Jah, Eesti on selles osas tegelikult ette võtnud juba, juba mitu aastat tagasi, et, et PGP, Hige, PGP on tegelikult siis gateway protokoll. Ta on internetiteenuse pakkujate vahelise suhtluse protokoll. Selle kaudu jagatakse siis ruutinguid. Kui me teame, et igaühel on kodus ruuter, eks ju, siis ruuterid tegelevad võrguliikluse ruutimisega ehk üks ruuter peab teadma, kus asub järgmine võrk. Nüüd seda informatsiooni ruuterite vahel jagatakse üle, üle PGP protokolli. Kuna me oleme tulnud nagu ajast, eks ju, et kui me kunagi hakkasime seda interneti looma, siis, siis me ei loonud seda sellisest vaatenurgast, nagu me täna loome nagu rakendusi või, või tehnoloogiaid, et me täna nii -öelda uut rakendust hakata, hakates välja mõtlema või, või üldse mingisuguseid nõudeid kokku panema, et siis alati istub laua taga keegi, kellel on siis CISO või siis ütleme küberturbe eest vastutava eksperdi müts peas ja, ja see on nagu kindel osa alati rakendusest. Et kui me siin kolmkümmend aastat tagasi seda internetimaailma hakkasime välja mõtlema ja tegema, et siis eesmärk oli ikkagi see, et me saaksime asjad tööle panna, mitte nii palju vaadata nagu turvalisuse poole. Ja sellepärast tegelikult ka meiliprotsess, näiteks meiliprotokoll, SMTP on ajas arenenud, sinna on erinevad turvakihid peale tulnud. Samamoodi PGP -d on täna võimalik kaitsta nagu RBKI tehnoloogiaga, mis on siis, inglise keeles on ta resource public key infrastructure, ma ei teagi, kuidas seda eesti keeles hästi öeldud on siis ressursside avaliku võtme infrastruktuur või taristu. Olemuslikult on ta siis üsna sarnane sellele, et kui me teame, et me läheme kuskile veebileheküljele ja kui see veebilehekülg on HTTPS, siis me teame, et liiklus meie ja selle veebilehe vahel on krüpteeritud ehk seda ei ole võimalik nii lihtsalt pealt kuulata. Siis RPKI on nüüd ka selline tehnoloogia, mis siis aitab vältida seda PGP I -Jacki. Ja PGP I -Jack oma olemuselt on siis see, et kui ma olen võrgus pahatahtlik ja RPKI -d ei ole rakendatud, siis ma saan võrgus valetada mingisugused võrgud enda omaks. Et neid olukordi on juhtunud siin viimaste aastate jooksul ja, ja, ja on ka viimaste kuude jooksul mõned juhtumid silma jäänud, kus tegelikult on, noh.
Jah, need asjad käisid tegelikult käsikäes koos selle RPKI rakendamisega ja, ja Enkrüpted TNS on siis üks, üks väga hea rakendus tegelikult, mis aitab sul üsna suures mahus sihukse esimese prahi sinust eemale hoida. Et mida see krüpteid TNS siis teeb? Tegelikult ta teebki seda, et kui sa paigaldad oma telefoni selle rakenduse, siis su telefon suhtleb Erdiksi, mis on siis Tallinna Internet Exchange 'i peal asuvate TNS serveritega, mis siis kasutavad seda R P E E tehnoloogiat ja ta saadab oma TNS -i päringut krüpteeritult. Ehk siis ta ootab ka vastuseid krüpteeritult ja see informatsioon, mis sa sealt siis vastu saad, on siis tegelikult autentne, see on sertifikaatidega kontrollitud ja tagatud siis sarnaselt nagu turvalisus iga veebilehega. Ja, ja omakorda need TNS serverid siis koguvad markereid üle maailma erinevatest infoallikatest. Kui mingisugused pahavara saidid tulevad ülesse, siis seda informatsiooni üle maailma kõik serdid omavahel jagavad, blacklist 'itakse pahalaste veebisaidid ära ja, ja tegelikult isegi kui kuskil on link sellele veebisaidile mõnele kolmandal lehel, siis kui sa seda klikid, siis sa tegelikult sinna lihtsalt ei jõua, et see ühendus blokitakse ära ja tehakse internet sinu jaoks puhtamaks. Et seda rakendust ma soovitan nagu kõigil kasutada, et see, see on ääretult lihtne. See mitte mingisugusel moel ei riiva teie privaatsust ja, ja annab teile samas nagu väga palju juurde.
Mõlemaid asju on töös, on nii neid, millest me saame rääkida ja nii, nii meid ja neid ka, millest me ei saa rääkida, et tegelikult üks asi, mida ma tahaks võib -olla ka nagu suunata, pigem võib vaadata, ütleme just, et kes, kes natukenegi on küberturvalisusega tegelevad isikud, et, et vaadata sinna CERT .ee koduleheküljele, et tegelikult on CERT -il üks täitsa korralik varustustööriistu olemas, et kus hulgast saab valida. erinevaid, näiteks tuvastamaks, et kas mingisugune fail on nakatatud pahavaraga või mitte. Tegelikult on meil siis nii -öelda maapealne ehk siis Eestis asuv viirusetõrjekontroll seal täpselt samamoodi, et kui me kasutame mingisugust viirusetõrje pilveteenust, eks ju, siis me laeme oma faili sinna üles, aga me tegelikult ei tea, mis sellest failist edasi saab. Kui me paneme selle kontrollimiseks ülesse CERT -i viirusetõrje rakendusse, siis CERT käsitleb kõiki temale edastatud informatsiooni. AOK -na ehk see on asutusesiseseks kasutuseks, konfidentsiaalne informatsioon ja regulaarsusega käiakse neid faile kõiki sealt ära kustutamas, et siin nagu kolmandatel käppadel ligipääs puudub.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]