Tere tulemast kuulama järjekordse kriitilise intsidendi osa, kus kaevume e -Eesti sügavustesse. Uurima, puurima, et kuidas meile suurt e -Eestit töös hoitakse, kes on need inimesed kogu selle suure kaadervärgi taga ja kes on ka need ettevõtted ja asutused selle taga. Täna aitab meil e -Eestit lahti mõtestada Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse ehk Riksi juhataja Sven Heil. Tere!
RIKS loodi aastal kaks tuhat. See pandi kunagi kokku merevalvekeskusest ja valitsussidest. Ja nüüd siis valitsusside oli siis see, mis siis nõukaajal, kus asus KGB side osakond. Ja tänaseks on siis valitsusside ja pereside juba aastal kaks tuhat kokku pandud, ehk siis üle kahekümne aasta on siis RIKS toimetanud, mis ja tema peamine, peamised teenused, mida RIKS pakub, on siis riigisideteenused, ehk see sõnaga valitsusside, mis kunagi oli, võib -olla iseloomustab kõige paremini. Ehk siis RIKS ei paku teenuseid ei eraisikutele ega ettevõtetele, vaid riigiasutustele, eelkõige riigieelarvelistele asutustele.
Kõik ei ole salajane, et nii nagu väga paljud riigiasutused, alates välisluureametite juhtidest ja väga paljudest asutustest ju samamoodi kaitseväe juhataja annab intervjuusid, ehk siis kõigest saab seda rääkida, mis on avalik, aga, aga loomulikult jah, alates Euroopa Liidu nõuetest ja normidest on, on lihtsalt teatud materjalid, Mis lähevad teenuste kas arhitektuuri poole peale või teenuste detailsemate kirjelduste peale, siis jah, need ei ole avalikud, aga, aga see, et, et kuhu Euroopa Liidu investeeringuid ja rahasid ja Eesti maksumaksja raha pannakse siis, et, et mõistmaks seda, siis kindlasti nendest teenustest, miks neid tehakse ja miks neid vaja on, et sellest saab kindlasti rääkida.
Üks asi, see põhituum, millest me siis täna räägime, ongi kogu see riigiside, mis teie alla siis kuulub, aga kas see meresideteenus, mida te pakute, kas see on ka siis riigiside osa või see on nii -öelda teine asi selle kõrval?
RIKS oli eestvedaja riigiside kontseptsioonil nüüd tsirka neli -viis aastat tagasi ja selle kontseptsiooniga on siis täna riigis põhimõtteliselt kokku lepitud, et riigiside alla loetakse täna operatiivraadioside, turvaline lauatelefon, turvaline mobiiltelefoni side, mereside, satelliitside, elanikkonna ohu teavitus. Ja täna juba räägitakse Euroopas ka kvantsidest.
Mereside on, on igas riigis ehk siis meresidet on vajalik selleks, et ükskõik kes läheb merele, on see eraisik oma kaatriga või purjekaga või on see politsei oma kaatritega või ka näiteks militaarüksused, siis kasutatakse merel meresidet sellepärast, et mobiilside ei levi igal pool merel. Ja, ja mereside on ehitatud, üles ehitatud ja mereside seadmed, mis on ju merel käijatel teada, mis need on, on üles ehitatud selliselt, et ka kui sinna veepritsmeid ja vesi peale läheb, et siis mereside oleks alati kättesaadav ja olemas ja ei juhtuks seda, et kui nutitelefonile läheb mingi tilk peale ja sa ei saagi abi kutsuda, et siis meresidel selliseid seadmetel selliseid probleeme ei ole.
Kindlasti tuleb öelda, et mereside on just nimelt ka selles mõttes kriitiline side ja kindlasti riigiside, et, et mereside, kõik need tugijaamad on varustatud ekstra generaatoritega, ekstra duubeldatud, lausa tugijaamad on niimoodi veel ehitatud, et kui üks tugijaam ikkagi mingil põhjusel vahelt ära kukub, siis tegelikult on ka ülekatted arhitektuuri mõttes üles ehitatud ja, ja selles mõttes on see. Vähemalt sellist olukorda ei ole Eesti Vabariigi ajal olnud, et meresidet ei ole, kui seda on vaja olnud.
Mereside sai alguse merevalvekeskusest, jah, ma ei ole nüüd kindel, ma arvan, vist pigem vist KGB ajal ka KGB vist pigem meresidega ei tegelenud, eks ole, ta tegeles rohkem nende telefonide, eks ole, jaamade ja nendega me kõik vist teavad seda Viru hotelli, seal neid ülemisi korruseid ja see oli see, eks ole, siis see KGB, KGB maastik. Aga mereside pigem oli eraldi, ma täpselt isegi nii kaugele ei tea, kus see täpselt siis oli. Aga, aga ütleme siis täna on mereside veel nii -öelda analoogtehnoloogia peal. Me teame, et kogu maailm ja sidemaailm on liikunud digitaalsesse ajastusse, aga kuna mereside on rahvusvahelise konventsiooniga ja kõikide riikidega seotud, Siis selle nüüd muutmine, täna räägitakse küll muutmisest digitaalseks, aga see on hetkel perspektiivis tsirka kümme, viisteist, kakskümmend aastat, et millal siis kõik need uued seadmed, uued kokkulepped, et kõik riigid ja kõik merealused ja kõik seadmed tuleb ju siis välja vahetada digitaalsete vastu, et see on siuke pikem protsess ja praegu hinnanguliselt siuke kahekümne aasta perspektiivis.
Enne kui me läheme teiste riigisõideteenuste juurde, siis üks asi, mis tegelikult RIK -i käes oli, aga enam ei ole, on siis riigipilve. Kui nüüd lugeda neid artikleid, mida me ise oleme siin geeniuses kirjutanud, siis jääb kuidagi selline mulje, et tehti uus riigiasutus, tähendab riigi IT -maja, mis siis sai selle riigipilve endale ja teie lihtsalt pidite sellest loobuma. No kuidas see reaalsuses siis välja nägi või? Kas võit, võeti jõuga ära teilt midagi?
Ei võetud jõuga ära, et kui me tegime riigiside kontseptsiooni, siis paralleelselt sellel ajal tehti ka Eesti riigiasutuste arvutitöökohtade ja IT baastaristu, ütleme siis analüüsi või ka nii -öelda kontseptsiooni või visiooni. Ja see plaan, mis nüüd on ära tehtud, ehk meil on olemas RIT täna, mis koondab kokku arvuti, töökohad ja baastaristu, siis täpselt sarnaseid asju on tehtud ka kõigis teistes arenenud ja Euroopa riikides. Näiteks, eks ole, Soomes on RIKS -iga võrreldav Erilis -Värkot, kes tegeleb rohkem sidepoolega ja Valtori on Soomes, kes tegelebki nagu Eestis RIT, ehk siis see on üsna tavapärane. Et päris tihti ei panda sideteemasid ja arvutitöökoha ja IT -teenuseid ei panda nagu kokku, vaid need on täiesti omaette siuksed suured tükid. IT, side ja küber, kui nagu väga jämedalt sellist suurt kolme klotsi nimetada. Ja see, et kuna riigipilve peamine funktsioon on ju aidata serveritest laua all ja luua, luuakappidest serveritest lahti saada. Et minna, liikuda pilve, kuhu kogu maailm liigub, siis oli ka loogiline, et see nagu riigipilv läks pigem siis riigi baastaristu osasse ja see oli nagu ka pigem juba kokkulepe algusest peale.
Ja see oli, see oli selge kokkulepe, et juba eelmise aasta märtsist andsime ametlikult selle RIT -ile üle, aga RIKS on ju jätkuvalt ka veel, pakub andmekeskuse teenuseid ja see majutus, siis riigipeale majutus on siis ja andmekeskusteenus pakub jätkuvalt täna, täna RIKS ja pakub suurele osale, valdavale enamusele osale, pakub täna andmekeskuse teenust. Ja, ja sealhulgas ka riigipilv ja, ja, ja andmekeskuse visioonid ja, ja plaanid on samamoodi täna, täna laual, et aga kuidas, kuidas ka nende arengutega edasi minna.
Ajan nüüd natukene jutu veelgi keerulisemaks, meil siin peaminister räägib tihti küll nii -öelda eraisikutele, et olge valmis selleks, et võivad elektrikatkestused tulla, aga kui te just rääkisite, et, Et riigipilve puhul ka veel andmekeskus on teie käes, et kuidas teie olete selliseks teoreetiliseks olukorraks valmistunud, et kui tuleb elektrikatkestus?
Jah, et, et RIKS -i teenused on riigiside, riigisideteenused eelkõige ja riigisideteenused ja andmekeskus jah, võib öelda, et, et nende sellised turvanõuded on valdavalt ja üldjuhul suuremad kui, kui niisugune erasektori keskmine tase. Sellepärast, et, et kui erasektori fookus ongi eelkõige tagada turuvajadus ja turunõudlus ja me räägime eelkõige ju nagu normaalsel või rahuajal või, või mitte kriisi ajal. Sest et ilmselgelt see oleks ka liiga kulukas ja ebaefektiivne ehitada kõikidele klientidele ja igale poole väga turvalisi lahendusi, et see on nagu paratamatus, ei ole ainult Eestis nii, see on igal pool maailmas nii. Aga tõepoolest, et kui me räägime riigisidest, räägime seda, et merel oleks side, räägime seda, et andmekeskus peab ju toimima igal ajal ja iga kell. Mitte ka siis, kui erasektor näiteks ütleb, et nüüd on force majeure, et me nüüd enam, eks ole, hanged on nii kõrged, et meie tehnik ei mahu kuskilt enam põõsastest läbi, eks, et siis Riigiside ja päästjad ja, ja, ja, ja kõik need, kes elanikele või ettevõtetele appi lähevad, siis ju nendel peab side toimima iga ilmaga.
Ja ka siis, kui ei ole rahuaeg, ehk siis ka riigisidet, siis riigisektoris nimetatakse ka, RIKS -i tegevus nimetatakse ka jätkuvalt tsiviiliks. Kui me nüüd räägime militaarist, siis jah, ka see koostöö, et me teeme koostööd Kaitseväe poolega ja Kaitseministeeriumiga selles osas, et, et, et ka nemad saaksid võimalikult palju ära kasutada ka seda, mida siis riigi nii -öelda tsiviilpool või, või riigiside pool üles ehitab.
Jah, kogu nüüd kogu Euroopa ja tegelikult mitte ainult Euroopa, ka, ka Ameerika ja Aasia on täna siis liikumas üle uue põlvkonna operatiivraadiosidele. Mis tähendab siis seda, et, et tänased operatiivraadioside nii -öelda seadmete ja tehnoloogia tootjad on märku andnud juba mõnda aega tagasi, et see tehnoloogia on vananenud ja, ja vananeb. Räägitakse erinevatest aastatest, noh, tõenäoliselt need aastaarvud pikenevad, aga räägitakse aastast kaks tuhat kolmkümmend, räägitakse kaks tuhat kolmkümmend viis. Aga igal juhul sellise suure teenuse üle -eestilise ülesehituse mõttes on see pigem lühike aeg kui pikk aeg. Ja seetõttu väga paljud kõik riigid Euroopas juba täna mõtlevad selle peale, et kui see on vananenud tehnoloogia, siis kuidas edasi minna. Ja siin on mõned siis sellised eeskäijad ja eestvedajad nagu näiteks Inglismaa, Soome, kes juba on sellele operatiivraadioside uue põlvkonna teenusele üle minemas. Mis tähendab siis seda, et see, see uus lahendus liigub mobiiltelefonide baasile ehk sinnasamasse võrku, kus on täna need kõik eraisikud ja kõik, kes me seda oma mobiiltelefoni kasutame. Siis, siis uus nägemus ja visioon on siis see, et kui tänane vana operatiivraadioside on eelkõige ainult kõneside jaoks ja juba täna päästja, politsei, kiirabi kasutavad seda nii -öelda kommertsandmesidet oma teenusena täna, siis et saada see teenus turvalisemaks, töökindlamaks, vastavalt nendele nõuetele, mis on päästjatel vaja, ehk saada eesõiguseid, eelisõiguseid. Et keegi ei vaataks Facebookis kassi videot kuskil Lõuna -Eestis, vaid sinna päriselt saaks siis päästjad või kiirabi oma sidet teha. Et siis, mis tähendab ka õigusaktide muutusi ja tehnoloogilisi muutusi ja väga selged kokkulepped siis ka telekomioperaatoritega. Et need on jah, nüüd siin lähiaastate olulised arendused, mis on vaja nüüd riigis siin koos Siseministeeriumi ja, ja, ja RIKS -i ja Majandusministeeriumiga ette võtta.
Ei, meil on ikka selles mõttes on selge tööjaotus, et täna Riia pakub, Riia käes on täna ka riigivõrk, näiteks selline, selline teenus ehk siis suur osa ja enamus riigiasutusi on ühendatud riigivõrku. Et kui me oleme väga palju, vist ajakirjanduses on, on räägitud sellest, kui palju ründed on kasvanud Eesti vastu ja mis on tegelikult ka kogu aeg olnud, aga need ründed on ju ka praegu massiivselt kasvanud, et siis kõik need lisakaitsed ja, ja lisa küberturvalisus, see on ka siis see, mis on, on täna Riia käes. Aga seda saab ka ju nimetada, noh, riigisideks, riigivõrk kui riigiside, eks ole, mille, mille, kuskaudu siis kõik meie riigiasutused ühenduses on.
Jah, kuna kokkuvõttes võib öelda, nüüd jah, kui keeruliseks ajada, siis võib öelda, et kõik teenused on oma olemuselt andmeside. Aga jah, et kui ma just nimetasingi, et, et, et telefoni, pigem ütleme siis telefoni andmeside, mobiilandmeside, satelliitandmesidet saab, saab eristada, need ja kui hakata bitte baite lugema, siis kõikides teenustes liiguvad bitid baidid, mida võib öelda andmesideks, eks, aga seetõttu ka see riigiside kontseptsioon, mida, mida riigis on tehtud, siis me oleme suures plaanis ikkagi asutuste vahel. Me saame aru, millest me räägime, et kus on need piirid ja kes millega tegeleb, et aga selle lahtiseletamine kohe niimoodi kiirelt kahe minutiga, ega see ei olegi üldse lihtne tegevus.
Selle süsteemi kaudu saaks ka tegelikult seda teada, aga see, see süsteem ei ehitatud selleks, eelkõige vaid see ehitatud, eelkõige ohuteavituseks. Ja pluss see ohuteavitus võimaldab ka siis saata ohut, ohuteavitus ka välismaale. Ehk kui näiteks me juba teame, et on see Inglismaal või Ameerikas kuskil on, on tekkinud mingi oht riigis ja meil on Eesti puhkajad, turistid või kes iganes seal parasjagu satuvad olema, siis on nüüd ka võimalus saata Eestis olevate telekomioperaatorite klientidele see ohuteavitus ka sinna välismaale.
Ehk siis kui keegi on puhkusereisil, on nii -öelda roominguga, on selles välisriigi võrgus, sellest hoolimata ta saab selle sõnumi või tähendab mitte siis sellest hoolimata, vaid sellest tulenevalt ta saabki selle sõnumi kätte, et nüüd kuskil midagi tema ümbruses toimus ja juhtus.
Ütleme siis jah, et välismaal see ei ole asukohapõhine, välismaal on see riigipõhine, aga, aga jah, et nüüd on jälle ka lisatööriist võimalus teavitada välismaal olevaid kliente selle SMS -i kaudu ja selle võimalus on ka saada, SMS -ile on see suur väärtus, et on võimalus ka sealt ju tagasisidet saada, tagasisidet kirjutada sinnasama SMS -ile vastates. Mis iganes, kui on ka vajadus kuidagi reageerida või, või kui on ka konkreetne küsimus seal, eks ole, riigi poolt, et, et saada aru, eks ole, kas keegi vajab abi, ei vaja abi, et seal see on oma, omamoodi suhtluskanal.
Satelliitside on siis oma olemuselt, me räägime tagavarasidest, et juhul kui juhtub just nimelt, eks ole, maiste, maapealsete infrastruktuuridega midagi sellist, need kaablid on siis kas kopamees läbi tõmmanud või juba, eks ole, me räägime mingisugune terroriakt juba. Et siis me mõtleme täna väga selgelt selle peale ja peame plaani, et vähemalt nüüd need kriitilised teenused, mis on riigil, et nad oleksid siis riigipoolse satelliitsidega kaetud. Mis iganes võib juhtuda, me juba näeme lausa, mis Läänemerel toimub, me näeme, kus juba võib ka meie välisühendusi juba kahjustada keegi pigem idanaaber, et siis alternatiivside on täna pigem satelliitside. Ja satelliitside jaguneb täna siis RIKS -i toimetamiste vaates kolmeks. Me räägime täna satelliitkõneside, selleks on niisugused kõnesideterminalid ekstra, mis on tegelikult riigis olnud juba ammu, sest et pikemat aega, juba aastaid on olnud see, siis me räägime satelliitandmesidest. See on nüüd see nii -öelda näiteks Starlink, eks ole, mis on nüüd Ukrainas väga tugeval kasutusel, aga lisaks Starlinkile on turule tulemas Inglismaalt, Euroopast on tulemas uusi tegijaid, need lähiaastatel tuleb siia päris palju konkurente juurde ja see Starlingi näide on siis jah see, et tal on suhteliselt juba väga soodne hind ja suured kiirused. See klassikaline vana satelliitide oli siis see, mis nüüd aeglasemad kiirused, aga ta on teistpidi turvalisem, eks ole, nad on kõrgemal, kaugemal, seal üleval kosmoses. Need, me kaalume kõiki erinevaid variante, kindlasti sellise oma, oma jätkusuutlikkuse poolest või sellise turvalisuse poolest. Starlingi miinus on see, eks ole, et see sõltub ühest mehest, kes võib üks hetk öelda, et ei, ma täile täna ei anna või ma keeran hoopis oma, oma seal üleval satelliidi teise kohta, eks. Et, et riik ei saa arvestada nagu, nagu ehitada oma süsteem üles ainult sellisele taolisele. Et seetõttu me peame kaaluma kõike erinevaid variante ja seda me täna pilootprojektiga, mis me oleme käivitanud, me juba teeme. Ja me kindlasti juba ühendame lähiajal sellised, juba on ühendatud kriitilised teenused ära ja laiendame seda. Et eesmärk on seda ka kakskümmend kolm laiendada ehk, ehk kõik meie suuremad võtmeteemad, oleks, suuremad teenused oleksid siis tagavarasidega kaetud, kuni, kui me räägime nüüd pikast tulevikust ja kaugemast tulevikust, siis tõesti, et ka ideaalis võiks jõuda ka juba sinna ettevõtluse ja elanikkonnani, et ka meie, meie enda need mobiiltugimastid oleksid siis tagavarasidena juba satelliitsidena kaetud. Aga, aga see kõik jälle nõuab rohkem raha, rohkem investeeringuid ja nõuab ka nagu rohkemat läbimõtlemist. Ja satelliitide kolmanda tükina tooksin ka veel välja Euroopa Liidu initsiatiivi on siis selline teenus nagu PRS teenus, mis siis maakeeli tähendab turvalist positsioneerimise aja sünkroteenust. Ehk siis näide, see Vanta lennuväljal Soomes lennuk ei saanud maanduda, kuna GPS oli häiritud, siis, siis Euroopa Liit tahabki teha oma, oma turvalist positsioneerimise teenust Galileo satelliitide baasil, et see oleks häirekindel ja häkkimise kindel. Noh, raadiosides, eks ole, sada protsenti kindlust ei garanteeri kunagi keegi, aga ikkagi üheksakümmend üheksa protsenti häirekindlust on, on võimalik saavutada. Ja, ja see on veel siis selline veel kolmas teenuse liik, millega ka, mille RIKS, mille arendus ka tegeleb.
Aga eesmärk on see, et kõik olulised Eesti riigiasutused oleksid selle satelliitside baasil ehitatud alternatiivsidega üheks hetkeks kaetud siis.
Kvantside on siis ka nüüd taas Euroopa Komisjoni initsiatiiv ja tänaseks on käivitatud kvantside projekt Euroopas, see on avalik info. Kvantside kui sellist nagu ei ole sertifitseeritud, ei toimi kui lõpliku teenusena. Ta on pigem seni olnud ja on jätkuvalt osaliselt laboris ja testimistel, aga selle projektiga ja just nimelt ta on rohkem siis siiamaani olnud innovatsiooniprojekt, millega on ühinenud kõik kakskümmend seitse Euroopa Liidu riiki, sealhulgas Eesti. Et aga see visioon, kvantside visioon on siis see, et varem või hiljem enamus usuvad, et kvantarvutid tulevad, mis tähendab seda, et kui kvantarvuti tuleb, siis, siis tänane krüptograafia võib jääda nõrgaks. Mis tähendab seda, et tuleviku küberturvalisuse teema, kuidas me siis sellesse, sellesse nimetusse kvantside, et, et kuidas me ka siis tulevikus turvaliselt omavahel suhtleme, näiteks nii riigiasutused või ka Euroopa Liidu riigiasutused. Ja see visioon siis on see, et võib -olla tulevikus, kui see kvantside projekt nüüd õnnestub, ega seda ka täna lõpuni ei tea. Kui see õnnestub, siis tulevik võib tähendada seda, et meie suhtlus käib selles kvantside võrgus, mis on siis Euroopa Liidus ühendatud ja võib täna öelda, et ta suures plaanis jääb optikavõrgu peale, aga sinna optikavõrgu sisse siis tuleb, ütleme, selline lisakvant, kvantside kiht.
Üks asi, mis on veel avalik info, aga mille kohta kahjuks väga palju seda infot ei leia siiski, sellise ühendi nagu sektra ja siis RIK -i vahel on mingine seos ja, ja nii palju nagu digiproost näiteks loen ühe pealkirja ette, et sadade riigiametnike telefonides voolab salajane sektra, mida kontrollib nähtamatu keegi. Taaskord tulles tagasi nende avalikult kättesaadava info juurde riigihangetest on näha, et RIKS sellega tegeleb, aga selle kohta nagu keegi väga midagi teha ei rääkinud. Mis asi see siis on? Täna on ainulaadne võimalus, saate kõik südamelt ära rääkida.
Ja kindlasti saan rääkida kõike südamelt, mis on avalik info, noh, mida sellega saab kõige rohkem seostada, seda saab seostada kõige rohkem turvalise mobiiliga saab seostada seda, seda teemat. Ja nii nagu igal riigil on teatud ametnikel, alates peaministrist ja ministrist on vaja teha turvalisi kõnesid. Ajakirjandused on ju päris mitmeid asju välja jooksnud, kui, kui kõned ei ole turvalised, siis valdavalt neid ei lekitata, neid lihtsalt korjatakse, aga siis kui lekitatakse, noh, lihtsalt siis tuleb see kõik rohkem päevavalgele. Aga see, et, et need kõned, mis peaksid jääma päriselt ainult selle kahe või kolme või nelja isiku vahele, siis selleks on vaja teha turvalisi kõnesid. Ja need tavakõned, tavalised mobiilkõned, mis, mis täna tehakse siis proffide jaoks, need on lihtsad kõned, need on lihtsasti pealtkuulatavad, lihtsasti äravõetavad. Aga, aga just nimelt, et, et see, mida siis nii -öelda kommertstera, telekomioperaatorite riiulilt ei saa täna osta, siis turvaline lauatelefon või turvaline mobiiltelefon, siis see on see, millega RIKS tegeleb ja tegeleb selleks, et tagada, tagada kõne turvalisus.
Suured tänud selle väga põhjaliku ülevaate eest, mis, mis selline nii -öelda kohati salajane ja, ja tundmatu riigiasutus nagu Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus on. Kriitilise intsidendi saates oli külas RIKS -i juhataja Sven Heil, mina olin saatejuht Ronald Liive ja ma tänan teid kõiki kuulamast, kindlasti otsige meid üles Apple Podcasti äppist, Spotifyst ja kõikjalt mujalt, kus te podcaste kuulata saate. Ja leidke meid ülesse ka Instagramist at kriitiline intsident. Suured tänud, nagu öeldud, ja mina kohtun teiega uuel nädalal.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]