Tere tulemast, head kriitilise intsidendi kuulajad, taaskord oleme kätte jõudnud reedesesse päeva ja olete oma taskuhäälingute äppidest leidnud üles maailma kõige parema podcasti, mis räägib Eesti e -riigi telgitagustest. Ja täna me võtame teemaks sellise asja nagu tööjõud ja konkreetsemalt siis IT -tööjõud avalikus sektoris. Mina olen saatejuht Roland Liive ja olen palunud siia külaliseks Kärp Kinnase SMIT -ist, ametinimetuseks, ametinimetuseks on inimeste ja kultuurivaldkonna juht, tere.
Enne kui me alustame sellest, et kuidas, kuidas me saame iduettevõtetest kõik need helged pead avalikus sektoris IT -d tegema, siis ma küsin sellest, et kuidas teie nii -öelda teekond avalikus sektoris välja nägi, kuidas teie jõudsite sinna, kus te täna olete?
Tegelikult, kui ma vaatan nüüd kaugesse minevikku, siis minu esimene töökoht oli avalikus sektoris. Ma alustasin oma teekonda presidendi kantseleis ja peale pikka pausi olen nüüd seal tagasi ja suurima rõõmuga. Minu jaoks see ei olegi niivõrd oluline, et see on avalik sektor, vaid pigem, et see on tehnoloogia valdkond, kus ma varem ei ole töötanud ja see on minu jaoks põnev.
Mina alustasin ka kunagi avalikus sektoris ammu -ammu Maksu -Tolliametis ja enamus aja olengi veetnud siis avalikus sektoris, vahepeal käisin erasektoris, aga nüüd olen siis tagasi TEHIK -us ja ega sama, et tehnoloogia valdkond, et on see avalik, on see era, et ma ei näe tegelikult oma kogemuse pealt väga suurt vahet, et see kogemus, mis mul oli, aga noh, võib -olla siin idude puhul on jah, natuke teistmoodi.
Aga kuidas siis, Tanel, teil see erasektorist avaliku tagasitulek oli? Oligi lihtsalt see, et kuna te olite juba avalikus olnud, te teadsite kõik, mis see on, millised need hüved on, mida sealt on oodata võrreldes siis näiteks idu, iduettevõtlusega?
Mis see SMIT -ikaks olemine tähendab? Kas see tähendab seda, et olgem ausad, avalikus sektoris töötamine nagu sellistes IT -majades, nagu te olete, ma kujutan ette, et see taustakontroll on üks kõige olulisemaid komponente seal?
Kas te saate siin müüdi siis murda, et tõesti iduettevõttes juuniori arendaja saab rohkem palka kui avaliku sektori juuniori arendaja?
Ma päris täpselt nende palkasid ei tea, aga ma arvan, et meie palgad on täiesti korralikud ja täiesti konkurentsivõimelised. Pigem ma arvangi, et need inimesed, kes meil töötavad, on lisaks palgale, mis on hügieenitase, neile loevad just nimelt see töö tähendus, et milleks nad oma tarkvara arendavad, et mida see juurde loob ühiskonnale, kas ta loob probleeme või ta loob Heaolu ja aitab, aitab inimestel paremini toime tulla oma elus. Ja, ja teine asi on see töökeskkond, et mida me oma kandidaatidelt sageli kuuleme, et ei pakuta paindlikkust ja see on meid üllatav, sest et sellest räägitakse ju hästi palju, eriti tehnoloogiasektoris. Aga kui meile kandidaadid tulevad, siis nad on üsna üllatunud, et meil on töökorraldus üsna paindlik, meil on otsustamine viidud tiimide tasandile ja me ei kehtesta reegleid, et kas sa pead töötama kolm päeva kontoris või kuskil mujal, et meil on hästi vajaduspõhine ja tegelikult see iseloomustab kogu meie töökultuuri. Et inimene, kes meil töötab, peab olema valmis võtma vastutust ja meie anname talle siis vabaduse toimetada nendes raamides, et ja mulle tundub, et need inimesed, kes meile kandideerivad, neid see kõnetab. Avaliku sektori võimalused või, või selline, jah, ütleme võimalused ja, ja vaade ka kompetentside arendamisele on võib -olla laiem, kui on idusektoris, kus tahetakse kiiresti saavutada suure tempoga lühikese rahasüsti najal tulemust. Et kindlasti on see arenguvõimalus see, mida meie enda inimesed on välja toonud. Ja kolmas asi on stabiilsus. Stabiilsus on see, mida avalik sektor idufirmadest ehk suudab tänases majanduslikus olukorras ka mõnevõrra rohkem pakkuda.
Ma ei saa üle ega ümber sellest nii -öelda elevandist ruumis, ehk siis asi, millega muus nii -öelda avalikus, vabandust, erasektori IT -s kokkupuudet ei ole. Ma julgen öelda, et praktiliselt üldse, võib -olla seda on null koma null null üks protsenti, on selline bürokraatia. Ma kujutan ette, et TEHIK -ut mõjutab see rohkem kui SMIT -i. Et kuidas te, või kuidas te näinud olete seni, et inimesed tulevad, nad on nagu õhinad, on täis, ma saan Eesti riigi jaoks midagi teha, voh, lahe, vinge, hakkab tegema ja siis vaatab, et noh, tahtsin, et oleks kuu või kahega tehtud, aga nüüd juba kolmas aasta jookseb, ikka pole tehtud.
Ega jah, ma avalikus sektoris bürokraatiast ei saa üle ega ümber, küll aga me saame nii -öelda inimeste jaoks seda leevendada, et meil on väga tugev hankemeeskond, kes aitab meil seda nii -öelda bürokraatiat võtab enda kanda hästi palju. Aga jah, on teatud kohad, kus siiski mingid kohustuslikud sammud tuleb läbida ja tuleb nii -öelda ära teha. Aga me püüame seda bürokraatia taset hoida spetsialistide jaoks miinimumis, et nad ei pea tegelema igapäevaselt mingisuguste pabermajanduste ja selliste sammudega, et, et püüame selle viia natuke teise kohta, et nemad saaksid keskenduda oma tööle.
Ma tegelikult ütleksin, et aasta tagasi tajusime ka sellist huvitõusu ja seda võib -olla Ukraina konflikti tõttu, mis inimeste sellist meelsust mõjutas. Täna koondamise majandusolukorra tõttu jah, ma ütleksin, et inimesed otsivad rohkem stabiilsust ja nad näevad, et avalik sektor seda täna rohkem ka pakub, nii et mõnevõrra on meil kandidaate rohkem kui võib -olla aegu tagasi.
Ma ütleks, et on teatud ametikohti, kus on näha, et on, huvi on natukene võib -olla suurem, aga et aus vastuseks see, et ma ei tunne, et seda koondamislainet erasektoris nii palju oleks, samal ajal kui siin mõned suured ettevõtted teavitavad, teatavad, et nad hakkavad värbama siin sadade viisi inimesi, et ühest otsast jah, natuke koondatakse, aga teisest otsast siis suured ettevõtted teatavad, et nad hakkavad värbama, et noh, et muidugi see mõjutab meid ka. Aga see stabiilsus, mis siin välja öeldi, et tegelikult see on kandidaatidele oluline ja vaadataksegi ka avaliku sektori poole, et vahepeal olla võib -olla natuke stabiilsemas keskkonnas.
Olles aastate jooksul teinud väga palju intervjuusid seoses siis nii -öelda ütleme suurelt e -Eestiga ja ehk siis väga paljude avaliku sektori inimestega suheldes ja olles neid nii -öelda hiljem jäänud siis jälgima, kuidas nende käekäik on, siis tihti näen seda või märkan sellist mustrit, et ma ei ütle, et see on SMIT või TEHIK, vaid ma ütlen üleüldse nagu riiklikud IT -majad, töötatakse seal mingi aeg ära ja siis minnakse erasektorisse. Aga see töö, mida nad teevad, on tegelikult ikkagi TEHIK -u või SMIT -i või mõne muu nagu riikliku IT -maja heaks. Kui palju teie tegelikult sellist näete, et ma ei tea, kas nad üritavad siis sellest ikkagi natukene seda bürokraatiat on, te küll ütlesite, et mitte nii palju, aga kas nad nagu üritavad mingisest ahelast nagu välja saada, aga samas olla nagu eraettevõtte alt selle ahelaga natukenegi seotud siis?
Ma üldse niiviisi seda bürokraatiat pilti ei tooks, et meie inimesed ei ole seda nagu nii märkimisväärselt ära maininud. Kui inimesed liiguvad erasektorisse, sealjuures ka nendesse, kes meie partneritena koostööpartneritena meile tööd teevad, et pigem on nad välja toonud selle, et nad on töötanud pikalt avalikus sektoris, tahaks saada erasektori kogemust. Et pigem on toodud see.. Aga siis
Ma ei ole tegelikult oma, oma karjääri jooksul vist ka kohanud kedagi, kes ütleks, et ma ei taha avalikus sektoris tööd, et ma jään erasse tagasi või et avalik sektor on niisugune noh, bürokraatiamasin, kus ei taha olla, et seda bürokraatiat ei tasu üle tähtsustada, et pigem on täpselt nii ongi, et inimene tahabki minna, vaadata, kuidas nii -öelda teise poole aeda see muru on, et kas see on sama roheline või, või kuidas seal pool tundub. Ja ega erasektoris noh, need koostööpartnerid, kes meil on, et nemad saavad ka, et on siis sotsiaalkaitse valdkond, töö või tervise valdkond, et erasektoris lihtsalt suuremates ettevõtetes, neil on mingi võimalus öelda, et ma tahaks mõnes muus tiimis töötada, et näha ka seda nii -öelda mingit, mingi muu tiimi dünaamikat, et. Samas majas sees meil on ka liikumine on täitsa okei, et kui sa tahad ühest osakonnast teise või spetsialistist kuskile edasi areneda, et kõik on lubatud, aga et erasektori puhul inimesed tahavad lihtsalt uudishimustada, lähme vaatame, kuidas erasektoris asju tehakse.
Ja võib -olla siin on ka tegelikult olulisemad need tehnoloogilised piirangud, näiteks pilvetehnoloogia kasutamisel on ju, et arendajad mõnikord tunnevad, et nad tahaksid ka seda kogemust saada, mida nad noh, just meie juures töötades ei saa nende piirangute tõttu. Aga ma ütleksin, et avaliku sektori jaoks on pigem väljakutse ennast tehnoloogia valdkonna inimestele nähtavamaks teha, et tavapäraselt üks arendaja ei mõtle sellele, kui ta hakkab töökohta vahetama või tööd otsima, et oh, ma võiks töötada avalikus sektoris, et see ei tule neile esimesena pähe. Ja vot seda me peaksime muutma, et see mõte tuleks talle ka pähe. Et ta esimesena mõtleb võib -olla just erasektoris silmapaistvatele tehnoloogiaettevõtetele. Et siin on meil minu meelest avaliku sektori tehnoloogia valdkonnas suur töö teha veel.
Ma olen Tartu Ülikoolis magistriõppes tudeng sellisel õppekaval nagu Muutuste juhtimine ühiskonnas ja uurisin just eelmisel kevadel IKT tööjõuturu teemasid avaliku sektori vaatest ja uurisin ühe aspektina ka poliitilise, poliitiliste mõjutust või ütleme poliitilist mõju siis, et kui paljud poliitilised otsused tõmbetuuled mõjutavad. Ja uurisin meie oma inimeste käest, et missugused tegurid on siis olulised ja toodi välja, et tegelikult peetakse oluliseks seda, milliseid asutusi me teenindame, et milline on nende maine, et see on tähtis. Meie siseturvalises valdkonnas teenindame asutusi, kus on usaldus riigis kõige kõrgem. Üheksakümmend seitse protsenti usaldab päästeametit, kaheksakümmend kaheksa protsenti PPA -d, et tänu sellele on ka SMIT -i maine kõrge. Me toodame, teeme arendusi neile asutustele. Aga teisena toodi välja ka, et oluline on mitte nii palju, aga mingil määral on oluline ka ministri või selle partei maine, kus ta töötab, et tasub ka neid reitinguid jälgida, et kas see minister töötab nii -öelda meie kasuks või pigem kahjuks. Ja kolmandana just see sinu mainitud, et milline on riigi kommunikatsioon üleüldse IKT lahenduste vaatest, et kas me investeerime sinna või me pigem ütleme, et me täna investeerime kuskile mujale, et või et meil on mingid muud prioriteedid. Et see annab ka laiemalt sõnumi, kas me peame seda oluliseks, kas me tahame arendusi välja töötada, käimas hoida. Ja teisalt needsamad arengukavadest pandud kõrged eesmärgid. Et me oleme need paika pannud, siis, aga sinna taha investeeringuid ei tule, siis see on nagu natukene läbimõtlemata.
Kas lõpetuseks teie üleskutse kõigile huvitatud osapooltele inimestele, siis avalikus, vabandust, erasektoris võiks olla see, et kui te nüüd kiirelt -kiirelt veel kandideerite, siis teil on võimalus ära näha nagu kaks erinevat valitsust, ehk siis teoreetiliselt võib olla kaks erinevat nagu lähenemist kogu sellisele riigi IT -le laiemalt mõttes?
Head kriitilise intsidendi kuulajad, selline saigi meie tänane saade, saates oli külas SMIT -i inimeste ja kultuurivaldkonna juht Kärt Kinnas ja TEHIK -u e -teenuste juht Tanel Tera. Loodetavasti saite te ülevaate sellest, milline võib töö välja kujuneda või välja näha siis avaliku sektori kahes suures IT -majas, TEHIK -us ja SMIT -is. Kui te kandideerite ja teil on kas hea või halb kogemus, te võite ka meile geenius .ee tagasisidet anda ja siis me saame teha järgmise saate, näiteks inimeste enda kogemuse pealt, milline nende protsess siis kandideerimisel välja nägi. Mina olin saatejuht Roland Liive, kindlasti jälgige meid Instagramis, leidke meid üles Apple Podcastist, Spotifyst ja kõikjalt mujalt, kus te oma podcaste kuulate. Tänan kuulamast ja kohtumiseni uuel nädalal!
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]