No ma arvan, et on paar asja, mis on sellised suuremad, süsteemsemad, struktuursemad kapoti all protsesside muutmised, mille, mille tulemusi võib -olla tavainimene kohe ei näe, aga, aga mis täidavad suure osa minu päevast või päevadest. Üks on see, et, et me vaatame sellele otsa, kuidas riigiüleselt juhitakse IT -d osana ärilistest protsessidest. Meil algab või nii -öelda, me hakkame nüüd sel aastal kulutama uue euroraha perioodi rahasid. Avaliku sektori, millest on ette nähtud kokku veidi alla kahesaja miljoni euro kuni aastani kaks tuhat kakskümmend seitse ja kaheksa avaliku sektori IT parandamiseks. Ja ja selle nii -öelda rahaperioodi selline fookus saab olema see, et et me ei rahastaks lihtsalt süsteeme ja arendusi, vaid et me tõstaks tervikuna valitsemisalade teenuste kvaliteeti suutlikkus häid e -teenuseid teha. Ehk et me pöörame ka tähelepanu juhtimiskvaliteedile, protsessidele. No see kõik ei ole väga abstraktsed, aga me võime seda ümber pöörata ja öelda, et kui me vaatame nii -öelda, kui me võtame lahti neid negatiivseid näiteid, mis on olnud. Olgu need suurarendused, mis on läbi kukkunud, sest nad on olnud sellised suured monoliidid ja võib -olla nõudmised on olnud ebaselged. Või teenused, mis ei ole kasutajakesksed, siis me otsime süsteemseid lahendusi, et sellised probleemid ei korduks. Ehk et võtmesõnad nagu agiilne arendamine, keskendumine UX -ile, multifunktsionaalsed tiimid, nii -öelda juhid, kes, kes teavad, millised on IT -võimalused ja siis nii -öelda lõpuks asutused, kes suudavad seda kõike realiseerida. Selle kohta, ma arvan, kusagil järgmise kuu aja jooksul on meil ka üks avalik dokument, kuidas hakkab kõik välja nägema, see on väga palju igavat ja kontsertiitlikku, aga see eesmärk on lõpuks see, et see viis, kuidas avalik sektor teeb IT -d, sarnaneks sellele, kuidas täna tubli, noh, ütleme erasektori parimad seda teevad. Ja ma ei räägi ainult startup 'ist, aga samamoodi ka suurtest ettevõtetest, kes on nii -öelda viimase kümne aasta jooksul õppinud väga palju, kuidas IT -d kasutada ja kuidas siis laiemas mõttes see, mida IT võimaldab, muudab ka seesmisi protsesse. Kui sa vaatad, kuidas täna pank või telko mõtleb oma kliendist, möödab kliendi rahulolu, arendab teenuseid selleks, et kliendile head teenust pakkuda, siis on riigil väga palju sellest õppida. Ja noh, pangad ja telkod ei ole nii -öelda tingimata startup 'id. Et see on üks suur muudatus, see on üks selline suur selline süsteemne muudatus, teine on turbe poole peal, et me seal samamoodi nii -öelda tooksime turbet ja riskipõhist mõtlemist läbiva mõttena avaliku sektori igapäevaellu ja samuti ka erasektorisse. Ja see riskipõhine mõtlemine, sellel on nagu paar nii -öelda praktilist külge, uue äsja juurutaja või äsja vastu võetud infoturbestandardi rakendamine avalikus sektoris ka, ka teatud elutähtsate teenuste osutajate puhul. Aga, aga riskipõhine mõtlemine tähendab ka seda, et sa mõnda riski aktsepteerid ja et sul teatud riskides oleks julgust. Et kui me vaatame asju nagu näiteks pilv või uute tehnoloogiate katsetamine, siis väljakutse avalike sektorite jaoks, ma ei räägi ainult Eestist, aga, aga üle maailma on mõnikord aktsepteerida teatud riske, mida vana lahenduse puhul ei ole, sest no lõpuks see suurem risk on see, et sa jääd, jääd kinni vanasse tehnoloogiasse, protsessidesse ja ei, ei arene. Need on nagu struktuursed asjad. Kui me räägime sellistest noh nähtavatest asjadest, ma arvan, et seesama äpp kindlasti aasta jooksul areneb väga palju. Paar asja, mis on juba nagu alguse saanud, aga mida me kuulame tunduvalt rohkem järgmise aasta jooksul. Sündmusteenused, esimesed sündmusteenused läksid aasta lõpu seisuga laivi, abiellumine ja tuleb ka lõpuks lahutamine juurde. Aga neid sündmusteenuseid tuleb veel. Me räägime ka naabritega, eriti Soome, aga Lätiga, kuidas meil võiksid piiriöölised sündmusteenused toimida. Samuti hakkab järjest juurde tulema bürokrati teenuseid ehk siis teenuskeskkonnad, mis on, mis on nutiseadmes kratipõhised, aga ka näiteks, mis võimaldavad helistada ja esialgset suhtlust teha kratiga, mis võimaldab lõpuks sellel inimesel, kes telefoni otsas on, keskenduda raske, raskematele juhtudele. Ja, ja paremini seda tööjõudu kasutada. Samuti kindlasti on näha, et me tegeleme rohkem oskuste ja pädevustega. Minu otsast fokuseerime muidugi avaliku sektori digioskustele ja pädevustele, aga sellel on ka väga tugev seos erasektori digioskuste ja pädevustega. Et meil on olemas nii -öelda osa Eesti majandusest, mis on väga osav, mis on väga pädev tehnoloogia kasutuses. Aga meil on ka väga palju eriti väiksemaid ettevõtteid, kes, kes ei ole nii kaugel, et noh, võib -olla siin on ka oluline see, et, et digiteerimise vastend ei ole täna enam paber. Peaaegu kõik on meil nii -öelda bittide ja baite, noh, et küsimus on nüüd selles, et, et kuidas me neid bitte ja baite käsitleme, et, et kui me räägime digiteerimisest näiteks ettevõtluse keskkonnas, on see, et me liiguks lihtsalt kirja pandud tekstist või Excelist automatiseeritud protsessidesse. Et me, et me nii -öelda automatiseeriks ära selliseid keerulisi manuaalseid tehteid või noh, kui me räägime näiteks e -tervisest, siis, eks ole, tänane väärtus ei ole enam asja nii -öelda liigutamine paberi pealt arvutisse, aga, aga mida me, mida me selle andmekoosseisuga teeme, kuidas me seal väärtust loome. Et kindlasti seda me hakkame palju rohkem nägema järgmisel aastal.