selle peale, et milline eeltöö oli tegelikult juba siis tehtud ilmselt ette. Et sealt edasi järgmine asi, mis, mis käima pandi, mille peale mina olen oma varasemas elus korduvalt mõelnud, et, et miks meil seda ei ole, aga, aga niisuguses tavapärases konventsionaalses elukorralduses seda võib -olla vaja ei olegi, aga, aga mis tehti, pandi püsti siseriiklik rändlus. Et mida see siis tähendab Ukrainas, nagu ma enne mainisin, on sarnaselt kolm mobiilioperaatorit nagu Eestiski, või operaatorid. Et see tähendab siis seda, et ükskõik millise nende kolme SIM sinu seadmes on, et ükskõik kelle võrku su telefon ulatab, et sa saad seal rääkida. Et põhjus nende puhul oli siis see, et kui, kui me võtame mingisuguse tiheasustusala, eks ju, siis seal on kõrgsagedusega mobiilimastid, mis olemuslikult kuigi kaugele ei levi, et kui ma nagu võtan ühe masti maha, siis see võib päris korraliku augu tekitada kuskil, kuskil tiheasustusalal. Ja et seda vältida, jällegi, et side püsti hoida, siis su telefon lihtsalt, kui see võrk, see ei ole OPEC 'i võrk kadus ära, noh, meie puhul näiteks kaob sul Tele2 võrk ära, kukud automaatselt Elisa või Telia võrku ja, ja saad oma asjadega edasi minna. Et noh, võrgutehnoloogiliselt seal ei ole, eks ju, midagi keerulist, eks, et kui me mõtleme, rahvusvahelised rändlused toimivad kogu aeg, eks ju, aga siis noh, riigisiseselt seda nagu kuskil maailmas tegelikult väga palju nagu ei rakendata, noh, arusaadavatel põhjustel, eks ju, et meil on turumajandus ja konkurents ja, ja nii edasi. Et ma fakte siin ei, ei tea ja, ja ei oska öelda ja kinnitada, aga, aga on kuluaaridest olnud informatsiooni, et me tegelikult Eestis oleme ikkagi ka samme astunud selles suunas, et, et vajadusel me oleksime ka võimelised seda sama lahendust ka meil üsna, üsna kiirelt rakendama.
Üks asi, mis meil vestluse alguses käis läbi, oli see, et, et Eesti on väga palju saanud pihta nende DDoS rünnetega. Praegu see nii -öelda kokkuvõte, mis sai tehtud toimunust, ma saan aru, see tegelikult katab mõni noh neli -viis päeva nii -öelda sellest, et mis mis toimus Ukrainas siis, kui see sõda algas. Aga kui me vaatame seda DDoS -ide pilti või üldse nagu küber siis küberintsidente Ukraina suhtes, et taaskord nii palju kui mina tean, nagu avalikult väga ei räägita sellest, et Venemaa nüüd neid siis kübermaailmas ründaks. Kui palju tegelikult sellist küberründeid toimub Ukraina suunal?
No ikka toimub, et tegelikult on see info ka avalikkusest läbi käinud, et tegelikkuses juba, juba enne sõda Venemaa või noh, enne, mitte enne sõda, aga ütleme enne seda eskalatsiooni kahekümne neljandal veebruaril, juba enne seda tegelikult Venemaa üritas pahavaraga nakatada Ukraina ametkondi ja, ja mõnel juhul ka õnnestus. Aga siin jällegi nagu tuli vastu see, et Ukrainas on tegelikult päris palju niisuguseid tarku insenere ja IT osas on neil arendusettevõtteid ja kompetentsi jagub. Nad muidugi ka ei peljanud seda, et rahvusvahelist abi kaasata ja nad said need asjad tegelikult pidama üsna kähku. Ja, ja said need augud kinni toppida, kust siis sisse tuldi ja, ja tegelikult ütleme niimoodi, et kui see eskalatsioon oli toimunud, siis peale seda loomulikult need sihitud ründed jätkusid. Samamoodi prooviti igalt poolt neid teenuseid maha võtta, aga noh, nende mõju oli pigem selline ikkagi noh, ma võiks siis öelda niisuguse nagu lokaalse mõjuga, et noh, mingisugune üks teenus mingisuguse teatud aja jooksul võib -olla oli, oli kättesaamatu või niisugune nagu väiksemat sorti probleemid, eks ju.
Kui palju on Ukrainas olnud selliseid õppetunde meile ehk siis Eestile, mida me oleme üle võtnud või üle võtmas? Et üks, millest te ka oma ettekandele rääkisite, oli siis satelliitsidel põhinev internetiühendus. Et seda meil tegelikult teadupärast Eestis on Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, kes praegu arendab välja ja peaks järgmine aasta hakkama juba siis katsetama mõndade esimeste riigiasutuste peal. Kui palju tegelikult on veel selliseid asju, millest siis kas on räägitud avalikult või ei ole, et mida, mida Eesti on üle võtnud või võtmas?
Noh, ma ise julgen arvata, et me eestlastena, tehnoloogia tuttava rahvana ja, ja ikkagi üsna nutikate inimestena julgen loota, et me ikkagi oskame teiste vigadest õppida ja, ja me, eks me oleme ju selgelt kogu seda olustikku pidevalt analüüsinud ja, ja katsunud leida sealt neid, neid punkte. Ja neid teemasid, kus siis ise olla paremad ja, ja proovida asju nagu ennem teha, et ma arvan, et kõik need asjad, millest me täna siin siiamaani rääkinud oleme, et, et eks need kõik on erinevate töögruppide raudadelt läbi käinud ja erinevates aruteludes olnud, et kui kaugel üks või teine asi täpselt on, et seda me loomulikult ei, ei kommenteeri niimoodi, aga, aga, aga kindlasti on asju ja, ja võib -olla. Üks asi, mis, mille osas meie isegi olime natukene Ukrainast ees, on, on see, et suur probleem tekkis Ukrainal siis, kui kahe, kahekümne neljas veebruar saabus. Mure oli selles, et kõik nende andmed asusid nende riigis kohapeal. Ja, ja nüüd tekkis probleem, kus sidevõrgud ei olnud enam endises töökorras, kiirused olid piiratud ja oli suur hulk andmeid, mida tegelikult oli vaja riigist välja saada. Et siin on, on eestlased olnud võib -olla natuke ettenägelikumad ja, ja meil on olemas riigist väljas asuv andmesaatkond, kuhu meie olulisi andmekogusid on, on varundatud. Juba pikemal ajal ja, ja kindlasti tuli see nüüd taaskord nagu tugevamasse fookusesse, vaadati need asjad üle ja, ja, ja laiendati siis ka seda andmekogude nimekirja, et mis, mis sinna riigist välja peaksid olema pandud, eks ju. Et kui me võtame tegelikult, et kui, kui väiksed me oleme riigina, et siis ma just paar päeva tagasi kirjutasin ühte memo, kus ma tegin sellise mõtteharjutuse, et. Noh, teema oli selles, et kas Eesti võiks toimida digitaalse saarena või, või mitte, et siis ma seal tegin sellise mõtteharjutuse, et kui me võtame, et kui kaugel asub Pihkva Tallinnast, et see vahemaa on tsirka kakssada nelikümmend kilomeetrit, me võtame, et venelaste Iskander raketi lennukiirus on kaks kilomeetrit sekundis, siis see tähendab seda, et Pihkvast Tallinnasse on umbes kaks koma neli minutit. Et kui meil on Tallinna ümbruses kolm erinevat andmekeskust, noh, me Eesti andmekeskusi võime ühe mööndustega kahe käe peal kokku lugeda, võib -olla, et noh, need ei ole ju kuidagi varjatud või salajased, et noh, et siis kui me mõtleme selle digitaalse saare lahenduse peale, et siis minu seisukoht on, et see kindlasti ei ole hea mõte. Et kui me võtame selle, et Eestis on kolmsada kolmkümmend kilovoldi alajaamasid kolmteist tükki, et siis noh, jällegi see ei tundu nagu hea mõte proovida digitaalne saar olla, et ma arvan, et täna nagu, kus me oleme olnud digiriik ja, ja oleme maailmas seda rääkimas, et me oleme digiriik, et meil on aeg kindlasti muuta natukene mõtteviisi selles osas, et olla avatum pilveteenuste kasutamiseks. Pigem me peaksime täna mõtlema selle peale, et kuidas tagada rahvusvaheline side. See on temaatika, millega on tegeletud. Mina arvan, et see on, sellega me oleme täna üsna heal ja järjel. Kui me rääkisime, see on satelliitsidest, siis jah, info on õige, et Riks tegeleb selle temaatikaga, ehk ta tegeleb täna järgmise põlvkonna lahendusega väljatöötamisega. Hetkel meil on tegelikult ka alternatiivside lahendused olemas. Lisaks on juurde tulnud vahepeal Starlink, mis on küll kommertslahendus, aga, aga on samuti kasutatav erinevate funktsioonide järjepidevuse tagamiseks. Nii et, et, et mina näen küll nagu seda, seda sellisena, et pigem me peaksime tegelema sellega, et mõelda, mismoodi me suudame oma rakendused ja oma, oma digiriigi ehitada üles erinevate kommertspilvede peale, kui, kui selleks peaks selline vajadus tekkima. Jällegi loomulikult siin me räägime seadusandlusest. Loomulikult on meil riigis infovarasid, mida me enda riigist kuskile välja ja kolmandatesse kätesse ei anna. Aga noh, et mida, mida väiksem on see, see mänguplats, mida me kaitsma peame, seda lihtsam on seda teha, eks ju, ja seda lihtsam on seda nagu avaliku silma alt ka ära viia.
Siinjuures saan saatekuulajatele teha natukene reklaami, et digibüroos on üleval artikkel, mis räägib siis pilvemäärusest, mis on Eestis väljatöötamisel olnud. Jah, kevadel nii -öelda selline esimene mõte tekkis, tõsisemalt hakati siis suvel selle kallal töötama, mis moel või teisel tegelikult annaks meile selle võimaluse, et ja meie all ma mõtlengi siis Eesti riigi, et, et seda andmesaatkondade teemat nagu rohkem laiendada. Aga tulen tagasi sellise ühe tehnilise nüansi juurde, mis, millele mina ei oska, ei oska eestikeelset vastet öelda, ehk teie oskate, mis asi on ja kuidas see meid kaitseb, et ma saan aru, et Eesti selles osas on ka midagi ette võtnud?
Jah, Eesti on selles osas tegelikult ette võtnud juba, juba mitu aastat tagasi, et, et PGP, Hige, PGP on tegelikult siis gateway protokoll. Ta on internetiteenuse pakkujate vahelise suhtluse protokoll. Selle kaudu jagatakse siis ruutinguid. Kui me teame, et igaühel on kodus ruuter, eks ju, siis ruuterid tegelevad võrguliikluse ruutimisega ehk üks ruuter peab teadma, kus asub järgmine võrk. Nüüd seda informatsiooni ruuterite vahel jagatakse üle, üle PGP protokolli. Kuna me oleme tulnud nagu ajast, eks ju, et kui me kunagi hakkasime seda interneti looma, siis, siis me ei loonud seda sellisest vaatenurgast, nagu me täna loome nagu rakendusi või, või tehnoloogiaid, et me täna nii -öelda uut rakendust hakata, hakates välja mõtlema või, või üldse mingisuguseid nõudeid kokku panema, et siis alati istub laua taga keegi, kellel on siis CISO või siis ütleme küberturbe eest vastutava eksperdi müts peas ja, ja see on nagu kindel osa alati rakendusest. Et kui me siin kolmkümmend aastat tagasi seda internetimaailma hakkasime välja mõtlema ja tegema, et siis eesmärk oli ikkagi see, et me saaksime asjad tööle panna, mitte nii palju vaadata nagu turvalisuse poole. Ja sellepärast tegelikult ka meiliprotsess, näiteks meiliprotokoll, SMTP on ajas arenenud, sinna on erinevad turvakihid peale tulnud. Samamoodi PGP -d on täna võimalik kaitsta nagu RBKI tehnoloogiaga, mis on siis, inglise keeles on ta resource public key infrastructure, ma ei teagi, kuidas seda eesti keeles hästi öeldud on siis ressursside avaliku võtme infrastruktuur või taristu. Olemuslikult on ta siis üsna sarnane sellele, et kui me teame, et me läheme kuskile veebileheküljele ja kui see veebilehekülg on HTTPS, siis me teame, et liiklus meie ja selle veebilehe vahel on krüpteeritud ehk seda ei ole võimalik nii lihtsalt pealt kuulata. Siis RPKI on nüüd ka selline tehnoloogia, mis siis aitab vältida seda PGP I -Jacki. Ja PGP I -Jack oma olemuselt on siis see, et kui ma olen võrgus pahatahtlik ja RPKI -d ei ole rakendatud, siis ma saan võrgus valetada mingisugused võrgud enda omaks. Et neid olukordi on juhtunud siin viimaste aastate jooksul ja, ja, ja on ka viimaste kuude jooksul mõned juhtumid silma jäänud, kus tegelikult on, noh.
Kas need juhtumid on olnud Eestiga seotud?
On ka Eestiga seotud jah, et kui vaadata Riia blogist, siis seal on tegelikult hilja, hiljaaegu üles pandud, neliteist november üles pandud, peegeld, vabandust, TNS 'i kohta üks artikkel. Ja seal on konkreetne näide tegelikult, kuidas TNS server on vastanud Postimees .ee päringule täiesti vale IP aadressiga, mille peale ei ole mitte kunagi Postimees oma, oma teenuseid pakkunud. Ehk siis seeläbi saadakse kasutaja suunata nii -öelda vale, vale serveri poole. Sina lähed ilmsütta kasutajana, toksid oma veebilehitsejasse Postimees .ee ja tegelikult sind suunatakse mingisugusele teisele leheküljele, kus sa võid siis juba mingisuguse pahalase enda, enda arvutisse saada.
Aga see on kasutaja, tähendab, kas see on kasutaja poolt koheselt nagu arusaadav ka, et teda suunatakse kuskile mujale, et ta näeb, et, et tal ei avane Postimehe leht, vaid avaneb mingi täiesti muu asi, või see on niimoodi, et tal justkui näiliselt avaneb ikkagi Postimehe leht, aga tausta all?
See, see pigem on, no see sõltub jälle, mis on nüüd selle pahategija eesmärk, eks ju. Tavaliselt need eesmärgid on ikkagi saada kontroll mingisuguse kasutaja arvuti või andmete üle. Ja sellisel puhul ta loomulikult proovib kopeerida sinna vähemasti sarnase lehe ja selle sinna üles panna ja, ja kutsuda kasutaja seal lehel siis mõnda linki klikkima, mille kaudu siis kasutaja käivitab mingisuguse skripti või pahavara rakenduse, mis siis puurib juba augu kuskile tema masinasse või, või, või noh, me räägime siin arvutikeskselt, see ei pea olema arvuti, see võib olla ka telefon. Et, et seda PGP hijack 'i on olnud, eks ju, et tulen tagasi korra selle RPI juurde ja ütlesin, et tegelikult töö sellega alustas, alustati aastal kaks tuhat kakskümmend, nagu läks see teema. Tuli tugevalt luubi alla, eks ju, et kui me mõtleme, et, et millal Eesti esimest korda tegelikult siis pronksiööl sai kõvasti küberrünnakutega pihta. Eks sealt läks natukene toibumist ja natukene mõtete seadmist, aga jah, kaks tuhat kakskümmend võttis see tugevasti luubi alla. Kaks tuhat kakskümmend aasta aprilli seisuga oli siis selle PGP hijackimise vastu Eestis kaitstud ainult kakskümmend viis protsenti võrkudest. Tänase päeva olukord on see, et kus meil on üheksakümmend kaks protsenti kaitstud, et ainult kaheksa protsenti on siis see, mis on, mis on nii -öelda kaitsmata.
Kas juhtumisi hüppeline kasv leidis aset kahekümne neljanda veebruari lähestikku?
Ei, see töö on tegelikult tehtud ära juba ennem seda, et, et hüppeline kasv tegelikult hakkaski sealt kaks tuhat kakskümmend aasta aprillist hakati selle tööga pihta. Ja see üheksakümmend kaks protsenti saavutati tegelikult juba kahekümne esimese aasta lõpuks, kahekümne teise aasta alguseks. Et selleks ajaks oli tegelikult see töö oli nagu suuresti tehtud juba.
Vaadates veel, mida RIA või siis RIA alla kuuluv CERT on, on teinud, siis kui palju te saate rääkida, mis, mida veel on tehtud alates kahekümne neljandast veebruarist? Üks asi näiteks, mis minu enda telefonis on, on, kannab nime äpp nimega Encrypted TNS, mis see, see on asi, mis ma saan aru, et tegelikult tuli välja pärast seda, aga tegelikult töös oli tükk maad varem.
Jah, need asjad käisid tegelikult käsikäes koos selle RPKI rakendamisega ja, ja Enkrüpted TNS on siis üks, üks väga hea rakendus tegelikult, mis aitab sul üsna suures mahus sihukse esimese prahi sinust eemale hoida. Et mida see krüpteid TNS siis teeb? Tegelikult ta teebki seda, et kui sa paigaldad oma telefoni selle rakenduse, siis su telefon suhtleb Erdiksi, mis on siis Tallinna Internet Exchange 'i peal asuvate TNS serveritega, mis siis kasutavad seda R P E E tehnoloogiat ja ta saadab oma TNS -i päringut krüpteeritult. Ehk siis ta ootab ka vastuseid krüpteeritult ja see informatsioon, mis sa sealt siis vastu saad, on siis tegelikult autentne, see on sertifikaatidega kontrollitud ja tagatud siis sarnaselt nagu turvalisus iga veebilehega. Ja, ja omakorda need TNS serverid siis koguvad markereid üle maailma erinevatest infoallikatest. Kui mingisugused pahavara saidid tulevad ülesse, siis seda informatsiooni üle maailma kõik serdid omavahel jagavad, blacklist 'itakse pahalaste veebisaidid ära ja, ja tegelikult isegi kui kuskil on link sellele veebisaidile mõnele kolmandal lehel, siis kui sa seda klikid, siis sa tegelikult sinna lihtsalt ei jõua, et see ühendus blokitakse ära ja tehakse internet sinu jaoks puhtamaks. Et seda rakendust ma soovitan nagu kõigil kasutada, et see, see on ääretult lihtne. See mitte mingisugusel moel ei riiva teie privaatsust ja, ja annab teile samas nagu väga palju juurde.
Ja see rakendus ongi siis äpipoodi, vahet pole kasutatud, iOS -i, Androidi, encrypted DNS inglise keeles. Miks eesti keeles ei ole?
Mõttekoht kolleegidele, et paneks eestikeelsema nime ehk, kuigi ma saan aru, et tegelikult see jah, ta on Riigi Infosüsteemi Ameti poolt tehtud ja teie nüüd kasvõi läbi selle, et te siin saates seda välja toote, nagu nii -öelda propageerite, aga tegelikult kasu saavad sellest kõik maailma inimesed, kellel on need nutiseadmed, et ta ei pea olema eestlane, ta ei pea füüsiliselt Eestis asuma.
Ei pea, absoluutselt jah, ja kuna, kuna meil Eestis tänu meie idufirmadele on tegelikult väga palju rahvuseid ja väga palju tehnoloogia inimesi, eks ju, ja tehnoloogia inimesed on need, kes tihtipeale satuvad pigem nende rünnakute sihtmärkideks, siis siis ma julgen väita, et see, see on see suunitlus. Et noh, äpipoodides enamasti on äppidel ikkagi sellised rahvusvahelised nimetused, et ma arvan, et kui sinna panna jääääre, pool loop, et paljud inimesed siis seda ülesse näiteks leiaksid, et, et võib -olla see on nagu keerukam. Aga kui see keerukas inglisekeelne nimi ei kipu meelde jääma, siis Riia kodulehel on küberinformatsiooni alamleht ja seal on ilusti viited sellele kõik olemas, kuidas see üles leida, kuidas seda oma telefonis rakendada ja kuidas see asi töötab, et kindlasti soovitan seda väga soojalt kasutada.
Ja piisab sellest, kui otsingusse panna DNS, ei pea seda encrypted 'it panema, leiab üles.
Leiab üles ja on ilusti RIA märgiga näha, et on õige asi ja, ja saab, saab võtta kasutusele.
Kas on veel mingeid asju RIA -st, ERD -is tööl, millest te saate rääkida? Ja kui vastus on ei, siis kui palju on töös neid asju, millest te ei saa rääkida?
Mõlemaid asju on töös, on nii neid, millest me saame rääkida ja nii, nii meid ja neid ka, millest me ei saa rääkida, et tegelikult üks asi, mida ma tahaks võib -olla ka nagu suunata, pigem võib vaadata, ütleme just, et kes, kes natukenegi on küberturvalisusega tegelevad isikud, et, et vaadata sinna CERT .ee koduleheküljele, et tegelikult on CERT -il üks täitsa korralik varustustööriistu olemas, et kus hulgast saab valida. erinevaid, näiteks tuvastamaks, et kas mingisugune fail on nakatatud pahavaraga või mitte. Tegelikult on meil siis nii -öelda maapealne ehk siis Eestis asuv viirusetõrjekontroll seal täpselt samamoodi, et kui me kasutame mingisugust viirusetõrje pilveteenust, eks ju, siis me laeme oma faili sinna üles, aga me tegelikult ei tea, mis sellest failist edasi saab. Kui me paneme selle kontrollimiseks ülesse CERT -i viirusetõrje rakendusse, siis CERT käsitleb kõiki temale edastatud informatsiooni. AOK -na ehk see on asutusesiseseks kasutuseks, konfidentsiaalne informatsioon ja regulaarsusega käiakse neid faile kõiki sealt ära kustutamas, et siin nagu kolmandatel käppadel ligipääs puudub.
Mina kutsun seda juba aastaid kuku, sest et selle nimi ongi kuku, kuku .serp .ee. kindlasti paneme saate märkmetesse ka kirja, et sest seda on tõesti keeruline võib -olla kuulda, aga see tegelikult kasulik ka tavalistele inimestele, kui praegu tuleb ju neid petukirju väga tihti, et kui keegi teile mingise faili saadab, kus ta väidab, et seal on teie alaste pildid ja nüüd küsib raha selle eest, et, et ta neid ei avaldaks, aga te tahate teada saada, et kas ikkagi on teie pildid, siis sinna kohta te võite need pildid panna.
Jah, aga see tähendab, et need pildid peavad temal juba arvutis olema, mis tähendab tegelikult ärge tõmmake neid faile alla endale. Aga kui teil on need failid olemas, siis sinna saab panna, seal nii -öelda liivakastis mängitakse selle asjaga läbi, vaadatakse, mis seal tegelikult sees on ja antakse selline kohene tagasiside ka, et mis seal siis on.
Et faili üksinda arvutisse alla laadimine ei pea veel tähendama seda, et see arvuti või telefon saab nakatunuks, et kui me räägime ikkagi sellest, et kui neid faile avatakse, et, et noh, põhilised asjad, kuidas täna ikkagi need õngitsuskirjad liiguvad, on see, et kas kirja sees on mingisugune link, et vajuta siia. Kas on dokument, mis on mingi Word Excel või PowerPoint, mis tahab hirmsasti, et sa lubaksid edit 'imise seal dokumendis ja makrod, eks ju, kustkaudu mingisuguseid pahavarasid siis sinu arvutis käivitatakse, et et kui sellised kirjad tulevad, siis kindlasti on CERT -i poolne soovitus need meile edasi saata ja edasi saata siis mitte lihtsalt forward 'ina, vaid panna see saadetav kiri enda kirja manusesse. Siis, siis meile tulevad kaasa kõik need kirjapäised ja jalused ja siis me saame vaadata, kustpoolt see kiri tulnud on ja, ja millised pahalased võivad selle taga olla ja, ja siis oma vastavaid filtreid rakendada, et nende kirjade levikut piirata.
Kas te oskate öelda, kui populaarne see kuku kasutamine on? Ja mis neist asjadest edasi saab, et kui te seal tuvastate, et mõni fail, mis on üles laetud, on tõesti mingi väga suure pahavaraga nakatatud, et kas kuskil on mingine süsteem, mis ütleb, et vot kui nüüd riigivõrku selline fail tuleb, et siis koheselt sa oskad seda asja vältida?
Ja ikka see ongi selle tegevuse eesmärk tegelikult, et me analüüsime ja vaatame need asjad üle. Kui on mingisugune leid tehnoloogia poolt, siis verifitseeritakse meie ekspertide poolt üle. Ja, ja loomulikult piiratakse siis riigivõrgus selliste asjade levimine. Et see on, see on kindlasti üks oluline, oluline nüanss, et miks on mõistlik seda Kukuut kasutada ja, ja samamoodi ka, ka meie jagame, kuna CERT on, eks ju, rahvusvaheline, rahvusvahelise võrgustiku liige, siis kõikide teiste CERTidega me jagame ka seda informatsiooni ja, ja see levib tegelikult ka Rahvusvahelistele viirusetõrje ettevõtetele, kes siis saavad meie käest ka neid nii -öelda meie maailmas nimetatakse neid indikaatoriteks.
Tulles meie saate põhiteema juurde tagasi ehk siis Ukraina juurde, kui palju teil või siis teie kolleegidel on Ukraina kolleegidega suhet olnud või kokkupuudet olnud siis kahekümne neljandast veebruarist alates? Kui tihti te vahetate andmeid, et näed, et nüüd tuli selline rünne sellise käekirjaga ja et need on need asjad, mille peale nüüd tähelepanu pöörata?
Ma isegi ei oskaks siin võib -olla nii palju rõhutada seda kahekümne neljandat veebruarit, et.
Kas see side ukrainlastega, teil on kogu aeg selline tihe ja hea olnud või tegelikult ma võiks öelda ka mõni täiesti suvaline muu riik, olgu ta kas Euroopa Liidu liikmesriige või mõni muu, näiteks Austraaliaga?
Ka Austraalia on meie võrgustiku liige, aga nendega suhtleme, et tegelikult on see võrgustik ikkagi väga -väga lai, et mille, mille liikmeks siis CERT on siis tunnustatud liige ja, ja seal levib väga palju niisugust omavahelist informatsiooni, et noh, konkreetselt Ukrainaga me oleme, me oleme pidevas suhtluses olnud ka ennem kahekümne neljandat veebruarit ja, ja kindlasti ka peale seda. Ja ja eks seal on erinevaid suhtlustasemeid, on on nõuandvaid, on nõuküsivaid, et et see suhtlus on noh me oleme partnerid, et ma võtaks selle selliselt kokku, et... Nendest indikaatoritest veel rääkida, et siis tegelikult nende indikaatoritega on on ka koostöö nagu rahvusvaheline, et et põhimõtteliselt igal pool, kus maailmas võrk on, et igal pool me seda informatsiooni kokku korjame. Ehk siis see ongi selleks, et ennetada, ennetada, ennetada, et need indikaatorid tulevad meile, enne kui see pahavara meile jõuab, me juba oskame teda ära tunda, me juba oskame teda vältida. Et see on niisugune pidev töö, et seal on võrgustiku vahelist jagamist, seal on kommertssuhteid, et me teatud kohtadest ostame seda informatsiooni ja teatud kohtadele siis jagame vastu ka seda informatsiooni.
Head saatekuulajad, tänases saates saite mitu head näpunäidet, mida teha. Esiteks telefon, võtke kätte või tahvelarvuti ja leidke äpipost üles, Encripted TNS nimeline rakendus, mis on tehtud Riigi Infosüsteemi Ameti poolt, installige see ära, hakake kasutama, olete kohe palju küberturvalisemad. Kui te olete natukene teadlikumad arvutikasutajad, siis kuku .ert .ee ja see aadress on meil saatekirjanduses olemas, saate lihtsalt lingile vajutada, saate sinna faile saata ja ülevaate, kas seal on pahavara või ei ole. Saates oli külas Veiko Raasuk, Riia küberturbeekspert, kes andis meile ülevaate sellest, mis on Ukrainas toimunud IT -alaselt ja mis on ka Eestis siis ette võetud maailma teisel. Ja nagu korra saates sai ka mainitud, siis digiproost leiab ka ühe artikli, mis keskendub ja räägib siis Eesti andmesaatkondadest ja kuidas meil on üks pilvemäärus väljatöötamisel, mis teeb kõike seda veelgi kaasaegsemaks ja paremaks. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida. Aitäh.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]