Tere tulemast kuulama podcast 'i kriitiline intsident, kus lahkame maailma ideid selle riigi IT -ga seonduvat. Mina olen saatejuht Ronald Liive ja tutvustan teile koos põnevate saatekülalistega igasugu imevigureid, alustades ID -kaardist, e -valimistest ja kõigest muust. Aga täna on meil teemaks hoopis Ukraina. Ja Ukraina läbi selle, et teadupärast sõda on kestnud seal päris mitu kuud juba, ja millist mõju on Ukraina sõda avaldanud Eestile IT mõttes ja kõik selle tulemid ja järelmid. Ja seda teemat aitab mul lahata Riigi Infosüsteemi Ametist Veiko Raasuke, küberturbeekspert. Tere!
Jah, see on tõsi, et kineetilist sõda justkui meil ei ole, nüüd sõltub jälle kõik nagu definee, definitsioonidest ja filosoofiast, aga, aga ma olen ise nagu öelnud, et, et tegelikult me ikkagi oleme sõjas. Ja, ja seda selles mõttes, et ma ei tahaks kuidagi eraldi kasutada mõistet nagu kübersõda. Et see on niisugune minu isiklik subjektiivne arvamus, aga ma arvan, et tänases maailmas nagu küber - ja, ja infotehnoloogia ja üldse tehnoloogia on lihtsalt üks vahend sõjas. Kui me küsime, et palju Eesti on pihta saanud, siis ma viimati vaatasin, et kõige kõnekamad on kakskümmend kaks aasta teise kvartali näitajad tegelikult, kus, kui me võtame nüüd rakenduskihi rünnakud ehk siis layer seitse rünnakud nii -öelda tehnoloogilises keeles ehk siis mingisuguseid veebiteenuseid on rünnatud ja vaatame seda tabelit, siis Eesti on selles tabelis seitsmendal kohal terve maailma peale kokku. Et seal esikolmik on Ameerika Ühendriigid, Küpros, Hongkong, neljas on Hiina ja jääb veel Holland ja Poola sinna vahele ja juba seitsmendal kohal on Eesti. Et kui me nüüd paneme selle mastaapidesse rahvaarvu poolest, serverite arvu poolest, millest iganes, et siis ma arvan, et see on üks nagu ääretult kõnekas fakt, mis näitab täpselt, et millises olukorras me oleme.
Jah, ma julgen siin küll natuke isegi uhke olla selle töö üle, mida tegelikult nii Riia kui kõik teised riigi IT -majad on teinud selleks, et seda olukorda hoida sellisena ja teenused hoida toimivana, et tõesti tööd on tehtud sinna, palju investeeritud on. Ja, ja selliseid olukordi, kus meil oleksid nagu küberründe tõttu pikalt mingisugused teenused maas olnud, et seda meil tegelikult selle sõja algusest alates olnud ei ole, et meil on olnud üksikuid lühiajalisi katkestusi, meil on olnud olukordi, kus mõni veebileht on võib -olla pisut aeglasem tavapärasest ja kasutaja peab natukene kauem ootama, aga teenus oleks kättesaamatu, neid olukordi on väga üksikuid tõepoolest.
Läheme nüüd natuke rohkem siis Ukraina juurde ka hetkel, et see kokkuvõte, mis te tegite, mida te olete ka siin üritustel ette kandnud, selline põhiline punkt siis on see, et et Ukraina tegutses väga kiirelt, agiilselt, nii nagu meil meil riigi IT majades öeldakse väga palju. Jah,
ma selle agiilsuse mõiste jätaks siinkohal kõrvale, ma pigem keskenduks sellele kiirusele ja nimetaks võib -olla selle kiiruse natuke täpsemalt operatiivsuseks. Et jah, asjad toimisid väga kiiresti alates kahekümne neljandast veebruarist. Ja kui vaadata, et mis alates kahekümne neljandast veebruarist õigupoolest siis muudeti või, või mida rakendati, siis noh selge on see, et siit on näha, et tegelikult on ettevalmistusi tehtud nagu varem ja, ja selle nimel on, on hulga tööd tehtud, et oleks võimalik siis riskide realiseerumise korral tõesti operatiivselt vahele astuda ja asuda asju lahendama. Et kui me vaatame seda Ukraina pilti tervikuna, eks ju, et Ukraina on oma, tulen korraks tagasi veel, eks ju, et kui ma tegelikult seda presentatsiooni ettekandes eelmisel korral alustasin ka sellest küsimusega saalile, et, et mis on nagu sõjas number üks tähtsusega asi ja, ja seal ei läinud palju, kui tõusis esimene käsi ja, ja öeldi, et see on toimiv side. Ja, ja selle poolt ma ise kindlasti nagu ka olen ja, ja olen tõesti veendunud, et see nii on. Et siis ma võib -olla natukene räägingi sellest Ukraina telekomide maastikust, et mis seal tegelikult toimub, et Ukrainas on, on sarnaselt Eestile tegelikult suuresti kolm mobiilioperaatorit. On nendes annekteeritud osades tegelikult ka mõned sihukesed halli või isegi ma ütleks musta mütsiga operaatorid, kes üritavad toimida sarnaselt võib -olla nagu meilgi, et kui minna liiga Vene piiri lähedale, samas Eesti levi on tugev, aga mingisugusel põhjusel see telefon ikkagi kipub sinna Venemaa võrgu külge minema, et sarnaseid asju on seal ka. Kolm suuremat mobiilioperaatorit, mõtleme nüüd mastaapide peale, eks ju, et kui, kui suur maa -alalt on Ukraina ja rahvaarvult ja, ja kui suured oleme meie. Mis nüüd siis tegelikult kahekümne neljandast veebruarist toimuma hakkas võib -olla, mis on niisugune kõige, kõige olulisem ja, ja minu jaoks nagu seda kokkuvõtet kokku pannes ka nagu jäi silma ja, ja oli kõige nagu muljetavaldavam, oligi ikkagi see nagu operatiivsus. Et, et tegelikult olid riskid varakult teada, olid ju ka meile teada, et see oli ju avalikus meedias liikus informatsioon, et midagi on tulemas, midagi tuligi. Seda, et see sellisena tuli, eks see oli mõnes mõttes võib -olla üllatus, aga ukrainlased olid, olid valmis. Et, et mis seal tegelikult toimuma hakkas, et tegelikult nelja päevaga suutis riik muuta seadust, Eesti mõistes siis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, TTJA, ehk siis kes tegeleb, kes on regulaator, kes tegeleb sageduslubade väljastamisega, suutis siis neli päeva peale sõja algust Ukraina telekomidele väljastada lisasagedused 3G ja 4G jaoks. Et miks seda siis vaja on, on selle jaoks vaja, et saaks töötada laiema riba peal. Laiem riba tagab meile siis kvaliteetsema side ja, ja suuremad kiirused. Et kui inimesed olid sunnitud oma tavapärastest elupaikadest mujale liikuma, siis see tähendas seda, et, et enamus sidet liikus mobiilsidesse, et kodus enam oma ruuteri taga istuda väga ei saanud. See tehti väga kiiresti ära ja, ja ka telekomid suutsid rakendada ja need lisasagedused kiiresti kasutusele võtta, et see oli kindlasti üks niisugune esimene asi, et mis nagu mind väga positiivselt üllatas, et, et vau, et need nelja päevaga saab asju teha. Järgmine asi, mis sealt siis tuli tegelikult lisaks sellele sageduste ribadele, oli, oli ka niisugune alguses lugedes natuke üllatav, aga Ukraina operaatorid tegelikult otsustasid siis konsensuslikult, et nad lõpetavad siis kõikidel parlamentidel krediidilimiidi jälgimise. Ehk siis noh, alguses mõtled, et miks see nagu nii oluline samm on, aga, aga noh, kui nüüd hakata sisu peale mõtlema, siis tõepoolest, et kui sa oled soomukis või oled relvaga metsas, et siis on võib -olla niisugune natuke kehv moment öelda paarimehele, et oot -oot, et kata, et ma maksan oma mobiiliarve kiiresti ära, et, et see võeti kohe vastu ehk siis jällegi tehti samm selleks, et, et side oleks toimiv ja, ja saaksid omavahel suhelda. Ja, ja noh, eks sellest oli omajagu abi ka, et see mitte ainult ütleme see krediidilimiidi ületamine, aga, aga kuna riigis side oli ikkagi osaliselt häiritud, siis ka see, et, et kas sul pangateenused elektroonilisel kujul on kättesaadavad ja kas sa saad seda makset teha, eks, et see ei olnud tagatud, et see võttis hästi palju sihukest hetkel ebaolulist nagu koormust maha. Järgmise asjaga, millega nad edasi läksid, oli, oli niisugune minu jaoks jällegi ka nagu põnev tegelikult vaadata ja, ja jälgida seda kulgu ajas, et kuidas, kuidas neil oli, kas asjad läbi mõeldud või siis nad olid tõesti nii operatiivsed ja suutsid jooksu pealt neid asju teha, et, et operaatorid peatasid kõik sisenevad rändlused Venemaalt ja Valgevenest. Ehk siis, et kõik see kontingent, mis sealt üle piiri nende riiki ebaseaduslikult liikus, kes siis arvasid, et neil on sideseadmed taskus, nad saavad ilusti kodustele saata pesumasinatest pilte ja, ja millest kõigest veel, veega WC -dest, mis olid nagu väga suured üllatused, et siis, siis paraku see õnn lõppes neil sellega, kui nad võõra riigi territooriumile jõudsid ja, ja seda sidet nende jaoks olemas ei olnud. Et mis on siin üks oluline nüanss veel tegelikult, on see, et Venemaa relvajõudude side, siis väidetavalt backup side oli siis kõik üles ehitatud 4G lahenduse peale. Ja see kahjuks siis tähendas seda, et seda 4G lahendust neil ei olnud, eks ju. Ja noh, me mõtleme, et miks see backup side siis nii oluline on, et noh, me teame seda, see on ka avalikest allikatest läbi käinud informatsioon, et see põhiside lahendus, mis Vene relvajõududel pidi olema, et seda ju tegelikult lihtsalt ei olnud, et et see on avalikult välja öeldud, et need miljardid, mis Venemaa investeeris selleks, et need lihtsalt varastati ära. Et eks ikka juhtub suures riigis asju. Nüüd sisemised rändlused nii Venemaalt kui Valgevenest loomulikult, need aitasid ka vähendada seda võimalikku ründevektorit vastu Ukraina võrke, et kui sa ikkagi saad niisuguse suure, suure kilbi ette panna suunas, kust halba asja tuleb, et siis, siis see teeb elu, elu paremaks. Veel nüanss, mis, mis siis ka kohe rakendati, oli, oli siis teistpidi ka, et piirati kõik kõned Ukrainast Venemaale ja Valgevenesse. Selle taga jälle mitu asja, eks ju. Üks asi see, et need kodanikud, kes olid nüüd üle piiri tulnud ja vaatasid, et nende enda SIM -kaardid ei tööta, kippusid kohapealt endale neid pre -bate SIM -me hankima ja nendega helistama. Jälle koju ja jälle pruudile pilti saatma, aga, aga näe, ei saa, aga see kanal oli kinni pandud ja noh, ka siis teistpidi igasugused desertöörid, kes võib -olla üritasid Venemaaga ühendust saada ja sinna mingit informatsiooni jagada, et jällegi lõigati see osa maha. Ja see kõik tegelikult toimus siis seal niisugune nelja -viie -kuue päeva jooksul. Ehk siis me võime öelda, et nädalaga tehti tegelikult see töö ära, ehk siis noh, siin taustal tasub mõelda selle peale, et milline eeltöö oli tegelikult juba siis tehtud ilmselt ette. Et sealt edasi järgmine asi, mis, mis käima pandi, mille peale mina olen oma varasemas elus korduvalt mõelnud, et, et miks meil seda ei ole, aga, aga niisuguses tavapärases konventsionaalses elukorralduses seda võib -olla vaja ei olegi, aga, aga mis tehti, pandi püsti siseriiklik rändlus. Et mida see siis tähendab Ukrainas, nagu ma enne mainisin, on sarnaselt kolm mobiilioperaatorit nagu Eestiski, või operaatorid. Et see tähendab siis seda, et ükskõik millise nende kolme SIM sinu seadmes on, et ükskõik kelle võrku su telefon ulatab, et sa saad seal rääkida. Et põhjus nende puhul oli siis see, et kui, kui me võtame mingisuguse tiheasustusala, eks ju, siis seal on kõrgsagedusega mobiilimastid, mis olemuslikult kuigi kaugele ei levi, et kui ma nagu võtan ühe masti maha, siis see võib päris korraliku augu tekitada kuskil, kuskil tiheasustusalal. Ja et seda vältida, jällegi, et side püsti hoida, siis su telefon lihtsalt, kui see võrk, see ei ole OPEC 'i võrk kadus ära, noh, meie puhul näiteks kaob sul Tele2 võrk ära, kukud automaatselt Elisa või Telia võrku ja, ja saad oma asjadega edasi minna. Et noh, võrgutehnoloogiliselt seal ei ole, eks ju, midagi keerulist, eks, et kui me mõtleme, rahvusvahelised rändlused toimivad kogu aeg, eks ju, aga siis noh, riigisiseselt seda nagu kuskil maailmas tegelikult väga palju nagu ei rakendata, noh, arusaadavatel põhjustel, eks ju, et meil on turumajandus ja konkurents ja, ja nii edasi. Et ma fakte siin ei, ei tea ja, ja ei oska öelda ja kinnitada, aga, aga on kuluaaridest olnud informatsiooni, et me tegelikult Eestis oleme ikkagi ka samme astunud selles suunas, et, et vajadusel me oleksime ka võimelised seda sama lahendust ka meil üsna, üsna kiirelt rakendama.
Kui palju on Ukrainas olnud selliseid õppetunde meile ehk siis Eestile, mida me oleme üle võtnud või üle võtmas? Et üks, millest te ka oma ettekandele rääkisite, oli siis satelliitsidel põhinev internetiühendus. Et seda meil tegelikult teadupärast Eestis on Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, kes praegu arendab välja ja peaks järgmine aasta hakkama juba siis katsetama mõndade esimeste riigiasutuste peal. Kui palju tegelikult on veel selliseid asju, millest siis kas on räägitud avalikult või ei ole, et mida, mida Eesti on üle võtnud või võtmas?
Noh, ma ise julgen arvata, et me eestlastena, tehnoloogia tuttava rahvana ja, ja ikkagi üsna nutikate inimestena julgen loota, et me ikkagi oskame teiste vigadest õppida ja, ja me, eks me oleme ju selgelt kogu seda olustikku pidevalt analüüsinud ja, ja katsunud leida sealt neid, neid punkte. Ja neid teemasid, kus siis ise olla paremad ja, ja proovida asju nagu ennem teha, et ma arvan, et kõik need asjad, millest me täna siin siiamaani rääkinud oleme, et, et eks need kõik on erinevate töögruppide raudadelt läbi käinud ja erinevates aruteludes olnud, et kui kaugel üks või teine asi täpselt on, et seda me loomulikult ei, ei kommenteeri niimoodi, aga, aga, aga kindlasti on asju ja, ja võib -olla. Üks asi, mis, mille osas meie isegi olime natukene Ukrainast ees, on, on see, et suur probleem tekkis Ukrainal siis, kui kahe, kahekümne neljas veebruar saabus. Mure oli selles, et kõik nende andmed asusid nende riigis kohapeal. Ja, ja nüüd tekkis probleem, kus sidevõrgud ei olnud enam endises töökorras, kiirused olid piiratud ja oli suur hulk andmeid, mida tegelikult oli vaja riigist välja saada. Et siin on, on eestlased olnud võib -olla natuke ettenägelikumad ja, ja meil on olemas riigist väljas asuv andmesaatkond, kuhu meie olulisi andmekogusid on, on varundatud. Juba pikemal ajal ja, ja kindlasti tuli see nüüd taaskord nagu tugevamasse fookusesse, vaadati need asjad üle ja, ja, ja laiendati siis ka seda andmekogude nimekirja, et mis, mis sinna riigist välja peaksid olema pandud, eks ju. Et kui me võtame tegelikult, et kui, kui väiksed me oleme riigina, et siis ma just paar päeva tagasi kirjutasin ühte memo, kus ma tegin sellise mõtteharjutuse, et. Noh, teema oli selles, et kas Eesti võiks toimida digitaalse saarena või, või mitte, et siis ma seal tegin sellise mõtteharjutuse, et kui me võtame, et kui kaugel asub Pihkva Tallinnast, et see vahemaa on tsirka kakssada nelikümmend kilomeetrit, me võtame, et venelaste Iskander raketi lennukiirus on kaks kilomeetrit sekundis, siis see tähendab seda, et Pihkvast Tallinnasse on umbes kaks koma neli minutit. Et kui meil on Tallinna ümbruses kolm erinevat andmekeskust, noh, me Eesti andmekeskusi võime ühe mööndustega kahe käe peal kokku lugeda, võib -olla, et noh, need ei ole ju kuidagi varjatud või salajased, et noh, et siis kui me mõtleme selle digitaalse saare lahenduse peale, et siis minu seisukoht on, et see kindlasti ei ole hea mõte. Et kui me võtame selle, et Eestis on kolmsada kolmkümmend kilovoldi alajaamasid kolmteist tükki, et siis noh, jällegi see ei tundu nagu hea mõte proovida digitaalne saar olla, et ma arvan, et täna nagu, kus me oleme olnud digiriik ja, ja oleme maailmas seda rääkimas, et me oleme digiriik, et meil on aeg kindlasti muuta natukene mõtteviisi selles osas, et olla avatum pilveteenuste kasutamiseks. Pigem me peaksime täna mõtlema selle peale, et kuidas tagada rahvusvaheline side. See on temaatika, millega on tegeletud. Mina arvan, et see on, sellega me oleme täna üsna heal ja järjel. Kui me rääkisime, see on satelliitsidest, siis jah, info on õige, et Riks tegeleb selle temaatikaga, ehk ta tegeleb täna järgmise põlvkonna lahendusega väljatöötamisega. Hetkel meil on tegelikult ka alternatiivside lahendused olemas. Lisaks on juurde tulnud vahepeal Starlink, mis on küll kommertslahendus, aga, aga on samuti kasutatav erinevate funktsioonide järjepidevuse tagamiseks. Nii et, et, et mina näen küll nagu seda, seda sellisena, et pigem me peaksime tegelema sellega, et mõelda, mismoodi me suudame oma rakendused ja oma, oma digiriigi ehitada üles erinevate kommertspilvede peale, kui, kui selleks peaks selline vajadus tekkima. Jällegi loomulikult siin me räägime seadusandlusest. Loomulikult on meil riigis infovarasid, mida me enda riigist kuskile välja ja kolmandatesse kätesse ei anna. Aga noh, et mida, mida väiksem on see, see mänguplats, mida me kaitsma peame, seda lihtsam on seda teha, eks ju, ja seda lihtsam on seda nagu avaliku silma alt ka ära viia.
Siinjuures saan saatekuulajatele teha natukene reklaami, et digibüroos on üleval artikkel, mis räägib siis pilvemäärusest, mis on Eestis väljatöötamisel olnud. Jah, kevadel nii -öelda selline esimene mõte tekkis, tõsisemalt hakati siis suvel selle kallal töötama, mis moel või teisel tegelikult annaks meile selle võimaluse, et ja meie all ma mõtlengi siis Eesti riigi, et, et seda andmesaatkondade teemat nagu rohkem laiendada. Aga tulen tagasi sellise ühe tehnilise nüansi juurde, mis, millele mina ei oska, ei oska eestikeelset vastet öelda, ehk teie oskate, mis asi on ja kuidas see meid kaitseb, et ma saan aru, et Eesti selles osas on ka midagi ette võtnud?
Mõttekoht kolleegidele, et paneks eestikeelsema nime ehk, kuigi ma saan aru, et tegelikult see jah, ta on Riigi Infosüsteemi Ameti poolt tehtud ja teie nüüd kasvõi läbi selle, et te siin saates seda välja toote, nagu nii -öelda propageerite, aga tegelikult kasu saavad sellest kõik maailma inimesed, kellel on need nutiseadmed, et ta ei pea olema eestlane, ta ei pea füüsiliselt Eestis asuma.
Ja ikka see ongi selle tegevuse eesmärk tegelikult, et me analüüsime ja vaatame need asjad üle. Kui on mingisugune leid tehnoloogia poolt, siis verifitseeritakse meie ekspertide poolt üle. Ja, ja loomulikult piiratakse siis riigivõrgus selliste asjade levimine. Et see on, see on kindlasti üks oluline, oluline nüanss, et miks on mõistlik seda Kukuut kasutada ja, ja samamoodi ka, ka meie jagame, kuna CERT on, eks ju, rahvusvaheline, rahvusvahelise võrgustiku liige, siis kõikide teiste CERTidega me jagame ka seda informatsiooni ja, ja see levib tegelikult ka Rahvusvahelistele viirusetõrje ettevõtetele, kes siis saavad meie käest ka neid nii -öelda meie maailmas nimetatakse neid indikaatoriteks.
Head saatekuulajad, tänases saates saite mitu head näpunäidet, mida teha. Esiteks telefon, võtke kätte või tahvelarvuti ja leidke äpipost üles, Encripted TNS nimeline rakendus, mis on tehtud Riigi Infosüsteemi Ameti poolt, installige see ära, hakake kasutama, olete kohe palju küberturvalisemad. Kui te olete natukene teadlikumad arvutikasutajad, siis kuku .ert .ee ja see aadress on meil saatekirjanduses olemas, saate lihtsalt lingile vajutada, saate sinna faile saata ja ülevaate, kas seal on pahavara või ei ole. Saates oli külas Veiko Raasuk, Riia küberturbeekspert, kes andis meile ülevaate sellest, mis on Ukrainas toimunud IT -alaselt ja mis on ka Eestis siis ette võetud maailma teisel. Ja nagu korra saates sai ka mainitud, siis digiproost leiab ka ühe artikli, mis keskendub ja räägib siis Eesti andmesaatkondadest ja kuidas meil on üks pilvemäärus väljatöötamisel, mis teeb kõike seda veelgi kaasaegsemaks ja paremaks. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega uuel nädalal.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]