Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere, head kriitilise intsidendi kuulajad, mul on väga hea meel, et te olete taas kord oma taskuhäälingute rakendustest meid üles leidnud ja soovite teada saada, kuidas siis moos piruki sisse saab, ehk siis kuidas riik oma IT -d ehitab. Ja täna me räägime sellisest huvitavast asjast nagu häkatonist. Häkatone tehakse väga palju maailmas ja eestlased on selle poolest tuntud, et teevad selliseid kahekümne nelja tunniseid, neljakümne kaheksa tunniseid ja vahest ka pikemaid. Aga mitte ainuüksi seetõttu, et teha uusi idufirmasid, vaid tuleb välja, et ka riik teeb häkatone. Ja mul on selleks täna stuudios olemas kaks külalist, kes räägivad ühest häkatonist, mis alles hiljuti leidis aset. Külalisteks on täna SMITi strateegiajuht Janek Rozov, tere.
Ja politseist on meil arendusekspert Hannes Lember, tere. Tere. Ja mina olen saatejuht Ronald Liive. Alustame sellest, et mis asi see SMITi häkaton on üldse?
Ja, noh, häkaton on niisugune, nagu sai mainitud, et traditsiooniline asi, kus inimesed saavad oma ideid välja käia ja siis nendele ideedele saame leida tehnoloogilise lahenduse. Ja nii me tegime ka SMITis neljakümne kaheksa tunni jooksul kaheteistkümnele ideele sai leidud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi.
See ei olnud esimene kord, kui te seda korraldasite?
Sellises formaadis oli esimene kord, aga jah, korraldusliku poole pealt teine. Eelmine aasta tegime SMITi nii -öelda sisese häkatoni niisuguse rohkem ainult enda asjade peale, proovisime, mängisime läbi ja see aasta otsustasime, et teeme tervele valitsemisalale ehk kus olid siis kõik meie haldusala asutused, Siseministeerium, Politsei - ja Piirivalveamet, Päästeamet, meie Sisekaitseakadeemia ja Häirekeskus ja SMIT muidugi ka.
Mis eelmine aasta halvasti läks, et see aasta natuke teistmoodi, uus formaat oli?
Vastupidi, eelmine aasta läks kõik hästi, sellepärast me võtsimegi julgust, et teha nüüd laiemalt ja uhkemalt, nii et õnnestus kõik päris huvitavalt hästi tegelikult.
Okei, kui me räägime praegu nii -öelda neist värsketest sündmustest, siis vaatame ikkagi natukene tagasi see eelmine kord, mida siis tehti, kas siis oligi kõik oli nii SMITi sisene, et et suure tõenäosusega ma küll küsisin selle küsimuse ära, et mis siis tehti, aga te ütlete, no vot tegime, aga me ei saa rääkida.
Ei, me ikka saame, et jah, seal oli rohkem niisuguseid tehnoloogilist innovatsiooni, et mida me ise siis IT -majana oma töös kasutame, et oli küberturvalisusega seotud lahendusi, oli niisuguse töökorralduse parendamisega seotud lahendusi, oli ka näiteks, ma ei tea, lepingu haldussüsteemi tegi ümber, niisugused täitsa praktilised asjad, mis aitavad meil iga päev oma tööd natukene paremini teha.
Olles ise osalenud selliste iduettevõtete loomise häkatonidel, siis väga nagu nii -öelda paratamatus on see, et väga paljud ideed, mis seal välja tulevad, millest esialgu tundub, et oo, need ongi need meie järgmised ükssarvikud, siis läheb mööda nädal, kaks, mõni kuu, vahest ka aasta ja siis on nad kõik suuremas enamuses nagu vaibuvad ära ja kaovad ära siit maailmapildist. Kuidas nende SMITi esimese häkatoni ideedega on, et kui palju neist on reaalselt kasutusse jäänud?
Väga hea küsimus, et meil oli ka umbes kümme ideed ja nendest neli on tänaseks laivis ja üks idee tegelikult läks kordus kordusena nüüd sellel aastal Hackathonile, nii et võib ütelda, et kuskil viiskümmend protsenti ikkagi jäi ellu ja sellest on minu meelest väga positiivne tulemus.
Kas me saame rääkida lähemalt ka, mis need neli ideed on, mis on tänaseks veel töös?
Ja ikka, et üks on näiteks noh meie enda siis niisugune arendusportfell kui selline, kuidas siis ma ei tea planeerida, kuidas IT -arendusi läbi viia, et see on endiselt töös, et sellega alustasime eelmine aasta, jätkame, siis mõningaid noh küberturvalisusega seotud initsiatiive, kus me näiteks faile automaatselt kontrollime, see on täiesti tehtud, aga seda noh tuunite veel natukene peale häkatoni. Siis noh, antibot, automaatne antibot, et sa ei pea valima nii -öelda igasuguseid neid pilte ja ülekäiguradasid, aga saab seda nii -öelda teha paindlikult ja lihtsalt tehnoloogia abil, nii et noh, niisugused täitsa praktilised asjad leidsid lahenduse.
See on nagu uus versioon sellest väga levinud capture'st siis?
Jah, täpselt ongi capture'st.
Kas see on ka selline lahendus, mida nii -öelda tavaline inimene tänavalt kuskile e -teenusesse sisse logides saab seda näha, katsetada, proovida?
Noh, meie enda valitsemisalas seda kasutame ja tegelikult noh, seda saab ka laiendada, et selles mõttes ta on täitsa niisugune nii -öelda taaskasutav või laiendatav komponent.
Ehk siis praegu see on nii -öelda teie maja sees, aga mitte ükski selline avalik e -teenus seda ei kasuta?
Ütleme riigisektoris me oleme seda tegelikult promonud, et mõningad ka avaliku sektori teenused on seda kasutamas, nii et selles mõttes ta on ikkagi niisugune natuke laiemalt kasutuses kui SMITis.
Kas Transpordiamet on üks kasutajatest?
Ei tea, ei tea täpselt, mis need asutused on, ma pole välja vaadanud.
Okei, ma loodan, et nad võtavad, sest mulle tundub, et olles nagu tulihingeline autode huviline ja vaadates tihti autode kuulutusi, siis neil on Transpordiameti, kui vaadata nii -öelda autode andmeid, toksida mõni siis auto registri numbri sisse, siis seal on mitte selline klassikaline capture, aga seal on selline ka, et või see tähendab see Google 'i oma, kus sa valid pildi järgi midagi, et Et ma loodan, et võiks ju nii -öelda eelist eestimaist.
Absoluutselt, absoluutselt ja tegelikult noh, kui vaadatagi laiemalt, ega noh, riigis tervikuna ega noh, me väga palju neid asju taas ei kasuta, et tegelikult noh, seda on võimalik, et võib -olla paar näidet on olemas, no näiteks seesama, ma ei tea, Riia poolt autentimisvahend, et kui riigiteenuseid kasutada, siis alati on üks ja sama see niinimetatud vahend, millega siis ennast autentida, nii et. Need näited on ja tegelikult noh, see mõte ongi, et miks me kogu aeg teeme asju nullist ja uuesti, et tegelikult saab seda kogemust jagada.
Kuidas see eelmise aasta häkaton selles mõttes läikas, et kuidas neid osalejaid sinna saada oli, et kas oli selline, et noh, pean jälle nagu, sest olgu teie puhul see, vähemalt see aasta ei toimunud nädalavahetusel, vaid oli nii -öelda tööajast, ehk siis inimestel on raskem öelda, et ma nagu, ma ei taha nädalavahetusel pere kõrvalt tulla, et kuidas eelmine aasta sellega oli?
Täpselt sama formaat, et me ikkagi kasutasime seda nii -öelda noh nädala sees või siis noh kolmapäev, reede on meil traditsioonilised niisugused päevad, millal me seda teeme. Ja motivatsioon on alati ka, järgmine päev on vaba peale hakata, on ju, nii et saab motiveerida inimesi ja tegelikult ju igapäevaselt laual on noh asju, mida sa nagu ah, ütled, et kunagi teen, eks ju, et aga see ongi see aeg, kus fokusseeritult võtta ja teha see lõpuks ära tegelikult, nii et noh, neid motivatsioone, aspekte on mitmeid tegelikult.
Kas see on nagu igas mõttes selline klassikaline häkaton, et on pitsakarbid ja suured kokapudelid ja ja kuskil noh päris koolimajas ta ei ööbi, aga aga niimoodi kontoripõrandal ööbimine ja kõik see.
See oli täpselt nii, kuidas päriselt ikkagi ööbisime nii tollel korral kontoris kui ka seekord, kui me tegime seda Sisekaitseakadeemias, siis tegelikult sai nii -öelda maadlussaalis ööbida oma magamiskotiga, nii et see asi oli ikkagi nagu päris värk.
See kõlab väga -väga huvitavalt. Et tasub, see on üks põhjus, miks tasub näiteks SMITi tööle tulla siis jah?
Absoluutselt. Lisaks sellele, et me teeme ägedaid asju, me teeme ka tegelikult ägedaid infosüsteeme, nii et selles mõttes ja niisuguseid salapäraseid, et mida igal pool teha tegelikult ei saa, nii et kindlasti kui huvi on, palun väga, meil on kuulutused üleval, hea meelega.
Kui palju teil eelmine aasta neid osalejaid oli?
No meil oli circa, noh, sadakond pluss siis korraldajaid, et noh, me see aasta tegime ka enam -vähem samas mahus, et oleks niisugused, noh, ma ei tea, circa kaksteist tiimi per siis kuus inimest tiimis enam -vähem keskmiselt, et, et noh, seda annab nagu niiviisi enda jõududega ära manageerida, et kui suuremaks minna, siis on vaja kindlasti juba korraldajaid ja võib -olla professionaalsemaid inimesi kaasa võtta.
Tavaliselt on nii, et mitte tavaliselt, vaid nii ongi, et kui riik tahab mõnda infosüsteemi arendada, siis tehakse riigihange, pikk protsess on, on pakkujad ja siis leitakse see kõige odavam ja loodetavasti kõige parem tegija ja ühesõnaga seal on mingine rahasumma on taga. Need ideed, mis on ideed ja siis hakatakse nii -öelda nende kallal häkkima või nende kallal töötama, nende eest keegi nagu otseselt mingit raha ei saa, see kuulub nende igapäevase palganumbri sisse või kuidas?
Ei no, tähendab, kuidas vaadata, et meil oli ikka päris muljelt avaldav ka niisugune, kui ma ütlen, võidufond, et ikkagi need, kes võidavad, saavad päris raha, nii et selles mõttes see on ka veel üks motivatsioone pakett, aga kui me räägime, räägime hankimisest, siis tegelikult SMITis endas on päris aktsepteeritav nii -öelda, noh, arendustiim või arendustiimid tegelikult, kes suudavad ise teha lahendusi. Jah, me teatud osas oleme võimelised midagi ka turult osta, ostma, aga tegelikult me teeme väga palju oma jõududega, nii et meil seda nii -öelda hankimisprobleemi ei ole, et meil on inimesed palgal, kes teevadki tööd, eks ju, ja tegelikult kõik need ideed, nii eelmine kord kui ka seekord, suuremal või väiksemal määral nagunii seotud meie põhitööga, nii et igal juhul noh, ütleme, need asjad oleks pidanud olema ära tehtud varem või hiljem.
Jõuame vaikselt tänasesse päeva, et kuna üritus toimub, toimus teist korda, teist aastat, kas te saate näha, tähendab, et kas te näete seda, et inimesed nagu meelega jätavad mingeid asju tegemata ja siis ootavadki, et nüüd tuleb see häkata, nüüd ma tean, ma saan võtta need kõige helgemad pead ja koos asja ära teha või see ongi niimoodi, et paratamatus meil kõigil töö juures on nagu kuhjub mingeid asju ja siis ongi nagu hea lihtsalt teha need asjad ära, mis ongi kuhjunud, millel lihtsalt pole niisama aega jäänud. No
ütleme niiviisi, need, kes meil juba võib -olla teist korda osalesid, need kindlasti mõtlesid natukene strateegilisemalt ja võib -olla tõesti jätsid teatud ideed just hackathon 'iks ja see ei ole ju keelatud, aga tegelikult noh, ütleme nii ja naa, et oli ka täitsa niisuguseid noh, tundus tavalisi ideid, mida võib -olla igapäevaselt noh, ah küll jõuab, eks ju, ja siis tuldi ja tehti ära. Ja oli ka täitsa tõsiseid probleeme, mida noh, nagu ei andnud võib -olla aega või võimalust niiviisi komplekssel kujul lühikese aja jooksul päriselt, päriselt ainult sellega tegeledes nii -öelda läbi ekseldada, et see on ka üks viis, kuidas noh, ütleme intensiivselt tegelikult ühe probleemi kallal tegeledes saab ikkagi selle lahenduse või vähemalt visiooni sellele või visiooni lahendusele paika panna.
Saate algusest juba mainisite, et sel aastal oli osalejad ka SMITi väliselt. Tuletame meelde, kes need kõik osalejad olid?
Need olid siis meie Siseministeerium ise, Politsei - ja Piirivalveamet, Häirekeskus, Sisekaitseakadeemia, Päästeamet ja SMIT ise.
Ja kas nemad kõik tulid ka nagu ideedega välja või nad olid mingis muus rollis nii -öelda osaline selles Hackathonis?
Ei, see oligi täitsa klassikaline ideede korje, et tegelikult laekus neid ideid kolmkümmend kaheksa lõpuks ja sõelule jäi kaksteist, et me noh, niisuguse sisemise komisjoniga vaatasime veel üle need, et noh, kus andis siis selle neljakümne kaheksa tundil päriselt, päriselt midagi ära teha, sest et noh, oli ka niisuguseid suuremaid, väiksemaid. Aga põhimõtteliselt see mõte oligi see, et, et kõik meie valitsemisala asutused saaks proovida või nuusutada seda häkatoni mölu ja tegelikult tunda seda, et on võimalik lühikese aja jooksul teatud tulemuseni jõuda.
Oskate öelda, kui palju neist ideedest tuli SMITi poolt, kui palju PPA, Häirekeskuse, Sisekaitseakadeemia, Päästeameti
see oli nagu võrdväärne enam -vähem või oli näha, et SMITi poolt on kõige rohkem mõtteid?
Tegelikult SMITist oli ainult üks. Selles mõttes me ei tõmmanud tekki just enda peale, et mõte oligi tegelikult kaasata just meie partnereid väljapoolt ja kuna Politsei - ja Piirivalveamet on kõige suurem, siis neil oli natukene rohkem ideid kui teistel, et selles mõttes me ikka vaatasime asutuse suuruse kohaselt, et see oleks enam -vähem proportsionaalne.
Nüüd me jõuame meie teise saatekülalise juurde ka, et kuidas teie nii -öelda kogu sinna häkatoni siis läksite, kas te läksite lihtsalt nagu ideega, et ma nüüd tahaks sellist asja teha või, või kuidas see välja nägi?
Algselt ma tegelikult nägin juba eelmise aasta kuulutust ja see eelmise aasta häkatoni kuulutus tundus ka siuke, ei ole põnev, et võiks osaleda, aga kahjuks ei lastud uksest sisse. Ja nüüd see aasta ma nägin, et tuleb uuesti. Ma käisin oma osakonna pealt selle ideega välja, et kuulge, näete, et tuleb, on kellelgi sihuke idee ja siis kolleegidega koos siis saime aru, et tegelikult üks see dokumendifoto kvaliteedikontrolli idee on meil, mida me oleme esitanud, palunud SMITil uurida, aga kahjuks see samamoodi nagu räägiti eelnevalt, on see jäänud kuskile hunnikusse, mida varem ei ole jõudnud teha, sellepärast et meil on muid tähtsamaid asju olnud ees. Ja see tunduski täpselt niisugune idee, mis kõnetab kõiki, millega saaks siis minna ja reaalselt sellele nagu otsa vaadata, et kuidas me saame seda täna parandada ja mis me siis tulevikuvaade võiks olla selle just selles vaates.
Hannes, kas teie olite siis PPA poolt see, kes läks lavale ja hakkas oma sellist esialgset ideed pitchima, et no ma nüüd tahan teha seda või oli see, et teie kogusite kõik PPA ideed kokku ja siis nagu palun, meil on siin hästi palju ideid ja hakkame nüüd kõiki tegema.
Ei, mina olin selle idee, ma võtsin oma kolleegidega kokku, see sisendi ma andsingi SMITi, nagu küsiti, ideede võrrele, ma sain tagasisidet, et ahah, see idee on väga hea, sa võid tulla ja siis ma hakkasingi pitšima ja hakkasingi otsima endale tiimi, kes mul tahaks teha ja lõpuks ma ka laval käisin ja kaitsesin seda igatpidi, et ma olin selle ideega otsast lõpuni ja lähen edasi ka arvatavasti sellega, nii et...
Tulen hetkeks tagasi Janeki juurde, et kas ma sain korrektselt nüüd aru, et esialgne sõel oli selline sõel, mis tehti nagu SMITi kontoris ära, mitte see, mis seal üritusel kohapeal tehti?
Jah, et me tegime selle esialgse sõela ise, valisime need sama kaksteist, et nad oleks noh, jaotatud üle valitsemisala võrdsed ja nad oleks noh, huvitavad, aktuaalsed ja ka tegelikult teostatavad, et see oli noh, niisugune kriteerium, mille järgi me seda valisime.
Nii et kui füüsiliselt üritus algas pihta, siis oli ikkagi kõik need kaksteist läksid töösse?
Kõik kaksteist olid ideedena välja pandud, aga nendel kõigil ei olnud tiimi taga, nii et...
Okei, ehk siis selles mõttes ikka klassikaline nagu häkaton on, et et jah, et valitakse justkui parimad välja ja siis veel, et kes saab piisava toetuse nii -öelda taha ja aga kui palju siis oli selliseid, kes ei saanud piisavat toetust taha?
See oligi kõige huvitavam, et me ise arvasime, et mõni lendab välja, aga üllatus -üllatus, kõik kaksteist ei tee seda endale tiimi ja minu meelest see on suurepärane näide sellest, et tegelikult juba sellepärast see õnnestus, et mitte keegi ei jäänud nagu nii -öelda sellest möllust välja, kes sinna kaheteist hulka pääses, nii et nad kõik on omamoodi või võitjad juba minu arust.
Jõuame Hannese juurde tagasi. Nii, dokumendifotod, mis te nüüd tegite süsteemi paremaks, et sealt enam fotosid ei saaks varastada või, või midagi muud?
Arvatavasti me hakkame seda parandama, see nii kiiresti ei saa kohe live keskkonda hüpata sellega, et me ikkagi tahame veel natuke testida, aga idee on selles, et täna meil töötab juba programm, mis annab tagasisidet. Aga selle, sellest saab põhimõtteliselt edasi minna, et me oleme hetkel selle lahendanud nii, et ta lihtsalt soovitab seda dokumendifoto, vaatab dokumendifotot ja soovitab, mis sul on siis valesti seal. Me tahame hakata seda usaldama ja siis, kui see on kõik tehtud, et sa saad tagasi, aga sa saad edasi liikuda, siis järgmine etapp on, me tahaks teha mingisuguse rakenduse. Kus sa saad iseendast pilti teha, kus sa saad nagu reaalselt kohe reaalajas tagasisidet, mis sul valesti on pildi tegemise hetkel. Ja see parandaks just seda, et sa ei peaks enam juhendit lugema, sa peaks midagi lugema, sa lihtsalt käivitad selle rakenduse ja rakendus ütleb sulle kohe. Et täna on meil hästi palju probleeme sellega, et me põrgatame seal meilivahetusi, et või inimene laeb üles, et see võtab nii meilt aega kui ka kliendilt aega ja kõigilt aega, et kui ma selle kunagi tööle saaks, see on ikka väga võimas. Ehk
siis teie lahendus tuleb töösse või tähendab kasutusse siis, kui ma hakkan endale uut dokumenti taotlema ja peaksin e -keskkonnas selle oma dokumendifoto üles laadima. Aga jah, nagu te just kirjeldasite, siis praegune süsteem on natukene nagu üheksakümnendad.
Jah, see lahendus hakkab igal pool, üks, üks ongi kodanikuvaade, mis on iseteeninduskeskkonnas, kui meil on sõrmejäljed kehtivad, siis me saame ise teha endast foto, dokumendifoto. Ja seda dokumendifotot tehes siis on meil juhendid ja videod ja kõik on olemas tegelikult, et kuidas kvaliteet sealt teha, aga kahjuks ikkagi see on suhteliselt raske protsess. Ja et seda, seda väikest lõiku paremaks muuta, et siis seal hakkab olema tarkvara väike sees, seal hakkab olema ka näiteks e -residentide puhul arvatavasti ja kes meil elamisluba taotlevad, et see, see ei puuduta ainult, puuduta ainult kodanikke. Et alati jääb võimalus meil digikioskit külastada, kus tegelikult see õhk, kõik on kontrollitud ja see on nagu väga lihtne protsess. Aga kindlasti me tahaks ka jätta selle võimaluse, et sa saad kodust lahkumata teha dokumendifoto, kui sul on sõrmmeeled kehtivad.
Kui palju inimesi teie tiimis oli?
Minu tiimis oli kuus inimest.
Ja mis asutustes nad olid?
Nad olid üle haldusala laiali, et oli ka SMITist või oli ka mujalt.
Nii, aga kuidas te tiimina edasi töötate? Te olete nüüd tagasi oma majadesse läinud, et on SMITis, on PPAs ja nii edasi. Te ju ei hakka tegema klassikalist iduettevõtet nüüd, et
et klassikaline iduettevõte ei saaks sellisele süsteemile ligipääsu. Sellisele ettevõttele öeldakse, et oot -oot -oot, ei, need on riigiasjad, väga olulised riigiasjad, siit hoidke eemale.
Ja, mida me käisime ka välja, mida me arvatavasti plaanime teha, on sihuke missiooni tüübis, missiooni taoliselt, et meil need arendajad, kes meil abistasid, on SMITis tiimide peal laiali ja me ei saa võtta neid põhitöö pealt ära. Mul üritangi seda, et me teeks missiooni, kus me teatud ajal me kaasame neid nagu lisaülesandeid, annaks nendele arendajatele, et me saaks edasi selle ideega liikuda, et lõplikult siis klientideni jõuda.
Miks just see idee oli see, mis teid kõige rohkem kõnetas?
et ma natukene lisan siia juurde nagu saate salvestuse väliselt, tuli välja, et te olete ka reaalne, lisaks sellele, et te Politsei - ja Piirivalveametis töötate arenduseksperdina, nagu reaalne politseinik ka, et patrulltöötajate ka. Et ma kujutaks ette, et seal võiks olla ehk mingine muu asi, mis on selline kõnetanud nagu igapäevaselt, kui te näete seda, et noh, et ma ei tea, tahan sinna e -politseisse saada, mingi asi on seal nagu kõik on untsus. Aga tegelikult see pool just pakkus teile kõige rohkem huvi, mis on nii -öelda selline tava, nii -öelda kliendi pool siis.
Ja sellepärast, et minu töökliendid on meie teenindusametnikud ja ma igapäevaselt suhtlen ja ma näen reaalselt, mis pilte neile esitatakse, et dokumendifotod saada ja see mass ja piltide hunnik on hästi, nagu hästi suur. Ja kui me saaks sealt juba mingi protsent ära võtta, siis me säästaks oluliselt nende klientide aega, minu klientide aega ja loomulikult ka PPA klientide aega, sest nad ei peaks põrgatama seal meilivahetusi, nad ei peaks tegelema siukse piltide üleslaadimise asjadega, kui me saaks selle jupi juba aja vähendada, siis võidavad nii meie PPA töötajad kui ka tegelikult kõik kliendid, kes dokumendifotot soovivad teha iseseisvalt.
Kuidas see tehnoloogilises mõttes töötab?
Väga hea küsimus. Ma ei ole väga tehnoloogiline inimene. Mul ideed on peas ja reaalselt me ei ole jõudnud sinnani, et kas me saame ta teha äppi kujul või veebiplatvormina, aga idee on selles, et antakse sisend, käivitub kaamera ja kaameras ja siis telefonilt tuleb kohe tagasiside sulle, et mis on valesti ja siis nii siis kui kõik on õigesti, siis tehakse pilt ära. Aga
kuidas see süsteem saab aru, et no nüüd läks küll valesti, et see pilt ei sobi, et siin on tead, inimesel on silmad on kinni ja tead, naeratab ja ja ma ei tea, pearätt on peas ja kõike seda.
See algorütm kontrollib seda reaalajas, et ta on iga, kui ta need checklist 'id saab korda ning enne ta pilti ei lase teha.
Kas see eksisteerib juba täna või see ongi nüüd see, mille kallal te hakkate edaspidi töötama?
Teatud osas eks eksisteerib meil, me laivis suutsime seda reaalselt näidata, kuidas ta tausta kontrollib, kuidas ta kontrollib, et mu silmad on avatud. Kindlasti me peame sellega veel pikalt töötama, aga nagu näha, kahe päevaga me suutsime mingisuguse prototüübi valmis teha, aga see vajab veel natukene tööd.
Aga teie reaalne soov on see, et ta üks hetk jõuaks nii kaugele, et mina tavalise kodanikuna saan ka oma telefonis seda siis, olgu ta siis nii -öelda veebiäpi näol või eraldi äpina, et kui mul on uut dokumenti vaja, näiteks riigil on ju väljatöötamisel oma riigiäpp, et oleks nii -öelda nagu üks osa sellest.
Ja, ja ma, seda me ei tea, kus ta täpselt istuma hakkab, kas ta hakkab eraldi või ma tahaks, et oleks kuskil koos, et me ei peaks kümme äppi tõmbama riigiäpi alla, et iga tegevus jääks üks äpp, et see oleks ebamõistlik. Aga ta oleks kuskil sees. Ta ava, ongi täpselt nii, et kui siseteeninduses teed taotlust, olgu see arvutis või telefonis, siis see üks, ühes etapis, kui sul on vaja fotod teha, siis see äpp avaneb või suunatakse sind sinna töövoona. Ja sa teed selle foto ära, see foto, me kontrollime kõiki mahtu, kõiki seda metaandmeid, et selle vaatame ära, et seda kõik, kõik, et see foto oleks kvaliteetne. Ja kohe, kui see foto on tehtud, ei pea, ei pea klient enam laadima seda kuskile arvutisse ja siis keskkonda, vaid see läheb automaatselt turvaliselt meie keskkonda ja siis edasi andmebaasidesse, kus ta on siis seostatud isikuga.
Kas praegu on teil joovastus nii suur, et, et nii -öelda fookus on selle mõtte idee kallal või te juba vaikselt mõtlete, mis järgmine aasta võiks olla ja võtate ehk midagi, mida te oma patrullpolitseiniku töös nagu näete, et mis võiks olla parem?
Ma olen mõelnud, järgmine aasta kindlasti tahaks osaleda, mul on mingeid mõtteid, aga ma praegu kindlasti avama ei hakka neid, et ma tegelikult sellega töötaks edasi ja siis osakonna sees tutvustaks oma järgmise aasta mõtteid, sest need võivad kohati liiga lennukad olla, et täna täna nendega nagu edasi liikuda.
Aga kas mõni neist on selline patrullpolitseiniku tööga seotud?
Patrull politseiniku tööga otseselt ei ole, kuna ma igapäevaselt ei puutu enam selle tööga kokku, siis on suhteliselt raske, seal on patrullpolitseiniku töös on ka hästi palju uusi arendusi ja uusi võimalusi tulemas ja ma kindlasti ka suunan just biomeetria vaates neid, nad tekitaks seda võimekust ka endale, et kuna mu igapäevatöö on ka biomeetria hõimamine nii näo - kui ka sõrmejälgede osa ja nende riistvara, tarkvara ja kõik selle haldamine, et siis ma ka suunan meie erinevaid PPA liine, et. Et et meil tekib lähitulevikus võimekus võrrelda ja hõivata, et aga hakkame kõik koos liikuma sinna suunas, et ka seal liinis tekiks see võimekus.
Ma küsikski natukene nüüd saate põhiteema väliselt, jätame selle SMITi häkatoni hetkeks kõrvale, et teie ametinimetus on arendusekspert, mida tähendab üks PPA arendusekspert, mida te arendate nii?
Väga hea küsimus. Mina olen see, kes on SMITi partner PPAs kolmele tootele. Mina annan neile sisendit ja siis me koostöös lepime selle prioriteetsuse kokku ja niimoodi me vaikselt oma tooteid arendame, et mul on abis. Kindlasti olete kuulnud, mul on siis üks moodul ja on kõik biomeetriaga seotud.
Ja neile, kes ei ole abist kuulnud, mis see on?
ABIS on uus siis infosüsteem, kus me koondame kõik Eesti riigi biomeetria kokku ja kus siis saab vajadusel biomeetriat võrrelda ja isikut tuvastada biomeetria alusel.
Kas see ABIS on turvaline?
ABIS on väga turvaline, ma detailidesse ei hakka minema, aga mu hinnangul on väga turvaline ja kindlasti enne kui me ABIS teeme ka kõik turvatestid, mis on suhteliselt kohustuslikud SMITis, et ta oleks ka turvaline.
Nii et selline kaasus, mis küll ühes teises IT -majas oli mullu suvel, mullu kevadel, kuidas dokumendifotod läksid liikvele, jõudsid kolmanda isiku kätte seal ABIS -es. Lähtuvalt sellest kaasusest te olete nii -öelda vigadest õppinud ja võtnud neid seal siis rakendanud abimeetmeid, et seal midagi analoogset ei saaks juhtuda.
Ja me oleme vigadest õppinud ja seda viga me ei korda, mis ja nagu ma ütlesin, et me kindlasti palume ka teistel osapooltel kindlasti proovida otsida vigu sealt.
Kas selle vigade otsimine tuleb üks hetk, ma arvan, et juba vastati jaatavalt ka sellele samale teie häkatoni ideele, et enne kui see päris päris kasutusse läheb, et keegi ikka piisavalt kontrollib selle üle ja vaatab, et kõik oleks ikkagi korralik ja töötaks?
Ei, ei, see, see on kindlasti meil tööplaanis, see ei ole häkatoniga seotud, see peab vahetult enne seda suurt kasutusse minekut tehtud saama. Et see on must, must have. Et ilma selleta me nagu väga ei tahaks usaldada kõike. Me oleme küll kõik igatpidi läbi kontrollinud ja mõelnud, aga kindlasti see on üks asi, mis on, see tuleb meil töö, tööplaanis on ees.
Mis tänavu veel sellised kõige, kõige paremad ideed olid, et näiteks top kolm, me oleme esimesest nüüd rääkinud võidutööst, mis teisel, kolmandal kohal nüüd tulid?
No näiteks teise koha sai meie enda esindaja ehk SMITis õngi, õngitsusrünnakute automaatvalideerimine, Et automaatika juba aitab kohe suunata niisuguse õngitsuskirja sääraselt, et lingid on nii -öelda inaktiveeritud, et neid neile ei saagi vajutada ja nii edasi, et tavaliselt ikkagi kõige suurem kahju tänapäeval on nendest just õngitsuskirjadest, nii et see lahendus suure tõenäosusega läheb lähiajal töösse. Et meil on väga hea meel, et jällegi siis sai kas mitte pildil olla. Ja kolmas koht oli niinimetatud droonipesa, et see on niisugune innovatsiooniline projekt, et kuidas siis droonide abil saaks kiiresti lahendada niisuguseid väikseid, noh, õnnetusi, et näiteks toimub auto väike müks, eks ju, inimesed ei saa omavahel kokku lepitud. Siis lähimaid ja politseijaoskonnast lendab droon kohale kümne minutiga, teeb need fotod õigesti ära ja lendab tagasi, noh, lihtsalt üks näide tegelikult, noh, ütleme neid võimalikke kasutusjuhtumeid nende droonidega on kindlasti rohkem, aga lihtsalt häkatonides mängiti seda ideed läbi. Seal on muidugi väga palju agasid ja eeskätt õigusruumi poolelt, et tehnoloogiliselt on lihtne. Seal pigem täna on küsimus, kuidas õigusruumiga koostöös Transpordiametiga ja Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumiga tegelikult selle nii ära realiseerida, et oleks punkt üks turvaline, punkt kaks legaalne, et, et, et selle kallal siis töödetakse.
Ma küsiks nüüd selle nurga alt, et kui saadeti välja ka pressiteade, et kes oli need võitjad ja niimoodi, siis seal esimese ja kolmanda koha või tähendab esimese koha puhul toodi nagu kõik nimed ilusti välja, teise koha puhul toodi välja idee autor on Ivo SMITist, et miks nii umbisikuliselt või kas see ongi nüüd see põhjus, et kui keegi tahab nagu rohkem teada saada, kes tegelikult on, siis minge SMITi tööle ja te saate teada?
Täpselt nii ja tegelikult noh, ütleme, me oleme ka niisugune poolsalapärane asutus, et me ikkagi kõike oma häid nii -öelda tegijaid ei reklaami, et noh, me ka konkureerime nii -öelda tööturul, nii et Ivo on jah, nimeliselt meil välja toodud.
Eesnimelist ainult, et siis see droonipesa tegelikult tundub mulle selline kõige nagu kõige selline, et millega nagu iga inimene tänavalt puutub väga tihti kokku või noh, kas just väga tihti, aga neid õnnetusi juhtub ju ja see oleks nagu asi, millest kodanikud oleksid väga -väga õnnelikud. Aga nagu te ütlesite, see seadusandlus on nagu suure tõenäosusega see kõige suurem pidurikoht seal. Tänaseks on juba mõninga, mõningat aega möödas sellest häkatonist, kas selles, selle ideega ka töötatakse edasi või on juba näha ka, et just kuna takistusi tundub, et tuleb seal väga palju, siis pigem sellega nagu mitte nii väga enam ei töötata?
No minu teada ikkagi sellega jõuliselt minnaksegi edasi just selle õigusruumi kohaselt, et see on plaanis. Ma saan aru, juba ka esimesed koosolekud, miitingud on kokku lepitud, nii et ikkagi väga -väga jõuliselt minnakse sellega edasi ja no seda enam, ma loodan, et ka see häkatondina osalemine, niisugune laiem kõlapind, igatepidi aitab sellele ka kaasa, et ta siis ei vaibu kuhugi seal, ma ei tea, kabinettide hämarusse ära ja ikkagi asjaga liigutakse edasi.
Kaks ideed veel, mis toodi pressiteates välja, oli üks, mis pälvis häirekeskuse eriauhinna, oli puudujate märkimise süsteem. Kas see nüüd tähendab, et kui keegi jääb kooli nii -öelda ei ilmu kohale, selliseid puudujaid või see tähendab midagi muud?
Jah, täpselt seda, et see oli sisekaitseakadeemia idee ja neil on selline noh, kui ta noh, range kord, et tegelikult noh, inimene peab kohal olema. Ja noh, põhjus on väga lihtne, et jah, meil on kaugõpped ja nii edasi, aga ma ei tea, politseinikuks, ma ei tea, mingit operatiiv -taktilist tööd tegema läbi õpiku ikkagi ei õpetata, eks. Et, et neid asju tehakse läbi kogemuse ja seega on väga oluline teada, kes käib ja kes ei käi ja kui ei käida, siis noh, tegelikult sinna peale tehaksegi siis need nii järeleaitamistunde kui ka noh, on ülevaade sellest, et, et kuidas siis lood ühe või teise. Ma ei tea, tudengiõpingutega on ja väga palju on seotud ka tegelikult see puudumine, nii kuidas mina aru sain, ka stipendiumitega. Nii et noh, ütleme ka see ka toetab seda nii -öelda stipendiumite nii -öelda arvestust teha digitaalsemaks. Aga miks mul just see idee võib -olla meeldis, on ka see, et kui me mõtleme teistpidi, et ärme mõtle sellest kui puudujate registreerimist või vastupidi, olijate registreerijate. Et kui, ma ei tea, meist kõik on käinud kuskil, ma ei tea, konverentsidel ja siis paberleht nende allkirjadega, noh, see on nagu piin ja ma ei tea, mis asi, et, et ikkagi elame digitaalajastul ja siis tegelikult see lahendus aitaks ka selliseid asju, noh, põhimõtteliselt tehnoloogiaga lahendada, nii et seal on natukene suurem niisugune pind, kui ainult puudujaid märkida.
Kas selle aja jooksul see nelikümmend kaheksa tundi, mis oli, et kas sellest sai valmis selline Exceli põhjal mingi toimiv süsteem või midagi suuremat?
Nii Excel kui ka esimene niisugune noh, illustratsioon või prototüüp niinimetatud, eks ju, et seal jah, niisugust päris back -end 'i, mis seda nii -öelda arvutab, taga ei olnud, aga töötav Excel, pluss siis see, kuidas see süsteem tulevikus välja peaks nägema ja nüüd ongi vaja alustada selle päris -päris tööga ehk programmeerimisega ja selle nii -öelda siis tausta loomisega.
Üks eriauhind oli veel, mille andis välja siis Siseministeerium parima koostöö eest ja see kandis nime Turvaline andmetöötluskeskkond. Mida see kujutab?
No see kujutab seda, et tegelikult meil on valitsemisalas väga sensitiivsed andmed ja täna noh, ütleme niiviisi, probleem on selles, et me saame neid töödelda nii -öelda valdkonnapõhiselt, et ma ei tea, Politsei - ja Piirivalveamet töötleb ainult oma andmeid, siis päästame et oma andmeid ja meil niisugust head noh, nimetame seda. siseturvalise troop, troopoksiks, eks ju, et seda ei eksisteeri ja siis tegelikult see ongi see, et, et meil oleks üle valitsemisala mugav koht nii niisuguseid sensitiivseid materjale omavahel jagada, kommenteerida ja tegelikult ka saab kasutada ka tavaelus, ma ei tea, kas või jõulupilte omavahel saab sealt jah, et ta tulevikus, et pole probleemi.
Mulle sellega meel, meenub koroonaaja algus, kui Riigi Infosüsteemi Amet tuli välja veebisuhtluse ja failivahetuse keskkonnaga. Kas teie vastusest nii -öelda ma loen välja, et ega need väga pole kasutusse siis läinud?
No isegi see, mis on nüüd nii -öelda Riia poolt välja pakutud, et noh, meil on ikkagi ka väga spetsiifilisi materjale nii -öelda siseturvalises valdkonnas, mis tegelikult ei ole kõlblikud kasutada ka selles rakenduses, et et me vajame natukene niisugust noh, karmimat ja kaitstud süsteemi, mis on noh, nagu ainult meie enda domeenis. Et seetõttu me vajame ekstra enda oma lisaks sellele, mis juba kuskil on. Jah, ei ole välistatud, et need asjad, mis on niisuguse tavalise nii -öelda, kuidas ma ütlen siis avalikuks kasutamiseks, mitte mõeldud materjalide jagamine, et seal mõned võivad olla ka seal kasutuses, aga kui me räägime, ma ei tea, mingisugusest videost, kuriteo toime pandud kohast, eks ju. Et noh, seda igal pool jagada me kindlasti ei saa ja see peab olema ka kaitstud ja turvatud keskkonnas tegelikult hallatud.
Kas seal ei teki õiguslikku küsimust? Selle vaatenurga alt, et praegu on Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium, töötab pilvemääruse kallal, mis võimaldaks riigiasutustel hoida nii -öelda avalikes pilvedes andmeid, kas selle puhul nagu seda takistust ei teki?
No kui pilvemäärus nüüd vastu võetakse ja tegelikult see võimalus legaalselt antakse, et teatud sorti nii -öelda AK andmeid tohib ka pilves hoida, siis tegelikult noh, me oleme selleks valmis ja oleme ka võimelised kasutama siis neid ka pilvelahendusi. Täna kahjuks see on jällegi pigem õigusruumi küsimus kui tehnoloogia küsimus, et täna meil lihtsalt on keelatud nii teha.
Tuletan siis kuulajatele meelde, kes ei ole Riigi Infosüsteemi Ameti loodud e -keskkondi kasutanud, vestlus .eesti .ee ja sahver .eesti .ee. Me kõik omavahel saame seal suhelda ja faile vahetada, et kasvõi mulle saatejuhile võite saata või saatekülalistele võite saata sealt. Aga tulles häkatoni juurde tagasi, mis siis need ideed olid, mis ei ole praegu nii detailset kajastust meil leidnud, mis jäid parimatest välja?
Noh, neid oli päris palju, eks, et kui viis toodi välja, siis veel seitse oli, oli sõelul. Noh, Siseministeerium pakkus välja enda niisuguse strateegilise juhtimise keskkonna, noh, korrastamise ideed, siis täna ta on niisugune suur kohmakas ja noh, sisuliselt tapeet suuri dokumente, et kuidas siis tegelikult siduda need suured strateegilised eesmärgid niisuguse igapäevatööga. Üheks väga niisuguseks huvitavaks, kuidas ma ütlen siis ideeks oli, me ise nimetasime seda ostunui, et tegelikult Politsei - ja Piirivalveametil on võimalik teha väga palju niisuguseid pisioste ja seal täna ei ole head niisugust keskkonda, kus siis tegelikult neid asju teha, eks ju, et niisugune väike pisike nii -öelda politsei -kaubamaja, kus siis saab vajadusel lihtsalt ja kiiresti asju soetada näiteks, eks ju, et. Kindlasti üheks ideeks oli ka samade arendusprojektide niisugune haldusmudel, see nüüd ongi eelmisest aastast edasi läinud, natukene on edasi liigutud, liigutud selle keskkondi, muuditud, nii et noh, ütleme neid ideid oli päris -päris palju.
Ja Janek, kas teie olite nagu selle kogu peo peremees või te olite ka sellised, kes siis noh, läksite ikka väga kaasa sellele, aga ta nagu ise olite ka mõne tiimi liige?
No ma õppisin eelmisest aastast, et eelmine aasta ma olin nii juht, nii idee esitaja kui ka korraldaja ja siis noh, ütleme, kui kõike teha, siis tegelikult need kõik asjad ilusti ei õnnestu, nii et seekord ma piirdusin ainult selle nii -öelda siis noh, kuidas ma ütlen siis häkatoni vedamisega või juhtimisega lavalt, et selles mõttes jah, võtsin seal ühe rolli ja tegelesin ühe asjaga.
Ja see teie eelmise aasta idee oli milline?
Üks oligi nendest, kuidas neid IT -projekte siis niiviisi hästi ja hoomatavalt hallata, et nad oleks omavahel võrreldav, et me ei võrdle, ma ei tea, kahenädalast tööd kolme aasta tööga. Et, et, et noh, see, see idee ja nende nii -öelda siis IT -projektide haldusportfelli nagu edasiarendus on nüüd suure sammu edasi teinud.
Üks asi, mida me väga detailselt kajastanud veel ei ole, on see rahaline pool. Jah, te tõite välja, et seal oli rahaline auhind, nii nagu tavaliselt kipub kõigi nende hackathonidega olema, mis, kui palju siis see esimene koht näiteks sai endale?
No see on minu arvates väga niisugune auväärne summa ja tegelikult see oli kümme tuhat eurot.
Ja see on siis tiimi enda vaadata, kuidas nad selle ära jagavad või, või SMIT ütleb ette, nüüd demokraatia, kõik jagame nii palju, kui teil tiimiliikmed on ja. Ei,
me nii eelmine kord kui ka seekord otsustasime teha nii, et ikkagi tiim ise teab, mida ta selle rahaga teeb ja ei ole nii, et ilmtingimata peab selle eest sedasama toodet edasi arendama, et võib kasutada seda täpselt nii, kuidas see tiim ise arvab.
Aga teise inimese rahakott on kõige -kõige magusam asi. Hannes, mida te selle rahaga tegite? Läksite peole?
Ei, peale me ei läinud. Arvatavasti me lihtsalt jagame tiimiliikmetel selle rahapoti laiali, et me ei saa seda summat niimoodi investeerida selle tootesse. See vist mu teada ei tööta meil haldusalas, nii et rahastuse osas, kust me rahastust saame, seda ma olen ka PPAs oma otsuse sees rääkinud ja kui meil reaalselt on nagu kulusummasid, siis arvatavasti ma katte sinna saan. Et selle, selle taha meie see idee kindlasti ei jää.
Ega teil ju see motivatsioon sinna häkatoni minna ei olnud nagu raha, vaid oli reaalne soov, te nägite nagu probleemi, millele soovisite lahendust saada?
Ma ei läinud häkatonile, et esimest kohta saada või kuidagi promoda seda vajadust, et ma läheksin, ma olen rahul siis, kui see asi on laivis ja näiteks sa kasutad seda ja teed korraliku dokumendifoto, siis ma arvan, on muud hästi tehtud.
Selle aastane üritus on läbi, kõik auhinnad ja kohad on välja jagatud, aga ma küsiks teie enda isiklikku arvamust, Hannes, mis teie arvates oli selline kõige parem idee, jätate enda idee loomulikult kõrvale, et mis oli teistest ideedest see kõige -kõige parem, millele te oleks andnud esikoha?
Ma, ma arvangi, et see, kes teise koha sai, see oli väga hea idee. See, see tõesti aitab, ma olen ise sinnasama reha otsa astunud. Ja teine ongi see droonide kasutamine, et nad võtsid küll väga kitsa pildi, aga tegelikult võiks kohe võtta laia pildi just õigusruumi vaates, et hallata ära, kuidas seda nagu reageerivalt kasutada, nii et PPA, kõik patrullid, ükskõik, kasvõi kiirabi suur, suured sündmused, et neid, seda kasutusvaldkonda on väga palju. Just üle Eesti, et selle paika saada ja kogu selle info, info poole ja kogu riistvara ja kõik sellega tegeleda, et see on nagu päris suur tööliin.
Janek, kas see, me saame ka öelda teie puhul, et see, mis teisele kohale tuli, et see oleks, et kui ei oleks esimeseks tulnud dokumendifotode kvaliteedikontroll, et te oleks ka sellele teisele andnud selle esimese koha siis?
Mina arvan küll, et selles mõttes see oli tõesti väga niisugune tugev idee läbimõeldud ja tegelikult nagu oli öeldud väga -väga mõjus ja seda saab kasutada mitte ainult meie enda valitsemisalas, aga tegelikult ka laiemalt, nii et noh, see potentsiaal on seal tohutu.
Korraks tuleks selle juurde, mida Hannes korra mainis siin, et antud droonipesa idee, et seal oleks ka selline nii -öelda meditsiinisektorist annaks seda kuidagi ära kasutada. Teil oli küll häirekeskus oli, kes küll haldanud neid kõiki kõnesid, mis tuleb üks -üks -kahte sisse, aga näiteks TEHIK -ut Hackathonil ma saan aru, et ei osalenud. Kas see on asi, mida te panete nagu järgmiseks aastaks kõrva taha ja jätate meelde, et võiks võtta ka TEHIK -u ja ehk kedagi veel?
Ja kindlasti, et me plaanime seda teha tegelikult veelgi laiemalt, aga siin me kindlasti vajame nüüd ka teiste IT -majade tegelikult abi ja toetust, et see läheb noh natukene liiga suureks ja üle meie jõu ja tegelikult kui me koos paneme pead, võtted ja rahad kokku, siis suure tõenäosusega saab seda ka laiemalt teha. Tegelikult noh, ma loodan, et ka Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium taas nii -öelda, kuidas ma ütlen, avab oma häkatonide sarja, sest et vist, ma ei tea, viimane oli kolm aastat tagasi, kui nad korraldasid niisugust riigiülest häkatoni ja mina arvan, et see ongi õige koht niisuguseid riigiüleseid teha läbi Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi, sest nemad noh, nii -öelda drive 'ivad seda e -riigi arengut. Aga meie kindlasti jätkame kindlasti mastaapsemalt ja eeskätt nagu te mainisite, noh nende võib -olla valitsemisaladega, mis on meile lähemad. Ja selle drooni tegelikult pesa puhul see idee ongi see, et ega see kõne tuleb nii või naa häirekeskusesse sisse, aga lihtsalt ka see droon saab välja saadetud selle häirekeskuse töötaja poolt, et kui selleks on vajadust. Nii et selles mõttes ka meditsiinivaldkonnas või mis iganes valdkonnas, kus on vaja kiire reageerida ja kus ei ole vaja just füüsilist inimest kohale, et seda kõike saab tegelikult teha ja läbi mõelda.
Kas otsus on juba tehtud järgmise aasta ürituse osas, et see toimub kindlasti?
Me kindlasti seda planeerime. Ma täna ei saa selles mõttes lubada, mida ma saan lubada, et kindlasti kui me ei leia partnerit, siis SMITi -sisese me kindlasti teeme ära. Nüüd kõik sõltub sellest, kuidas meil läheb nii -öelda korraldamisega, toetamisega, väljamängimisega, et plaan on. Tõenäosus on väga suur, et vähemalt sama suure nagu see aasta me teeme. Ja miinimumprogramm on see, et, et noh, kui mitte kuidagi ei saa, siis teeme SMITis ise see, võtame mõned sõbrad kaasa siis eelmisest või sellest aastast.
PPA on kohal kindlasti, et seda, sellepärast ei pea muretsema, et meil on palju ideid.
Ja saate lõpetuseks siis ütleme välja sellise enam -vähem aja, millal, kui toimub järgmise aasta üritus, et siis millal see võiks toimuda, ehk siis kui on keegi, kes kuulab seda ja ta tahaks ka sellel häkatonil osaleda, see tähendab seda, et ta peaks tulema kas SMITi tööle, kas PPAsse või siis ühte neisse, kes tänavu oli ja loodetavasti on ka järgmine aasta, ehk siis kui ruttu ta peaks oma töökohta vahetama praegu.
No meil on ikkagi nüüd see rutiin, et see on kas oktoober või november tavaliselt, noh, eelmine aasta oli oktoober, see aasta oli november, et sõltub ka muudest üritustest, mis samal ajal nagu toimivad, aga see on ikkagi kas oktoober või november, et see on kindel.
Aga osalejate osas mingit piirangut ette ei pane, et ta peab olema jah, ühe nende, nendes asutuses töötama, aga mingit muud, et kuule, sa oled ainult paar kuud töötanud, et jätame sind kõrvale, sellist asja ei ole.
Ei, kui idee on hea, kas või sellel esi, kas või ka praktikaid tuleb tööle ja tal on äge idee, siis saab alati osaleda.
Ei, minu tiimis oli ka paar kuud töötanud isik ja ei jäänud üldse meile väga palju, pakkus abi ja nõu ja tegeles ja mõtles kaasa, et ei ole probleemi.
Head saatekuulajad, sellise ülevaate te saite SMITi häkatonist ja meil kõigil selline hea turvatunne nüüd olemas ja teame, et Et häkatone korraldatakse Eestis edasi ja mitte ainult siis uute idufirmade loomiseks, vaid ka selle jaoks, et luua selliseid süsteeme, millega meie kodanikud igapäevaselt siis moel või teisel kokku puutume. Kriitilises intsidendis olid külas Janek Rozov, SMITi strateegiajuht, Hannes Lember, PPA arendusekspert ja mina olin saatejuht Ronald Liive ning kohtun teiega uuesti juba järgmisel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -sse. IT -ga. TEHIKu aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]