Tere tulemast, head kriitilise intsidendi kuulajad, taaskord oleme kätte jõudnud reedesesse päeva ja olete oma taskuhäälingute äppidest leidnud üles maailma kõige parema podcasti, mis räägib Eesti e -riigi telgitagustest. Ja täna me võtame teemaks sellise asja nagu tööjõud ja konkreetsemalt siis IT -tööjõud avalikus sektoris. Mina olen saatejuht Roland Liive ja olen palunud siia külaliseks Kärp Kinnase SMIT -ist, ametinimetuseks, ametinimetuseks on inimeste ja kultuurivaldkonna juht, tere.
Üldiselt me välismaalasi ei värba ja see tuleneb paljuski riigisaladuse nõuetest, aga ma ennekõike pean silmas ka neid väärtusi, mis meil organisatsioonis on, et me mõtleme avatult, me hoolime iseendast, me hoolime teistest ja, ja võib -olla ka see töö tähendus peab olema sellele inimesele oluline, et kui me ütleme, et meie päästame Elusid IT -ga, siis meie kliendiks on ju päästjad ja politseinikud, et nagu meile on öeldud, et me oleme üks, üks, kahe, üks, üks, kaks, eks ju, et see peab inimesele korda minema, see, mida ta teeb, et ta noh, et ta lihtsalt ei tooda omanikule kasumit, vaid ta parandab ühiskonna heaolu.
klauslit, ma ütlesingi praktiliselt, et noh, peaaegu kust iganes, et on muidugi riigid, kuhu ei tohi minna kaugtööle, aga inimesed on olnud meil ka nii -öelda kuskil Euroopas välismaal tööl, teevad kaugtööd.
Ma ei saa üle ega ümber sellest nii -öelda elevandist ruumis, ehk siis asi, millega muus nii -öelda avalikus, vabandust, erasektori IT -s kokkupuudet ei ole. Ma julgen öelda, et praktiliselt üldse, võib -olla seda on null koma null null üks protsenti, on selline bürokraatia. Ma kujutan ette, et TEHIK -ut mõjutab see rohkem kui SMIT -i. Et kuidas te, või kuidas te näinud olete seni, et inimesed tulevad, nad on nagu õhinad, on täis, ma saan Eesti riigi jaoks midagi teha, voh, lahe, vinge, hakkab tegema ja siis vaatab, et noh, tahtsin, et oleks kuu või kahega tehtud, aga nüüd juba kolmas aasta jookseb, ikka pole tehtud.
Ma olen Tartu Ülikoolis magistriõppes tudeng sellisel õppekaval nagu Muutuste juhtimine ühiskonnas ja uurisin just eelmisel kevadel IKT tööjõuturu teemasid avaliku sektori vaatest ja uurisin ühe aspektina ka poliitilise, poliitiliste mõjutust või ütleme poliitilist mõju siis, et kui paljud poliitilised otsused tõmbetuuled mõjutavad. Ja uurisin meie oma inimeste käest, et missugused tegurid on siis olulised ja toodi välja, et tegelikult peetakse oluliseks seda, milliseid asutusi me teenindame, et milline on nende maine, et see on tähtis. Meie siseturvalises valdkonnas teenindame asutusi, kus on usaldus riigis kõige kõrgem. Üheksakümmend seitse protsenti usaldab päästeametit, kaheksakümmend kaheksa protsenti PPA -d, et tänu sellele on ka SMIT -i maine kõrge. Me toodame, teeme arendusi neile asutustele. Aga teisena toodi välja ka, et oluline on mitte nii palju, aga mingil määral on oluline ka ministri või selle partei maine, kus ta töötab, et tasub ka neid reitinguid jälgida, et kas see minister töötab nii -öelda meie kasuks või pigem kahjuks. Ja kolmandana just see sinu mainitud, et milline on riigi kommunikatsioon üleüldse IKT lahenduste vaatest, et kas me investeerime sinna või me pigem ütleme, et me täna investeerime kuskile mujale, et või et meil on mingid muud prioriteedid. Et see annab ka laiemalt sõnumi, kas me peame seda oluliseks, kas me tahame arendusi välja töötada, käimas hoida. Ja teisalt needsamad arengukavadest pandud kõrged eesmärgid. Et me oleme need paika pannud, siis, aga sinna taha investeeringuid ei tule, siis see on nagu natukene läbimõtlemata.
Kas lõpetuseks teie üleskutse kõigile huvitatud osapooltele inimestele, siis avalikus, vabandust, erasektoris võiks olla see, et kui te nüüd kiirelt -kiirelt veel kandideerite, siis teil on võimalus ära näha nagu kaks erinevat valitsust, ehk siis teoreetiliselt võib olla kaks erinevat nagu lähenemist kogu sellisele riigi IT -le laiemalt mõttes?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]