Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere tulemast kuulama kriitilise intsidendi taskuhäälingu järjekordset osa. Mina olen saatejuht Ronald Liive ja kaevun siin külalistega koos e -riigi telgitagustesse. Vaatame seda, kuidas Eesti ID -kaart on tehtud, kuidas meil e -valimised on turvalised ja tagatud ja toimivad. Ja kuidas üldse kogu meie suur riigiaparaat e -mõttes toimib ja töötab. Tänase saate teemaks on meil tööelu infosüsteem ehk lühidalt teis ja see lühend on see, mis te peate endale meelde jätma, sest see käib meil saates läbivalt läbi. Sel teemal olen stuudiosse palunud kaks külalist, TEHIK -u ja konkreetsemalt siis teisi projektijuhi Rainer Rohtla ja tööõla infosüsteemi tarkvara arhitekt Martin Õunapi, tere.
Tervist, tere, aitäh kutsumast.
Ja mina olen saatejuht Ronald Liive. Hakkame rääkima sellisest asjast, nagu siis mainitud sai, tööõla infosüsteem lühendiga TEIS, nii et kõik kuulajad, jätke meelde see lühend TEIS terve läbivalt saates kõlab mitu korda. Kõige lihtsam küsimus, mis asi see on?
TEIS on tööle infosüsteem, mis kuulub tööinspektsioonile ja selline tore mikroteenustel põhinev infosüsteem, kus, kus on siis koondatud kokku kõik tööinspektsiooni e -teenused. Need, mis veel sinna jõudnud ei ole, siis need on arenduses. Aga see pikk visioon on küll see, et tööle infosüsteemist on siis kättesaadavad kõik, kõik teenused, mida siis tööinspektsioon pakub.
Ja need teenused on. Me ei pea nüüd tervet seda loetelu ette tooma, aga mis need põhilised on?
Ja kui me vaatame seda, et, et mis on Tööinspektsiooni enda funktsioon, eks, et seadusega pandud, siis üks asi on teha järelevalvet töökeskkonna üle, töösuhete üle, siis seesama töökeskkonna üle järelevalve tegemine on, on siis üks selliseid praeguseid põhifunktsioone. Meil on üks väga tore, tore teenus ettevõtjatele, saab teha töökeskkonna riskianalüüsi, mis, mis on siis selline hea abivahend. Kui, kui inimesed ei ole näiteks riskianalüüsi varem teinud ja, ja neil selle kogemus puudub, siis seesama, sama teenus aitab neil seda läbi viia, aitab mõelda nendele kriitilistele kohtadele, mis töökeskkonnas võivad juhtuda. Ja, ja siis ka, ka jõuda tegevuskavani, et kõrvaldada need puudused, mis on siis riskianalüüsi käigus ilmnenud.
Ehk siis enamus EIS -is olevast on see, mis on ettevõtjale suunatud?
Ta on ettevõtjale suunatud, see iseteenuse pool ja teenused on ettevõtjale suunatud jah, et kui tekib mingisugune, mingi olukord, kus neid teenuseid on vaja, siis, siis sealt tööle infosüsteemist on need kättesaadavad. Näiteks seesama järelevalve osa, et, et ettevõtja, kelle osas ei ole järelevalvet kunagi tehtud, tema seda järelevalve osa ei näe, aga kui menetlus all alustatakse, siis ta, siis ta ka näeb seda, et see teenus saab siis tema jaoks kättesaadavaks. Aga TEIS ise ju on, on kolmepoolne, et üks asi on, on see iseteenindus ja teine on nüüd, teine pool on ametniku rakendus, ehk siis needsamad ametnikud saaksid kasutada samamoodi automatiseeritud protsesse, et, et teha, Teha oma tööd võimalikult efektiivselt ja mitte teha rumalat tööd, vaid, vaid teha seda tööd, milleks nad on koolis õppinud, vaeva näinud ja, ja kus nende kasutegur on kõige suurem. Ja kolmas pool on siis avaandmete portaal, et need andmed, mida me peame väljapoole näitama, siis on meil olemas ka avaandmete portaal, kuhu siis tulevikus hakkab ka neid avaandmeid lisanduma suuremas mahus. Aga täna siis seal sellised seadusest tulenevalt kohustus nii -öelda avalikuks tehtavad andmed on siis seal.
Praegu meil on aasta kaks tuhat kakskümmend kolm, teis on nii -öelda elektroonne, digitaalne. Millal me jõudsime selleni, et nii -öelda selline füüsiline pool pakuks see paberimajandus ära ka ära kadus ja tuli see digitaalne teis?
Me alustasime arendust kaks tuhat üheksateist kevadel ja aasta hiljem oli meil olemas iseteenindus, ametniku rakendus ja seesama avandmete portaal koos siis kahe äriteenusega. Üks on siis töökeskkonna esindajate esitamise võimalus, sest ettevõtjal on kohustus tööinspektsioonile esitada töökeskkonna esindajad ja teine oli siis seesama suur järelevalve blokk. Nii et kolm aastat saab peaaegu juba täis sellest, kui me läbi läksime.
Mis selle kolme aastaga te näinud olete kasutusest näiteks?
Oo jaa, see on põnev, põnev reis olnud, et, et hästi palju oleme saanud kasutajate tagasisidet mida paremaks teha, et, et kui me räägime teisi arendusest, siis, siis me oleme teinud seda etapiviisiliselt, et meil oli, et kui, kui me räägimegi, et mille kõigega me ühe aastaga valmis saime, siis see eesmärk oligi väga ruttu jõuda laivi ja, ja saada sealt kasutajate tagasiside. Ehk siis väga palju kasutajate tagasisidet, selle põhjal oleme saanud väga palju teenuseid paremaks teha. Aga samas oleme kogu aeg püsivalt arendanud, mis on muidugi loomulikult inspektsiooni inimestel olnud väljakutse. Arenduses olev süsteem ikka tekib seal mingisuguseid tõrkeid või, või ettevõtja vaates, et, et alati sada protsenti ei ole võib -olla kõik teenused töötanud laitmatult. Aga, aga ütleme jah, me, me oleme teinud iga aasta kaks uut suurt teenust, et, et meil on olnud selles mõttes nagu väga -väga tempokas neli aastat.
Lähemegi natuke sinna juurde, kuidas te seda teisi üldse arendate? Et projektijuht Rainer meil praegu siin rääkis väga pikalt põhjal, et kas see ongi niimoodi, et tema ütleb ette siis, et nüüd see on see, mida te peate tegema või kuidas see välja näeb?
Ei, et kohe kindlasti mitte. Et meil on ikkagi mitu osapoolt arenduses. Et kui me vaatame täna, mismoodi suured maailma mastaabis suured ettevõtted täna arendavad oma teenuseid, mismoodi nad käituvad, siis me oleme katsunud võtta selle protsessi enda juurde. Seda natukene moditataks meile vastav, et me suudaksime siin erinevate rahastuste ja asjadega olla kooskõlas ja liikuda agiilselt kahenädalaste iteratsioonidega ilusasti toodangusse. Ja täna see on meil ilusasti õnnestunud, me oleme võtnud aluseks mikroteenuste arhitektuuri. See, mis meil TEHIK -una ongi see hea õppekoht ja ka riigile anda siit tagasisidet, kuidas teostada sellist projekti, lahendust, kus kohapeal on sul mikroteenuste arhitektuuri mustrid kasutusel, mismoodi sellega edasi liikuda, kuidas seda kasutusele võtta, millised on need valukohad, millele mõtelda. Ja väga oluline pool selles arenduses, kui me räägime agiilsest arendusest, on äri. Et me oleme õnnelikud selles osas, et meil on hea kokkulepe olnud algusest peale meie äriga. Ärimaja on absoluutselt igas meie protsessis ammu kaasatud, see tähendab seda, et kui meie igapäevased hommikud hakkavad sellise ilusasti hommikuste stand -up 'idega, Siis seal on meil kaasatud ka äriinimene just selle jaoks, et oleks kogu aeg pidev suhtlus nii analüütikute, minu kui ka äri vahel, et ei tekiks neid takistuskohti, et meil arendusprotsess jääks seisma. Sest iga hetk, kui me seisame, me ei saa koodi kirjutada, see tähendab meile reaalset kulu, me peame ju tegelikult partnerile leidma töid selles mahus, nagu me ta oma hankega oleme leidnud. Aga kui me tahame seda võimalikult hästi ära kasutada, siis see tähendab, et meie oleme kogu aeg olemas, meie äri peab kogu aeg olemas olema, kui meil tekkivad küsimused.
Vaata, siin on see hästi olemas, mis ma enne ütlesin, et, et see on etapiviisiline arendus, et ruttu laivi, sest kui me timmime seda teenust lõpmatuseni, testime lõpmatuseni, siis see on tohutu kulu ja, ja selleks hetkeks, kui me võib -olla laivi jõuame, siis on see formaat on juba vananenud onju.
Kas te jätate testimise ära siis?
Ei, absoluutselt mitte, meil on, meil on hea meel öelda, et, et me oleme kaetud automaattestidega ja loomulikult kõik teised, teised, olgu see turvatestid, vastuvõtutestid, see on kõik on tehtud, lihtsalt et on, me peame leidma selle optimaalse, et kõige parem tagasiside tuleb, tuleb ikkagi kasutajatelt. Ja tegelikult on need teenused, mõned neist on väga keerulised ja me ei saa lõpmatuseni absoluutselt kõiki olukordi läbi mängida, lihtsalt see olekski tohutu ajakulu. Pigem kui mõni viga on lipsanud läbi ja neid on tegelikult vähe, ma lihtsalt olen väga enesekriitiline, et, et aga, et. Sellisel juhul me saame selle tagasiside kasutajalt ja me teame, millega tegeleda ja see kiirus tagab meile selle, et esiteks on meil kogu aeg arendajate hõivatus, sest et kui me jääkski vastuvõtutestimist tegema, siis tekiks ju kohe plokk, eks ole, arenduses. Ja, ja tarned kuhjuvad ja kuhjuvad ja noh, siis see on katastroof, on ju. Et, et, et me teeme hästi kiire tempoga. Miinus on see, et, et see võib inimesi läbi põletada ja ongi põletanud. Et see on, see on, see on nagu päris asi, millega me peame tegelema. Vaimne tervis on väga oluline, aga, aga et, et jah, et me peame nagu liikuma kiirelt selleks, et, et pidevalt uusi teenuseid välja anda, et inimesed saaks neid kasutama hakata, tekib väike tõrge parandama ära, pole probleemi.
Ja sealt ongi, kui meil nüüd Rainer on ju rääkiski, et kus me oleme hästi kiiresti jõuame selle time to market 'ini, et me jõuaksime võimalikult kähkuma asjadega laivi, sealt tuleb tagasiside ja kui meil tuleb nüüd äri poolt soov, et selle koha peal on nüüd tõsine probleem ja nüüd on vaja see kiiresti ära fix 'ida. Kasutame sõna või kuidas iganes, kes tahab, mis terminit on ju. Aga meie, kui siis see tarkvara looja pool ja siis see arhitektuur peab toetama seda, et meil oleks võimalik tundidega jõuda laivi. Et kui meil on selline kriitiline viga, mis mõjutab suuremat hulka inimesi või siis ettevõtteid, siis meil on vaja, et see kogu muster, mida me all kasutame, toetaks seda, et me teeme võimalik kähku oma parandused ära, laseme automaattestid üle. Vaatame, et asi läks paremaks, viime selle case 'iga tõenäoliselt automaattestidesse juurde, et me tulevikus sinnasama ämbrisse ei astuks ja lähme kiiresti laivi ära.
Ja vaata, ma tulen korra küsimuse juurde veel tagasi, et sa küsisid, et kas mina otsustan, ei otsusta, et see on konsensuslik ja, ja loomulikult Tööinspektsioon on nende teenuste omanik, Tööinspektsioon hoiab teekaarti, ütleb, mis on meil järgmise poole aasta plaan, mis on järgmise viie aasta plaan, et me, et meie, meie nii -öelda Arenduse aluseks on ikkagi Tööinspektsiooni soovid, eks ole, tellimused. Meie jälgime seda, et tehnoloogia seda kõike toetaks ja et me teeksime protsesse võimalikult automatiseeritult, hoiaks inimeste aega kokku ja suudaksime üldse teha kogu arendust hästi efektiivselt, eks. Ja, ja laua taga, mis veel, ütleme, kui me räägime oma agiilsest tarkvaraarendusest, et me ei tee seda waterfall 'i, me, me hõivame kogu arendustiimi korraga. Meil on tegelikult ju iganädalased laua taga arendajad, disainerid, analüütikud, meil on äripool tugevalt esindatud ja, ja, ja me ise loomulikult samamoodi ja, ja me, me tegelikult, meie lähtume sellest, et, et meil oleks kogu aeg olemas need tugevad kompetentsid, mida me oleme sisse hankinud, mida me ise suudame pakkuda. Ja, ja siis me kamba peale mõtleme sisuliselt selle kogu selle tiimi peale välja, mis on siis need kõige paremad lahendused, et see ei ole nii, et, et meil analüütikud teevad oma töö ära, sulgevad ukse ja lähevad, eks ole. Et noh, hästi niimoodi üldistades öeldes, eks, et aga, aga jaa, et on kohti, kus me TEHIK -una toetame kindlasti oma äri poolt. Kui me räägime mingisuguste täna võib -olla veel käsitsi tehtavate protsesside automatiseerimisest, siis me näeme, et, et seal on see võimalus mingisuguseid selliseid kurve ära lõigata ja sirgeks teha. Siis me selle loomulikult omalt poolt välja pakume ja me räägime tööinspektsiooniga läbi. Ja, ja kui neile see sobib, siis, siis me paneme vastavalt prioriteetidele selle arenduskavasse.
Toon ühe teise teema korraks sisse, mille kohta meie kuulajad saavad mõni saade tagasi kuulata, oli selline teema nagu sündmusteenused, mida teeb MKM. Kunagi aastaid tagasi nad panid paika, et voh, meil võiks olla selline, ma ütlen lihtsustatult, e -abiellumine, kõik need riburadapidi, mis seal on veel, ja siis nüüd on nagu vaikselt hakatud neid tegema. Kas põhimõtteliselt siis selle TAIS -iga, nii nagu te kirjeldasite, mina sain vähemalt nii aru, et Tööinspektsioon oli täpselt samamoodi kaks aastat tagasi, istus maha koos teiega ja võib -olla oli veel seal partnereid, siis te mõtlesite, et kuidas võiks see kõik see töö - ja infosüsteem välja näha ja nüüd siis ongi niimoodi samm -sammult hakata kõike tegema?
Jaa, et, et võib -olla ma selgitan seda ära, et, et, et see meie agiilsus tähendabki seda, et, et me oleme mingis mõttes vaadanud äriteenuseid teenusteenuse haaval, et me ei ole püüdnud ära analüüsida kõiki teenuseid ette ära, eks, aga, aga samas nagu TEHIK -u poolt ja mis puudutab seda Martini kompetentsi, siis me oleme vaadanud loomulikult infosüsteemi kui tervikut.
Niimoodi on ja kui ka mõelda nii agiilses maailmas, on arvestatud sellega, et elu muutub ja nagu me teame, iga päev elu muutub, täna sajab vihma, homme on päike, vastavalt sellele ma panen ennast riidesse, kuidas on vajadus. Ehk tegelikult see teisi tööelu infosüsteemi elukaar hakkas palju varem pihta, kui mina TEHIK -usse jõudsin, kui Rainer TEHIK -usse jõudis. Aga ta hakkas selles osas, et äri tegi endapoolse analüüsi ära, millised on need äriprotsessid, mismoodi äriprotsess välja näeb. Sellel tasemel ma näen, et on võimalik agiilses arenduses tõesti, kus kohapeal äri saaks enda protsesse tundma. See on väga oluline, et äri teaks, mis andmetel liiguvad, mis sammustel liiguvad, kuidas nende nii -öelda sammud jadas on või ei ole jadas, kus kohapeal on katkestused, et ta mõistaks oma protsessi. Aga detaili ei saa minna, sest sellel hetkel, kui me hakkame kodeerima, kui me hakkame teostama detailanalüüsi, võib tulla välja selliseid keisse, kus kohapeal see mõni aasta tagasi tehtud analüüs ei vasta enam, elu on muutunud. Ühesõnaga siis meie tänane põhimõte on see, et üldjoones me katsume detailanalüüsiga olla mõned sprindid eespool, kui see, kuidas me koodiga tagantjärgi tulema, sest siis on nad võimalikult lähestikku ja tekib vähem seda ohtu, kus kohapeal see muutuv elu muudab meie protsessid selliseks, et, et see ei ole enam laivi mineku ajal vastuvõetav meie ärile.
Ma täiendan jah, et vaata, et mis oli üldse see tõuge, miks me seda teisi hakkasime tegema, olid meie need valdkonna legacy süsteemideks, mis omavahel ei suhelnud, et noh, ikka meil vana infosüsteem, seda ju hakati kasutama vist, kui ma ei eksi, aastast kaks tuhat neli. Mida sa sellega enam nagu tänapäeval teed, eks ole. Ja, ja kui, kui leiti rahastus, siis, siis kõik muu vanker hakkas liikuma. Et, et aga see, see vajadus oli juba pikalt ette teada ja tööinspektsioon tõesti tellis kaks analüüsi alla ja, ja, ja kaardistas ära, mis teenused neil on olemas täna nendes legacy süsteemides, mida oleks vaja juurde teha. Et kui me räägime küll siin praegu pikalt järelevalvest, aga tegelikult on, on ju väga palju võimalik ettevõtjale pakkuda tööriistu selleks, et, et ennetada igasuguseid probleeme, eks. Et meil on see nii -öelda see teekaart on selles mõttes pikk ja, ja, ja tegevusi tulevikuks jagub päris palju. Aga, aga ütleme, et, et aga mis puudutas just seda tehnoloogia poolt, et siis, siis siin tuleb see TEHIK -up 'i ja, ja kui Martin TEHIK -usse tuli, siis, siis meil tekkis selline arhitektuuri visioon, et, et kuidas me, kuidas me võiksime üles ehitada kogu seda süsteemi. Ja, ja me ei löönud seda kivisse, et vot nii on, eks ole, vaid kui me hangime väljaspoolt endale kompetentsi, siis me tegelikult võiksime ju lasta neil ka kaasa rääkida, mitte öelda neile, et tehke nii, eks ole. Et nad ei ole need vennad, kes, kes, kes müüri laovad, on ju, ütlevad, et kümme meetrit kõrge on ju, tee ära, on ju, vaid et ja ma ei taha midagi halvasti öelda müüri laotude kohta, vaid lihtsalt, et, et see on nende töö olemus, eks ole, aga kui, kui sul on. Teisel pool väga õppinud, väga kogenud arhitektid, arendajad. Meil on analüütikud, kes on riigi infosüsteeme omalt poolt aidanud arendada kakskümmend aastat, eks ole, et seal on tohutu kompetents, me peame oskama neid kompetentse ära kasutada, mitte raamistama nende tööd, eks ole.
Nii, aga räägime korra sellest, et kuidas Martin siis TEHIK -usse jõudis ja tegelikult siis kuidas ka Rainer, et kuidas teie teekond TEHIK -uga algust sai?
See on selline huvitav, et ma olin ennem seda, ma olen riigis olnud pikemalt. Ja ma hakkasin üks aeg vaatama endale uusi väljakutseid. Ja ma liikusin, noh, mu tegelik mõte oli see, et ma liigun tegelikult vaikselt erasektorisse, aga siis mul kunagine Eesti Energia töökaaslane oli TEHIKus juhiks saanud. Ja ta kutsus mind töövestlusele, no ma mõtlesin, okei, no lähme kuulame ära, räägime natukene selle vahva inimesega juttu, et mul oli temast väga soe tunne ka Eesti Energiast jäänud sisse, et noh, et ilmselgelt peab see olema hea koht, kui ta on seal. Ma läksin, kuulasin ja minu tingimus oli sellel hetkel see, et kui ma TEHIK -usse tulen, et see lahendus, mida ma hakkan tegema, me peame seda looma agiilselt, me peame kasutama Scrumi metoodikaid ja ma tahan teha pilvetehnoloogiatel põhinevat asja. Et ma ei taha tulla siia enam VM -ide peal, noh, virtuaalmasinate peale mõeldud lahendusi tegema. Ma tahan kasutada midagi sellist, mida tegelikult täna juba igal pool maailmas kasutatakse, mis mingis mõttes on juba tänaseks natukene ajalugu, maailm on edasi liikunud, aga riik ei olnud veel sammu tulnud, aga mu soov oli, et kui ma saan nende tehnoloogiatega tegema hakata, siis ma olen nõus jääma riiki ja ma tulen, tegelen sellega. Ja imekombel peale esimest vestlust jutuski nad võtsid minu väljakutsed vastu, lubasid, andsid mulle nii -öelda vabad käed selles osas, et me saame sedasi edasi liikuda. Ja sealt me saime ilusasti TEHIK -uga kokkuleppele. Minu tööletulek jäi küll peale Rainerit mõningat kuud vist. Mingi
üsna, üsna ühel ajal tegelikult.
Aga kas te maandusite kohe mõlemad nagu selle teisi teemaga seonduvalt?
Ja, ja niimoodi oli, et mina tulin esialgu teisi tarkvaraarhitektiks ja sealt edasi me nägime, et see mudel töötab, ta toob ära need eesmärgid, mis on vaja, pluss ta annab ka hästi kiire tagasiside sellele, kuidas meil olukord on täna ja mida me peame tegema, et ennast, ennast muuta, sest et kui me vaatame neid Vanu viisi, kuidas projekte tehti, et kui me võtame selle waterfall 'i, kus kohapeal on sul see hästi pikk analüüsisamm, siis tuleb arenduse sammud, siis on need vastuvõtutestid ja siis võib -olla jõutakse laivi, võib -olla jõutakse, on ju. Aga seal on see, et sa ei saa korrigeerida selle teekonna peale enda nurka, et kui sa hakkad minema natukene juba mööda, siis sa lähed väga aastate peale, kui me ootame waterfall 'i mitme aasta peale seda projekti, siis võib see nurk minna lõpuks väga erinevaks, kus kohta välja jõutakse, on ju. Aga meie nägime, et sellise metoodikaga me saame ennast alati korrigeerida. Me saame tagasisidet ja me saame ennast arvata, et nüüd saab kas või saab asukule sammu või siis sammu paremale täpselt nii, kuidas on vaja. Ja sealt tuli mõte, et me hakkame seda natukene üle TEHIK -u vaatama. Ja tegelikult selle pealt tehti ka mulle ettepanek, et ma võtaksin sellise neljakümne protsendiga ka TEHIK -u peaarhitekti koha vastu ja hakkaksin vaatama, kuidas me saame üle maja seda hakata rakendama, just neid arhitektuurilisi mustreid. Kuna agiilne arendusprotsess ja Scrum on kõik tegelikult projektijuhtimise ja sealpool siis selle eest, sellega tegelevad natuke teised inimesed. Minu ülesandeks jäi selline mikroteenuste arhitektuuri ja selle jõustamine üle TEHIK -u. Tänaseks me TEHIK -uga oleme jõudnud sinna punkti, kus enamus projektides ma julgen väita, et me räägime mikroteenustest. Nüüd ma tahan juba natukene mõne sammu veel edasi minna, et ikkagi tahaks sinna mikroesitluskihtideni ka jõuda, sest see hakkab täitma minu silmis üleriigilist ühte väga tähtsat rolli, kui me jõuame mikroesitluskihtideni ka. Täna tööelu infosüsteemis me juba proovime mikroesitluskihte. Me oleme isegi ühe mikroesitluskihiga vähemalt laivis. Kui mitte juba tänaseks kahega, ma hakkan mõtlema.
Kohe segaks vahele, ma küsiks, et mis asi see on? Mikroesitluskiht?
Kui me räägime mikroteenustest, üleüldse mikromaailmast, siis seal on selline mõte, et, et üks teenus tegeleb oma valdkonnaga ehk oma domeeni spetsiifikaga. Ja need valdkonnad luuakse suuresti sellisel põhimõttel nagu domeenist juhitud disainil. Kui me alguses rääkisime domeenist juhitud disainil ja mikroteenustele minekul, siis me rääkisime tavaliselt ainult taustsüsteemidest. Ütleme siis Java koodist, sellest koodist, mis midagi päriselt teeb. Ja siis see osa, mis seda välja kuvab, see osa jäeti ikkagi monoliidiks. Nüüd täna me räägime mikro esitluskihtidest, kus kohapeal me selle esitluskihi, see, mis kuvab neid asju välja, on ka tükeldatud vastavalt sellele valdkonnale, mismoodi on ka alt on ju teenused. Ja see annab selle võimaluse, et kui meil on, tekib näiteks nagu mingi turveintsident ühes mikroteenuses, seal me kasutame lihtsalt ühte teeki, mis on ühe äriprotsessi vajaduse katmiseks vaja, siis me ei pea kogu oma süsteemi ümber ehitama, vaid me saame seda ühte teenust ümber ehitada. Sama kehtib ka mikroesitluskihis, et kui meil on seal ühes selles kihis probleeme, siis me saame ainult sellega tegeleda. Pluss meil on võimalik ka tulevikus tiime võtta peale valdkonnapõhiselt. Täna teisi ei ole nii suur, et meil oleks seal nii palju tiime, on ju, et me peame tükeldama. Aga noh, oleme valmis, me ei tea, mis kümne aasta pärast on. Kui riik ikka otsustab, et see on väga oluline lahendus ja tööinspektsioon on väga oluline asutusriigis ja rohkem äriprotsesse toob sinna, siis tõenäoliselt meil on vaja sinna rohkem tiime ka peale ja siis me saame teha niimoodi tööd, et me ei sega teineteist. Meil on lihtsalt kokkulepped, kuidas need asjad on kokku traageldatud. Nii, ja nüüd, kui me vaatame seda üleriigilist vaadet, siin ma nüüd astun natukene võib -olla oma üle piiride, see on võib -olla see osa, mida võib vaadata, et ma visioneerin või Martini unistus, ma ei ütleks isegi, et TEHIK unistus, vaid see on Martini unistus. Et kui me võtame Eesti e -portaali, kujutame ette, et see on üks platvorm, mis on selle jaoks, mis traageldab erinevaid esitluskihte kokku ja meil on väga selged kokkulepped, kuidas ma saan oma mikro esitluskihi sinna tuua, ilma et Eesti ee peaks mingit vaeva nägema. Ja kujutame ette, et ma ju teen niikuinii täna ise teenindusi. See ju vahet ei ole, kas me oleme, mis ärimajas me oleme, on ju. Seal igal juhul on äriteenused, mis on digitaliseeritud ja neil on tihtilugu oma esitluskihid ka. Ja nüüd, kui me võtame eesti .ee, siis tihtilugu hakatakse seda duubeldama. Ta ei tule sellesama töö pealt, mis on seal arendusprotsessis sees, vaid ta on eraldiseisev. Ehk sinna nagu tekib topelt ärivaldkonna teadmine või vajadus teada. Aga kui me nüüd saame selle nii kaugele, et meil on see seal platvorm, kus kohapeal me teisistame selle esituskihi ära. Ja nüüd ta on meil kokku traageldatud eesti .ee -sse, ettevõtted või siis ettevõtte portaali, on ju. Ja nüüd ettevõte läheb ja saab seal kohe seda teenust kasutada. Aga nüüd äri otsustab, et siin protsessis on vaja teha muudatust, see vorm muutub, siis meie arenduses me räägime selle muutmisest väga kiirelt, teeme selle ära ja sellisel juhul, kui meil on platvorm, mis võtab selle meie mikro esituskihi ja kuvab sealt pealt vaateid, siis on see koheselt ka ettevõtte portaalis või eesti .ee portaalis olemas, ilma et seal oleks vaja tööd teha ja äri saab tegeleda oma äriteadmisega ja kõik see äriteadmine sinna ärimajja, kus ta olema peab. Kui me räägime monoliidsetest lahendustest, kus kohapeal seda ei ole niimoodi tehtud, siis kahjuks on vaja seal teha topelttööd, et on vaade meie lahenduses ja on vaade seal teises lahenduses, me teeme enda arendusprotsessis ära, siis võib -olla seal ei ole veel tehtud, siis tuleb oodata, millal ta sinna jõuab ja siis vaadata, et see kõik kompott omavahel tööle jääb. Et selline väike visioon, vaatame, kuhu me jõuame sellega.
Kas siin see Martini unistus võib reaalsuseks saada läbi selle ka, mis korra käis meil läbi vestlusest, et teie kood on koodivaramus üleval? Kas see, et kui nüüd võetaks ka seda teie üleslaetud koodi sealt ja teised nii -öelda taaskasutaksid, kas siis võiks öelda, et saab ka selle Martini garantii panna juurde veel?
Selle võib öelda, et see on üks viis, kuidas tarkust laiendada ja see on hea, et me täna oleme jõudnud sinna punkti, et meil on koodivaramu. See on hea, et me jagame täna sinna koodi, me saame seal omavahel tarkust jagada, teadmist jagada, kuidas ehitada mikroteenuseid, kuidas ehitada mikro esitluskihti, millised on kitsaskohad. Samuti meil on alati võimalus saada laiemalt kogukonnalt tagasisidet. Kuulge, ma näen, mis te siin teete, aga vaadake, kui te teeksite niimoodi, siis see oleks palju efektiivsem. Te jääksite palju rohkem ressurssi kokku, pluss te oleksite tulevikukindlam. Ja me saaksime sealt ka selle võidu on ju kätte. Tööelu infosüsteemiga meil on see täna. Ma lihtsalt loodan, et üle riigi läheb see koodivaramu järjest rohkem kasutusse, sest seal toob veel üks võlu välja. Et kui me täna räägime tehisintellektist, mis abistab kodeerijaid koodi kirjutamisel, siis tehisintellekt õpib täna selle pealt, mis on avalik, mitte selle pealt, mis on privaatne. Kui meie kood on privaatne, siis tehisintellekt kunagi ei jõuagi sinna punkti, et näha, kuidas neid lahendusi on tehtud. Tööelu infosüsteemi kood on avalik. Ma loodan, et need tehisintellektid on jõudnud meil koodivaramu otsani ja on seda koodi jõudnud piiluma, et sealt seda tarkust saada. Ja kui nad täna ka ei ole jõudnud, siis tõenäoliselt nad homme või ülehomme jõuavad sinna. See on täiesti legaalne, nad saavad sealt pealt enda mudelit paremaks teha.
Ehk siis üleskutse kõigile riiklikele IT -majadele, pange oma kood koodivaramusse üles ja teeme tehisintellekti targemaks.
Väga hea üleskutse. Ma tahtsin korra, selline väga lihtne küsimus. Kui palju inimesi teil tiimis teisi kallal üldse töötab?
Meil on arendustiimi poolt on tsirka viisteist inimest pluss -miinus aeg -ajalt, et kui me räägime sellisest ideaalsest Scrumi tiimist, siis see on alla kümne inimese, eks ole, seal kusagil võib -olla seitse -kaheksa, võib -olla isegi veel vähem, eks ole. Aga, aga see on selline meie piir, kust me enam nagu suuremaks kasvada ei saa, et, et see paneb meie arenduskiirusele ka sellise piiri ette. Aga meil ju Tööinspektsiooni poolt on inimesi lisaks vastavalt teenusele, mida me arendame, et kui palju seal inimesi on. Analüüsi koosolekutel võib osaleda kolm -neli -viis inimest, et, et see punt liiga suureks ei saa ka ajada, et siis see tõmbab jällegi selle kiiruse alla, eks ole, mis on meie jaoks kindlasti oluline. Aga, aga et oleks piisavalt kompetentsi ja, ja meie enda poolt on veel, tiim on kasvanud, kui me kunagi alustasime, siis me olimegi Martiniga TEHIK -u poolt kahekesi. Aga nüüd on meil olemas veel teenusehaldur, meil on olemas rakendusadministraator ja meil on tegelikult üle maja veel kompetentsi hästi palju selle ajaga juurde tulnud, keda me saame siis kaasata vastavalt vajadusele. Et me tegelikult räägime inimeste arvust üle kahekümne inimese.
Ja praegusel hetkel on veel mõni koht vaba või?
Hetkel ütleks, et arendustiimi poole ma ütleks, et eks nad hea meelega võtaks alati endale kompetentseid inimesi juurde ja ootame seda alati meiegi, aga, aga mis, mis puudutab siis TEHIK -u rolle, siis vabanemas on, on projektijuhi roll selles projektis. Mõne, mõne aja pärast ma hea meelega annan selle rolli kellelegi tublile inimesele üle.
Nii et kui keegi tunneb, et see on tema kutsumus ja selline asi võiks huvi pakkuda, siis on vaja tulla töövõistlusele.
Absoluutselt, et, et see, see üleskutse kindlasti on, et, et see, kui keegi, keegi tahab riiki edasi aidata ja, ja, ja töös, töötada koos hästi toredate ja kompetentsite inimestega, siis see on see projekt, et, et mis, mis puudutab sellist arenduskompetentsi, et see on, see on tugev, aga teine asi on see, et, et kui hea sulle nende inimestega koos töötada, et see on meie jaoks hästi oluline väärtus. Et me tegelikult teisi vaates oleme löönud, loonud nagu eraldi organisatsiooni, et ta toimib tegelikult nagu eraldi organisatsioon. Et meil seal laua taga on ju nelja asutuse inimesed, et meil on tarkvaraarendajaid kahest eri ettevõttest, Triple Dev 'ist ja Trinidad Weissmannist, meil on tööinspektsioon, meil on TEHIK ja tegelikult seal laua taga me oleme üks, seal ei ole meie ja teie, see, see tiim töötab kõik ühe eesmärgi nimel ja see on olnud kogu aeg meie eesmärk, me oleme selle saavutanud ja me tahaksime samamoodi ka jätkata.
Ma tuleks nüüd selle etapiviisilisuse juurde tagasi. Ma saan aru, et hiljuti oli tööõnnetuste menetlemise teema, mis sinna teisi lisandus, kui palju te sellest oskate rääkida?
Ja tööõnnetuste plokk, ma ütleks, et funktsionaalsuse mõttes äärmiselt väljakutse, suur väljakutse, et, et võib -olla see esimene aasta oli raske teha, teha nagu väga palju asju väga kiiresti ära. See siht oli iseenesest silme ees, aga tööõnnetuste puhul seal on väga -väga palju keerukust, aga et kui me hästi lühidalt ja lihtsalt selle ära seletame, siis kui inimesel juhtub tööõnnetus ja, ja ta läheb arsti juurde ja ütleb, et näed, selline asi juhtus, et ma ei tea, murrab jalaluu, siis, siis arst annab, annab teada tööinspektsioonile sellest. Et sealt omakorda siis tööinspektsioon vaatab, et kui, kui on kergem õnnetus, seal mingisugust kummalist kahtlust ei ole, et, et võib -olla ettevõtja midagi väga valesti teeks näiteks omalt poolt, siis menetlust ei alustata. Aga kui nüüd on mingisugune kahtlus, et võib -olla seal töökeskkonnas on mingisugused ohud, võib -olla selline õnnetus võib veel korduda, seal võib tekkida mingisuguseid küsitavusi, siis alustatakse tegelikult tööõnnetuse menetlust. Ja seda menetlust siis ühelt poolt teeb tööinspektsioon, vajadusel teeb sellise täisjärelevalve ettevõttele. Aga teiselt poolt siis peab uurima seda tööõnnetust ka ettevõtja. Nii et kui me räägime sellest teenusest, siis ta on teenus nii tööinspektsioonile kui ka ettevõtjale. Tänu sellele teenusele on tal siis sellist, sellise Ikkagi ebameeldiva olukorra lahendamiseks on tal, ütleme, et siis teenus, kus ta saab üsna mugavalt ja kergelt oma, oma asjad tehtud, eks ole. Esitada oma uurimisraporti, esitada igasuguseid tõendusmaterjale sinna juurde, et ettevõtja igal juhul peab omalt poolt uurima õnnetust ja selleks on tal siis see teenus ka loodud. Et kui me räägime tegelikult, et meil on aastas ju raporteeritakse Tööinspektsioonil üle nelja tuhande tööõnnetuse, siis paraku ega kõikidest õnnetustest ju ka ei raporteerita, et see arv on tegelikult tohutu. Selle teenuse kasutusulatus on tegelikult väga suur. Selles mõttes asi, mida, mida nagu tegelikult on pikka aega oodatud, on nüüd laivis ja, ja kasutuskõlblik. Loomulikult me loodame, et, et keegi seda teenust kasutama ei pea.
SMIT -il on selline kõlav lööklause, et päästame IT -ga elusid, kas teie siis läbi TAIS -is oleva tööõnnetuste menetlemise lahenduse saate ka öelda, et, et IT -ga saab tööõnnetus järele hoida?
Tegelikult saab, see on meie eesmärk, et, et muidu ei oleks nagu mõtet mingisugust infosüsteemi teha, et see lihtsalt oleks teenuse teha, okei, sellel on ka mingi mõte, on ju. Me automatiseerime, kaotame paberimajandust ja nii edasi, aga see laiem taust on see, et, et tegelikult tahaks, et tulevikus meie teenuste abil nii mõnigi tööõnnetus jääks ära, et, et me tegelikult oleme alati sihtinud seda, et see iseteeninduse osa on iseselgitav, et kui ettevõtja sinna tuleb, et siis tal on seal infonupuks või kõrval, ta saab aru, mida ta peab tegema, kuhu, mis infot ta peab esitama. Me küsime ainult seda infot, mida ta riigile esitanud ei ole, sest et me oleme liidestunud väga paljude teiste registritega ja me saame sealt need andmed kätte. Et ettevõtjal selle võrra ka mugavam, et ta, et ta saaks seal oma, oma vajalikud tegevused tehtud, aga näiteks kui me räägime riskianalüüsi tööriistast iseteeninduses, siis, siis tegelikult ma tulen tagasi selle eelmise jutu juurde. Mis ma alguses ütlesin, et, et ega kui sa lood uue ettevõtte, sul, sul on tegelikult, kui sul on juba üks töötaja, sul on kohustus luua riskianalüüs töökeskkonnale. Kaardistada ohud töökeskkonnas ja, ja ega siis iga inimene ju ei tea peast, et mis need ohud võivad olla, aga seesama teenus aitab tal neid ohtusid näha, küsib kontrollküsimusi. Kuule, et kas sul veekeetja näiteks on, kas sul on, kas sa puutud kokku, ma ei tea, kuuma õliga näiteks, on ju? Vastad jah ja, ja sealt tekib kohe see küsimus, et aga kuidas sa neid riske maandad, et see kuum õli, ma ei tea, inimesel näkku ei lenda, on ju? Et, et noh, selles mõttes, siis ta hakkab mõtlema selle peale, et ahaa, kuule, aga mul on siin päriselt ka risk. Vahel ikka mõeldakse, et, et ah, et, et see on mingi tüütu kohustus, ma lihtsalt linnutan ära, eks ole, aga kui inimene päriselt hoolib ja tahab, siis, siis see teenus aitab tal läbi mõelda nagu tõsiselt need ohud, mis tema töökeskkonnas võivad olla.
Ja kui see ettevõtja nüüd, kui kuuleb seda kõike siin juttu ja ta tahab seda teisi siis nüüd vaadata ja proovida kõike seda, siis kuhu ta üldse minema peaks?
iseteenindus .ti .ee. Ja seesama riskianalüüsi moodul näiteks on seal kogu aeg saadaval. Ütleme, et kui ettevõtjal on juba riskianalüüs tehtud omal käel või ta on selle tellinud teenusena sisse, siis ta saab ju üles laadida ka selle olemasoleva riskianalüüsi, et ta ei pea kasutama otseselt seda moodulit, et me, me ei sunni inimesi siin seda, seda lahendust kasutama. Aga, aga see on soovituslik, sest et see, see aitab tegelikult need riskid ise oma peas ka läbi mõelda ja sul tekib siis ka nende riskide maandamise tegevuskava ja siis sa hakkad seda tegevuskava täitma ja, ja noh, lõpptulemus võiks olla see, et, et mõneks ajaks on sul need riskid ka töökeskkonnas maandatud. Loomulikult tuleb alati seda ka rõhutada, et, et küsimus ei ole ainult tööandjas, eks ole. Et, et see ettevõtja, kui midagi juhtub, et, et tihtipeale on, on ikkagi, me peame rääkima ka inimese enda vastutusest. Et klassikaline asi, mida me toome alati näiteks, on see, et, et kogenud inimesed kusagil töösaalis võtavad mingil seadmel kaitse eest ära, eks ole, et on mugav oma tööd teha. Aga sellega kaasneb risk, nad muutuvad hooletuks, eks ole. Tööandja ei saa seista tal kogu aeg nonstop ka seal kõrval, eks ole, ja, ja vaadata, et kas ta teeb ikkagi kõiki asju korrektselt. Et see on jagatud risk, aga lihtsalt, et lõpuks, kui me tuleme teema juurde tagasi, siis, siis see peaeesmärk kindlasti on see, et, et me suudaksime neid tööõnnetuse numbreid tänu e -teenustele allapoole tuua.
Te küll ütlesite, et te olete ühe laua taga nii -öelda neli erinevat osapoolt on koos ja te teete ühe asja nimelt tööd, aga kindlasti teil endal ka selline isiklik eelistus olemas, et kui me räägime teisist, siis mis on teie enda selline unistus, et mida te tahate, et seal veel oleks?
natukene siin mõelda. Et ma olen alati vaadanud nagu sedasi, et mulle meeldib tehnoloogia, mulle meeldib, arhitektina meeldib olla natukene võib -olla rohkem tulevikus kui olevikus, et noh, see on paratamatus, pole midagi teha. Ja ma vaatan seda andmestikku, mis meil täna kõik kokku tuleb, mida täna tehakse, mida käivad tööinspektorid järelevalve tegevuste käigus korjamas, mis, mida me kõik näeme, mis ja andmestik tuleb meil selle pealt, kui teevad asutused riskianalüüsi. Ma tahaks mõelda seda, et võib -olla kunagi seal kümne aasta pärast me jõuaksime sinna punkti, kus kohapeal näiteks ma olen ettevõtte ja ma tellin endale tööinspektsiooni käest konsultatsiooni. Aga selle jaoks ei pea tulema inspektor või keegi mulle koha peale, vaid ta saab drooni mulle. See on masinõpe on peal, AI -ga juhitud, ta ilusasti jälgib, milline on minu töökeskkond, kui mul on seal saed, siis ta vaatab, et saagi tuleks katte peal, sest et pildi järgi on võimalik aru saada, mis mudeliga on tegu, kus koha peal tal peab see kaitsekate olema, kui mul on arstikapp seina peal, arstikapil on kindlad märgid, kellest selle jaoks, et kui on õnnetus juhtunud, siis inimene peab seda märkama ehk ta peab olema väljapaistev. Droon märkab seda, ta palub võib -olla selle kapi ka lahti teha, sest ta vaatab, mis asjad seal kapis on, sellepärast ega kõik ained ka ei tohi päris seal meditsiinikapis olla olemas ja seal on ka kindlad reglemendid, on ju, ja või siis ehitusobjektile ta lendab kohale, ta saab aru, kus kohapeal on riskid, kus kohapeal annab märku, et kuulge, et väga hea, et sa mind kutsusid konsultatsiooni tegema, et praegu ma inspektsiooniga on ju, ei alusta sinu järelevalvemenetlust, aga Et palun nüüd kutsu nad kõik sinna alla, juhenda nad ära, et nad peavad kandma, on ju, ohutust tagavaid töövahendeid. Ja tegelikult see on kõik võimalik. See on kõik võimalik isegi kiiremini kui kümne aastaga, aga see peab tulema visiooni, see peab saama eesmärgiks. Et ma näen, et selliste viisidega me saaksime vähendada enda ametnike koormust. Ja ma leian seda, et need otsustuskohad ei pea jääma AI kätte. Otsustuskohad jäävad ikkagi inimese kätte. Äriprotsessi lõplik samm jääb see inimese kätte, et just võtta need hirmud maha, mis ühiskonnal on sellise masinaõppe ja masinate ees. Et ka minul on need hirmud loomulikult. Ja see ongi see, et kuidas juhtida seda püssirohta niimoodi, et sellest saaks ilutulestik, mitte midagi muud. Ja siis see ongi see, et ma näen, et me oleks hea, kui me neid hakkaksime õpetama, kasutama, aga otsustuskohad jätaksime siiski inimestele.
See on selline kaugem unistus, aga tuleme natuke nii -öelda jalgadega maa peale tagasi, et ega meil droonid nüüd niimoodi veel ehitusplatsidel ringi ei hakka lendama. Mis see lähitulevik on? Selline käegakatsutav, mõne kuu pärast teisi oodatav uus lahendus.
Meil on uued teenused live 'i minemas lähikuudel. Tegelikult märtsi jooksul tekib uus teenus live 'i nimega alaealiste tööle lubamise menetluse moodul. Ehk siis, kui tööandja plaanib võtta mõne alaealise tööle, siis, siis ta peab saama selleks tööinspektsiooni loa. Sest tööinspektsioon peab jälgima, et, et see alaealine ikkagi sobiks sinna töö kesta kanda ka töötama, et seal ei oleks tema jaoks ohtusid, eks ole, et, et me räägime ikkagi lastest. Ja, ja tööinspektsiooni luba on vaja siis alla kaheteist aastastel, et, et, et noorem, noorem eaklass ja, ja, ja vanemate puhul.
On piirangud, aga igal juhul siis saab teha selle protsessi ka oluliselt lihtsam, kui seda siiamaani on tehtud ja, ja oleme seal ka automatiseerinud erinevaid protsesse. Ja nõks hiljem, umbes sellise paarikuise vahega, siis saab hakata TAIS -is registreerima lähetatud töötajaid. Et kui näiteks Eestisse lähetatakse välismaa ette poolt mõni töötaja, siinpool on ettevõte, kes teda vastu võtab, siis, siis välismaa ettevõte registreerib oma töötaja ära ja Eesti ettevõte siitpoolt omalt poolt kinnitab, et jah, see inimene tuleb siia, et, et see, sellise teenusega läheme siis ka laivi.
Nii et sõnum kõigile ettevõtjatele, kes tahavad suveks endale alaealisi lehetüdrukuid, lehepoisse palgata, siis märtsis tuleb vahe uus lahendus välja, mis loodetavasti siis tõesti nagu suvehakuks on kõik nii -öelda probleemid ära lahendatud, kui seal tuleb, sest et olgem ausad, kui läheb laivi, seal võib tulla väga palju veel probleeme.
Jaa, no loodame, et väga palju ei tule, et, et meil jah, üldiselt kui me vaatame selliste vigade arvu, et neid nagu väga palju ei ole, et loomulikult tahaks ideaali, aga, aga, aga ütleme, mis, mis on, et mingil määral vajab see võib -olla uus protsess natuke harjumist, aga, aga loodame, et see, see abistab, abistab ettevõtjat.
Head kriitilise intsidendi kuulajad, täna saite ülevaate tööelu infosüsteemist ehk lühidalt teisist. Külas olid projektijuht Rainer Rohtla ja tööelu infosüsteemi tarkvaraarhitekt Martin Õunap. Ma tänan teile tulemast ja nagu me kuulsime, siis head kuulajad, projektijuhi koht on varsti vabanemas, nii et kellel tõesti süda hakkas tuksuma kiiremini ja, ja Ja siis näpud ka kiiremini käima, klavatuuri peal saaks ka kiiremini tööd teha, sest TEHIK on see asutus, kellega ühendust võtta. Mina olin saatejuht Roland Liive ja kohtun teiega juba uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]