Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere tulemast kuulama järjekordse kriitilise intsidendi osa, kus kaevume e -Eesti sügavustesse. Uurima, puurima, et kuidas meile suurt e -Eestit töös hoitakse, kes on need inimesed kogu selle suure kaadervärgi taga ja kes on ka need ettevõtted ja asutused selle taga. Täna aitab meil e -Eestit lahti mõtestada Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse ehk Riksi juhataja Sven Heil. Tere!
Ja mina olen saatejuht Ronald Liive. Räägime esmalt sellest, sellest, et mis asi see RIKS on, et väga paljud, ma arvan, et jah, ma ei liialda, kui ma ütlen, et väga paljud ei tea, et mis asi see RIKS on?
RIKS loodi aastal kaks tuhat. See pandi kunagi kokku merevalvekeskusest ja valitsussidest. Ja nüüd siis valitsusside oli siis see, mis siis nõukaajal, kus asus KGB side osakond. Ja tänaseks on siis valitsusside ja pereside juba aastal kaks tuhat kokku pandud, ehk siis üle kahekümne aasta on siis RIKS toimetanud, mis ja tema peamine, peamised teenused, mida RIKS pakub, on siis riigisideteenused, ehk see sõnaga valitsusside, mis kunagi oli, võib -olla iseloomustab kõige paremini. Ehk siis RIKS ei paku teenuseid ei eraisikutele ega ettevõtetele, vaid riigiasutustele, eelkõige riigieelarvelistele asutustele.
Siis on vast paslik kohe alustuseks järele küsida, kui palju on selliseid asju või selliseid küsimusi, millele te suure tõenäosusega täna üldse vastata ei saa. Sest kui te ütlete, et ei tee midagi nii -öelda avalikkuse jaoks, siis ma kujutan ette, kõik on nagu nii -öelda mainisite, kunagi oli KGB, ma loodan, et enam ei ole sellest midagi alles jäänud. Et, et kõik on vist väga salajane, mida te teete?
Kõik ei ole salajane, et nii nagu väga paljud riigiasutused, alates välisluureametite juhtidest ja väga paljudest asutustest ju samamoodi kaitseväe juhataja annab intervjuusid, ehk siis kõigest saab seda rääkida, mis on avalik, aga, aga loomulikult jah, alates Euroopa Liidu nõuetest ja normidest on, on lihtsalt teatud materjalid, Mis lähevad teenuste kas arhitektuuri poole peale või teenuste detailsemate kirjelduste peale, siis jah, need ei ole avalikud, aga, aga see, et, et kuhu Euroopa Liidu investeeringuid ja rahasid ja Eesti maksumaksja raha pannakse siis, et, et mõistmaks seda, siis kindlasti nendest teenustest, miks neid tehakse ja miks neid vaja on, et sellest saab kindlasti rääkida.
Üks asi, see põhituum, millest me siis täna räägime, ongi kogu see riigiside, mis teie alla siis kuulub, aga kas see meresideteenus, mida te pakute, kas see on ka siis riigiside osa või see on nii -öelda teine asi selle kõrval?
RIKS oli eestvedaja riigiside kontseptsioonil nüüd tsirka neli -viis aastat tagasi ja selle kontseptsiooniga on siis täna riigis põhimõtteliselt kokku lepitud, et riigiside alla loetakse täna operatiivraadioside, turvaline lauatelefon, turvaline mobiiltelefoni side, mereside, satelliitside, elanikkonna ohu teavitus. Ja täna juba räägitakse Euroopas ka kvantsidest.
Alustame meresidest, kuna seda ma mainisin esimesena, et mis siis see osa on, mida RIK sealt teeb?
Mereside on, on igas riigis ehk siis meresidet on vajalik selleks, et ükskõik kes läheb merele, on see eraisik oma kaatriga või purjekaga või on see politsei oma kaatritega või ka näiteks militaarüksused, siis kasutatakse merel meresidet sellepärast, et mobiilside ei levi igal pool merel. Ja, ja mereside on ehitatud, üles ehitatud ja mereside seadmed, mis on ju merel käijatel teada, mis need on, on üles ehitatud selliselt, et ka kui sinna veepritsmeid ja vesi peale läheb, et siis mereside oleks alati kättesaadav ja olemas ja ei juhtuks seda, et kui nutitelefonile läheb mingi tilk peale ja sa ei saagi abi kutsuda, et siis meresidel selliseid seadmetel selliseid probleeme ei ole.
Kas seda meresidet reaalselt kasutatakse ka tänapäeval veel?
Mereside on need kõik jah, kes merel käivad, siis teavad, et siuke väga tuntud kanal on Kanal kuusteist, kus siis on selline avatud kanal, kus kõik, mis merel toimub, saab sinna, sinna saab hädateateid anda, sinna öeldakse, et nii, lähme teisele kuskile teisele kanalile. Suures plaanis on kuskil kasutusel viiskümmend erinevat kanalit. Sadamatel on omad kanalid, jahtklubidel, suurtel sadamatel on, on üldlevinud seesama kuusteist, mis on rahvusvaheline. Ja kokkuvõttes jah, Eesti on ühinenud rahvusvahelise konventsiooniga ja iga riik peab omal territoriaalvetes seda tagama selleks, et siis mereliiklus oleks, oleks ohutu ja, ja, ja turvaline.
Ja ehk siis, kui mõni alus tuleb Eesti vetesse, kellel on mingine vajadus teisele alusele midagi edastada, siis ongi see mereside lahendus on see, mis on RIKS -i poolt tehtud, mida nad kasutavad selle jaoks.
Jah, RIKS, RIKS pakub, RIKS on üles ehitanud tugimastid Eesti rannikule ja nende, nende rannikul siis nende mastide kaudu on see leviala Eesti territoriaalvetes igal pool olemas. Ja see tähendabki seda jah, et ükskõik, kas see on välismaa alus, Eesti alus, see side on merel olemas nende kanalite, nende seadmetega, mida merelkäijad teavad.
Kas see side on olemas kakskümmend neli seitse või on seal mingeid selliseid olukordi, kus vahepeal kaob ära?
Kindlasti tuleb öelda, et mereside on just nimelt ka selles mõttes kriitiline side ja kindlasti riigiside, et, et mereside, kõik need tugijaamad on varustatud ekstra generaatoritega, ekstra duubeldatud, lausa tugijaamad on niimoodi veel ehitatud, et kui üks tugijaam ikkagi mingil põhjusel vahelt ära kukub, siis tegelikult on ka ülekatted arhitektuuri mõttes üles ehitatud ja, ja selles mõttes on see. Vähemalt sellist olukorda ei ole Eesti Vabariigi ajal olnud, et meresidet ei ole, kui seda on vaja olnud.
Kas on olnud intsidente, nii nagu meie saate nimi on kriitiline intsident, seoses meresidega, kus ikkagi noh, te ütlesite küll, et generaatorid on, aga generaatorist saab näiteks kütus saab otsa ja nüüd on see olukord, kus peab midagi peab ette võtma.
Selliseid intsidente, et mereside levi oleks ära kao, kadunud RIKS -i teenusepakkumise mõttes, ei ole, aga nagu me teame, siis meie ida, idanaaber tekitab meile ju pidevalt peavalu siin ja seal ja loomulikult selliseid väikseid tõrkeid, ütleme siis nagu lühiajalisi intsidente, nagu näiteks eelmine aasta ei saanud Vantaa lennuväljal lennuk maanduda, sest GPS oli häiritud. Siis jah, selliseid häireid nii GPS -võrgus või mobiilsidevõrgus või ka meresidevõrgus, siis selliseid häireid tuleb aeg -ajalt ette, aga neid on väga harva meresides.
Aga kui me võtame nüüd eelmise aasta, siis kas me saame nagu sellised ühe käe sõrmedel kokku lugeda?
Pigem, jaa, pigem isegi, isegi jah, üks käsi jääb juba ka paljuks, et pigem selliseid intsidente, mis võiks öelda, et levi kuskil ei olnud, pigem ei olnud ja, ja kui üldse neid intsidente tuleb ette, siis see võib mõnikord tulla ette teatud regioonis või piirkonnas, eks ole, kus need meresideseadmed on. Võib juhtuda seda, et kui mõnel laeval või laevakaptenil või kellel iganes ununeb oma seadmel nupp sisse, siis see nupp on selle meresideseadmed on sellised, et sa pead vajutama nuppu, et rääkida teise poolega ja siis nagu lahti laskma selle nupu. Võib juhtuda, mõnikord see seadmel jääb nupp sisse, mis siis takistab teistel, eks ole, ligi saada, aga noh, see on juba siis nende kasutajate seadmetest nagu tulenevad häired, et sellised intsidente on olnud.
Ehk siis põhiliseks murekohaks on pigem see nii -öelda inimlüli seal taga, mitte siis pahatahtlik inimlüli.
Jah, pahatahtlikkust on nagu suhteliselt vähe, eks ole, senimaani olnud ja loodetavasti see nii ka jääb. Aga võib öelda küll, et jah, et ta on suhteliselt selline töökindel ja noh, dubleeritud süsteem täna, et, et see süsteem ise, teenus ise täna toimib hästi.
Kas see mereside on selline asi, et see nüüd arendati kunagi, no nagu te ütlesite, et sai kunagi KGB ajal sai alguse see, see RIKS nii -öelda eelkäija siis, et kunagi arendati ära ja nüüd siis ta on valmis ja ta töötab ja toimib või seal on ka ikka nii, et toimuvad juurdearendused, lisaarendused, midagi mõeldakse uut lahendust juurde?
Mereside sai alguse merevalvekeskusest, jah, ma ei ole nüüd kindel, ma arvan, vist pigem vist KGB ajal ka KGB vist pigem meresidega ei tegelenud, eks ole, ta tegeles rohkem nende telefonide, eks ole, jaamade ja nendega me kõik vist teavad seda Viru hotelli, seal neid ülemisi korruseid ja see oli see, eks ole, siis see KGB, KGB maastik. Aga mereside pigem oli eraldi, ma täpselt isegi nii kaugele ei tea, kus see täpselt siis oli. Aga, aga ütleme siis täna on mereside veel nii -öelda analoogtehnoloogia peal. Me teame, et kogu maailm ja sidemaailm on liikunud digitaalsesse ajastusse, aga kuna mereside on rahvusvahelise konventsiooniga ja kõikide riikidega seotud, Siis selle nüüd muutmine, täna räägitakse küll muutmisest digitaalseks, aga see on hetkel perspektiivis tsirka kümme, viisteist, kakskümmend aastat, et millal siis kõik need uued seadmed, uued kokkulepped, et kõik riigid ja kõik merealused ja kõik seadmed tuleb ju siis välja vahetada digitaalsete vastu, et see on siuke pikem protsess ja praegu hinnanguliselt siuke kahekümne aasta perspektiivis.
Et see ei ole koht, kus nii -öelda e -Eesti saaks enda suurt tiigrit näidata ja öelda tervele maailmaettele, et vot me tegime nüüd sellise mereside lahenduse ja te nüüd võtke kõik kasutusele, vaid see võtab aastakümneid aega.
Eesti saab praegu juba ühe plussi või boonuse on teeninud, et me oleme seal rahvusvahelises kogukonnas oleme aidanud testida, me oleme teinud testi digitaalsest raadiost ja testi tulemused igati positiivsed, ehk ta kokkuvõttes vabastab rohkem ressursse, on kvaliteet on parem. Et me oleme need testitulemused andnud rahvusvahelisele kogukonnale ja selles mõttes võib öelda, et oleme, oleme olnud pildil.
Enne kui me läheme teiste riigisõideteenuste juurde, siis üks asi, mis tegelikult RIK -i käes oli, aga enam ei ole, on siis riigipilve. Kui nüüd lugeda neid artikleid, mida me ise oleme siin geeniuses kirjutanud, siis jääb kuidagi selline mulje, et tehti uus riigiasutus, tähendab riigi IT -maja, mis siis sai selle riigipilve endale ja teie lihtsalt pidite sellest loobuma. No kuidas see reaalsuses siis välja nägi või? Kas võit, võeti jõuga ära teilt midagi?
Ei võetud jõuga ära, et kui me tegime riigiside kontseptsiooni, siis paralleelselt sellel ajal tehti ka Eesti riigiasutuste arvutitöökohtade ja IT baastaristu, ütleme siis analüüsi või ka nii -öelda kontseptsiooni või visiooni. Ja see plaan, mis nüüd on ära tehtud, ehk meil on olemas RIT täna, mis koondab kokku arvuti, töökohad ja baastaristu, siis täpselt sarnaseid asju on tehtud ka kõigis teistes arenenud ja Euroopa riikides. Näiteks, eks ole, Soomes on RIKS -iga võrreldav Erilis -Värkot, kes tegeleb rohkem sidepoolega ja Valtori on Soomes, kes tegelebki nagu Eestis RIT, ehk siis see on üsna tavapärane. Et päris tihti ei panda sideteemasid ja arvutitöökoha ja IT -teenuseid ei panda nagu kokku, vaid need on täiesti omaette siuksed suured tükid. IT, side ja küber, kui nagu väga jämedalt sellist suurt kolme klotsi nimetada. Ja see, et kuna riigipilve peamine funktsioon on ju aidata serveritest laua all ja luua, luuakappidest serveritest lahti saada. Et minna, liikuda pilve, kuhu kogu maailm liigub, siis oli ka loogiline, et see nagu riigipilv läks pigem siis riigi baastaristu osasse ja see oli nagu ka pigem juba kokkulepe algusest peale.
Aga nüüd, kui me tänasel päeval vestleme, siin jaanuari esimene pool, kaks tuhat kakskümmend kolm, kui palju sellest riigipilvest tegelikult veel füüsiliselt siis RIKS -i käes on või ongi, kõik on juba läinud RIK -il ära ja nemad teevad ja teie enam ei oska rääkida, mis sellest asjast saab?
Ja see oli, see oli selge kokkulepe, et juba eelmise aasta märtsist andsime ametlikult selle RIT -ile üle, aga RIKS on ju jätkuvalt ka veel, pakub andmekeskuse teenuseid ja see majutus, siis riigipeale majutus on siis ja andmekeskusteenus pakub jätkuvalt täna, täna RIKS ja pakub suurele osale, valdavale enamusele osale, pakub täna andmekeskuse teenust. Ja, ja sealhulgas ka riigipilv ja, ja, ja andmekeskuse visioonid ja, ja plaanid on samamoodi täna, täna laual, et aga kuidas, kuidas ka nende arengutega edasi minna.
Ajan nüüd natukene jutu veelgi keerulisemaks, meil siin peaminister räägib tihti küll nii -öelda eraisikutele, et olge valmis selleks, et võivad elektrikatkestused tulla, aga kui te just rääkisite, et, Et riigipilve puhul ka veel andmekeskus on teie käes, et kuidas teie olete selliseks teoreetiliseks olukorraks valmistunud, et kui tuleb elektrikatkestus?
RIKS -is alates andmekeskuste loomisest on, on RIKS -il tehniline valmidus olnud nelikümmend kaheksa ja seitsekümmend kaks tundi generaatoritega. Ehk meil ei ole sellised tavalised kuskilt koorautost poest ostetud generaatorid, vaid ikkagi siuksed võimsad, mis arvestavad siis nende mahtudega. Ja meil on kokkulepped kütusetaksodega ja teeme koostööd varude keskusega ehk siis ka kõige nende suuremateks kriisideks on täna plaanid olemas, et, et, et kuidas neid riske maandada.
Ja need tulevad siis, või noh, sellised plaanid, mis teil on olemas, et kriitilised olukorrad võiks olla valmis, need kehtivad siis kõigi teie teenuste puhul, olgu selleks mereside, andmekeskused, kõneside, andmeside, kõik need, mis me oleme, millest me oleme rääkinud täna.
Jah, et, et RIKS -i teenused on riigiside, riigisideteenused eelkõige ja riigisideteenused ja andmekeskus jah, võib öelda, et, et nende sellised turvanõuded on valdavalt ja üldjuhul suuremad kui, kui niisugune erasektori keskmine tase. Sellepärast, et, et kui erasektori fookus ongi eelkõige tagada turuvajadus ja turunõudlus ja me räägime eelkõige ju nagu normaalsel või rahuajal või, või mitte kriisi ajal. Sest et ilmselgelt see oleks ka liiga kulukas ja ebaefektiivne ehitada kõikidele klientidele ja igale poole väga turvalisi lahendusi, et see on nagu paratamatus, ei ole ainult Eestis nii, see on igal pool maailmas nii. Aga tõepoolest, et kui me räägime riigisidest, räägime seda, et merel oleks side, räägime seda, et andmekeskus peab ju toimima igal ajal ja iga kell. Mitte ka siis, kui erasektor näiteks ütleb, et nüüd on force majeure, et me nüüd enam, eks ole, hanged on nii kõrged, et meie tehnik ei mahu kuskilt enam põõsastest läbi, eks, et siis Riigiside ja päästjad ja, ja, ja, ja kõik need, kes elanikele või ettevõtetele appi lähevad, siis ju nendel peab side toimima iga ilmaga.
Ja ka siis, kui ei ole enam rahuaeg.
Ja ka siis, kui ei ole rahuaeg, ehk siis ka riigisidet, siis riigisektoris nimetatakse ka, RIKS -i tegevus nimetatakse ka jätkuvalt tsiviiliks. Kui me nüüd räägime militaarist, siis jah, ka see koostöö, et me teeme koostööd Kaitseväe poolega ja Kaitseministeeriumiga selles osas, et, et, et ka nemad saaksid võimalikult palju ära kasutada ka seda, mida siis riigi nii -öelda tsiviilpool või, või riigiside pool üles ehitab.
Kui nüüd tekib selline olukord, et enam ei ole rahuaeg ja meil tõesti ikkagi politsei, päästja, kiirabis võivad ka oma tööd jätkata, siis teil on sahtlis olemas see plaan, et kuidas kõike oma taristud töös hoida?
Kui me nüüd räägime ka tõesti kiirabis, politseist ja päästjatest, siis täna on selleks olemas operatiivraadioside, mille omanik on täna SMIT ehk Siseministeeriumi juures olev IT -maja. Ja meie teeme täna tugevat koostööd SMITiga. Meie pakumegi omalt poolt siis jah, sellist nii -öelda hooldust, teenust ja, ja, ja keskjaama haldust. Ja, ja siis meil on nagu vastavad siis kokkulepped, nii -öelda teenus, teenuslepingud, teenustingimused ja, ja kui me räägimegi ka siin viimastest suurematest kriisidest, Oli see Lõuna -Eesti torm mingid aeg tagasi, kui me räägime Saaremaa juhtumitest, siis operatiivraadioside on olnud pidevalt püsti, aga, aga ka siis ja seal, kus näiteks, näiteks Lõuna -Eesti tormi puhul, kui, kui erasektori sidet ei olnud. Et, et seetõttu on jah oluline, et ju päästjad, politsei peavad ju igal ajal saama suhelda, et vastase korral ei ole võimalik ju koordineerida, organiseerida seda, et, et jälle saa taastada normaalne olukord.
Kas see, millest praegu just sai räägitud, kannab lühendit Ester või see on veel midagi
muud? Et operatiivraadiosid, Ester tuleneb sellest, et Estonian emergency radio, need, need jah, need on siis, nii võib öelda, et ja lapsel mitu nime.
Mul on silme ees üks dokument, kus ma näen, et on olemas ka selline asi nagu ester kaks punkt null. Siin ei pea olema geenius, et saada aru, et see siis on mingine edasiarendus sellest, mida see edasiarendus endast kujutab?
Jah, kogu nüüd kogu Euroopa ja tegelikult mitte ainult Euroopa, ka, ka Ameerika ja Aasia on täna siis liikumas üle uue põlvkonna operatiivraadiosidele. Mis tähendab siis seda, et, et tänased operatiivraadioside nii -öelda seadmete ja tehnoloogia tootjad on märku andnud juba mõnda aega tagasi, et see tehnoloogia on vananenud ja, ja vananeb. Räägitakse erinevatest aastatest, noh, tõenäoliselt need aastaarvud pikenevad, aga räägitakse aastast kaks tuhat kolmkümmend, räägitakse kaks tuhat kolmkümmend viis. Aga igal juhul sellise suure teenuse üle -eestilise ülesehituse mõttes on see pigem lühike aeg kui pikk aeg. Ja seetõttu väga paljud kõik riigid Euroopas juba täna mõtlevad selle peale, et kui see on vananenud tehnoloogia, siis kuidas edasi minna. Ja siin on mõned siis sellised eeskäijad ja eestvedajad nagu näiteks Inglismaa, Soome, kes juba on sellele operatiivraadioside uue põlvkonna teenusele üle minemas. Mis tähendab siis seda, et see, see uus lahendus liigub mobiiltelefonide baasile ehk sinnasamasse võrku, kus on täna need kõik eraisikud ja kõik, kes me seda oma mobiiltelefoni kasutame. Siis, siis uus nägemus ja visioon on siis see, et kui tänane vana operatiivraadioside on eelkõige ainult kõneside jaoks ja juba täna päästja, politsei, kiirabi kasutavad seda nii -öelda kommertsandmesidet oma teenusena täna, siis et saada see teenus turvalisemaks, töökindlamaks, vastavalt nendele nõuetele, mis on päästjatel vaja, ehk saada eesõiguseid, eelisõiguseid. Et keegi ei vaataks Facebookis kassi videot kuskil Lõuna -Eestis, vaid sinna päriselt saaks siis päästjad või kiirabi oma sidet teha. Et siis, mis tähendab ka õigusaktide muutusi ja tehnoloogilisi muutusi ja väga selged kokkulepped siis ka telekomioperaatoritega. Et need on jah, nüüd siin lähiaastate olulised arendused, mis on vaja nüüd riigis siin koos Siseministeeriumi ja, ja, ja RIKS -i ja Majandusministeeriumiga ette võtta.
Kas see on selline asi, mis võiks viie aasta pärast kõik olla ära tehtud ja kasutuses ja tööl või see on pigem nii, et viie aasta pärast me veel räägime sellest nii -öelda seadusandlikust poolest ja, ja muust sellest
paberimajandusest? See on, kuna see on hästi pika vinnaga projekt, siis võib öelda, et, et hea, kui meil on viie aasta pärast juba käega katsutavad mingid esmased tulemused käes. See, et millal nüüd üle minna, noh, seda on praegu jah, väga raske ette prognoosida, see sõltub väga paljudest asjadest, aga, aga ei ole seda aastaarvu praegu paigas, see võib jääda kuskile kaks tuhat kolmkümmend pluss kanti, on võib -olla pigem tänane see prognoos.
Mul jäi hiljuti silma, et Riigi Infosüsteemi Amet küsis ja sai ka endale Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi käest kolmkümmend kuus tuhat eurot, mis oli eraldatud siis turvalise andmeside teenuse kasutamiseks aastal kaks tuhat kakskümmend kolm. See turvaline andmeside on üks neist teenustest, mida teie pakute?
Ei, meil on ikka selles mõttes on selge tööjaotus, et täna Riia pakub, Riia käes on täna ka riigivõrk, näiteks selline, selline teenus ehk siis suur osa ja enamus riigiasutusi on ühendatud riigivõrku. Et kui me oleme väga palju, vist ajakirjanduses on, on räägitud sellest, kui palju ründed on kasvanud Eesti vastu ja mis on tegelikult ka kogu aeg olnud, aga need ründed on ju ka praegu massiivselt kasvanud, et siis kõik need lisakaitsed ja, ja lisa küberturvalisus, see on ka siis see, mis on, on täna Riia käes. Aga seda saab ka ju nimetada, noh, riigisideks, riigivõrk kui riigiside, eks ole, mille, mille, kuskaudu siis kõik meie riigiasutused ühenduses on.
Nii ja see andmeside, mida siis RIKS pakub, see on midagi muud?
Jah, kuna kokkuvõttes võib öelda, nüüd jah, kui keeruliseks ajada, siis võib öelda, et kõik teenused on oma olemuselt andmeside. Aga jah, et kui ma just nimetasingi, et, et, et telefoni, pigem ütleme siis telefoni andmeside, mobiilandmeside, satelliitandmesidet saab, saab eristada, need ja kui hakata bitte baite lugema, siis kõikides teenustes liiguvad bitid baidid, mida võib öelda andmesideks, eks, aga seetõttu ka see riigiside kontseptsioon, mida, mida riigis on tehtud, siis me oleme suures plaanis ikkagi asutuste vahel. Me saame aru, millest me räägime, et kus on need piirid ja kes millega tegeleb, et aga selle lahtiseletamine kohe niimoodi kiirelt kahe minutiga, ega see ei olegi üldse lihtne tegevus.
Et kõik kuulajad saadet kinni veel ei paneks, räägime ühest asjast, mis on väga aktuaalne, mis kannab lühendit ACOS ja kõige lihtsamini kirjeldades, siis see on see lahendus, kui on mingi kriisisituatsioon ja riik tahab inimestele nii -öelda sõnumit edastada, et. Nüüd püsige kodus või varuge endale vett ja laadige akud täis, sest et on näha, et varsti tuleb elektrikatkestuse. Kui kaugel te selle ACO -s arendusega olete?
ACO -s jah, pikemalt lahti öelduna on siis asukohapõhine ohuteavitussüsteem. Seda saab ka teistpidi öelda, et see on elanikkonna ohuteavitussüsteem. Ja, ja mis mulle praegu meelde tuleb, tuleb võib -olla meelde see, et, et kui pronksiööl tahtis riik teavitada näiteks elanikke Tallinnas, et püsige kodus, ärge tulge kesklinna, siis teavitati ka inimesi SMS -iga. Aga kuna selle taga oli käsitöö ja ekstra eraldi kokkulepped, siis võib -olla mõned Tallinna elanikud said selle SMS -sõnumi nädala või kahe pärast. Et, et siis see, miks on vaja, see, et, et, et vähemalt kolmesaja tuhandele inimesele jõuaks viie minutiga ikkagi päriselt see sõnum kohale. Ongi see, et see ajakriitilisus ja see, see, see olulisus, mis iganes oht see võib olla, et see üldjuhul me pigem elektrikatkestustest ei räägi, vaid me räägime pigem ikkagi nagu ohust pigem inimesele, et võib -olla sellel Pada, lõuna, Padaoru nii -öelda kriis, mis oli kunagi, mis oli tõesti oht inimesele jääda sinna lumevangi. Me räägime kiirgusohust, me räägime sellest ohust, terrorismiohust, et, et, et me räägime sellistest ikkagi reaalsetest ohtudest, kus, kus on olemas mingisugune ikkagi, ta on üldjuhul ju mingi, mingis piirkonnas. Ja et siis need, kellel on ikkagi telefonid taskus ja töötavad, et nad siis saaksid sealt selle esmase sõnumi ja kindlasti sealjuures on alati see link, et kus on siis täpsem info sinna veebi, et, et see on siis selle teenuse nagu mõte.
Kas selle teenuse mõte on ka see, et kuna selle nimestuse asukohapõhine on sees, et mina näiteks saarlasena, et kui meil siin Tallinnas toimub, toimub midagi, et siis mina ei saaks seda sõnumit, kui ma füüsiliselt asun Saaremaal ja mind see otseselt kohe sel hetkel ei mõjuta.
Jah, selle mõte on jah, just nimelt, et kuna ju ikkagi me räägime ikkagi ju ka üldjuhul kriisidest, mis on just nimelt lokaalsed või kuskil mingis piirkonnas, et, et kui kuskil, kui me siin tahame minna suurteks või ma ei tea, sõjalisteks kriisideks, noh siis see info küsimus pigem on juba see, et see ei ole ju enam mingi ka SMS -iga teavitatav, vaid samamoodi on ju kõik teised väga olulised, üliolulised kanalid ju alles. Televisioon, raadio, et, et ju need on niikuinii paralleelselt. Aga just nimelt jah, kui me räägime sellest, et, et sõnumi jaoks kohale need, kes on ikkagi ohualas või ohupiirkonnas, siis ei ole vaja saata miljonile inimesele seda sõnumit, vaid just nimelt sellele kas isegi kümnele, kahekümnele või viiekümnele. Ja näiteks Inglismaal tuuakse näidet, et linna keskses ühes pargis, kus üks läks üks kolmeaastane laps kaduma ja saadeti SMS ja see laps leiti siis kahekümne minuti pärast ülesse tänu sellele, et seal sõnum oligi see, et kas te, kas keegi näeb kuskil väikest kolmeaastast last jalutamas ja ta leiti üles.
Kas Eestis on ka mõtted, et analoogsete situatsioonide puhul seda kasutada või hetkel neid mõtteid ei ole?
Kui me räägime, et oht elule, siis ju kindlasti see, see ei ole selline mustvalge ja kindlasti ei ole võimalik neid stsenaariumeid ette ära kirjutada, millal ja kus seda otsustab. Eestis on otsused eriolukorra juht, kes igas kriisis on see vastutaja, tema otsustab kokkuvõttes siis, et kellele, kuidas, kui palju ja kuhu seda saata.
Aga kuidas siis kogu see protsess välja näeb? On see juht seal kuskil, istub, tema mõtleb, nii, ma tahaks nüüd seda välja saata, ta tahab teile helistada, aga samas on mingine jama, ei saa teile helistada. Kuidas see kõik nagu sõnum jõuab teieni kohale, et te teate, et nüüd on vaja see üldse välja saata?
Süsteem siis lihtsustatult öelduna on selline, et, et RIKS on pannud püsti sellise tehnilise lahenduse ja teinud kokkulepped telekomifirmadega. Aga see selline peaomanik või peavastutaja, peakasutaja on häirekeskus. Ja kokkulepe on siis täna see, et nii nagu täna on igal kriisil, on eriolukorra juhid või, või kriisijuhid on ka täna olemas juba. Lihtsalt neile nüüd lisandus üks lisatöövahend või tööriist. Et nii nagu nad täna näiteks paberi peal või kui mis iganes muul moel kaaristanud või märkinud ära või teinud enda jaoks selgeks, et mis see ohuala on. Kui see on kiirguse ohuala või see on, keegi on kadunud või alati märgistatakse, ka täna märgistatakse juba seda ohuala. Ja lihtsalt nüüd see ACOS kui tööriist tuleb appi, et ta, tal on võimalik ka nüüd oma nii -öelda laptopis või oma selles arvutis märkida sellesama Eesti kaardi peal see ohuala ära. Mida näeb juba automaatselt häirekeskus ja kui eriolukorra juht ütleb, et nii, see ala jääb, ta juba näeb ära ka, palju seal ohualas on inimesi. Kas seal on kümme, kakskümmend, kolmkümmend, kas ta, ta saab seda veel muuta, ta saab seda suurendada, saab seda vähendada ja selle järgi vastavalt on kohe näha, palju need mobiiltelefoni kasutajad seal ja tema otsuse põhjal siis häirekeskus vajutab nuppu ja see läheb automaatselt. Trikk siin vahel ei pea enam olema, vaid see kõik on automatiseeritud, et jõuaks vähemalt viie minutiga kolm kuni kolmasaja tuhandeni elanikuni see.
Üks asi, mis mulle kõrvu jäi, oli see, et mobiilimastide kaudu te siis nii -öelda näete, kui palju seal neid inimesi on. Tänapäeval on kahjuks niimoodi, et arvatakse väga palju, et meil käib üks suur luuramine, et meil ongi nii -öelda KGB, nagu vanasti oli ja. Kas te saate üheselt kinnitada, et selle süsteemi kaudu ei saa keegi, kes see juht on seal, panna sisse, et aga ma nüüd tahaks teada, kus kohas Ronald Liive on ja et näeb või ei näe seda?
See on lahendatud jah sellega just, et, et kuna nüüd see kliendi andmed, mis on täna kõikidel nendel telekomioperaatoritel olemas, siis see on lahendatudki sellega, et need ka on sinna jäänud, ehk on ühed siis, ühed kastid, ühed arvutikastid, mis on siis telekomioperaatorite juures. Ja see, et kui on näha, et seal on kümme või kakskümmend kasutajat, siis see kõik on anonüümne. Et, et ei ole näha, kes seal täpselt taga on, ei ole näha ei telefoninumbrit, ei ole näha isegi selle seadme e -mail koodi, midagi ei ole näha, on näha lihtsalt, et seal on üks kasutaja. Ja, ja, ja on näha ka see, et kas ta on välismaalt tulnud, et kas ta on välismaalane, et teada seda, et kas ta ei ole inglise keeles peab, kui palju peab olema sõnumit saata.
Ja selle süsteemi kaudu tegelikult on kohene ülevaade ka sellest olemas, kui palju välismaalasi Eestis asub.
Selle süsteemi kaudu saaks ka tegelikult seda teada, aga see, see süsteem ei ehitatud selleks, eelkõige vaid see ehitatud, eelkõige ohuteavituseks. Ja pluss see ohuteavitus võimaldab ka siis saata ohut, ohuteavitus ka välismaale. Ehk kui näiteks me juba teame, et on see Inglismaal või Ameerikas kuskil on, on tekkinud mingi oht riigis ja meil on Eesti puhkajad, turistid või kes iganes seal parasjagu satuvad olema, siis on nüüd ka võimalus saata Eestis olevate telekomioperaatorite klientidele see ohuteavitus ka sinna välismaale.
Ehk siis kui keegi on puhkusereisil, on nii -öelda roominguga, on selles välisriigi võrgus, sellest hoolimata ta saab selle sõnumi või tähendab mitte siis sellest hoolimata, vaid sellest tulenevalt ta saabki selle sõnumi kätte, et nüüd kuskil midagi tema ümbruses toimus ja juhtus.
Ütleme siis jah, et välismaal see ei ole asukohapõhine, välismaal on see riigipõhine, aga, aga jah, et nüüd on jälle ka lisatööriist võimalus teavitada välismaal olevaid kliente selle SMS -i kaudu ja selle võimalus on ka saada, SMS -ile on see suur väärtus, et on võimalus ka sealt ju tagasisidet saada, tagasisidet kirjutada sinnasama SMS -ile vastates. Mis iganes, kui on ka vajadus kuidagi reageerida või, või kui on ka konkreetne küsimus seal, eks ole, riigi poolt, et, et saada aru, eks ole, kas keegi vajab abi, ei vaja abi, et seal see on oma, omamoodi suhtluskanal.
Aga kuidas neile sõnumitele, et kui keegi nüüd otsustab tõesti, toimub mingi sündmus, me loomulikult keegi ei taha, et kuskil midagi halba toimuks, kahjuks maailm ei ole ideaalne. Ja nüüd inimene, eestlane, kes on läinud kuskile välismaale, annab selle sõnumiga tagasisidet, ütleb, et minuga ei ole kõik korras, et ma olen nüüd näiteks, olen, olengi haiglas ja ma vajan mingit abi ja kes on see inimene ja kus kohas siis, kes seda sõnumit loeb ja kuidas sellega hakatakse edasi tegelema?
Kuna peakasutaja on häirekeskus, siis häirekeskus loeb ja nii nagu täna on just nimelt eriolukorra juht või keegi oli see tellija, keegi otsustas, et läheb see sõnum ja kui keegi ka küsib seda tagasisidet, siis seesama see, kes seda küsis, siis tema vastutuselt alles info tagasi tulebki.
Aga selle tagasiside andmine, kas kuskil läheb punane lipukene püsti, et näed, keegi vastaski meile, saatiski sõnumi ja nüüd palun vaata siia.
Ja see on juba läbi mõeldud ja kui me ka juba testisime seda süsteemi, siis me testisime mitte ainult seda tehniliselt palju kohale jõudis sõnumeid, vaid me testisime ka seda, et kui palju vastati ja kuidas vastati ja mismoodi vastati ja ka see on ära testitud juba.
Kas on ära testitud ka see, et keegi pahalane ei hakka süsteemi kuritarvitama, et lihtsalt saatma niisama sõnumeid ja siis selle läbi tõmbab selle süsteemi maha?
Alati võib olla pahalasi, alati, alati võib ju juhtuda seda, et keegi saadab, eks ole, sarnase mingi sõnumi alt midagi, aga, aga noh, see on nüüd nagu sarnane kõigi muude e -kirjade ja, ja muude sõnumitega, mida juba täna, eks ole, nii või naapidi on, et, et kui ta nüüd päriselt selle süsteemi kaudu peaks saatma, no siis ta peaks olema süsteemi sisse häkkinud.
Jah, aga ma mõtlen just seda poolt, et et keegi teab, et Eestil on nüüd selline süsteem on loodud, tuleb siia Eestisse, võtab omale Eesti SIM -kaardi ja siis ta teab, et see telefoninumber, kus see sõnum võib tulla, on, ma ei tea, üks, kaks näiteks ütlen, see on suvaline näide, ma ei tea tegelikult, mis see number on, ja siis ta lihtsalt iga sekund saadab sinna sõnumeid, mingi täiesti suvalise sisuga kasvõi, aga see ikkagi koormab seda süsteemi. Või siis ta on veel nutikam, potentsiaalne ründaja, mõelnud välja mingise nii -öelda skripti, mille ta saadab sõnumi näol ja see midagi aktiveerib süsteemis, et kas sellise teoreetilise ohu peale on mõeldud?
Jaa, kindlasti on mõeldud, kindlasti ka see kõik see testimise protseduur andis meile uusi sisendeid, et kuidas seda, kuidas neid riske maandada. Loomulikult selliseks ohuks me ei saagi lõpuni ette ära öelda, et kuidas, mis see tegelikult, eks ole, siis toimub ja kuidas me vastu peame, aga ette ära öelduna, et, et ee -alarm on tegelikult see, kus eestimaalased selle, mis, mis teavituse nad saavad või kellelt, et siis selle, selle, selle nimi on ee -alarm.
Et mingit sellist nii -öelda numbrit, üks, üks, kolm, neli, viis, sellist ei ole, vaid ongi lihtsalt see.
Alarm on see, kes saadab, jah, ja see tuleb R -keskuse kaudu.
Ehk siis inimene päris ise oma telefoni kätte võttes ta ei saa ju saata sõnumit, minu teada ei saa, sõnumit saab saata ainult numbritele, ma ei saa kirjutada sinna sisse EE Alarm. Ehk siis sellist nagu jada ise algatada ei saa niisama.
See, noh, profid leiavad alati ja tipphäkkerid leiavad alati need võimalused, eks, aga, aga põhimõtteliselt on tehtud jah, selles mõttes lihtsaks, et kui lihtsalt sellele vastata, siis tavainimene saab sinna vastata, aga, aga kindlasti, jah, kindlasti siin on võimalus veel paremini läbi mõelda seda, et, et kuidas nende häkkerite vastu saada, aga, aga ega siis selle koha pealt, eks see võidujooks käib pidevalt.
Räägime testperioodist, mis kestis kahekümne kaheksandast novembrist kuni kümnenda detsembrini kaks tuhat kakskümmend kaks, kui te seda AK -st testisite. Korra te mainisite ära, et, et testperioodil te just vaatasite ka, kuidas inimesed vastavad, mis nende sõnumite sisu on ja kõike seda, aga sellist statistikat, kui palju neid sõnumeid välja saadeti, kui palju kohale jõudis, kui palju inimesi üldse selles testis osales?
Testiti selliselt, et kutsuti siis vabatahtlikke osalema, saadetigi neile kutseid laiali ja üllatav oli see, et reageeriski lausa üle kuue tuhande inimese. Et reaalsine test toimus siis üle kuue tuhande kasutajaga. See täpsem number oli seal kuskil kuus tuhat kakssada. Ja võib öelda, et see testimine oli selles mõttes väga edukas, et, et vähemalt tehniliste viperiooduste taha esmased analüüsid ei ole tuvastanud, et tehnika taha oleks midagi jäänud. Need kuus tuhat kakssada jõudsid suures plaanis kõigile kohale. Kuskil kahesajale nad ei jõudnud kohale sellepärast, et, et suurem osa neist olid välismaal, eesmärk ei olnud hetkel välismaale saata, eesmärk oligi, testijatega oli kokkulepe, et see toimub Eestis, see testimine. Ja ka mingid ebaõnnestumised, mida oli seal kuskil siis kahekümne ringis, oli pigem, pigem esmased tuvastused seotud sellega, et inimesel endal oligi telefon välja lülitatud. Need, need pigem võib öelda, et, et see test oli edukas ja kusjuures me testisime veel reaalselt ka seda, et kui paljud inimesed vastavad midagi veel just nimelt tagasisidet annavad, siis väga positiivne oli see, et keskmiselt seitsekümmend viis protsenti veel vastasid tagasi ja Tallinnas lausa oli see protsent, üheksakümmend protsenti.
Kas need vanusevahed oli päris, jah, noorest vastsündinust alates ei saa, aga siis olid niimoodi a la kaheksateist kuni üheksakümmend üheksa välja?
Jah, ma nüüd kindlasti neid numbreid enam peast ei ütle, ei mäleta ka, aga testiti juba erinevate nurkade alt, just nimelt testiti neid koormusi, kindlasti seal tuli välja väga palju kasulikku infot, mida peab üle vaatama või edasi arendama, just nimelt kuna fookus oli eelkõige, et see kohale jõuaks, aga just nimelt see tagasitulemine. Testimine näiteks seda, just nimelt seda näitaski, et see tagasitulevad sõnumid, et nende koormus ja, ja kuhu ja mis ja, ja kõik veel vanusevahed ja piirkondade vahed ja regioonide vahed, et, et see täpsem analüüs veel, veel kestab.
Kui kaua see analüüs kestab? Ma mõtlen seda, et testperiood sai kümnendal detsembril läbi, praktiliselt kuu aega on sellest möödas, sellist suur ja joonelist uudist, et nüüd see ongi kasutusel, pole veel tulnud. Kas see, kas selline uudis üldse tuleb või see süsteem tegelikult ongi kümnendast detsembrist alates vaikselt juba valmis olnud ja et kui oleks olnud situatsioon, mis vajab sellist reageerimist, oleks saanud seda koheselt rakendada.
Ja tehniline süsteem on olemas, kui seda on vaja kasutada, siis tegelikult tehniliselt saab kasutada. Oleme oodanud ka elektroonilise side seaduse muudatust, mis oli sellise prognoosi või plaani järgi oleks võinud juba olla vastu võetud siis eelmise aasta lõpuks. Aga noh, loodetavasti ta nüüd siis lähiajal saab ka lõplikult valmis ehk siis oleks ka selline juriidiline selge alus, kus on siis viidud need muudatused sisse just nimelt need õigused ja kohustused ja vastutused, mismoodi siin siis ka häirekeskus ja telekomioperaatorid peavad siis toimetama.
Ehk saatan on detailides alati. Räägime ühest asjast ka veel, mis on teil arenduses, aga mis ei ole praegu nii käega katsutav kui, kui see ACOS, millest me just rääkisime pikalt ja põhjalikult. Satelliitside. Nii vähe, kui te sellest avalikult rääkinud olete, siis mina saan aru, et arendate mingit sellist süsteemi, mis sarnaneb väga palju sellele, mida me teame, et Ukrainas praegu kasutatakse, see maailma kõige tuntuma ettevõtja Elon Muski üks ettevõtetest SpaceX, mis pakub seda või Starlinki lahendust. Teie siis hakkate midagi analoogset nüüd tegema?
Satelliitside on siis oma olemuselt, me räägime tagavarasidest, et juhul kui juhtub just nimelt, eks ole, maiste, maapealsete infrastruktuuridega midagi sellist, need kaablid on siis kas kopamees läbi tõmmanud või juba, eks ole, me räägime mingisugune terroriakt juba. Et siis me mõtleme täna väga selgelt selle peale ja peame plaani, et vähemalt nüüd need kriitilised teenused, mis on riigil, et nad oleksid siis riigipoolse satelliitsidega kaetud. Mis iganes võib juhtuda, me juba näeme lausa, mis Läänemerel toimub, me näeme, kus juba võib ka meie välisühendusi juba kahjustada keegi pigem idanaaber, et siis alternatiivside on täna pigem satelliitside. Ja satelliitside jaguneb täna siis RIKS -i toimetamiste vaates kolmeks. Me räägime täna satelliitkõneside, selleks on niisugused kõnesideterminalid ekstra, mis on tegelikult riigis olnud juba ammu, sest et pikemat aega, juba aastaid on olnud see, siis me räägime satelliitandmesidest. See on nüüd see nii -öelda näiteks Starlink, eks ole, mis on nüüd Ukrainas väga tugeval kasutusel, aga lisaks Starlinkile on turule tulemas Inglismaalt, Euroopast on tulemas uusi tegijaid, need lähiaastatel tuleb siia päris palju konkurente juurde ja see Starlingi näide on siis jah see, et tal on suhteliselt juba väga soodne hind ja suured kiirused. See klassikaline vana satelliitide oli siis see, mis nüüd aeglasemad kiirused, aga ta on teistpidi turvalisem, eks ole, nad on kõrgemal, kaugemal, seal üleval kosmoses. Need, me kaalume kõiki erinevaid variante, kindlasti sellise oma, oma jätkusuutlikkuse poolest või sellise turvalisuse poolest. Starlingi miinus on see, eks ole, et see sõltub ühest mehest, kes võib üks hetk öelda, et ei, ma täile täna ei anna või ma keeran hoopis oma, oma seal üleval satelliidi teise kohta, eks. Et, et riik ei saa arvestada nagu, nagu ehitada oma süsteem üles ainult sellisele taolisele. Et seetõttu me peame kaaluma kõike erinevaid variante ja seda me täna pilootprojektiga, mis me oleme käivitanud, me juba teeme. Ja me kindlasti juba ühendame lähiajal sellised, juba on ühendatud kriitilised teenused ära ja laiendame seda. Et eesmärk on seda ka kakskümmend kolm laiendada ehk, ehk kõik meie suuremad võtmeteemad, oleks, suuremad teenused oleksid siis tagavarasidega kaetud, kuni, kui me räägime nüüd pikast tulevikust ja kaugemast tulevikust, siis tõesti, et ka ideaalis võiks jõuda ka juba sinna ettevõtluse ja elanikkonnani, et ka meie, meie enda need mobiiltugimastid oleksid siis tagavarasidena juba satelliitsidena kaetud. Aga, aga see kõik jälle nõuab rohkem raha, rohkem investeeringuid ja nõuab ka nagu rohkemat läbimõtlemist. Ja satelliitide kolmanda tükina tooksin ka veel välja Euroopa Liidu initsiatiivi on siis selline teenus nagu PRS teenus, mis siis maakeeli tähendab turvalist positsioneerimise aja sünkroteenust. Ehk siis näide, see Vanta lennuväljal Soomes lennuk ei saanud maanduda, kuna GPS oli häiritud, siis, siis Euroopa Liit tahabki teha oma, oma turvalist positsioneerimise teenust Galileo satelliitide baasil, et see oleks häirekindel ja häkkimise kindel. Noh, raadiosides, eks ole, sada protsenti kindlust ei garanteeri kunagi keegi, aga ikkagi üheksakümmend üheksa protsenti häirekindlust on, on võimalik saavutada. Ja, ja see on veel siis selline veel kolmas teenuse liik, millega ka, mille RIKS, mille arendus ka tegeleb.
Kas seda nimekirja neist asutustest, millel on juba täna olemas see satelliit, seda, mille te mainisite, olete valmis ka avalikult välja ütlema või see on pigem?
Jah, seda pigem, pigem jah, ei ole seda mõistlik ja mõttekas öelda, et, et ei ole vaja neid sihtmärke siin kellelegi ette panna, et, et aga, aga.
Aga eesmärk on see, et kõik olulised Eesti riigiasutused oleksid selle satelliitside baasil ehitatud alternatiivsidega üheks hetkeks kaetud siis.
Oluline on lõpuks see, et, et need olulised teenused, mida on vaja siis, eks ole, abiandjatel või abisaajatel või elanikkonnal, et, et meie põhiteenused toimiksid jah, et, et see on nagu oluline, et see on mitte niivõrd isegi asutusele oluline, aga, aga jah, et, et meie, meie teenused jääksid püsti ja meie side toimiks ka kriisi ajal.
Olles tuline kohalike omavalitsuste fänn, siis olen märganud, viimasel ajal on mitmed kohalikud omavalitsused hakanud enda siis elanikke teavitama, et nende nende siis hoones nüüd on olemas üks satelliitsidetelefon, kas see on kuidagi RIKSiga seotud, kas nad on nagu teiega teinud koostööd, et neid osta või see on KOV -ide enda tegevus, mille kohta teie ei tea?
Jah, otseselt me praegu, kohalike omavalitsustega, meie otseselt praegu hetkel koostööd jah ei tee, aga, aga kindlasti nii nagu kohalikel omavalitsustel on ju ka kohustus ju kuidagi hakkama saada ja toimetada kriisi ajal, siis nii nagu paljudel teistel elutähtsate teenuste osutajatel, et siis ma arvan, see on kindlasti hea initsiatiiv ja, ja see näitab vast võib -olla seda, et ongi, On tekkinud parem arusaam, et, et, et tõesti, kui sul kriisi ajal sidet ei ole, siis on oluline, et igaüks mõtleks selle peale, et mis see alternatiivside on või mis see tagavara side on, aga, aga, aga me kahjuks jah, ütleme, et prioriteetsuse mõttes me ei saa ju täna öelda seda, et, et prioriteet üks oleks kõikidele kohalikele omavalitsustele, vaid noh, kui me räägime kesksetest teenustest ja. Ma ei tea, alates elanikkonna registrist ja, ja seda tüüpi, eks ole, teenustest, siis me peame ju aru saama, et need on ju kokkuvõttes kõigile meile vajalikud.
Üks asi, mille kohta ma eeldan, et väga vähe on rääkida, kuna see on alles veel lapsekingade ees, on kvantside. Kui kaugel te selle teemaga olete, see on teile ära mainitud, et see on nii -öelda üks, üks teie fookustest.
Kvantside on siis ka nüüd taas Euroopa Komisjoni initsiatiiv ja tänaseks on käivitatud kvantside projekt Euroopas, see on avalik info. Kvantside kui sellist nagu ei ole sertifitseeritud, ei toimi kui lõpliku teenusena. Ta on pigem seni olnud ja on jätkuvalt osaliselt laboris ja testimistel, aga selle projektiga ja just nimelt ta on rohkem siis siiamaani olnud innovatsiooniprojekt, millega on ühinenud kõik kakskümmend seitse Euroopa Liidu riiki, sealhulgas Eesti. Et aga see visioon, kvantside visioon on siis see, et varem või hiljem enamus usuvad, et kvantarvutid tulevad, mis tähendab seda, et kui kvantarvuti tuleb, siis, siis tänane krüptograafia võib jääda nõrgaks. Mis tähendab seda, et tuleviku küberturvalisuse teema, kuidas me siis sellesse, sellesse nimetusse kvantside, et, et kuidas me ka siis tulevikus turvaliselt omavahel suhtleme, näiteks nii riigiasutused või ka Euroopa Liidu riigiasutused. Ja see visioon siis on see, et võib -olla tulevikus, kui see kvantside projekt nüüd õnnestub, ega seda ka täna lõpuni ei tea. Kui see õnnestub, siis tulevik võib tähendada seda, et meie suhtlus käib selles kvantside võrgus, mis on siis Euroopa Liidus ühendatud ja võib täna öelda, et ta suures plaanis jääb optikavõrgu peale, aga sinna optikavõrgu sisse siis tuleb, ütleme, selline lisakvant, kvantside kiht.
Üks asi, mis on veel avalik info, aga mille kohta kahjuks väga palju seda infot ei leia siiski, sellise ühendi nagu sektra ja siis RIK -i vahel on mingine seos ja, ja nii palju nagu digiproost näiteks loen ühe pealkirja ette, et sadade riigiametnike telefonides voolab salajane sektra, mida kontrollib nähtamatu keegi. Taaskord tulles tagasi nende avalikult kättesaadava info juurde riigihangetest on näha, et RIKS sellega tegeleb, aga selle kohta nagu keegi väga midagi teha ei rääkinud. Mis asi see siis on? Täna on ainulaadne võimalus, saate kõik südamelt ära rääkida.
Ja kindlasti saan rääkida kõike südamelt, mis on avalik info, noh, mida sellega saab kõige rohkem seostada, seda saab seostada kõige rohkem turvalise mobiiliga saab seostada seda, seda teemat. Ja nii nagu igal riigil on teatud ametnikel, alates peaministrist ja ministrist on vaja teha turvalisi kõnesid. Ajakirjandused on ju päris mitmeid asju välja jooksnud, kui, kui kõned ei ole turvalised, siis valdavalt neid ei lekitata, neid lihtsalt korjatakse, aga siis kui lekitatakse, noh, lihtsalt siis tuleb see kõik rohkem päevavalgele. Aga see, et, et need kõned, mis peaksid jääma päriselt ainult selle kahe või kolme või nelja isiku vahele, siis selleks on vaja teha turvalisi kõnesid. Ja need tavakõned, tavalised mobiilkõned, mis, mis täna tehakse siis proffide jaoks, need on lihtsad kõned, need on lihtsasti pealtkuulatavad, lihtsasti äravõetavad. Aga, aga just nimelt, et, et see, mida siis nii -öelda kommertstera, telekomioperaatorite riiulilt ei saa täna osta, siis turvaline lauatelefon või turvaline mobiiltelefon, siis see on see, millega RIKS tegeleb ja tegeleb selleks, et tagada, tagada kõne turvalisus.
Ja see ongi siis see nii -öelda telefon, mis peaministril raskus on ja kui tal on vaja helistada näiteks Macronile, siis ta kasutab seda telefoni hoopis.
Jah, see on mõeldud selleks, et kui need kõned on sellised, et seal ei ole vaja, et keegi seda pealt kuulaks, siis see on selle jaoks mõeldud, jah. Kuigi täna on ta eelkõige arendatud, eelkõige on ta toimib täna Eesti -siseselt, et see, et nüüd ka ta ühilduks nüüd Euroopa Liidus, siis sinna veel on vaja teha arendusi.
Suured tänud selle väga põhjaliku ülevaate eest, mis, mis selline nii -öelda kohati salajane ja, ja tundmatu riigiasutus nagu Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus on. Kriitilise intsidendi saates oli külas RIKS -i juhataja Sven Heil, mina olin saatejuht Ronald Liive ja ma tänan teid kõiki kuulamast, kindlasti otsige meid üles Apple Podcasti äppist, Spotifyst ja kõikjalt mujalt, kus te podcaste kuulata saate. Ja leidke meid ülesse ka Instagramist at kriitiline intsident. Suured tänud, nagu öeldud, ja mina kohtun teiega uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT, päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]