Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere tulemast, head kriitilise intsidendi kuulajad, taaskord oleme kätte jõudnud reedesesse päeva ja olete oma taskuhäälingute äppidest leidnud üles maailma kõige parema podcasti, mis räägib Eesti e -riigi telgitagustest. Ja täna me võtame teemaks sellise asja nagu tööjõud ja konkreetsemalt siis IT -tööjõud avalikus sektoris. Mina olen saatejuht Roland Liive ja olen palunud siia külaliseks Kärp Kinnase SMIT -ist, ametinimetuseks, ametinimetuseks on inimeste ja kultuurivaldkonna juht, tere.
Ja TEHIK -u esindaja on meil Tanel Tera, e -teenuste juht, tere.
Enne kui me alustame sellest, et kuidas, kuidas me saame iduettevõtetest kõik need helged pead avalikus sektoris IT -d tegema, siis ma küsin sellest, et kuidas teie nii -öelda teekond avalikus sektoris välja nägi, kuidas teie jõudsite sinna, kus te täna olete?
Tegelikult, kui ma vaatan nüüd kaugesse minevikku, siis minu esimene töökoht oli avalikus sektoris. Ma alustasin oma teekonda presidendi kantseleis ja peale pikka pausi olen nüüd seal tagasi ja suurima rõõmuga. Minu jaoks see ei olegi niivõrd oluline, et see on avalik sektor, vaid pigem, et see on tehnoloogia valdkond, kus ma varem ei ole töötanud ja see on minu jaoks põnev.
Mina alustasin ka kunagi avalikus sektoris ammu -ammu Maksu -Tolliametis ja enamus aja olengi veetnud siis avalikus sektoris, vahepeal käisin erasektoris, aga nüüd olen siis tagasi TEHIK -us ja ega sama, et tehnoloogia valdkond, et on see avalik, on see era, et ma ei näe tegelikult oma kogemuse pealt väga suurt vahet, et see kogemus, mis mul oli, aga noh, võib -olla siin idude puhul on jah, natuke teistmoodi.
Aga kuidas siis, Tanel, teil see erasektorist avaliku tagasitulek oli? Oligi lihtsalt see, et kuna te olite juba avalikus olnud, te teadsite kõik, mis see on, millised need hüved on, mida sealt on oodata võrreldes siis näiteks idu, iduettevõtlusega?
Toonane Tehiku direktor kutsus. Need kutsus vestlema, käisin vestlemas, kõik tundus, et sobib, väärtused, kõik asjad sobisid ja mulle meeldib see, mis Tehik teeb ja nii ma sattusin tagasi. Et otseselt ei, ei kandideerinud.
Okei. Kuidas te üldiselt ootate, kas te ootate inimesi või te nii -öelda lähete koputate igal pool ukse taga ja ütlete, et nii, palun, tulge meile tööle, meil on nagu hädasti vaja inimesi.
Ma arvan, et see on nii ja teisiti, et me peamegi lähenema mitmel moel IT -sektoris värbamisele, et me teeme nii sihtotsingut, me, meie inimesed käivad kõrvad kikis, kuulavad, kus keegi parasjagu on huvi näidanud üles. Et tulla SMIT -i või otsida mõnda uut põnevat tööd, aga samuti meil on kodulehel üleval ka kuulutused, meil on erinevates värbamisportaalides kuulutused üleval, et mitmel moel leiab meie juurde tee.
Meil on sama, et kuulutused, traditsiooniline viis, aga noh, on ka nii -öelda uksele koputamisi, et keegi teab kedagi, kes võiks olla huvitatud, et siis käime ja koputame uksele, uurime, et äkki oleks huvitatud meiega liituma.
IT -sektoris tegelikult mulle tundub kõige mõjusam värbamine on läbi tuttavate soovituste. Seda me kasutame ka oma organisatsioonis, kus läbi soovituste on, on võimalik siis tulla konkurssidele.
Kas need vastused, noh täna te olete teie SMITi ja TEHIK -u esindajad, kas nii -öelda laia pintsliga maalides saab neid laiendada kõigile riiklikele IT -majadele?
Ma usun küll jah, et kõik IT -majad teevad nii sihtotsinguid, teevad avalikke värbamisi, kasutavad soovitamist ja tuttavate kaudu otsimist.
Ja palju teil hetkel selliseid vabu töökohti on, kus te nagu hädasti just arendajaid näiteks oodate?
No meil on kodulehel üleval üheksa töökuulutust hetkel, nendest kaheksa on arendajad, nii et meie enamus otsinguid ongi arendajate otsinguid. Seal taustal on veel tegemisel mitu värbamisprojekti ja kui ka tulevikku vaadata, et, et meil on plaanis juurde otsida ka rahvastikuregistri tiim inimesi, identiteediteenuste tiimidesse inimesi. Seal on nii arendajaid, kui on analüütikuid, aga otsime ka projektijuhte, projektijuhtimise kompetentsi, et väga erinevaid asju, aga põhiliselt siiski arendajaid.
Meie arendajaid ei otsi, sest meil ei ole arendajaid majas, et meil on täna natuke üle kahekümne inimesi otsime, kakskümmend viis, kui ma ei eksi. Aga need rollid meil on jah, pigem projektijuhid, tooteomanikud, adminnid, see pool, arendajaid meie ei otsi, kuna meil iseendal majas ees arendajaid pole.
Nii, siis Tanel, teiega me vestluse lõpetame, ei, ma tahtsin tegelikult arendajate kohta küsida seda, et milliseid neid arendajaid otsite, kas see on nii -öelda universaalne, ma ütlengi, et on arendaja või teil on väga spetsiifiliseks lähete, et me no vot just see on see programmeerimiskeel, mida ta nagu peaks kindlasti teadma?
Ja põhiliselt me otsime Java arendajaid, aga tegelikult on meil võimalik väga erinevaid keeli kasutada, et on nii Pythoni, .NETi arendajaid, et tegelikult kui me värbamisest räägime, tegelikult me alustame sellest, et see inimene oma olemuselt on SMITikas ehk siis ta peab SMITi väärtustega sobima ja siis me edasi vaatame tema kompetentse. Ja arendajate puhul me otsime mõlemaid, nii täitsa algajaid kui, kui ka eksperte, et me oleme valmis koolitama, andma esialgu väiksemaid väljakutseid ja lubama neil areneda organisatsiooni sees, et meil on ka SMITis päris palju selliseid sisemisi liikumisi, kus inimesed tulevadki kas näiteks tehnikuks või klienditukke ja sealt edasi. Juba leiavad selle sisemise arengutee, kus nad kasvavad ise, kasvatavad oma kompetentse ja sellega siis aitavad kaasa meie organisatsiooni tulemusi saavutada.
Mis see SMIT -ikaks olemine tähendab? Kas see tähendab seda, et olgem ausad, avalikus sektoris töötamine nagu sellistes IT -majades, nagu te olete, ma kujutan ette, et see taustakontroll on üks kõige olulisemaid komponente seal?
Taustakontroll on üks osa meie värbamisprotsessist, et loomulikult me tahame, et tundlike siseturvalisuse süsteemidega töötavad inimesed, kes on nii -öelda puhta taustaga, eetilised, keda me saame usaldada ja mitte ainult see, vaid meil on ka eesti keele oskus oluline.
Kas Eesti kodakondsus, nii -öelda sünnijärgne kodakondsus?
Üldiselt me välismaalasi ei värba ja see tuleneb paljuski riigisaladuse nõuetest, aga ma ennekõike pean silmas ka neid väärtusi, mis meil organisatsioonis on, et me mõtleme avatult, me hoolime iseendast, me hoolime teistest ja, ja võib -olla ka see töö tähendus peab olema sellele inimesele oluline, et kui me ütleme, et meie päästame Elusid IT -ga, siis meie kliendiks on ju päästjad ja politseinikud, et nagu meile on öeldud, et me oleme üks, üks, kahe, üks, üks, kaks, eks ju, et see peab inimesele korda minema, see, mida ta teeb, et ta noh, et ta lihtsalt ei tooda omanikule kasumit, vaid ta parandab ühiskonna heaolu.
Ja siis TEHIK samuti tervishoiu valdkonnas?
No meil on tegelikult, valdkondi veel on suur, noh, meil on sotsiaalkaitse valdkond, tervise valdkond ja ka töövaldkond, ehk siis et sotsiaalministeeriumi haldusalas valdkonnad on väga suured ja läbi selle on võimalik ka mõjutada pea kõikide Eesti inimeste elusid. Et nagu mulle meeldib, meeldib öelda, et meie teenuseid kasutatakse sünnist surmani. Et inimene sünnib, on sotsiaalkaitse valdkonnas, tervise valdkonnas, vahepeal käib tööl, on töövaldkonnas, muud sotsiaalteenused, kõik, mis vahepeal vaja on ja lõpuks siis pensionid ja ka surm e -teenusena.
Tulles selle tausta juurde korraks tagasi, kas te oskate välja öelda seda, et Et et nii -öelda vähendada seda ebameeldivustunnet kandideerimisprotsessis, et kas oskate väljendada seda, kui inimesel on kümme seda kiiruskaamera rikkumist, kas see tähendab seda, et SMIT -i TEHIK -us seda lasja pole või seal nagu veel no enam -vähem, aga kui sa nüüd tööle tuled ja siis saad veel, et siis noh, lähed juba ära ka.
Teate, ma usun isegi, et politseinikel on mõnikord liiklustrahve, et see ei välista, et nad politseinikena töötada ei võiks, et loomulikult mingeid kergemaid rikkumisi võib elus ette tulla ja see ei välista tingimata töötamist SMITis.
Aga lõppkokkuvõttes see otsustushetk, et kui sellel inimesel on vaja riigisaladuse luba, siis see ei ole teie teha, vaid see on KAPO teha ja siis oskab nagu KAPO öelda, et kas selle inimese taust on puhas, aga te olete inimesed nii -öelda eelnevalt tööle võtnud, ta on teil juba töötanud
ja siis te hakkate... PPA jah ja riigisaladuse puhul juba teised ametnikud.
Et jah, ühesõnaga teie ei oska nagu ette öelda siis, et inimesele, et et sa küll kandideerisid, aga aga noh, su taust on natukene nüüd selline kehv.
No ma kandidaadile soovitaksin mõelda, kas tal on poliitilisi suhteid ebasõbralike riikidega, see võib olla üks argument, aga sellised liiklustrahvid ei ole väga suur mõjutaja tööle kandideerimisel.
Ja praegusel ajal ma kujutan ette, et reisimist Venemaale, Valgevenesse, et sellist asja ei saa olla.
Okei, tuleme tagasi natukene nende töökuulutuste juurde, et kui kaua keskmiselt üks SMITi ja TEHIK -i töökuulutus üleval on, on teil sellist statistikat peast võtta?
Päris niiviisi ei oska öelda, sellepärast et need on ka väga -väga erinevad, et mõnele positsioonile on võimalik väga kiiresti värvata ja mõnele läheb väga palju aega, mõni, mõni otsing võib võtta pool aastat või rohkemgi. Et see sõltub päris palju sellest töö sisust, mis seal taga on. Ja mida kõrgema kompetentsiga, mida spetsiifilisem ametikoht, seda keerulisem on seda leida, et kiiresti täituvad meil ka näiteks tehnikud, klienditoe ametikohad. Arendajate puhul me leiame kiiresti juuniorarendajaid, küll aga mida kõrgem kompetents, seda kauem see töökuulutus üleval püsib.
Millega te neid inimesi meelitate endale tööle tulema? Sest olgem ausad, idusektor suudab palka rohkem maksta kui teie.
Ja ega ega me palgas ei saa tegelikult maha jääda, et meie siht on ikkagi maksta konkurentsivõimelist palka ja küll ma pean tunnistama, et eelmisel aastal erasektor vedas palgarallit päris kõvasti ees ja see Eestis ega meid tugevalt mõjutas.
Kas te saate siin müüdi siis murda, et tõesti iduettevõttes juuniori arendaja saab rohkem palka kui avaliku sektori juuniori arendaja?
Ma päris täpselt nende palkasid ei tea, aga ma arvan, et meie palgad on täiesti korralikud ja täiesti konkurentsivõimelised. Pigem ma arvangi, et need inimesed, kes meil töötavad, on lisaks palgale, mis on hügieenitase, neile loevad just nimelt see töö tähendus, et milleks nad oma tarkvara arendavad, et mida see juurde loob ühiskonnale, kas ta loob probleeme või ta loob Heaolu ja aitab, aitab inimestel paremini toime tulla oma elus. Ja, ja teine asi on see töökeskkond, et mida me oma kandidaatidelt sageli kuuleme, et ei pakuta paindlikkust ja see on meid üllatav, sest et sellest räägitakse ju hästi palju, eriti tehnoloogiasektoris. Aga kui meile kandidaadid tulevad, siis nad on üsna üllatunud, et meil on töökorraldus üsna paindlik, meil on otsustamine viidud tiimide tasandile ja me ei kehtesta reegleid, et kas sa pead töötama kolm päeva kontoris või kuskil mujal, et meil on hästi vajaduspõhine ja tegelikult see iseloomustab kogu meie töökultuuri. Et inimene, kes meil töötab, peab olema valmis võtma vastutust ja meie anname talle siis vabaduse toimetada nendes raamides, et ja mulle tundub, et need inimesed, kes meile kandideerivad, neid see kõnetab. Avaliku sektori võimalused või, või selline, jah, ütleme võimalused ja, ja vaade ka kompetentside arendamisele on võib -olla laiem, kui on idusektoris, kus tahetakse kiiresti saavutada suure tempoga lühikese rahasüsti najal tulemust. Et kindlasti on see arenguvõimalus see, mida meie enda inimesed on välja toonud. Ja kolmas asi on stabiilsus. Stabiilsus on see, mida avalik sektor idufirmadest ehk suudab tänases majanduslikus olukorras ka mõnevõrra rohkem pakkuda.
Ma kujutan ette, et tänapäeval on ka kõik sellised nii -öelda iduettevõtluses kunagi olnud hüved, mida ma mäletan väga hästi Skype 'i kontori pealt Mustamäelt, kui seal oli saun oli ja siis oli veel mingi ping -pongilaud, et sellised asjad on tänapäeval avalikus
sektoris ka. Meil on laua jalgpallis on palju olulisem. Meil on klassikalised tehnoloogiasektori hüved on meie kontorites reeglina olemas. Me pöörame tähelepanu inimeste füüsilisele tervisele, tervise hoidmisele, säilitamisele. Meil on massaažitoolid ja, ja lisaks on veel ka vaimne tervis see, millele me päris palju tähelepanu pöörame, et meil on igakuiselt vaimse tervise loengud, kus saab osaleda, meil on tööpsühholoogi võimalused. Aga ennekõike, mis minu meelest aitab ennetada neid vaimse tervise probleeme, on, on juhtimiskvaliteet ja see on see, milles me tahame olla väga head ja ma arvan, et see võiks olla ka üks SMIT -i konkurentsieelis.
Ja olles Instagramist TEHIK -u jälge, siis ma näen, et teil on ka nagu huvitavaid üritusi pidevalt toimub. Ja ma siis ka mainin ära, et ka kriitiline intsident on Instagramist leitav, nii et tänase salvestuse pilte, kohe hakkan klõpsima ja sealt võite ka üles leida, head kuulajad.
Jaa, meil on see, et me kolisime eelmise aasta alguses uude kontorisse ja meil on samamoodi kõik need hüved on olemas, nii lauatennis, lauajalg, pall, massaažitool, kõik, Kõik see on ka meil olemas, et samamoodi pöörame suurt tähelepanu sellele oma töökeskkonnale, et inimestel oleks, kui nad käivad kontoris, oleks neil seal mugav ja hea olla. Ja ega meiegi, me ei nõua, et inimesed käiksid kolm -neli -viis päeva kontoris, et me pakume ka seda paindlikkust, et inimene saab tööd teha praktiliselt öeldes kust iganes. Et aga...
Teatud klauslitega. Teatud
klauslit, ma ütlesingi praktiliselt, et noh, peaaegu kust iganes, et on muidugi riigid, kuhu ei tohi minna kaugtööle, aga inimesed on olnud meil ka nii -öelda kuskil Euroopas välismaal tööl, teevad kaugtööd.
Ja kui ka see inimene peab kokku puutuma riigisaladusega,
ei saa igal juhul. Muidugi omad tingimused, selle töötlemiseks on omad reeglid, aga jah, see paindlikkus on väga tegelikult suur märksõna, mis on ka meil vestlustel välja tulnud, et Et tuleb üllatusena osadele nii -öelda kandidaatidele, et ohoh, et ma ei peagi käima iga päev kontoris, et ma ei peagi olema kogu aeg nii -öelda juhi silma all, et see annab ka teatud nii -öelda siis seda vabadust ja vastutust, et kui sa oled kodukontoris, sul on samamoodi asjad on tehtud.
Ma ei saa üle ega ümber sellest nii -öelda elevandist ruumis, ehk siis asi, millega muus nii -öelda avalikus, vabandust, erasektori IT -s kokkupuudet ei ole. Ma julgen öelda, et praktiliselt üldse, võib -olla seda on null koma null null üks protsenti, on selline bürokraatia. Ma kujutan ette, et TEHIK -ut mõjutab see rohkem kui SMIT -i. Et kuidas te, või kuidas te näinud olete seni, et inimesed tulevad, nad on nagu õhinad, on täis, ma saan Eesti riigi jaoks midagi teha, voh, lahe, vinge, hakkab tegema ja siis vaatab, et noh, tahtsin, et oleks kuu või kahega tehtud, aga nüüd juba kolmas aasta jookseb, ikka pole tehtud.
Ega jah, ma avalikus sektoris bürokraatiast ei saa üle ega ümber, küll aga me saame nii -öelda inimeste jaoks seda leevendada, et meil on väga tugev hankemeeskond, kes aitab meil seda nii -öelda bürokraatiat võtab enda kanda hästi palju. Aga jah, on teatud kohad, kus siiski mingid kohustuslikud sammud tuleb läbida ja tuleb nii -öelda ära teha. Aga me püüame seda bürokraatia taset hoida spetsialistide jaoks miinimumis, et nad ei pea tegelema igapäevaselt mingisuguste pabermajanduste ja selliste sammudega, et, et püüame selle viia natuke teise kohta, et nemad saaksid keskenduda oma tööle.
Noh, me peame alati silmas pidama, et see on maksumaksja riigi raha, mida me kasutame, selles mõttes on bürokraatia ja protsessid õigustatud. Jah, küll neid võiks veel lihtsamaks teha, veel kasutajamugavusele mõelda, aga olen ka kuulnud, et need inimesed, kes on töötanud suurkorporatsioonides, ütlevad, et seal on bürokraatia masin sageli isegi suurem, nii et ses mõttes. Ma ei ütleks, et me nüüd ületame bürokraatiaga tohutult selle töötaja kogemuse eelised, et, et see on midagi, mida me, millega me peame arvestama, aga me mõistame, et see on, see on sellepärast, et kõik oleks läbipaistev.
Kas te muidu praegusel hetkel, kus koondamiste laine, no enam -vähem niimoodi on midagi tunda ja näha, et, et on seda. Kas te, kas te näete, et huvi siis SMIT -i ja TEHIK -u töökohtade vastu on suurem kui näiteks aasta tagasi?
Ma tegelikult ütleksin, et aasta tagasi tajusime ka sellist huvitõusu ja seda võib -olla Ukraina konflikti tõttu, mis inimeste sellist meelsust mõjutas. Täna koondamise majandusolukorra tõttu jah, ma ütleksin, et inimesed otsivad rohkem stabiilsust ja nad näevad, et avalik sektor seda täna rohkem ka pakub, nii et mõnevõrra on meil kandidaate rohkem kui võib -olla aegu tagasi.
Ma ütleks, et on teatud ametikohti, kus on näha, et on, huvi on natukene võib -olla suurem, aga et aus vastuseks see, et ma ei tunne, et seda koondamislainet erasektoris nii palju oleks, samal ajal kui siin mõned suured ettevõtted teavitavad, teatavad, et nad hakkavad värbama siin sadade viisi inimesi, et ühest otsast jah, natuke koondatakse, aga teisest otsast siis suured ettevõtted teatavad, et nad hakkavad värbama, et noh, et muidugi see mõjutab meid ka. Aga see stabiilsus, mis siin välja öeldi, et tegelikult see on kandidaatidele oluline ja vaadataksegi ka avaliku sektori poole, et vahepeal olla võib -olla natuke stabiilsemas keskkonnas.
Ja et meie paneme oma eesmärgid pikalt ette paika, et lähtume siseturvalisuse arengukavast ja eesmärkidest, lähtume digiühiskonna arengukavast, et me teame üsna pikalt ette, mis meid, missuguste eesmärkide täitmine meid ees ootab ja tegutseme selle nimel, et me ei pane nii -öelda putkad kinni nädala või kuu ajaga, eks ju.
Olles aastate jooksul teinud väga palju intervjuusid seoses siis nii -öelda ütleme suurelt e -Eestiga ja ehk siis väga paljude avaliku sektori inimestega suheldes ja olles neid nii -öelda hiljem jäänud siis jälgima, kuidas nende käekäik on, siis tihti näen seda või märkan sellist mustrit, et ma ei ütle, et see on SMIT või TEHIK, vaid ma ütlen üleüldse nagu riiklikud IT -majad, töötatakse seal mingi aeg ära ja siis minnakse erasektorisse. Aga see töö, mida nad teevad, on tegelikult ikkagi TEHIK -u või SMIT -i või mõne muu nagu riikliku IT -maja heaks. Kui palju teie tegelikult sellist näete, et ma ei tea, kas nad üritavad siis sellest ikkagi natukene seda bürokraatiat on, te küll ütlesite, et mitte nii palju, aga kas nad nagu üritavad mingisest ahelast nagu välja saada, aga samas olla nagu eraettevõtte alt selle ahelaga natukenegi seotud siis?
Ma üldse niiviisi seda bürokraatiat pilti ei tooks, et meie inimesed ei ole seda nagu nii märkimisväärselt ära maininud. Kui inimesed liiguvad erasektorisse, sealjuures ka nendesse, kes meie partneritena koostööpartneritena meile tööd teevad, et pigem on nad välja toonud selle, et nad on töötanud pikalt avalikus sektoris, tahaks saada erasektori kogemust. Et pigem on toodud see.. Aga siis
nad tegelikult ei saa ju seda päris, päris õiget kogemust.
Noh, võib -olla sellisel moel, et kuidas üks erasektori organisatsioon toimib. Jah, ta töötab nagu sisu poolelt, võib -olla samade protsesside juures, mis SMIT -iski. Aga, aga organisatsioonina ta näeb võib -olla sellist teistsugust poolt.
Ma ei ole tegelikult oma, oma karjääri jooksul vist ka kohanud kedagi, kes ütleks, et ma ei taha avalikus sektoris tööd, et ma jään erasse tagasi või et avalik sektor on niisugune noh, bürokraatiamasin, kus ei taha olla, et seda bürokraatiat ei tasu üle tähtsustada, et pigem on täpselt nii ongi, et inimene tahabki minna, vaadata, kuidas nii -öelda teise poole aeda see muru on, et kas see on sama roheline või, või kuidas seal pool tundub. Ja ega erasektoris noh, need koostööpartnerid, kes meil on, et nemad saavad ka, et on siis sotsiaalkaitse valdkond, töö või tervise valdkond, et erasektoris lihtsalt suuremates ettevõtetes, neil on mingi võimalus öelda, et ma tahaks mõnes muus tiimis töötada, et näha ka seda nii -öelda mingit, mingi muu tiimi dünaamikat, et. Samas majas sees meil on ka liikumine on täitsa okei, et kui sa tahad ühest osakonnast teise või spetsialistist kuskile edasi areneda, et kõik on lubatud, aga et erasektori puhul inimesed tahavad lihtsalt uudishimustada, lähme vaatame, kuidas erasektoris asju tehakse.
Ja võib -olla siin on ka tegelikult olulisemad need tehnoloogilised piirangud, näiteks pilvetehnoloogia kasutamisel on ju, et arendajad mõnikord tunnevad, et nad tahaksid ka seda kogemust saada, mida nad noh, just meie juures töötades ei saa nende piirangute tõttu. Aga ma ütleksin, et avaliku sektori jaoks on pigem väljakutse ennast tehnoloogia valdkonna inimestele nähtavamaks teha, et tavapäraselt üks arendaja ei mõtle sellele, kui ta hakkab töökohta vahetama või tööd otsima, et oh, ma võiks töötada avalikus sektoris, et see ei tule neile esimesena pähe. Ja vot seda me peaksime muutma, et see mõte tuleks talle ka pähe. Et ta esimesena mõtleb võib -olla just erasektoris silmapaistvatele tehnoloogiaettevõtetele. Et siin on meil minu meelest avaliku sektori tehnoloogia valdkonnas suur töö teha veel.
Jaa, aga meil on olnud ka kandidaate, kes on tulnud, et ma tahangi tervise valdkonda panustada või sotsiaalkaitse või töövaldkonda panustada, et neid kuidagi kõnetab see valdkond. Et ikkagi see missioonitunne on see, mis paljusid toob TEHIK -usse ilmselt kas mitte, et, et tahab nii -öelda ühiskonnale tagasi anda oma siis nii -öelda teadmiste näol ja selle panuse näol. Et on viimasel ajal eriti on olnud, et tahaks mingisse kindlasse valdkonda pakkuda, et ju siis on huvi selle valdkonna vastu või on mingi kokkupuude sellega, aga siin tahetakse panustada.
Teie nüüd kuulajatele taas kord reklaami, sellesama podcasti reklaami, mida te praegu kuulate, kriitilise intsidendi ühes osas, mis kannab järjekorranumbrit, ma jään vastuse õlgu, olid külas Riia ja TEHIK -u juhid ja siis me rääkisime poliitikast ja nende selline sõnum oli, poliitikud võiksid oma sõnumites olla natukene selgemad ja mitte nii palju nagu pendeldada kogu aeg nagu siia -sinna. See on nüüd koht, kus ma saan teie käest küsida, kui palju siis selline ükskõik, kes ta on, mis poliitik ta on, mis erakonnas ta on, mida ta välja ütleb, kui ta on siis koalitsioonis, kui palju see nagu igapäevatööd teil mõjutab, kas see on niimoodi, et me oleme nüüd näinud pikalt -pikalt vaeva ja siis lihtsalt ühe lausega pühitakse kõik see ära ja nüüd me peame nullist alustama, midagi täiesti teistsugust tegema?
Ma olen Tartu Ülikoolis magistriõppes tudeng sellisel õppekaval nagu Muutuste juhtimine ühiskonnas ja uurisin just eelmisel kevadel IKT tööjõuturu teemasid avaliku sektori vaatest ja uurisin ühe aspektina ka poliitilise, poliitiliste mõjutust või ütleme poliitilist mõju siis, et kui paljud poliitilised otsused tõmbetuuled mõjutavad. Ja uurisin meie oma inimeste käest, et missugused tegurid on siis olulised ja toodi välja, et tegelikult peetakse oluliseks seda, milliseid asutusi me teenindame, et milline on nende maine, et see on tähtis. Meie siseturvalises valdkonnas teenindame asutusi, kus on usaldus riigis kõige kõrgem. Üheksakümmend seitse protsenti usaldab päästeametit, kaheksakümmend kaheksa protsenti PPA -d, et tänu sellele on ka SMIT -i maine kõrge. Me toodame, teeme arendusi neile asutustele. Aga teisena toodi välja ka, et oluline on mitte nii palju, aga mingil määral on oluline ka ministri või selle partei maine, kus ta töötab, et tasub ka neid reitinguid jälgida, et kas see minister töötab nii -öelda meie kasuks või pigem kahjuks. Ja kolmandana just see sinu mainitud, et milline on riigi kommunikatsioon üleüldse IKT lahenduste vaatest, et kas me investeerime sinna või me pigem ütleme, et me täna investeerime kuskile mujale, et või et meil on mingid muud prioriteedid. Et see annab ka laiemalt sõnumi, kas me peame seda oluliseks, kas me tahame arendusi välja töötada, käimas hoida. Ja teisalt needsamad arengukavadest pandud kõrged eesmärgid. Et me oleme need paika pannud, siis, aga sinna taha investeeringuid ei tule, siis see on nagu natukene läbimõtlemata.
Aga meil on hiljutine näide sotsiaalkaitse valdkonnast, kus just oli seoses nende peretoetustega?
Jaa, et mõjutab küll, et kui nii -öelda võetakse vastu mingisugune otsus, et nüüd oleks vaja mingi uus hüvitis, midagi muuta, midagi teha, et see kindlasti mõjutab meie nii -öelda tööplaane, meie aasta eesmärke, et mida me oleme seadnud ja kui tuleb midagi kuskilt poliitikute poole pealt, Siis see jõuab lõppude lõpuks meie lauale, et küll läbi ministeeriumi, läbi asutuse, konkreetse asutuse, kes siis seda ellu viib, aga et see mõjutab meie igapäeva tegemisi. Aga sellisel juhul ongi see, et tuleb prioriteedid üle vaadata, et kui tööplaan on nii -öelda juba planeeritud, siis me peame vaatama, et mis on siis see, et mille arvelt seda teha tuleb. Et midagi peab ilmselt siis natukene pausile minema, et siis selle uue uue teemaga tegeleda. Aga seal ongi ka see, et noh see nii -öelda siis sõnumi selgus või et see, et kuidas see laiali kommunikeeritakse, et mida tahetakse saavutada, et see on oluline. Aga meile jõuab ta lõpuks läbi ministeeriumi, näiteks läbi sotsiaalkindlustusameti ja siis jõuab see meie lauale, meie asi on ära hinnata, et mis see ajaraam on, mille, mis sinna läheb, mis see aeg on või noh aeg, ressurss pluss raha, et kõik see pool on siis meie asi hinnata, et ja siis tuleb prioriteedid panna, et kui kiiresti vaja teha on, kas midagi tuleb edasi lükata. Ja mõjutab küll. Noh, ja ka see aasta kevadel on valimised, et eks siis näis, et mis, mis meil siin lauale tuleb.
Kas lõpetuseks teie üleskutse kõigile huvitatud osapooltele inimestele, siis avalikus, vabandust, erasektoris võiks olla see, et kui te nüüd kiirelt -kiirelt veel kandideerite, siis teil on võimalus ära näha nagu kaks erinevat valitsust, ehk siis teoreetiliselt võib olla kaks erinevat nagu lähenemist kogu sellisele riigi IT -le laiemalt mõttes?
Ma ei tahaks seda kuidagi valimistega siduda, seda meile kandideerimist, et...
Ja me ju ei tea, milline saab olema uus valitsus, selles mõttes, et kas ta on erinev või ei ole. Me ei oska seda öelda täna.
Aga teil endal selline isiklik kogemus on olemas erinevate valitsuste all töötamisega, et noh, okei, seal on nagu väga palju sellist poleemikat ja sellist nagu, võib -olla väga palju erinevaid tahke ja nurki, aga samas see on ju tegelikult põnev ka ju mõnes mõttes.
Mina arvan, et pigem mõjutab siin valimiseelne periood rohkem, et just rahastuse mõttes, et suures plaanis väga palju muutusi ei ole. Nagu öeldud, et me tegutseme arengukava ajas seatud eesmärkide järgi ja neid väga naljalt ei kõigutata, et jah, võib -olla mingid asjad tõusevad prioriteetsuse järjekorras ettepoole või vajuvad tahapoole. Aga, aga põnevad projektid on ees nagunii, et küsimus on rahastuses.
Jah, ja ka meil on see, et pikad plaanid on suures, suured pikad plaanid on paigas, et kuhu suunas me liigume, mis on meil nii -öelda need järgmised pikad eesmärgid. Et valimiste puhul jah, et kui uus valitsus tuleb, on mingid oma prioriteedid, aga meil on ka noh, vaja nii -öelda pikemad eesmärgid ära täita, et nii uue põlvkonna tervise infosüsteemi puhul näiteks kui ka sotsiaalkaitse valdkonnas, töövaldkonnas, et need ikkagi laias laastus jäävad alles, et põnevaid väljakutseid on nii või naa.
Head kriitilise intsidendi kuulajad, selline saigi meie tänane saade, saates oli külas SMIT -i inimeste ja kultuurivaldkonna juht Kärt Kinnas ja TEHIK -u e -teenuste juht Tanel Tera. Loodetavasti saite te ülevaate sellest, milline võib töö välja kujuneda või välja näha siis avaliku sektori kahes suures IT -majas, TEHIK -us ja SMIT -is. Kui te kandideerite ja teil on kas hea või halb kogemus, te võite ka meile geenius .ee tagasisidet anda ja siis me saame teha järgmise saate, näiteks inimeste enda kogemuse pealt, milline nende protsess siis kandideerimisel välja nägi. Mina olin saatejuht Roland Liive, kindlasti jälgige meid Instagramis, leidke meid üles Apple Podcastist, Spotifyst ja kõikjalt mujalt, kus te oma podcaste kuulate. Tänan kuulamast ja kohtumiseni uuel nädalal!
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]