Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT, päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere tulemast kuulama kriitilise intsidendi eriosa, kus sel korral me mitte ei uuri, mida ja kuidas riik või eraettevõtted Eestile IT mõttes head teevad. Vaid hakkame pidama tulist debatti selgitamaks välja, kes on parim IT -ministri kandidaat. Oleme saatesse kutsunud valimistel täisnimekirja esitanud erakondade esindajad ja hakkame neilt peagi küsima, kuidas nad plaanivad e -Eestit veel paremaks ja uhkemaks teha. Mina olen saatejuht ja tänase debati kaasjuht Ronald Liive. Kuna teema on aga väga tõsine ning nõnda palju külalisi ei ole siin saates varem olnud, olen palunud debati kaasjuhtima hea kolleegi, Geeniuse toimetaja ja digiportaali juhi Eleen Änilase. Tere, Eleen.
Tere, Ronald. Nagu Ronald ütles, on ruumis lisaks meile kahele veel ka seitsme, oi, vabandust.
Tõsi, meil ei ole seitse kutsutud, oli seitse, lubas tulla seitse, EKRE viimasel hetkel siiski leidis, et, et nende jaoks IT -ministri debatt siis vist pole piisavalt oluline teema, aga, aga noh, eks nad ise teavad ja valimised näitavad siis seda tulemust neile.
Jaa, täna on meil siis kuue erakonna esindajad kohal. Esiteks tere Kristjan Järvan Isamaast.
Tere tulemast, Andres Sutt, Reformierakonnast.
Andrei Korobeinik Keskerakonnast.
Marek Reinaas Eesti kahesajast.
Raimond Kaljulaid sotsiaaldemokraatidest.
Ja Kristjan Vanaselja parempoolsetest.
Nii alustuseks väiksed mängureeglid, küsin nüüd ühe küsimuse teilt kõigilt, mis tugineb teie siis platvormile või programmile, mida te olete välja lubanud. Üks minut on teil aega vastamiseks, üritame selle ühe minuti sees olla ja kui kõik on selle ringi ära teinud, siis kui kellelgi on repliigi soovi, saate seda teha ka. Ma küsiks küll, alustuseks ära, et ma näen, kõik on meesterahvad, et kuhu, kuhu naised jäid, et kas, kas teie erakonnas pole ühtegi potentsiaalset naissoost IT -ministri kandidaati?
Tundub, et praegu on niimoodi, et küsijad on daamid ja meie raporteerime daamidele.
Aga no sotsiaaldemokraatide nimekirjas vist on, ma arvan, naiskandidaate kindlasti eeskujulikumalt rohkem kui üheski teises erakonnas, aga meil ei ole muide ministrikandidaate, nii et mina, Raimond Kaljulaid, olen siin sellepärast, ma olen Riigikogus olnud majanduskomisjonis ja nende küsimustega kokku puutunud, aga ma lihtsalt sellepärast nagu täiendan, et meil ei ole sellist asja, et on keegi on ministrikandidaadiks ette juba kinnitatud.
Ja meil on nimekirjas väga palju tublisid naisi, alustades peaministrist.
Selge, aga Raimond Kaljulaid, sotsid lubavad e -riiki hoida heas vormis iga elaniku, vabaühenduse ja ettevõtja heaks. Mida see tähendab, et e -riik ei ole füüsiline isik nagu mina näiteks, et ei saa kohustada e -riiki jõusaali minema, kuidas see välja näeb?
No selle asja taust on tegelikult see, et me kõik ju teame, et Eestis selle e -riigi taristu ja see nii -öelda back -end, mida kasutaja ei näe, noh, ütleme siis nii, et võib olla erineva kvaliteediga ja erineval määral kaasajastatud ja, ja erineval määral hooldatud aja jooksul. Ja ja see on ma arvan selle valdkonna üks selliseid suuri olulisi väljakutseid, et et kuidas olla kindlad selles, et ka tulevikuvaates meie e -lahendused töötavad hästi, on turvalised, on küberturvalised ja on jätkusuutlikud. Et eks eks ilmselt on seda selle all silmas peetud.
Andres Sutt, Reformierakonna kõige intrigeerivam lubadus on see, et te lubate digitaalse instrumendi abil siis Eestis soolise palgalõhe ära kaotada. Mis see siis tähendab, et kas ehitate mingi tehisintellekti, mis siis näiteks Maksuametile ütleb, et Jüri saab Kajast rohkem palka ja seetõttu tuleks Kajale äkki natuke palka juurde anda?
Ma arvan, et tehisintellekt aitab tulevikus meil väga palju asju edasi ja, ja kindlasti aitab tehisintellekt ka sooliste ja, ja igasuguste muude palgalõhedega. Aga meie programmis on nagu digivaatest või digiühiskonna vaatest kolm nagu keskset põhimõtet, on küberturvalisus, kliendikesksus kasutajamugavuse mõttes nutiseadmest ja kolmandaks vähe väikseim CO2 jalajälg, mida meie digiriik toodab.
Andrei Korobeinik, Keskerakond on Isamaa kõrval üks väheseid või ainsaid siis erakondi, kes on digiteemade jaoks on programmis ka eraldi peatükki teinud. Samas räägite seal isejuhtivate autode asemel isesõitvatest ehk siis terminoloogiline eksitus on teil. Ning lubate teha ära asju, mis on juba tehtud või siis töös, aga mis on see uudne asi, mida te siis tegema hakkate?
No kui näiteks ise üldisest taotlusest rääkida, siis Eestis puudub praegu seadusandlus, mis võimaldab neid testida ilma inimeseta, sarnased lahendused on olemas näiteks Ameerika Ühendriikides või Iisraelis. Et meil peab olema inimene kõrval, kes võib olla autot ei juhi, aga juhul kui midagi avarii juhtub näiteks, siis ta vastutab selle eest ise, et päris mitmed firmad on teid huvi tundnud selle võimaluse siis osas, et testida autosid näiteks Rakveres, aga seda võimalust meil praegu ei ole. Seal on tegelikult päris põhjalik programm tõepoolest, mida me oleme teinud koostöös ka teiste organisatsioonidega ja juhul, kui seda seda kõike saab teha, siis kindlasti praegune areng kiireneb, et ma arvan, et minud on otsa saanud ka.
Marek Reinaas, Eesti kahesajaga on ka selline lugu, et te lubate teha asju oma programmis, mis on juba tegelikult töös ja samas, mis me veel leidsime, on see, et te lubate tiigrihüppele elu uuesti sisse puhuda. Et mis see siis tähendab, miks meil on jälle vaja Eestis rääkida tiigrihüppest?
Tõepoolest, Eesti oli väga edukas üheksakümnendate lõpus, selle sajandi alguses oma tiigrihüppega ja digitaliseerimisega. Kahjuks me peame ju nentima seda, et võib -olla see hoog ei ole jätkunud nii innukalt nagu me oleksime lootnud ja ma arvan, et kõik, kes on e -riigi teenuseid tarbinud, teavad väga hästi, et teinekord need nupud ei pruugigi nii väga hästi seal töötada ja, ja kõik need andmebaasid ei ole omavahel seotud. Nii et mina arvan küll, et selle jaoks, et Eesti oleks tõeline e -riik, peame me oluliselt rohkem ja oluliselt kiiremini edasi minema selle tiigrihüppega ja kõik teenused viimagi vajaduspõhiseks sellisel moel, et inimesed saaksid neid teenuseid täpselt siis ja täpselt niimoodi, nagu neil vaja on, mitte niimoodi, et kõigil ühtemoodi.
Kristjan Vanaselja, ma tunnistan, et Parempoolsetega oli mul kõige keerulisem, ma tean, et te ise olete nagu iduettevõtluses tegutsenud pikalt -laialt ja peaks teadma, et võiks ka mingine selline veebileht olla, kus saab midagi nagu leida, seda teilt ei leia, teil pole programmi, ärme hakka nüüd sellest siin arutlema, kas on või ei ole, aga te ütlete välja, et üks teema on, et IT -ga korruptsiooni vastu võitlemine. Ma ei ole päris kindel, kas see on nagu selline asi, millega valijaid praegustel valimistel kõnetada, et kas see oli teema, mida Lavly Perling nagu nägi, et see on nagu suur probleem ja nüüd siis IT on lahendus.
Võib -olla vaadatuseks tasub öelda, et hoolimata sellest, mida, mida me detailselt seitsmekümnele või kaheksakümnele leheküljele kirjutame, siis parempoolsete näol on kogu Eesti e -riigile ja meie tehnoloogiasektorile ja, ja Eesti e -riigi edasiviijate, viijatele väga tugev partner tegelikult olemas. Ehk siis me oleme selgelt seda usku, et meie järgmine majanduskasv tuleb tehnoloogia kiiremast kasutuselevõtust, tuleb innovatsioonist ja, ja olles oma programmis tegelikult selgelt välja öelnud vist ka ainukese erakonnana, et meie, meie kõige suurem huvi on ja soov on tegelikult panna Eesti majandus kordades kiiremini kasvama, kui ta seni on seda teinud, siis, siis tehnoloogial on seal kindlasti väga suur osa. Kui vaadata kasvõi Ukrainat täna, siis tehnoloogia, avatud riik, läbipaistev riik, mida tehnoloogia aitab saavutada, on kindlasti korruptsiooni vastu võitlemisel väga oluline aspekt. Ehk siis, et see on tegelikult see, mida, mida me selle punkti all silmas peame.
Nii, Kristjan Järvan, Isamaal on midagi väga uut ja huvitavat programmis, et te räägite nimelt lahendustest, mis kasutaks siis e -spordi kasvavat populaarsust ära Eesti riigi turundamisel. Et kuidas te plaanite seda teha nii, et nüüd mõne, mõni kuu pärast alustamist ei tule teha Pivotit, sellepärast et mingid aspektid näiteks jäid alguses läbi mõtlemata.
Jaa, nagu te teate, siis Isamaa mõtleb oma kõik suured lubadused ikkagi pingsalt ennem läbi, kui midagi lubame. Ja tegelikult see on väga asjakohane, et et sport on sport, et kas olgu see malesport või olgu see hoopis e -lahendustega sport. Aga tegelikult lisaks kultuuriobjektidele on ka väga palju sisulisi ja majanduslikku teema, et kus, kus IT -d saab rohkem kasutada. Et siin mõned kõlama jäänud stigmad võib -olla ma lükkaks korraks ümber, et esiteks e -tiiger ei maga meil, vaid pigem muudab suunda, ehk siis me oleme selgelt võtnud Suuna rohkem kasutajakogemusele ja disainile, nii nagu erasektor on seda tegelikult ammu teinud, et ma arvan, et väga märgulise tähendusega ongi see, et me augustis sõlmisime koostööleppe Ukraina IT -ministriga ja täna siis meie riiklik mobiilirakendus hakkab kohe -kohe testimisfaasi jõudma. Ja samuti riigieelarve läbirääkimistel, siin oli mainitud siis taakvara probleeme, esimest korda üldse ajaloos on tegelikult taakvara lahendamiseks püsirahastus olemas. Okei,
meil hakkab vastus juba natuke liiga pikaks venima, et Korobeinikul oli, oli siin soovi.
Ja see on tõepoolest liiga hea vastus, et kui me vaatame seda, kuidas tegelikult riik võiks kasutada IT -võimekust, siis, siis selline peamine suund on kahtlemata protsesside automatiseerimine, mis tähendab seda, et ametnikke peaks vähem olema, et meil viimastel paaril aastal on ametnike arv kasvanud üle ühe protsendi aastas. Ehk siis neid tuleb aina juurde, mis tähendab seda, et, et kõik see, mis praegu kõlas, tegelikult absoluutselt ei toimi. Ja kui me, kui me räägime sellest kasutamismugavusest, siis tõepoolest Eesti .ee on saanud lõpuks ometi mobiilväljundid, aga kui sinna sisse minna, siis me avastame, et see töölauad on täiesti tühi. ehk siis seal ei ole ühtegi proaktiivset lahendust ja noh, ma ei oska öelda, mis ajahorisonist me räägime, aga siin paari, paari aasta jooksul kindlasti ei tule ühtegi sellist maailmatasemel lahendust, nii et ma ei tea, kas noh, ei, ei, tiiger just magab, aga e -riigiga arenguid küll kiita ei ole.
Andres Sutt soovis ka lisada?
Ja mul on lihtsalt hea meel, et Kristjan Järvan on jätkanud neid asju, mille, mille meie valitsus ja mina käima, käima lükkasime, et kõik, mis puudutab kasutajakesksust, taakvara lahendus, millega neli aastat ennem ei olnud mitte midagi tehtud, et see oli tegelikult üks esimesi asju, mis sai küll toona ühekordse ka küberturvalisuse jaoks kuuskümmend miljonit kahest isaeelarvest ja seda on nüüd pandud püsirahastusse, mis on nagu super, superhea. Ja ma arvan see, kui kiiresti me jõuame parema kasutajakogemuseni, kui kiiresti me jõuame nutiseadmesse, sõltub sellest, kes on järgmine IT -minister, sest tegelikult ka M -valimiste rakendus ju sisult sai valmis, et mis on tegemata, on turvatestid ja ma usun, et ka järgmistel valimistel on võimalik juba mobiilist valida või nutiseadmest.
Ma arvan, et kõik kuulsid ju eelmisel nädalal uudist selle kohta, kuidas Eesti riik võttis tööle üle kümne inimese, kes siis hakkavad käsitsi rehkendama lastetoetusi inimestele. Et ma arvan, et täpselt seal kohapeal see meie e -tiiger ongi, et me suudame sellest imelisi sõnu voolida, aga päriselus lõppude lõpuks ikka inimesed tulevad, võtavad ruudulise paberi ja vildika ja, ja rehkendavad need lapsetoetused kokku. Tõsi ta on, et e -riik on tegelikult vahend, millega on võimalik riigi valitsemine, riigiteenused palju mõistlikumaks ja, ja odavamaks teha. Siin näiteks Jaan Pille Saar on välja rehkendanud, et põhimõtteliselt on võimalik asendada suhteliselt rutiinne töömasinatega sellisel moel, et umbes kakskümmend tuhat ametnikku saaks minna võib -olla tootvamale tööle ja sellega on võimalik kokku hoida suurusjärgus kuussada miljonit eurot. Ma arvan, et see on see eesmärk, kuhu peab minema.
Ja ametnike arvust, meil on hetkel tööaktiivsuse rekord, kaheksakümmend protsenti, kaheksakümmend kaks protsenti elanikkonnast vanuses kakskümmend kuni kuuskümmend viis on tegelikult aktiivselt tööturul ja seda ei ole olnud pärast aastat üheksakümmend üks. Nii et see, et tegelikult meil on inimesi tööle tulnud, on täiesti normaalne. Toon teile näite. Meie energeetika suur siis strateegia on see, et meretuulepargid on ju ja tehnilises järelevalves oli üks inimene, kes tegeles nende parkide lubadega ja noh, meil õnneks läks, läks, vedas ja ta ei läinud töölt ära. Ja tegelikult TTÜ -le näiteks polnud kolm aastat palgalisa toodud, palgafondile järjest ülesanded peale laotud, et tegelikult vaatame seda ametnikkonda, sest nad tegelikult on väga efektiivsed, vähemalt siis IT -ministri haldusalas. Ja, ja seda, et, et kus võib -olla saab nagu olla efektiivsemad, on need ülesanded, millega, millega nad tegelema peavad. Mitte see, kuidas, kuidas nad nende ülesannetega tegeleb, on täna väga efektiivne. Ja toon ka teile näite üle investeerimist IT -sse ehk seesama sotsiaalministeeriumi vastutusala, kus, kus siin murekohti on. Minu lemmik on see pensionisüsteemide siis IT -süsteem, kus peaks olema siis kakskümmend kuus erinevat pensionisüsteemi, et olümpiavõitjad saavad, neil on eraldi süsteem, et nende pensioni välja maksta. Osadel on vist mõned pensionisüsteemid teenindavad umbes viite klienti, et sellistel juhtudel, head sõbrad, ongi efektiivsem, kui on üks ametnik paberi ja vastakaga saadab e -maili ära, seepärast, et kõik need turvariskid, mis sealt tuleb järgmiseks.
Tuleb meil ka efektiivsem, kui kõik saavad repliigiks sõna, Raimond Kaljulaid.
Ja tõsiselt väga lühidalt öelda kahte asja, et alati küsimus, millega võrrelda, et kui me käime, kohtume oma kolleegidega teistes Euroopa riikides, siis on teinekord on niimoodi, et ükskõik, mida me siin kodus arvame, et võiks olla paremini, Eesti on nagu teistest väga palju eespool. Aga siin ei saa nagu poliitikast mööda minna, et ma tuletaks meelde, et meil on ees Riigikogu valimised, peab vaatama, ma arvan, ka tagasi eelmisele neljale aastale, et kaks tuhat üheksateist olid viimased Riigikogu valimised, pärast seda oli meil kõigepealt IT -minister, kes valetas parlamendile, pidi tagasi astuma selle pärast seoses oma nõuniku palkamisega. Siis saabus järgmine IT -minister, kes minu meelest tegeles, sisustas oma aega peamiselt e -riigi vastu võitlemisele, proovis välja selgitada, et kuidas ikkagi siis nende e -valimistega täpselt petetakse, et, et ja, ja seda Reformierakonda valimisvõitu tagatakse. No lahkus ametist ilmselt seda teadmist ei saanudki. Et midagi ei ole teha. Eesti inimeste poliitilistel valikutel võivad olla ka väga otsesed tagajärjed ka e -riigi jaoks, et halvema stsenaariumi korral saame jälle IT -ministri, kes tegeleb ikkagi selle küsimusega, et kuidas ikka nendel e -valimistel petetakse, et see tuleb välja selgitada. Halvemal juhul või paremal juhul saame inimese, kes päriselt seda valdkonda edasi viib.
Nii ja anname ka Kristjan Vanaseljale sõna siin.
Jah, ma arvan lihtsalt repliigi korras seda öelda, et, et mis, mis meid tegelikult Eestis on edasi viinud ja, ja, ja ma arvan, et mida, mida me ühiskonnana peame nagu tunnustama, me oleme suhteliselt nõudlikud, suhteliselt nõudlikud nii oma riigi, riigijuhtimise kui ka tegelikult nende samade IT -lahenduste osas. Et, et ma olen siin Raimondiga nõus, et vaadates maailmas laiemalt, siis Eestil ju tegelikult on, on asjad vähemalt õiges suunas läinud. Nüüd on küsimus ja ma olen täiesti veendunud, et me Eesti inimestena oleme edasi nõudlikud ja peame poliitikutena suutma ka tegelikult nii -öelda sellele nõudlikkusele vastata ja, ja mitte jääma siis nendele sellistele loorberitele puhkama. Et, et nagu ma ütlesin, et, et me oleme pigem poliitikutena peame, peame suutma nii -öelda seda visiooni omada ja, ja, ja prioritiseerida kogu seda innovatsiooni ja tehnoloogiat. Aga, aga noh, see on ka selline nii -öelda poliitiline konsensus, mis, mis mulle tundub, et tegelikult on olemas.
Nii, aga liigume praegu edasi, kuna kõik on siin sõna saanud, repliigi võimaluse ka saanud, siis mida ma sooviksin, on see, et te kõik ikkagi tooksite välja selle ühe ja kõige olulisema asja, et neid ideid on väga palju. Kuulan, et mõte töötab selles osas, aga mis on see üks asi, mida, kui siis keegi teist peaks tõesti selle IT -ministri portfelli endale saama, et mida te teeksite? Ja millest te alustaksite? Andres Sutt, teie kõige olulisem eesmärk?
Minu kõige olulisem eesmärk on see, et meie e -riik toimiks küberturvaliselt, et ilma selleta me võime arendada ja kõiki toredaid asju teha, aga kui see langeb küberrünnete ohvriks, mida me ei suuda hallata, tõrjuda, et, et siis ei ole sellel ju mingit praktilist kasu. Aga samamoodi, nii nagu ma ennem ütlesin, keskkonnamõju ehk et kõik juba, mida RIT ehk siis riigi IT -keskus on alustanud, see, et me konsolideerime baastaristu, me konsolideerime töökohatoetuse, et, et vähendada süsiniku jalajälge, et see kõik on väga olulised asjad, et, et see võib tunduda võib -olla sihukene lihtsalt sõnakõlks, aga, aga ma arvan, see on nagu väga -väga tähtis ja kasutajakesksus. Et me oleme teinud väga palju ägedaid lahendusi ja tõesti väljapoolt vaadates noh ei ole teist riiki kõrvale panna, kas me ise oleme kasutajakogemusega rahul, noh enamasti mitte, et teeme selle korda ja need kolm asja ja me liigume ilusti edasi, aga ilma küberturvalisuseta on on see laev katki.
Andrei Korobeinik, jah, teil on näpp olnud pidevalt püsti, aga me liigume teemaga edasi, nii et palun ärge, ärme hakka nüüd siin vanadest asjadest rääkima, mis on see esimene asi, see põhiline asi, mida te hakkate tegema, kui teie või siis Keskerakond saab IT -ministri ametikoha.
Ja no suurepärane koalitsioonierakondade kiidulaul on just kõlanud nagu kolm esinejat. No
olgu, olgu siis ära markeeritud, et see, mida Kristjan Järvan välja ütles, et Isamaa mõtleb alati kõigele, nagu me universaalteenuse pealt näeme, siis ta alati kõigele ei mõtle.
Parempoolsed on, on ka ju selline noh, spin -off, eks ole, et selles mõttes on mingil määral ka väike osa koalitsioonierakonnast, et kui me räägime ikkagi sellest, ma, ma, ma, ma ei saanud nagu uskuda seda, et, et minu silmad näevad, kuidas Isamaa toetab sotsiaaltöökohtade loomist, et eelmisel aastal on ametnike arv kasvanud üle ühe protsendi. Erasektor esitab riigile kusagil viissada erinevat aruannet ja see arv kasvab sada, ta ei lange, ta kasvab. Ja kui me räägime sellest, et IT peab kuidagi efektiivsusele kaasa aitama, siis me selgelt näeme seda juhtu. See on üks keskne koht Keskerakonna programmis. Meie peamine lubadus, millest võidab kahtlemata IT -sektor, on see saalmaksulagi, see, mida Reformierakond kümmekond aastat tagasi pakkus, aga nüüd nagu loobus, see on täiesti nende jaoks välistatud, ehk siis koos astmelise tulumaksuga me pakume saalmaksulae, mis toob Eestisse targad töökohad tagasi, mida täna IT -firmad loovad paraku välismaale. Aga mida Eesti riik teeb, Eesti riik teeb tõepoolest töökohti ametnikele, nagu siin lubatud oli Isamaa poolt ja seda me kindlasti ei toeta Keskerakonnas. Aitäh.
Marek Reinaas, teie kõige tähtsam asi.
Eesti kakssada on oma algusest peale jutlustanud sellist riiki, mida me ise nimetame personaalseks riigiks. See tähendab seda, et riik ja tema kodanikud suhtlevad omavahel sellisel moel, kus mitte kodanik ei pea taga ajama ja kulutama erinevate ametnike uksi, vaid tegelikult riigil on kõik andmed meie kohta olemas, meie sissetulekute kohta, meie laste arvu kohta, meie elukoha kohta. Ja need andmed tuleb lihtsalt kasutusele võtta ja nende andmete pealt on võimalik disainida täpselt sellised teenused, mida inimestel reaalselt vaja on. Ja selle, see ei ole mingi eriline raketiteadus, lihtsalt tuleb need andmed kasutusele võtta, mis riigil nii või naa on, unustada ära igasugused avaldused ja, ja, ja inimene peab saama neid teenuseid täpselt sel hetkel ja täpselt siis, kui tal neid vaja.
Ma jätkan siit, jah, andmete ristkasutus on kindlasti üks, millele, mis täna takistab meil kohati lahendusi loomast ja teine nii -öelda efektiivse riigi poole pealt, kui vaadata ka riigi IT -majade kasvu, siis seal on kindlasti rolle, mida tegelikult suudab täita erasektor sama edukalt või edukamalt. Ja me ei peaks kogu seda arendustegevust täna tooma riigi IT -majadesse sisse, vaid tegelikult otsima võimalusi, et seda rohkem ja rohkem anda, anda erasektorile.
Raimond Kaljulaid, mida teie teeksite või siis sotsiaaldemokraadid, kuna te ütlesite, teie teist ei saa IT -ministrit, ühesõnaga, et mida sotsiaaldemokraadid teeksid siis esimesel päeval, kui nad saavad selle koha?
No ma arvan, et Andres Suti tähelepanek, et küberjulgeolek on ilmselt järgmise nelja aasta ja võib -olla ma ütleks võib -olla järgmiste kümnendite number üks küsimus, see on täiesti õige, et see keskkond tegelikult muutub meile järjest keerulisemaks, järjest ohtlikumaks. Ilmselt Venemaa -poolne see kübersõda, mis, mida me täna näeme, see läheb, läheb aina edasi, sellepärast et see on üks neid võimalusi, kuidas nad saavad mõjutada ka Ukrainat aitavaid riike väga otseselt ja seda nad püüavad kõigiti teha, mingit suurt edulugu seal täna ei ole olnud, aga, aga millalgi tulevikus neil õnnestub ikkagi kuskilt läbi murda tõenäoliselt ja, ja selle kahjuga toimetulemine saab olema, ma arvan, päris keeruline väljakutse siis ka Eesti valitsusele, kui see juhtuma peaks, me loodame muidugi, et ei juhtu. Ja teine küsimus on loomulikult see, et tehnoloogiasektori areng, et kui Eestis vaadata majandust, kus meil üldse need kasvuvaldkonnad on sellised potentsiaalsed, siis tehnoloogia on, on nagu üks kõige olulisemaid, et noh, seal kõrval saab rääkida, eks ole, metsa või puidu väärindamisest seal ilmselt edasi minnes saaks midagi teha, energeetikas on meile olulisi, olulist edu võimalik saavutada, aga see tehnoloogiasektor nagu jääb. Ja nende jaoks on, on olnud ja ilmselt, ilmselt jätkuvalt on, on sellised küsimused nagu tööjõu, et Eestisse toomine, jätkuvalt on küsimus, kuidas see käib. Noh, meil on üks mõte näiteks see, et võiks olla maailma tippülikoolide lõpetajatele eraldi viisa, eks piltlikult öeldes, kui sa oled väga hea ülikooli lõpetanud inimene, noh, mis me siis ikka sind enam siin nüüd hindame, et kas sind on Eesti majandusele vaja või mitte, eks ole, küllap, küllap siis, kui keegi tahab sind siia tuua, küll sa siis oled nagu kasulik inimene. Ja samamoodi ka kõigi nende teenuste edasiarendamine, et inimestel oleks võimalikult lihtne sujuvalt siia töötajaid tuua, et nad pääseksid, saaksid lasteaiakoha
kõike teha esimesel päeval ega esimesel nädalal ka mitte.
No te küsite, mis see peamine suudne on, et tahetud küberjulgeolek
avatustööjõule, eks ole, jah.
Kristjan Järvan, Isamaa praegu hoiab juba seda ametikohta, kas te lihtsalt jätkate praeguste teemadega või tuleb midagi uut lauale?
Ma toon kolm prioriteeti ja siis ühe repliigi. Loomulikult Isamaa jaoks on samuti turvalisus oluline prioriteet, on oluline tegelikult majanduse areng, millest on huvitav, et siin väga nagu ei räägitud ja kolmas on see kasutajamugavus. Ja no veidi täpsemalt, turvalisuse osas, tegelikult Riia saab ülihästi hakkama, et kui kõik räägivad julgeolekust ja, ja teemadest, me peame rohkem siin investeerima, siis mis mõju te olete saanud sellega, et meil on küberrünnakud praegu igapäevaselt massiivselt toimunud. Et tegelikult Riia CERT tiim on ääretult tublid olnud ja kõik need investeeringud, mis on tehtud, on tegelikult ennast täiesti ära tõstnud. Kus seal puudujääk minu arust on, mis me peaksime rääkima, on tegelikult pigem küberkuritegevus, mis küll on küll siseministeeriumi vastutusalas, aga, aga näiteks kui ma räägin e -kaubandusliiduga, siis nad ei julge rääkida, et neid on rünnatud. Need on seal väiksed rünnakud, viiesaja eurosed lunavararõhud ja nad ei räägi sellest. Mis majanduse mõttes on, tööstus on meil viiskümmend kuus protsenti lisandväärtusest Euroopa keskmisest, me peame digitaliseerima tööstust, et tõsta seda lisandväärtust. Kuhu meil kasutajamugavus läheb, ma arvan, et sündmusteenused ja rohkem asju automaagiliselt ja nüüd repliik, mis ma lubasin, et jaeandmete ristkasutus ja kõike seda on kohe kuulda, et ta lihtsalt ei ole seal ise lähedal olnud, sest enamus selliseid asju, kus tuleb mitu korda küsida, tuleb mingitest Euroopa Liidu nõuetest, kus vorm on ette antud ja sa ei tohi seda muuta ja sellepärast sa küsidki mitu korda. Et noh, see muinasjutt, et oi, nüüd tulevad uued poisid ja teevad kohe ära, et see on väga nunnu. Loomulikult seal on asju teha, aga, aga tõesti, et tulge ja ma tutvustan teile.
Kuna Andres Suttile ja kuna ta on ka endine minister, kes on seda ametit hoidnud, näpp oli püsti, siis palun kiire repliik.
Ja ma lihtsalt selle andmete ristkasutuse koha pealt nii palju, et see kõik on võimalik, tuleb natukene nügida ja need need asjad juhtuvad, aga ma tahaks ühe asja repliigi korras nagu ära õiendada, et see kuussada miljonit, mida on võimalik leida säästuna siis ametnike koondamisest, et lihtsalt ma tahaks seda rehkendust detailis näha, sest kokku ametnike peale, kaasa arvatud õpetajad, pääste, kõik muud ministeeriumid, kulub aastas kaks miljardit. Kui me, kui me kaotame ära kõik ministeeriumid ja ametid, siis me vabaneme kahesaja seitsmekümnest miljonist ehk me jõuame poole rehkenduseni, et mulle igal pool saab efektiivsust tõsta kahe käega selle poolt, aga kui keegi ütleb, et on viis -kuussada miljonit, siis ma sooviks näha seda rehkendust. Niikaua kui seda rehkendust ei ole, on see tühi number, aitäh.
Elektrit saab ka kolme sendiga, vaata, kõik on võimalik. Oli see mingi loosung, on ju?
Liigume nüüd natukene edasi, see küber ja selline sideturvalisuse teema käis meil küll juba läbi siit ka vaikselt, aga ma küsiks hoopis sellise nurga alt, et et Eestis on väga haavatavad meie merealused sidekaablid, mida plaanivad parempoolsed ehk siis Kristjan Vanaselja, mis on teie plaan selles osas, et, et Venemaa ei lõikaks meie merealused kaablid läbi?
Fakt, et, et me elame sellise agressiivse riigi naabruses, ei muutu ka tulevikus. Ma pean ausalt tunnistama, et ma ei tea, mis see hea lahendus nende, nende merekaablite kaitseks on ja, ja tõenäoliselt läheksin ministriks saades esimese asjana küsima, mida me seal teha saaksime ja, ja uuriksin selle, selle lahenduse välja. Aga nii -öelda kogu see see küberturvalisuse ja ja meie julgeoleku küsimus jääb mitte ainult järgmiseks paariks, kolmeks, neljaks aastaks, vaid nagu ma ütlesin, meil naaber ei muutu ja me peame selleks olema ka tulevikus pidevalt valmis.
Anname repliigi võimaluse ka Kristjan Järvanile.
Jaa, tänud. Ühesõnaga siin tuleb eristada, mis on Euroopa tasandi lahendused, võib -olla natuke ka NATO, aga aga pigem Euroopa ja ja siseriiklikud lahendused. Tegelikult Euroopa tasandil käivad läbirääkimised selleks, et tuleks USA -Soome kaabel ja et see hakkaks liikuma läbi Balti riikide siis sise -Euroopasse. Ja, ja teine teema loomulikult on siis on siseriiklikud lahendused ja hea uudis on see, et, et kui üldiselt on nagu sellised kaablid on äärmiselt kallid, siis teatud suurfirmadega koostöös on võimalikult niisugused veidi odavamad lahendused, mis, mis, mis turvalisuse mõttes lihtsalt meil on lihtsalt rohkem kaableid vaja. Et see, et kuskil keegi oma kogemata oma seda ankrut lohistab ja asjad lähevad katki, et, et mulle hästi meeldis Singapuri IT -ministri suhtumine küberturvalisustest, et pigem eelda, et teid on juba häkitud ja käite vastavalt, mitte niimoodi, et teeme kõike seda, et see mitte kunagi ei juhtuks. Ja oluline märksõna, siin on ka satelliitside, satelliitside, ehk kaablit saab mingis mõttes dubleerida satelliitsidega ja sellega tegelikult me keskvalitsuse tasandil väga hoogsalt tegutseme.
Nii, Andres Sutt vist soovis ka sõna võtta.
Ja ma arvan, et merekaablid ongi selle koha pealt väga hea näide, miks julgeolek on nende valimiste peateema, et, et see kõik taandub lõpuks turvalisusele ja et kuidas on meie merekaablid turvalised, on väga lihtne. Soome -Rootsi NATO liikmeks, Läänemeri on NATO sisemeri, täna kriitilisele infrastruktuurile pööratakse palju enam tähelepanu, kui seda on varem tehtud, nii et, et, et kõik investeeringud, mida me teeme julgeolekusse, aitavad tegelikult meil arendada neid samu tooteid, teenuseid, kasutajamugavust, mida me kõik soovime näha.
Üks teema, mis siin mitmest programmist ka läbi käis, on 5G, mis siis minul tekitas natuke küsimusi selle poole pealt, et, et kas ajasite aastad sassi programmide koostamises. Et 5G sagedused on ju juba jagatud ja esimesed levialad ka avatud. Raimond Kaljulaid sotsid on näiteks lubanud siis Eesti katta 5G -ga aastaks kaks tuhat kakskümmend seitse. Kas hakkate ise internetti pakkuma?
Kas ma tohin nende merekaablite osas ka vastata, et see lihtsalt on tegelikult nagu ülioluline küsimus, et et selles mõttes hea kolleeg Andres Sutt mainis ka seda Soome ja Rootsi NATO -ga liitumise aspekti, aga millega ma ei ole nõus, on see, et, et noh, see on väga lihtne, et ei ole lihtne, tegelikult see on üle NATO praegu väga suur probleem, sellepärast et mered on suured, laiad ja avarad ja, ja seal selle taristu kaitsmine väga keeruline. Et ma juhin tähelepanu sellele, et me kõik ilmselt saame aru, et Nord Stream ühe ja kahe plahvatused korraldas Venemaa ja ma arvan, et isegi tänaseks me saame aru võib -olla miks nad seda tegid, aga seda tegelikult usutavalt neile omistatud täna ei ole, ehk siis ei ole olemas seda, seda nagu kindlat faktilist tõendit, millega me saame öelda, et see on kindlalt Venemaa ja sellest tekib järgmine probleem, et, et kui nüüd midagi sellist peaks korduma meie taristuga, siis me peaks ju sellele kuidagiviisi vastama. Aga kui me ei suuda seda isegi omistada või see on väga -väga keeruline, siis kuidas sellele vastata. Nii et tegelikult, kui me räägime konkreetselt sellest meie ühendustest ja Balti merest, siis tõepoolest Soome -Rootsi NATO -ga liitumine annab meile selle võimaluse, et need mereseire võimekusi ja, ja ka mereturvalisust ja merejulgeolekut olulisel määral tõsta. Aga kindlasti see ei ole lihtne, kindlasti see ei juhtu kiiresti, et see on aastaid ja aastaid arendusi militaarpoolel, mis on väga keeruline. Nüüd teie küsimus selle 5G juurde tulles ja aasta kaks tuhat kakskümmend seitsme, seitsme juurde tulles, siis jah, jah, huvitav tähelepanek, aitäh teile.
Selles suhtes, et kui on vaja sellist copywriterit, kes siis sotside netile hakkab nime välja mõtlema, et siis mul on mõned variandid ka, et kodanikuvõrk näiteks, sotsnet.
Või, või siis arvestades sotsiaaldemokraatide ajalugu, ikkagi see võiks olla August Rei nimeline kiire internet, mis siis on kõigi telefonis, et tuletab meelde sotsiaaldemokraatide, Eesti riigi ühte loojat, August Rei'd.
Kui te seda hea hinnaga pakuksite, siis jah.
Kolm senti kilovatt, ütlesin, et siis peab olema selle interneti hind.
Nii, väga palju on siin näppe püsti olnud, aga anname ka Marek Reina selle sõna, et Eesti kahesajal, millised küberturvalisuse alased mõtted teil peas on?
Me ju Ukrainas näeme, mismoodi üks asi on selline kineetiline sõda, aga mida Venemaa Ukraina suhtes ju kasutab, on eelkõige rünnakud taristu suhtes. Noh, on see siis kaablid, on need elektrivõrgud, on need gaasivõrgud. Ma arvan, asi, mida sealt Ukrainast õppida ongi, on see, et tõepoolest need rünnakud taristu pihta tulevad juhul, kui Eestisse ühel või teisel moel siis see sõjakõmin jõuab. Nüüd mismoodi neid taristuid kõige paremini kaitsta, ma arvangi, et siin me räägime ju kogu riigi julgeolekust ja ma arvan, et Eesti NATO -ga ühinemine omal ajal, aga loomulikult ka Soome ja Rootsi ühinemine on selleks abimeheks. Ja teine asi, me peame nagu väga selgelt ütlema, et rünnakud taristu suhtes on tegelikult rünnakud NATO riigi suhtes ja see, selle peale tuleb vastavalt reageerida.
Andrei Korobeinik, teil on näpp olnud väga palju püsti, ma tean, te tahate rääkida kõigi kohta,
mida nemad siin valesti räägivad ja ikkagi seda.
Absoluutselt ei taha, noh, kui, kui ma kohe sõna ei saa, siis mis ma, mis ma hakkan nagu. Ma
Viisteist minutit tagasi, noh, see on kõik juba unustasid seda.
Mida siis Keskerakond arvab küberturvalisust, see kübertest on meil olemas, mida on teile pakutud, väga palju riigiametnikud on teinud, kas teie arvates peaksid ka näiteks perearstid sellise testi läbima?
No ma arvan, seal on päris mitu sellist noh, pisiasja, mis on võib -olla hästi spetsiifilised, näiteks meie pakume võimalust oma programmis, et kriitiline infrastruktuur võiks olla ka pilveteenustes väljaspool Eestit. Praegu on kohustus dubleerida sisuliselt kõik Eestisse, mis tähendab seda, et noh, esiteks ta on kallim, aga teiseks ta tegelikult võib olla vähem turvaline, sellepärast et rünnaku puhul noh, võibki juhtuda, et elutähtsad teenused lähevad offline 'i noh, kohe. Ja teiseks, mis puudutab seda, mida siin noh, ütleme nagu sotsiaaldemokraatid ründasid, siis noh, tegelikult noh, kiire internet, viiski on vajalik kiire interneti kasutamiseks ju seal, kus seda praegu ei ole ja tegelikult see on noh, väga oluline suund, et noh, meie näeme seda, et. Planeeringute puhul näiteks peaks arvestama ka sideteenustega, mida täna ei ole, ehk siis täna, tänases kiire interneti areng tihti seisab selle taga, et need torud, kuhu kaablid saab panna, on ühe konkreetse firma käes. Et meie ettepanek oleks liikuda tehnoloogiline traastuse suunas ja kui kiire internet on igal pool, siis see tegelikult võimaldab ka küberohtudele reageerida operatiivsemalt siis, kui nad tulevad, ehk siis noh, meil ei ole siin ühte kaablit, mis ühendab meid Eesti, Eestiga, mis ühendab Eestit ja Rootsit, meil on ka Läti ühendus olemas. Meil igal pool oli Eesti, hakatakse kasutama ka Starlinki ühendusi, nii et selles mõttes ka mina toetan seda, et, et aastast kakskümmend seitse oleks meil see mitme, tehnoloogiline mitmekesisus rohkem kasutusele.
Ja ma markeerin ära ka seda, me ei hakka küll sellist reaalajas faktikontrolli tegema, aga ma arvan, et Andrei Korobeiniku vastus on väga hea näide sellest, et miks te head debati kuulajad, kui te olete selle debati ära kuulanud, siis kindlasti minge geenius .ee, lugege ka, mida me kõik oleme kirjutanud digiriigist, siis näiteks see, mida te ütlesite, et me võiks pilves rohkem asju öelda, pilvemäärus on töös, ehk siis taaskord ma võin tegelikult sama öelda Kristjan Järvani kohta, Andres Suti kohta, te väga paljud te ütlete asju, mis tegelikult on juba töös, mis
on niimoodi, et ta Aga mis tähendab, on, on töös, et meil on.
Pilvemäärus noh, nii palju, kui see saab üldse veel praegu valmis olla, on see juba valmis?
Jaa, aga see ei vasta teile, meil on seaduses konkreetselt sätestatud see, et elukriitilised teenused peavad asuma Eestis. See, mis asi
on. See muudatus ongi töös,
räägite jälle, te hakkate tegema seda, mis on juba töös.
Riigikogu lõpetab tööd sisuliselt vähem kui kuu aja pärast, et see, see noh, meil on olnud juhtumeid, kus asjad olid kuus aastat töös ja lõpus nad ei jõudnud kuhugi. See ei ole mitte mingisugune Euroopa Liidu direktiiv, mida Eesti peab üle võtma. See on Eesti enda otsus, see.
Jah, mis oli tegelikult ametnike poolt algatatud, aga okei, ärme lasku siin siin sellise diskussiooni. Mis
mõttes nagu te, te praegu
tegemist on valefaktiga, aga, aga see, see, mida teie ütlesite praegu välja, on valefakt.
Andres Sutt, ka Reformierakond on lubanud 5G suhtes teha igasugu asju, mis on tegelikult juba kõik tehtud. Et taas kord, et.
Ma lihtsalt selle töös kohta, eks ole, et 5G -ga tegelesid enne mind kuus ministrit ja mina olin see, kes selle ära tegi. Et selles mõttes ma arvan, see on igati kohane, igati kohane, et, et need ka pooleliolevad asjad on programmis, et, et me ju ei ehita midagi nullist. Ja viis G puhul noh, loomulikult praegu on ennekõike see pulk või teatepulk siis telkode käes, noh, nende asi on kiiresti investeerida, võrgud vedada. Ma lihtsalt ühe nüansi veel ütlen, noh näiteks riigimaanteed ja seesama kaablikõri teema, mis nüüd ma arvan, et Andreil oli natuke teine nurk seal, aga mis puutus konkurentsi ja, ja siis Telia, Telia kaablivõrku, aga see, et me ei suuda maad maanteedesse paigaldada ära kaablikõri, mis mitte midagi ei maksa, oli noh, lihtsalt ütleme poliitilise tahtmatuse küsimus. Mina seda lükkasin, Taavi Aasaga sellega kokku leppisime, aga tolku ei ole siiamaani olnud, et endiselt küsitakse mingit määrust või asja, et noh, ma arvan, palju asju jääb meil ka poliitilise siis tahte või, või siis niisugune nügimise taha, et on võimalik need asjad ära teha ilma, et tingimata seadust muuta. Lihtsalt kui anda suunis mõnele ametile, kes selle eest vastutab, sest seal sai kõik kokku lepitud, Elasa oli valmis seda kõri hoidma, jäi ainult telkot, vedage kaablid sisse ja meil on trassid 5G -ga kaetud, kõik uued arendused, see on väike asi, aga, aga ma arvan, selliseid väikseid asju on palju, nii et mõned asjad lihtsalt nõuavadki jätkuvalt toimetamist.
Kristjan Vanaselja soovis sõna võtta.
5G osas, et see, mida härra Sutt just hetk tagasi ütles, et sellega tegeles seitse ministrit, enne kui see tehtud sai, on tegelikult noh, meie sellises digiajaloos, Eesti, Eesti digiajaloos selline piinlik moment, et kui me olime üks esimesi, kes suutis 4G -ga katta kogu, kogu riigi, siis me oleme viimane praktiliselt või üks viimaseid, kes tegelikult suudab oma 5G sagedusload välja jaotada ja, ja, ja hakata sellega reaalselt tööle. Nüüd nende sageduslubadega seoses ma arvan, et seal on ka oluline komponent, et jah, siin riik nii -öelda ise ju midagi ja see ongi telkode käes on, on, on täna see pall. Aga mida võiks ja peaks riigi poolt nõudma, on tegelikult nende sageduslubadega koos ka investeeringu, investeerimiskohustused, et, et meil tegelikult reaalselt ka hakkaks see 5G arenema, kasvama ja laienema.
Marek Reinaasil on ka siin näpp püsti olnud.
Jah, tõepoolest, kui me räägime kiire interneti kättesaadavusest ja see on ju 5G on üks nendest tehnoloogiatest, mis seda võimaldab, siis me peamegi sellest rääkima, kuidas kiire internet jõuaks igale poole üle Eesti. Et kui siiamaani oli see mantra eelkõige kaabli vedamine või lairiba ühendus, siis praegusel hetkel tõepoolest viis G tuleb siin appi. Aga ma arvan, et me ei tohi ka ära unustada seda, et ilmselt igasse Eesti nurka võib -olla seda kaablit ja masti polegi vaja vedada, sellepärast et tänapäeva tehnoloogiatega saab interneti kättesaadavaks teha ka üle satelliitide, nii et see ongi selline kombinatsioon kõigist kolmest, et kogu Eesti, kõik Eesti elanikud kiire interneti ligipääsetavuse saaksid.
Viimane väga lühike repliik Raimond Kaljulaidilt.
Ja ma tänan, et see siin tuli ka jutuks seesama Ukraina kogemus, et Ukraina täna saab interneti kasutada ja ka rindel kasutada tänu Starlinkile, aga Starlink on siin korduvalt andnud märku, et nad võib -olla seda teenuse kasutamise mingil hetkel lõpetavad, kas sellepärast, et kulud on suured või ka seetõttu, et kui seda kasutatakse nagu militaarias, siis ühel hetkel võib lihtsalt venelastel nagu olla olla vajadus ja mõte ja tundub, et on õigustatud midagi nende süsteemidega füüsiliselt teha, et taevast alla tulistada. Ja praegusel hetkel, kui on sellest nagu räägitud julgeolekukogukonnas, siis läänel ei ole head vastust, et mis me siis anname Ukrainale, et seda asendada. Nüüd kui meil ei ole seda Ukrainale anda, siis järelikult tõenäoliselt ei ole meil seda ka endal. Et see on nagu selline ohukoht, millele peab mõtlema ja, ja mingis mõttes noh, see läheb nüüd sellest debatist välja, aga, aga üks lahendus siin ongi see, et millest tuleb aru saada siis, kui me räägime julgeoleku vaates kogu digimaailmast, me peab olema siiski ka valmisolek toime tulla siis, kui meil need lahendused ei toimi, kui meil ühendusi ei ole ja see elanikkonna valmisolek luua, et inimesed saavad hakkama siis, kui ei ole interneti ja elektrit on nagu ülioluline. Ja, ja viimane asi, mis on nagu tähtis ka meelde või silmas pidada, et tundes meie tehnoloogiasektori ettevõtteid väga hästi, päris suur osa nende töötajatest ja ka juhtidest läheb sõtta, kui meil peaks juhtuma nagu päris relvakonflikt, mis tähendab ka seda, et teatud teenuste puhul noh, ilmselt nende ülal hoidmine või, või nendega tegelemine saab olema päris tõsiselt häiritud, sellepärast et lihtsalt kontorid on tühjad. Et et see on nagu see noh, sellest debatist väljuv küsimus, aga me peame teid ühiskonnana suutma toime tulla ka siis, kui meil need lahendused ajutiselt ei toimi.
Andres Sutt, te soovisite väga lühikest repliiki.
Jah, et satelliit interneti juures on väga oluline, et Starlingi kõrvale tekiks ka teisi pakkujaid, et see oli, mis ma tahtsin öelda ja ma arvan, Euroopal on siin oma roll täita.
Nii, Andrei Korobeinik, et ei tunneks ennast üksinda, siis räägime Valgevenest, kus kahe tuhande kahekümnendal aastal olid suured meeleavaldused ja siis üks, üks hetk üks Eesti ettevõte, mis teeb meie riigi jaoks väga palju olulisi IT -arendusi, avastas, et oi, et meil on seal all töövõtjad ja nad nüüd tahaks riigist lahkuda, aga nad ei saa, neid hoitakse piiril kinni ja neid ähvardatakse, et kui te lahkute nüüd, siis teie perega juhtub nii ja naa. Ja siis oli väga palju ebameeldivusi ja praegu on ka Serbia selline riik, mis ei ole siis meie vaadetega kõige paremini ühtiv ja kus on ka Eesti IT -ettevõtetele alltöövõtjaid. Kas on veel selliseid riike, mis on nii -öelda halvas nimekirjas ja mida teie siis IT -ministrina pigem ütlete ette, et riigihanke käigus, kui mõni ettevõte hakkab midagi riigi jaoks arendama, IT -arendusi, siis vot neis riikides ei tohi teil alltöövõtjad olla.
Ei, ma arvan, et see on ikkagi iga firma enda valik, Serbias on muidu ju valimised toimunud hästi, et noh, see loodetavasti see kurss ka muutub natuke, et ma siin vahepeal kontrollisin muidugi, et geenius .ee tellimus maksab kakskümmend seitse eurot ja soovitasid, nagu teie soovitus oli tutvuda nende faktidega, et noh, ma olen nagu hästi murelik, et, et need olidki valed faktid, mis te, miks te nagu välja tõite.
Pilvemäärus ei ole riigil välja töötanud.
Ja, aga see ei ole lahendatud asi, et see, et ta tuleb, sõltub sellest, mis on järgmine Riigikogu ja millisel, millises formaadis ta tuleb, sõltub ka sellest, kes on järgmine IT -minister, et ta võib olla ka kümne aasta pärast täpselt samal tasemel nagu praegu, et see kakskümmend seitse eurot on rohkem kui Eesti Meedia Ekspress Grupi ja Äripäeva tellimused kokku. Nii et selles mõttes, kui te neid promote, siis õigete paksidega oleks nagu palju mõistlikum seda teha. Aga ma arvan, et see, mis viga oli tehtud Valgevene ajal, kus toimus tõepoolest suur IT -inimeste migratsioon Euroopasse, oli see, et Eesti pakkunud selliseid eriprogramme, nagu seda tegi Leedu või Läti ja meie jäime seal siis noh, sellest võimalusest ilma. Ja võib -olla ei tulnud appi ka mõnedele inimestele, kes kes tegelikult noh pidid lahkuma Valgevenest nende samade põhjuste puhul, mida te praegu mainisite, et võib -olla sellest veast me peame järeldusi tegema ja tulevikus, kui noh midagi sellist juhtub, siis me võiksime nagu teise pilguga seda vaadata.
Nii, aga ma arvan, et siit on paslik edasi liikuda e -residentsuse teemaga. Et Raimond Kaljulaid, jõuate veel?
Ja ma jah, pean vabandama, pean hästi natukene varem lahkuma, et see jääbki minu viimaseks repliigiks, et sotsiaaldemokraadid kindlasti e -residentsust soovivad edasi arendada. Loomulikult julgeolekuolukord on muutunud, me peame nagu mõtlema täiendavalt selle peale, selle aspekti peale ka. Aga ma arvan, et ei, ei ole kindlasti arukas ja mõistlik seda ennast tõestanud ja, ja, ja väga sellist head algatust nüüd, nüüd kuidagi kinni panna või, või lasta selle millegi, millelgi seda tulevikku ohustada, et, et sellega tuleb kindlasti edasi minna.
Aga teie mõtted selle osas, et kas seal tuleks nüüd seda sõela näiteks kuidagi tihendada, kes üldse saavad e -residentideks?
No sõjale tuleb meil tihendada kahjuks absoluutselt igas mõttes, et et nii nagu me oleme selle parlamendi koosseisu jooksul ja ja selle parlamendi koosseisu jooksul ametisse olnud valitsuste poolt on tehtud otsuseid selle sama 5G tehnoloogia osas, on tehtud otsuseid selles osas, kuidas me teatud teatud riikide tehnoloogiasse suhtume. Nii nagu me oleme teinud otsuseid sõja algusest, keda me siia riiki üldse lubame ja milliseid viisasid me väljastame. Nii täpselt samamoodi me peame ka järgmise nelja aasta jooksul, ma arvan, päris paljudes valdkondades veel, veel täiendavaid igasuguseid kontrolle looma, et, et siin pole, pole nagu midagi parata, et sama on tegelikult ka ka sisejulgeolekuga, et, et paratamatult ega meie jaoks on suuri, suuri väljakutseid, millega nagu nelja aasta jooksul tuleb toime tulla. Aga veel kord, et ma arvan, et me ei peaks nagu laskma võita sellel suhtumisel, et, et e -residentsus tervikuna ongi üks väga kahtlane ja hämar tegevus ja, ja parem praegu selle äreval ajal siis see täielikult kuidagi noh, kas siis lasta tal raugeda või, või kinni panna, et, et see oleks kindlasti viga, et e -residentsus tuleb ikka edasi arendada. Aga mina jah, omalt poolt tänan väga -väga ägeda debati eest, aga ma pean minema lihtsalt Riigikogu tööd tegema, et, et need veel viimased nädalad oleks kõik ilusasti korraldatud seal majas ka.
Nii, aga aitäh siis Raimond Kaljulaidile. Ma küsin siit kohe Kristjan Järvani käest järgmiseks, et e -residentsus. Siin on, kui neid programme vaadata, et siis pigem jäi mulle kui ajakirjanikule positiivne mulje sellest, kuidas seda teemat käsitletakse. Aga samas tuleb siin ka kohe alguses ära märkida, et riigikontroll näiteks oli oma kahe tuhande kahekümnenda aasta auditis üsna kriitiline ja kohe -kohe on ju lahkumas ka e -residentsuse juht. Et mis me teeme edasi selle e -residentsusega, mis on Isamaa seisukoht, kas jätkame või ja mis kujul või lõpetame üldse ära?
Jah, nii nagu tegelikult Isamaa programmis on selgelt kirjas, siis me jätkame selle e -residentsuse programmiga. Ma arvan, et tegelikult need toredad riigikontroll need probleemid välja tõi ja need on tänaseks kõik tegelikult lahenduse leidnud, et väga oluliselt statistiliselt vaatame, siis e -resident on kuulekam kodanik või siis õigus - õigusruumis viibija kui kui meil mingis mõttes kohalikud. Et ja ja noh on olnud mingeid naljakaid juhtumeid, aga tegelikult ma arvan, et kõige suurem probleem e -residentsusega on olnud kommunikatsioon. Et et võib tunnistada, et e -residentsuse tiim ise oleks võinud ka rohkem siseriiklikult kommunikatsiooni teha, et siin on kerge lendama need igasugused vandenõuteooriad ja ja mingid mustavad sõnumid, et tegelikult nendele minu hinnangul oleks tulnud kohe vastu seista objektiivsete faktidega, mis tegelikult kõik on olemas.
Ega e -residentsus ei ole asi iseeneses, et noh, et nüüd vaid see, mida me ju e -residentsusega pakume ja võib -olla ka ekspordime, ongi meie Eesti mõnus, mugav ja ettevõtjale sobilik majanduskeskkond. Ja e -residentsus ei saa olla populaarne sellepärast, et Eesti on kihvt riik ja lahe on olla e -resident, vaid ta saab olla ainult siis populaarne ja äge, kui meie majanduskeskkond on selline, mida inimesed tahaksid tarbida ja, ja, ja kasutada. Nii et ma arvan, et e -residentsus on väga äge projekt ja sellega peab igal juhul edasi minema. Ainuke asi, et me peame kindlalt hoolitsema ka selle eest, et meie majanduskeskkond oleks selline, mis kogu selle e -residentsuse ära tasub.
Kristjan Vanaselja, teie ise olete ju iduettevõtjana kätt proovinud, et mis, mis teie seisukoht on?
Täitsa täitsa tegutsen seal vallas endiselt, mitte ainult ei ei proovi kätt. Kõik, mis teeb Eesti suuremaks, on on meie jaoks äärmiselt oluline, ka e -residentsus. Ma oleksin küll oma sõnades väga ettevaatlik, kui me räägime kruvide koomale keeramisest ja veelgi suurematest piirangutest ja ja kontrollidest. Jah, me peame teadma riske, aga ma arvan, et Eesti viimaste aastate üks suur väljakutse või probleem on olnud ka see, et et kogu oma ambitsioonikuse juures, mida ma arvan, et et meil ühiskonnas jagub. Anname me liiga palju otsustusõigust ära juristidele, kes suudavad igast pisemastki võimalikust riskist kogu selle ambitsioonikuse välja rookida. Sama ka e -residentsusega, ma arvan, et sellega tuleb kindlasti jõuliselt edasi minna, seda tuleb rohkem nii maailmas kui ka Kristjaniga nõus siseriiklikult tegelikult selgitada, mis kasu sellest lõpuks Eestil on, aga kõik, mis teeb Eesti suuremaks on see, millega tegelikult me Eestis peame tegelema.
Andres Sutt, e -residentsus on sisuliselt nii -öelda Reformierakonna projekt olnud, kas te olete kõigega rahul või on sellega murekohti, mida saaks parandada?
Igat asja saab paremaks ja peabki paremaks tegema, et minu jaoks e -residentsus on osa Eesti digiühiskonna ökosüsteemist, et, et see annab ikkagi unikaalse akna siis juurdepääsuks meie digiühiskonnale, meie ärikeskkonnale ja ma olen selles mõttes nagu väga nõus, et ega siis. Et et mida me peame pakkuma, on maailma parim elukeskkond ja siis me suudame siia meelitada kapitali, meelitada talente ja hoida omad talendid samamoodi Eestis. Et, et meie jaoks e -residentsusega jätkamine kindlasti oluline, ma arvan, millele tuleb rõhku panna, on, on siis erinev hulk teenuseid, mis sealt nagu lõppkokkuvõttes sulle kaasa tulevad, sest kui me räägime näiteks ettevõttest või kahest e -residendist, kes, kellest kumbki pole võib -olla otseselt Eestis, et siis nende jaoks on väga olulised näiteks ka maksuteemad, finantsarvestuse teemad. Ehk kogu see nii -öelda tagatuba, mis peaks toetama äritegemist, et ma arvan, sinna tuleb meid investeerida ja parandada ja siis me saame nagu veel parema teenuse.
Ja taaskord viimasena siis Andrei Korobeinik, palun.
Nii järgmistel aastatel noh noh kümne aasta jooksul kindlasti, aga võib -olla viie aasta jooksul konkurents riikide vahel läheb hästi teravaks ja ilmselt mängud olevad ka suurfirmad, ehk siis inimesed saavad valida, kellele nad maksavad makse selleks, et saada vastu teenuseid nagu ravikindlustus või haridus. Ja Eestil on selles mõttes unikaalne stardipositsioon. E -residents on selline noh, kahtlemata konkurentsieelis, mis andis meile sellist aega nagu selles distantsi alguses, aga juhul, kui me ei panusta sinna piisavalt, siis noh, nende aastate pärast me selles konkurentsis kaotame, et ma olen noh, mul on väga hea meel, et vaatamata nendele probleemidele, mis siin eelkõnelejad välja tõid, kõik on seda meelt, et selle programmiga peab jätkama. Ja ma väga loodan, et tulevikus on Eesti just see riik, kuhu inimesed tahavad makse maksta, kus nad tahavad neid teenuseid saada ja selles mõttes lähima nelja aasta jooksul ma arvan, et sõltumata sellest, kes valitsus moodustab, noh, üritame seda teemat ikkagi arendada.
Kuna kahjuks meie aeg on peagi lõppemas, kuigi küsimusi oleks väga palju olnud veel, mida oleks tahtnud küsida, näiteks kasvõi see, et kas te e -valimisi usaldate, aga kahjuks tõesti aeg hakkab otsa saama. Aga lõpusõnadeks anname teile kõigile võimaluse öelda, miks peaks digiteadlik valija just teie poolt valima, miks peaks hääle teile andma? Marek Reinaas.
Ütleme nii, et Reformierakonnal on hääled koos, et ilmselt seda järgmist valitsust tegema hakata. Aga olgem ausad, selle jaoks, et Eesti saaks innovatiivse ja uuendusmeelse valitsuse, siis sellist valitsust ilma Eesti kahesajata ei ole võimalik teha niimoodi, et ma arvan, et iga inimene, kes vaatab tulevikku ja on uuendusmeelne, võiks anda oma hääle Eesti kahesaja poolt, sest ilma meieta ei ole võimalik teha ägedat valitsust.
Andres Sutt, te olete nõus Marek Reinaasega, et hääled on koos ja teie poolt polegi vaja hääletada.
Meie poolt on kindlasti vaja hääletada, kui valija soov on see, et järgmise valitsuse moodustaks Kaja Kallas, nii et ma arvan, see on nagu hästi lihtne üks. Ja teiseks on meil väga tugev meeskond, kes on tõestanud, et me suudame asju teha ja ja kolmandaks on meie soov kindlasti viia Eestit kindlates kätes ja kvalitatiivselt edasi selleks, et ka järgmistel põlvedel, ka noortel inimestel oleks samasugused eneseteostuse võimalused Eestis nagu näiteks minul on olnud.
Korobeinik, kas teil on ka hääled koos või, või tahate teha ka viimase lööklause, et miks peaksin mina digiteadliku valijana näiteks Keskerakonna
poolt? Lisahääled võiksid abiks olla, aga Keskerakonna puhul me kindlasti näeme seda, et kõik ei ole nii suurepärane, et kui aasta jooksul kasvab ametnike arv üle ühe protsendi, kui aruandlus erasektori jaoks kasvab, mitte ei kahane, siis see tähendab seda, et IT võimekust Eesti riik siiski efektiivselt ei kasuta, et me oskame seda teha. Ma ise olen noh, sellesama avatud andmete seadust kümme aastat tagasi teinud. See oli parim aasta seadus, aga tulemus on see, et kümne aasta pärast neid tavaandmeid väga palju ei ole. Keskerakond on ainuke erakond, mis pakub sotsiaalmaksu lae, mis on efektiivne lahendus nendele firmadele, kes tahavad just Eestisse tuua need kõrgepalgalised töökohad ja sellepärast peab valima Keskerakond, et neli aastat jooksul suureneks IT -sektori maht Eesti majanduses märgatavalt.
Kristjan Järvan, miks peaksite teie jätkama?
No te ju kõik teate, et ega konservatiivsele valijale on tegelikult IT ka väga oluline, aga tõepoolest, kui siin konservatiivsete erakondade võrdluses üks erakond võib -olla ei olnud kõige suutlikum IT -ministri positsiooni siis, ütleme nii, et tegusid teha. Siis Isamaa, ma arvan, et ta on ikkagi päris rahul, et selle viimase poole aastaga tõepoolest on nii küberturvalisuse osas suured sammud tehtud kui ka tegelikult päriselt ka see e -tiiger on kasutajasõbralikkuse poole astunud ja, ja need M -Riigi äpid on tulemas. Samuti meil on juba prototüübina tulemas maanteelõik, kus on need kaablid sees, et vahepeal tekkis sihuke eilsete uudiste kuulamise tunne siin, et ja, ja tegelikult hästi olulisel teemal on ikkagi see, kuidas, nii nagu Euroopa analüüs ütles. Eesti e -riik on tegelikult päris heal tasemel, aga meie ettevõtlus digitaliseerimise osas vajab kaasaaitamist ja ma arvan, et et see on kindlasti üks fookuskoht, kuhu kahtlemata ka Isamaa tahab panustada rohkem.
Kristjan Vanaselja, miks peaksime parempoolsetele võimaluse andma?
Nagu ma selle saate alguses või debati alguses ütlesin, siis parempoolsete näol on, on selgelt Eesti e -riigi ja, ja tehnoloogiasektori jaoks nagu väga tugev partner ja, ja õlg olemas, et, et me oleme selgelt ühel pool rindejoont nendega ja, ja, ja soovime seda e -riiki edasi arendada. Mis võib olla olulisem meie jaoks on see, et me jõuaksime reaalselt ka nendest suurtest sõnadest või juba tehtu ülekordamisest või tegevuses olevate ülekordamisest tegelikult nagu, nagu järgmise sammu edasi võtta. Meil on vaja oluliselt aktiivsemalt tegeleda sellega, et targad, nutikad inimesed tahaksid siia tulla. See ei ole ainult sotsiaalmaksu lae küsimus, vaid tegelikult see on pikas perspektiivis tööjõumaksude alandamine, protsent protsendi haaval, et me suudaksime neid inimesi, inimesi siin ka hoida. See on investeeringute siia meelitamine, see on tegelikult innovatsioonikeskuste siia meelitamine, siia loomine ja ainult sealt ja ainult sealt saab tulla see Eesti suur järgmine majanduskasv. Need on bitid ja baidid, mida me liigutama hakkame ja, ja sinna tuleb riigil oluliselt rohkem fookust ja tähelepanu suunata ja võtta see teema riigi peamiseks prioriteediks.
Suured tänud kõigile, kes meil leidsid täna aega, et tulla siia debatti, olgu öeldud, siis kutse said kõik seitse erakonda, kes täisnimekirja esitasid, üks neist siis jäi, jäi viimasel hetkel tulemata. Aga head kuulajad, teile oluliseks meeleks peaks, on see, et e -hääletama saab hakata alates kahekümne seitsmendast veebruarist ning õige valimispäev on viiendal märtsil. Just selle päeva õhtuks saame me siis teada, et kas, kas mõni neist inimestest, kes meil täna siin saates oli, saab IT -ministriks või mitte. Tänast debatti juhtisid Geeniuse toimetaja ja digiportaali juht Eleen Änilale ja Geeniuse ajakirjanik Ronald Liive. Head kuulajad, kriitiline intsident naaseb juba järgmisel nädalal oma tavapäraste saadetega.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT, päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]