Ei, meil on ikka selles mõttes on selge tööjaotus, et täna Riia pakub, Riia käes on täna ka riigivõrk, näiteks selline, selline teenus ehk siis suur osa ja enamus riigiasutusi on ühendatud riigivõrku. Et kui me oleme väga palju, vist ajakirjanduses on, on räägitud sellest, kui palju ründed on kasvanud Eesti vastu ja mis on tegelikult ka kogu aeg olnud, aga need ründed on ju ka praegu massiivselt kasvanud, et siis kõik need lisakaitsed ja, ja lisa küberturvalisus, see on ka siis see, mis on, on täna Riia käes. Aga seda saab ka ju nimetada, noh, riigisideks, riigivõrk kui riigiside, eks ole, mille, mille, kuskaudu siis kõik meie riigiasutused ühenduses on.
Satelliitside on siis oma olemuselt, me räägime tagavarasidest, et juhul kui juhtub just nimelt, eks ole, maiste, maapealsete infrastruktuuridega midagi sellist, need kaablid on siis kas kopamees läbi tõmmanud või juba, eks ole, me räägime mingisugune terroriakt juba. Et siis me mõtleme täna väga selgelt selle peale ja peame plaani, et vähemalt nüüd need kriitilised teenused, mis on riigil, et nad oleksid siis riigipoolse satelliitsidega kaetud. Mis iganes võib juhtuda, me juba näeme lausa, mis Läänemerel toimub, me näeme, kus juba võib ka meie välisühendusi juba kahjustada keegi pigem idanaaber, et siis alternatiivside on täna pigem satelliitside. Ja satelliitside jaguneb täna siis RIKS -i toimetamiste vaates kolmeks. Me räägime täna satelliitkõneside, selleks on niisugused kõnesideterminalid ekstra, mis on tegelikult riigis olnud juba ammu, sest et pikemat aega, juba aastaid on olnud see, siis me räägime satelliitandmesidest. See on nüüd see nii -öelda näiteks Starlink, eks ole, mis on nüüd Ukrainas väga tugeval kasutusel, aga lisaks Starlinkile on turule tulemas Inglismaalt, Euroopast on tulemas uusi tegijaid, need lähiaastatel tuleb siia päris palju konkurente juurde ja see Starlingi näide on siis jah see, et tal on suhteliselt juba väga soodne hind ja suured kiirused. See klassikaline vana satelliitide oli siis see, mis nüüd aeglasemad kiirused, aga ta on teistpidi turvalisem, eks ole, nad on kõrgemal, kaugemal, seal üleval kosmoses. Need, me kaalume kõiki erinevaid variante, kindlasti sellise oma, oma jätkusuutlikkuse poolest või sellise turvalisuse poolest. Starlingi miinus on see, eks ole, et see sõltub ühest mehest, kes võib üks hetk öelda, et ei, ma täile täna ei anna või ma keeran hoopis oma, oma seal üleval satelliidi teise kohta, eks. Et, et riik ei saa arvestada nagu, nagu ehitada oma süsteem üles ainult sellisele taolisele. Et seetõttu me peame kaaluma kõike erinevaid variante ja seda me täna pilootprojektiga, mis me oleme käivitanud, me juba teeme. Ja me kindlasti juba ühendame lähiajal sellised, juba on ühendatud kriitilised teenused ära ja laiendame seda. Et eesmärk on seda ka kakskümmend kolm laiendada ehk, ehk kõik meie suuremad võtmeteemad, oleks, suuremad teenused oleksid siis tagavarasidega kaetud, kuni, kui me räägime nüüd pikast tulevikust ja kaugemast tulevikust, siis tõesti, et ka ideaalis võiks jõuda ka juba sinna ettevõtluse ja elanikkonnani, et ka meie, meie enda need mobiiltugimastid oleksid siis tagavarasidena juba satelliitsidena kaetud. Aga, aga see kõik jälle nõuab rohkem raha, rohkem investeeringuid ja nõuab ka nagu rohkemat läbimõtlemist. Ja satelliitide kolmanda tükina tooksin ka veel välja Euroopa Liidu initsiatiivi on siis selline teenus nagu PRS teenus, mis siis maakeeli tähendab turvalist positsioneerimise aja sünkroteenust. Ehk siis näide, see Vanta lennuväljal Soomes lennuk ei saanud maanduda, kuna GPS oli häiritud, siis, siis Euroopa Liit tahabki teha oma, oma turvalist positsioneerimise teenust Galileo satelliitide baasil, et see oleks häirekindel ja häkkimise kindel. Noh, raadiosides, eks ole, sada protsenti kindlust ei garanteeri kunagi keegi, aga ikkagi üheksakümmend üheksa protsenti häirekindlust on, on võimalik saavutada. Ja, ja see on veel siis selline veel kolmas teenuse liik, millega ka, mille RIKS, mille arendus ka tegeleb.
Kvantside on siis ka nüüd taas Euroopa Komisjoni initsiatiiv ja tänaseks on käivitatud kvantside projekt Euroopas, see on avalik info. Kvantside kui sellist nagu ei ole sertifitseeritud, ei toimi kui lõpliku teenusena. Ta on pigem seni olnud ja on jätkuvalt osaliselt laboris ja testimistel, aga selle projektiga ja just nimelt ta on rohkem siis siiamaani olnud innovatsiooniprojekt, millega on ühinenud kõik kakskümmend seitse Euroopa Liidu riiki, sealhulgas Eesti. Et aga see visioon, kvantside visioon on siis see, et varem või hiljem enamus usuvad, et kvantarvutid tulevad, mis tähendab seda, et kui kvantarvuti tuleb, siis, siis tänane krüptograafia võib jääda nõrgaks. Mis tähendab seda, et tuleviku küberturvalisuse teema, kuidas me siis sellesse, sellesse nimetusse kvantside, et, et kuidas me ka siis tulevikus turvaliselt omavahel suhtleme, näiteks nii riigiasutused või ka Euroopa Liidu riigiasutused. Ja see visioon siis on see, et võib -olla tulevikus, kui see kvantside projekt nüüd õnnestub, ega seda ka täna lõpuni ei tea. Kui see õnnestub, siis tulevik võib tähendada seda, et meie suhtlus käib selles kvantside võrgus, mis on siis Euroopa Liidus ühendatud ja võib täna öelda, et ta suures plaanis jääb optikavõrgu peale, aga sinna optikavõrgu sisse siis tuleb, ütleme, selline lisakvant, kvantside kiht.
Ja kindlasti saan rääkida kõike südamelt, mis on avalik info, noh, mida sellega saab kõige rohkem seostada, seda saab seostada kõige rohkem turvalise mobiiliga saab seostada seda, seda teemat. Ja nii nagu igal riigil on teatud ametnikel, alates peaministrist ja ministrist on vaja teha turvalisi kõnesid. Ajakirjandused on ju päris mitmeid asju välja jooksnud, kui, kui kõned ei ole turvalised, siis valdavalt neid ei lekitata, neid lihtsalt korjatakse, aga siis kui lekitatakse, noh, lihtsalt siis tuleb see kõik rohkem päevavalgele. Aga see, et, et need kõned, mis peaksid jääma päriselt ainult selle kahe või kolme või nelja isiku vahele, siis selleks on vaja teha turvalisi kõnesid. Ja need tavakõned, tavalised mobiilkõned, mis, mis täna tehakse siis proffide jaoks, need on lihtsad kõned, need on lihtsasti pealtkuulatavad, lihtsasti äravõetavad. Aga, aga just nimelt, et, et see, mida siis nii -öelda kommertstera, telekomioperaatorite riiulilt ei saa täna osta, siis turvaline lauatelefon või turvaline mobiiltelefon, siis see on see, millega RIKS tegeleb ja tegeleb selleks, et tagada, tagada kõne turvalisus.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]