Noh, meie, meie, ma arvan, digiriigialane koostöö Ukrainaga sai põhjaliku valguse peale euromaidani ja tegelt sellest ajast saati on eestlased avalikust sektorist, erasektorist, võib -olla kõige rohkem e -valitsemise akadeemias olnud Ukrainas väga aktiivsed ja läks siis kõrgemasse käiku peale kahe tuhande üheksateistkümnenda aasta Zelenskõi valituks osutamise, kus ütleme, väga suur osa sellest digiriigi transformatsioonist, mida Ukraina viimase kolme aasta jooksul teinud on, sai sellise mõttelise alguse ja, ja ka, ja ka rahalise toe läbi e -valitsemisakadeemia. Nende kontoril Kiievis on üle kahekümne inimese. Ja, ja noh, ka, ka sealt nii -öelda harnevad välja paljud tegevused, mis on toimunud selle aasta jooksul. No üks pool on puhtjulgeoleku alane, CERT -ide koostöö, küberasutuste koostöö. Me oleme olnud Ukraina küberkaitsjatele tsiviilpoole peal üks olulisemaid partnereid, et me oleme küll väiksed, aga me oleme kohapeal, me jagame ise palju informatsiooni, nemad jagavad meiega, et lihtsalt kui me vaatame koostöösuhetele, siis Eesti küberturbajatele Riias ja, ja ka kaitseväe poole peal. Minu teada on, on väga lähedased sidemed oma Ukraina kolleegidega ja nad teevad seda, mida üldiselt lihtlased teevad teineteise toetamiseks. Eeskätt on see infovahetus ja, ja ka võimete ehitamine. Teine pool on kindlasti nii -öelda ka see, et me oleme aidanud Ukraina digiriigi toimepidevusele kaasa. Ukrainas on rääkinud sellest, et nad on viinud väga palju oma andmeid, oma protsesse riigist välja väga lihtsal põhjusel. Ukraina andmekeskused on otseses mõttes pommitada saanud, et kui me vaatame, mida Vene Föderatsioon võttis sihikule Ukrainas, siis jah, mõistagi sõjalisi objekte, aga lisaks sellele, ja noh muidugi paraku väga valitsiviiltaristud laiemalt, aga üks fookuskoht on olnud nii sidetaristu kui andmetaristu. Nii et täna küllaltki suur ports Ukraina riigist toimetab kas Amazoni ja Google 'i ja Microsofti ja teistes sellistes pilvekeskkondades ja muidu väljaspoolt Ukraina territooriumit. Ja ma saan lihtsalt öelda praegu, et mingi osa sellest tegevust on käinud koostöös Eesti riigiga ja me oleme seal abiks olnud. Ma rohkem tõesti ei saa öelda ja lõpuks see detailsus eksole, et mis kus on ja kuidas on tehtud, see on pigem ukrainlaste öelda. Et nende palve on see, et sellest väga põhjalikult ja detailis ei räägita mõistetavatel operatiivturvalisuse põhjustel ja me muidugi ka austame sellist soovi. Ja siis kolmas element on digiriigi alane. Ma ütlen ausalt öeldes, et mina ei tea, kui palju meil kitsas mõttes abi on hetkel vaja anda ukrainlastele, pigem mitte, sest see nii -öelda võimekus, mida nad on ise üles ehitanud digiriigi poole peal viimase kolme aasta jooksul, on küllaltki muljetavaldav. Et kui kakssada üheksateist tuli Zelenskõi Eestisse, siis ta andis korralduse oma meeskonnale, et kuule, aga ma tahan, et meil oleks selline digiriik nagu Eestis. Ta ei ole ainus välispresident, kes on sellise korralduse oma inimestele andnud, aga, aga vahe võrreldes mõne teise riigiga on see, et Ukrainas nad päriselt asun seda ellu viima. Mõnes asjas nad teinud otse copy -paste 'i. Ukraina andmevahetuskiht on täna UXP, see on Küberneetika aktsiaseltsi toode, mis on väga sarnane X -teele. Ukraina e -ID seadus on koos nii -öelda ega abiga enam -vähem meie pealt maha tehtud, väga palju üksikuid infosüsteeme, valdkondlikke süsteeme on tehtud meie eeskujul, aga nad on ka teinud eksole, kui nad tegid seda viimasel paaril aastal mõnda asja paremini. Ehk et see kogu lähenemine on olnud väga start -up 'ilik ja üks osa see tähendab seda, eks ole, et su tootearendus on agiilne, sa pidevalt testid seda, mida sa teed vastu kasutajaid ja noh eriti kui see nii -öelda tavainimesele välja paistab, on on selles, et ukrainlaste suhtlusvärav oma riigiga, oma digiriigiga on läbi mobiili. Ehk nende tiirakendus on täna kasutusel kaheksateistkümnel miljonil inimesel, noh kui mõelda täiskasvanud inimeste hulga peale, see on üle poole täiskasvanud ukrainlastest. Ja noh, esiteks siis see rakendus ise, tema kasutajasõbralikkus on hästi muljetavaldav. Täna ei ole see teenuste hulk nii suur Ukrainas, kui tal meil digiriigi puhul on, aga kui me vaatame, kui kiiresti nad liiguvad, küllap nad paari aastaga järgi jõuavad. Ja teine pool on ka lihtsalt, noh, ongi seesama nende tempo. Ehk et nende suutlikkus uusi teenuseid laivi lükata, reageerida, reageerida ootamatustele on hästi muljetavaldav, et nad on sõja käigus uusi teenuseid väga kiiresti laivi lükanud, sellised, mida sa rahuajal ei vaja. Ukrainlastel on võimalik turvatud kanalist teada anda vastase vägede liikumisest, taotleda nii -öelda põgenikena rahalist toetust nii Ukraina riigilt kui ka vastuvõtvatelt riikidelt. Neil on võimalik ka teada anda näiteks purustustest oma kodudele ja nii edasi. Meil on kõik sellised teenused, mis meil paraku on vaja riigina, kes on sõjatandril, aga no see, mis nii -öelda meie vaatustel muljetavaldav ongi see, et see teenus sai, need teenused said, said välja arendatud ja laivi lükatud nädalate jooksul, märtsi ja, ja aprillikuus. Ja see on kindlasti tempo, mida meil oma digiriigis täna ei ole ja kus me täna pigem proovime neilt õppida.