Aga no sotsiaaldemokraatide nimekirjas vist on, ma arvan, naiskandidaate kindlasti eeskujulikumalt rohkem kui üheski teises erakonnas, aga meil ei ole muide ministrikandidaate, nii et mina, Raimond Kaljulaid, olen siin sellepärast, ma olen Riigikogus olnud majanduskomisjonis ja nende küsimustega kokku puutunud, aga ma lihtsalt sellepärast nagu täiendan, et meil ei ole sellist asja, et on keegi on ministrikandidaadiks ette juba kinnitatud.
No selle asja taust on tegelikult see, et me kõik ju teame, et Eestis selle e -riigi taristu ja see nii -öelda back -end, mida kasutaja ei näe, noh, ütleme siis nii, et võib olla erineva kvaliteediga ja erineval määral kaasajastatud ja, ja erineval määral hooldatud aja jooksul. Ja ja see on ma arvan selle valdkonna üks selliseid suuri olulisi väljakutseid, et et kuidas olla kindlad selles, et ka tulevikuvaates meie e -lahendused töötavad hästi, on turvalised, on küberturvalised ja on jätkusuutlikud. Et eks eks ilmselt on seda selle all silmas peetud.
Tõepoolest, Eesti oli väga edukas üheksakümnendate lõpus, selle sajandi alguses oma tiigrihüppega ja digitaliseerimisega. Kahjuks me peame ju nentima seda, et võib -olla see hoog ei ole jätkunud nii innukalt nagu me oleksime lootnud ja ma arvan, et kõik, kes on e -riigi teenuseid tarbinud, teavad väga hästi, et teinekord need nupud ei pruugigi nii väga hästi seal töötada ja, ja kõik need andmebaasid ei ole omavahel seotud. Nii et mina arvan küll, et selle jaoks, et Eesti oleks tõeline e -riik, peame me oluliselt rohkem ja oluliselt kiiremini edasi minema selle tiigrihüppega ja kõik teenused viimagi vajaduspõhiseks sellisel moel, et inimesed saaksid neid teenuseid täpselt siis ja täpselt niimoodi, nagu neil vaja on, mitte niimoodi, et kõigil ühtemoodi.
Võib -olla vaadatuseks tasub öelda, et hoolimata sellest, mida, mida me detailselt seitsmekümnele või kaheksakümnele leheküljele kirjutame, siis parempoolsete näol on kogu Eesti e -riigile ja meie tehnoloogiasektorile ja, ja Eesti e -riigi edasiviijate, viijatele väga tugev partner tegelikult olemas. Ehk siis me oleme selgelt seda usku, et meie järgmine majanduskasv tuleb tehnoloogia kiiremast kasutuselevõtust, tuleb innovatsioonist ja, ja olles oma programmis tegelikult selgelt välja öelnud vist ka ainukese erakonnana, et meie, meie kõige suurem huvi on ja soov on tegelikult panna Eesti majandus kordades kiiremini kasvama, kui ta seni on seda teinud, siis, siis tehnoloogial on seal kindlasti väga suur osa. Kui vaadata kasvõi Ukrainat täna, siis tehnoloogia, avatud riik, läbipaistev riik, mida tehnoloogia aitab saavutada, on kindlasti korruptsiooni vastu võitlemisel väga oluline aspekt. Ehk siis, et see on tegelikult see, mida, mida me selle punkti all silmas peame.
Nii, Kristjan Järvan, Isamaal on midagi väga uut ja huvitavat programmis, et te räägite nimelt lahendustest, mis kasutaks siis e -spordi kasvavat populaarsust ära Eesti riigi turundamisel. Et kuidas te plaanite seda teha nii, et nüüd mõne, mõni kuu pärast alustamist ei tule teha Pivotit, sellepärast et mingid aspektid näiteks jäid alguses läbi mõtlemata.
Jaa, nagu te teate, siis Isamaa mõtleb oma kõik suured lubadused ikkagi pingsalt ennem läbi, kui midagi lubame. Ja tegelikult see on väga asjakohane, et et sport on sport, et kas olgu see malesport või olgu see hoopis e -lahendustega sport. Aga tegelikult lisaks kultuuriobjektidele on ka väga palju sisulisi ja majanduslikku teema, et kus, kus IT -d saab rohkem kasutada. Et siin mõned kõlama jäänud stigmad võib -olla ma lükkaks korraks ümber, et esiteks e -tiiger ei maga meil, vaid pigem muudab suunda, ehk siis me oleme selgelt võtnud Suuna rohkem kasutajakogemusele ja disainile, nii nagu erasektor on seda tegelikult ammu teinud, et ma arvan, et väga märgulise tähendusega ongi see, et me augustis sõlmisime koostööleppe Ukraina IT -ministriga ja täna siis meie riiklik mobiilirakendus hakkab kohe -kohe testimisfaasi jõudma. Ja samuti riigieelarve läbirääkimistel, siin oli mainitud siis taakvara probleeme, esimest korda üldse ajaloos on tegelikult taakvara lahendamiseks püsirahastus olemas. Okei,
Ja see on tõepoolest liiga hea vastus, et kui me vaatame seda, kuidas tegelikult riik võiks kasutada IT -võimekust, siis, siis selline peamine suund on kahtlemata protsesside automatiseerimine, mis tähendab seda, et ametnikke peaks vähem olema, et meil viimastel paaril aastal on ametnike arv kasvanud üle ühe protsendi aastas. Ehk siis neid tuleb aina juurde, mis tähendab seda, et, et kõik see, mis praegu kõlas, tegelikult absoluutselt ei toimi. Ja kui me, kui me räägime sellest kasutamismugavusest, siis tõepoolest Eesti .ee on saanud lõpuks ometi mobiilväljundid, aga kui sinna sisse minna, siis me avastame, et see töölauad on täiesti tühi. ehk siis seal ei ole ühtegi proaktiivset lahendust ja noh, ma ei oska öelda, mis ajahorisonist me räägime, aga siin paari, paari aasta jooksul kindlasti ei tule ühtegi sellist maailmatasemel lahendust, nii et ma ei tea, kas noh, ei, ei, tiiger just magab, aga e -riigiga arenguid küll kiita ei ole.
Ma arvan, et kõik kuulsid ju eelmisel nädalal uudist selle kohta, kuidas Eesti riik võttis tööle üle kümne inimese, kes siis hakkavad käsitsi rehkendama lastetoetusi inimestele. Et ma arvan, et täpselt seal kohapeal see meie e -tiiger ongi, et me suudame sellest imelisi sõnu voolida, aga päriselus lõppude lõpuks ikka inimesed tulevad, võtavad ruudulise paberi ja vildika ja, ja rehkendavad need lapsetoetused kokku. Tõsi ta on, et e -riik on tegelikult vahend, millega on võimalik riigi valitsemine, riigiteenused palju mõistlikumaks ja, ja odavamaks teha. Siin näiteks Jaan Pille Saar on välja rehkendanud, et põhimõtteliselt on võimalik asendada suhteliselt rutiinne töömasinatega sellisel moel, et umbes kakskümmend tuhat ametnikku saaks minna võib -olla tootvamale tööle ja sellega on võimalik kokku hoida suurusjärgus kuussada miljonit eurot. Ma arvan, et see on see eesmärk, kuhu peab minema.
Ja tõsiselt väga lühidalt öelda kahte asja, et alati küsimus, millega võrrelda, et kui me käime, kohtume oma kolleegidega teistes Euroopa riikides, siis on teinekord on niimoodi, et ükskõik, mida me siin kodus arvame, et võiks olla paremini, Eesti on nagu teistest väga palju eespool. Aga siin ei saa nagu poliitikast mööda minna, et ma tuletaks meelde, et meil on ees Riigikogu valimised, peab vaatama, ma arvan, ka tagasi eelmisele neljale aastale, et kaks tuhat üheksateist olid viimased Riigikogu valimised, pärast seda oli meil kõigepealt IT -minister, kes valetas parlamendile, pidi tagasi astuma selle pärast seoses oma nõuniku palkamisega. Siis saabus järgmine IT -minister, kes minu meelest tegeles, sisustas oma aega peamiselt e -riigi vastu võitlemisele, proovis välja selgitada, et kuidas ikkagi siis nende e -valimistega täpselt petetakse, et, et ja, ja seda Reformierakonda valimisvõitu tagatakse. No lahkus ametist ilmselt seda teadmist ei saanudki. Et midagi ei ole teha. Eesti inimeste poliitilistel valikutel võivad olla ka väga otsesed tagajärjed ka e -riigi jaoks, et halvema stsenaariumi korral saame jälle IT -ministri, kes tegeleb ikkagi selle küsimusega, et kuidas ikka nendel e -valimistel petetakse, et see tuleb välja selgitada. Halvemal juhul või paremal juhul saame inimese, kes päriselt seda valdkonda edasi viib.
Jah, ma arvan lihtsalt repliigi korras seda öelda, et, et mis, mis meid tegelikult Eestis on edasi viinud ja, ja, ja ma arvan, et mida, mida me ühiskonnana peame nagu tunnustama, me oleme suhteliselt nõudlikud, suhteliselt nõudlikud nii oma riigi, riigijuhtimise kui ka tegelikult nende samade IT -lahenduste osas. Et, et ma olen siin Raimondiga nõus, et vaadates maailmas laiemalt, siis Eestil ju tegelikult on, on asjad vähemalt õiges suunas läinud. Nüüd on küsimus ja ma olen täiesti veendunud, et me Eesti inimestena oleme edasi nõudlikud ja peame poliitikutena suutma ka tegelikult nii -öelda sellele nõudlikkusele vastata ja, ja mitte jääma siis nendele sellistele loorberitele puhkama. Et, et nagu ma ütlesin, et, et me oleme pigem poliitikutena peame, peame suutma nii -öelda seda visiooni omada ja, ja, ja prioritiseerida kogu seda innovatsiooni ja tehnoloogiat. Aga, aga noh, see on ka selline nii -öelda poliitiline konsensus, mis, mis mulle tundub, et tegelikult on olemas.
Minu kõige olulisem eesmärk on see, et meie e -riik toimiks küberturvaliselt, et ilma selleta me võime arendada ja kõiki toredaid asju teha, aga kui see langeb küberrünnete ohvriks, mida me ei suuda hallata, tõrjuda, et, et siis ei ole sellel ju mingit praktilist kasu. Aga samamoodi, nii nagu ma ennem ütlesin, keskkonnamõju ehk et kõik juba, mida RIT ehk siis riigi IT -keskus on alustanud, see, et me konsolideerime baastaristu, me konsolideerime töökohatoetuse, et, et vähendada süsiniku jalajälge, et see kõik on väga olulised asjad, et, et see võib tunduda võib -olla sihukene lihtsalt sõnakõlks, aga, aga ma arvan, see on nagu väga -väga tähtis ja kasutajakesksus. Et me oleme teinud väga palju ägedaid lahendusi ja tõesti väljapoolt vaadates noh ei ole teist riiki kõrvale panna, kas me ise oleme kasutajakogemusega rahul, noh enamasti mitte, et teeme selle korda ja need kolm asja ja me liigume ilusti edasi, aga ilma küberturvalisuseta on on see laev katki.
Parempoolsed on, on ka ju selline noh, spin -off, eks ole, et selles mõttes on mingil määral ka väike osa koalitsioonierakonnast, et kui me räägime ikkagi sellest, ma, ma, ma, ma ei saanud nagu uskuda seda, et, et minu silmad näevad, kuidas Isamaa toetab sotsiaaltöökohtade loomist, et eelmisel aastal on ametnike arv kasvanud üle ühe protsendi. Erasektor esitab riigile kusagil viissada erinevat aruannet ja see arv kasvab sada, ta ei lange, ta kasvab. Ja kui me räägime sellest, et IT peab kuidagi efektiivsusele kaasa aitama, siis me selgelt näeme seda juhtu. See on üks keskne koht Keskerakonna programmis. Meie peamine lubadus, millest võidab kahtlemata IT -sektor, on see saalmaksulagi, see, mida Reformierakond kümmekond aastat tagasi pakkus, aga nüüd nagu loobus, see on täiesti nende jaoks välistatud, ehk siis koos astmelise tulumaksuga me pakume saalmaksulae, mis toob Eestisse targad töökohad tagasi, mida täna IT -firmad loovad paraku välismaale. Aga mida Eesti riik teeb, Eesti riik teeb tõepoolest töökohti ametnikele, nagu siin lubatud oli Isamaa poolt ja seda me kindlasti ei toeta Keskerakonnas. Aitäh.
Eesti kakssada on oma algusest peale jutlustanud sellist riiki, mida me ise nimetame personaalseks riigiks. See tähendab seda, et riik ja tema kodanikud suhtlevad omavahel sellisel moel, kus mitte kodanik ei pea taga ajama ja kulutama erinevate ametnike uksi, vaid tegelikult riigil on kõik andmed meie kohta olemas, meie sissetulekute kohta, meie laste arvu kohta, meie elukoha kohta. Ja need andmed tuleb lihtsalt kasutusele võtta ja nende andmete pealt on võimalik disainida täpselt sellised teenused, mida inimestel reaalselt vaja on. Ja selle, see ei ole mingi eriline raketiteadus, lihtsalt tuleb need andmed kasutusele võtta, mis riigil nii või naa on, unustada ära igasugused avaldused ja, ja, ja inimene peab saama neid teenuseid täpselt sel hetkel ja täpselt siis, kui tal neid vaja.
Ma jätkan siit, jah, andmete ristkasutus on kindlasti üks, millele, mis täna takistab meil kohati lahendusi loomast ja teine nii -öelda efektiivse riigi poole pealt, kui vaadata ka riigi IT -majade kasvu, siis seal on kindlasti rolle, mida tegelikult suudab täita erasektor sama edukalt või edukamalt. Ja me ei peaks kogu seda arendustegevust täna tooma riigi IT -majadesse sisse, vaid tegelikult otsima võimalusi, et seda rohkem ja rohkem anda, anda erasektorile.
Fakt, et, et me elame sellise agressiivse riigi naabruses, ei muutu ka tulevikus. Ma pean ausalt tunnistama, et ma ei tea, mis see hea lahendus nende, nende merekaablite kaitseks on ja, ja tõenäoliselt läheksin ministriks saades esimese asjana küsima, mida me seal teha saaksime ja, ja uuriksin selle, selle lahenduse välja. Aga nii -öelda kogu see see küberturvalisuse ja ja meie julgeoleku küsimus jääb mitte ainult järgmiseks paariks, kolmeks, neljaks aastaks, vaid nagu ma ütlesin, meil naaber ei muutu ja me peame selleks olema ka tulevikus pidevalt valmis.
Me ju Ukrainas näeme, mismoodi üks asi on selline kineetiline sõda, aga mida Venemaa Ukraina suhtes ju kasutab, on eelkõige rünnakud taristu suhtes. Noh, on see siis kaablid, on need elektrivõrgud, on need gaasivõrgud. Ma arvan, asi, mida sealt Ukrainast õppida ongi, on see, et tõepoolest need rünnakud taristu pihta tulevad juhul, kui Eestisse ühel või teisel moel siis see sõjakõmin jõuab. Nüüd mismoodi neid taristuid kõige paremini kaitsta, ma arvangi, et siin me räägime ju kogu riigi julgeolekust ja ma arvan, et Eesti NATO -ga ühinemine omal ajal, aga loomulikult ka Soome ja Rootsi ühinemine on selleks abimeheks. Ja teine asi, me peame nagu väga selgelt ütlema, et rünnakud taristu suhtes on tegelikult rünnakud NATO riigi suhtes ja see, selle peale tuleb vastavalt reageerida.
Mida siis Keskerakond arvab küberturvalisust, see kübertest on meil olemas, mida on teile pakutud, väga palju riigiametnikud on teinud, kas teie arvates peaksid ka näiteks perearstid sellise testi läbima?
Ja ma markeerin ära ka seda, me ei hakka küll sellist reaalajas faktikontrolli tegema, aga ma arvan, et Andrei Korobeiniku vastus on väga hea näide sellest, et miks te head debati kuulajad, kui te olete selle debati ära kuulanud, siis kindlasti minge geenius .ee, lugege ka, mida me kõik oleme kirjutanud digiriigist, siis näiteks see, mida te ütlesite, et me võiks pilves rohkem asju öelda, pilvemäärus on töös, ehk siis taaskord ma võin tegelikult sama öelda Kristjan Järvani kohta, Andres Suti kohta, te väga paljud te ütlete asju, mis tegelikult on juba töös, mis
Riigikogu lõpetab tööd sisuliselt vähem kui kuu aja pärast, et see, see noh, meil on olnud juhtumeid, kus asjad olid kuus aastat töös ja lõpus nad ei jõudnud kuhugi. See ei ole mitte mingisugune Euroopa Liidu direktiiv, mida Eesti peab üle võtma. See on Eesti enda otsus, see.
Ma lihtsalt selle töös kohta, eks ole, et 5G -ga tegelesid enne mind kuus ministrit ja mina olin see, kes selle ära tegi. Et selles mõttes ma arvan, see on igati kohane, igati kohane, et, et need ka pooleliolevad asjad on programmis, et, et me ju ei ehita midagi nullist. Ja viis G puhul noh, loomulikult praegu on ennekõike see pulk või teatepulk siis telkode käes, noh, nende asi on kiiresti investeerida, võrgud vedada. Ma lihtsalt ühe nüansi veel ütlen, noh näiteks riigimaanteed ja seesama kaablikõri teema, mis nüüd ma arvan, et Andreil oli natuke teine nurk seal, aga mis puutus konkurentsi ja, ja siis Telia, Telia kaablivõrku, aga see, et me ei suuda maad maanteedesse paigaldada ära kaablikõri, mis mitte midagi ei maksa, oli noh, lihtsalt ütleme poliitilise tahtmatuse küsimus. Mina seda lükkasin, Taavi Aasaga sellega kokku leppisime, aga tolku ei ole siiamaani olnud, et endiselt küsitakse mingit määrust või asja, et noh, ma arvan, palju asju jääb meil ka poliitilise siis tahte või, või siis niisugune nügimise taha, et on võimalik need asjad ära teha ilma, et tingimata seadust muuta. Lihtsalt kui anda suunis mõnele ametile, kes selle eest vastutab, sest seal sai kõik kokku lepitud, Elasa oli valmis seda kõri hoidma, jäi ainult telkot, vedage kaablid sisse ja meil on trassid 5G -ga kaetud, kõik uued arendused, see on väike asi, aga, aga ma arvan, selliseid väikseid asju on palju, nii et mõned asjad lihtsalt nõuavadki jätkuvalt toimetamist.
5G osas, et see, mida härra Sutt just hetk tagasi ütles, et sellega tegeles seitse ministrit, enne kui see tehtud sai, on tegelikult noh, meie sellises digiajaloos, Eesti, Eesti digiajaloos selline piinlik moment, et kui me olime üks esimesi, kes suutis 4G -ga katta kogu, kogu riigi, siis me oleme viimane praktiliselt või üks viimaseid, kes tegelikult suudab oma 5G sagedusload välja jaotada ja, ja, ja hakata sellega reaalselt tööle. Nüüd nende sageduslubadega seoses ma arvan, et seal on ka oluline komponent, et jah, siin riik nii -öelda ise ju midagi ja see ongi telkode käes on, on, on täna see pall. Aga mida võiks ja peaks riigi poolt nõudma, on tegelikult nende sageduslubadega koos ka investeeringu, investeerimiskohustused, et, et meil tegelikult reaalselt ka hakkaks see 5G arenema, kasvama ja laienema.
Nii, Andrei Korobeinik, et ei tunneks ennast üksinda, siis räägime Valgevenest, kus kahe tuhande kahekümnendal aastal olid suured meeleavaldused ja siis üks, üks hetk üks Eesti ettevõte, mis teeb meie riigi jaoks väga palju olulisi IT -arendusi, avastas, et oi, et meil on seal all töövõtjad ja nad nüüd tahaks riigist lahkuda, aga nad ei saa, neid hoitakse piiril kinni ja neid ähvardatakse, et kui te lahkute nüüd, siis teie perega juhtub nii ja naa. Ja siis oli väga palju ebameeldivusi ja praegu on ka Serbia selline riik, mis ei ole siis meie vaadetega kõige paremini ühtiv ja kus on ka Eesti IT -ettevõtetele alltöövõtjaid. Kas on veel selliseid riike, mis on nii -öelda halvas nimekirjas ja mida teie siis IT -ministrina pigem ütlete ette, et riigihanke käigus, kui mõni ettevõte hakkab midagi riigi jaoks arendama, IT -arendusi, siis vot neis riikides ei tohi teil alltöövõtjad olla.
Ja, aga see ei ole lahendatud asi, et see, et ta tuleb, sõltub sellest, mis on järgmine Riigikogu ja millisel, millises formaadis ta tuleb, sõltub ka sellest, kes on järgmine IT -minister, et ta võib olla ka kümne aasta pärast täpselt samal tasemel nagu praegu, et see kakskümmend seitse eurot on rohkem kui Eesti Meedia Ekspress Grupi ja Äripäeva tellimused kokku. Nii et selles mõttes, kui te neid promote, siis õigete paksidega oleks nagu palju mõistlikum seda teha. Aga ma arvan, et see, mis viga oli tehtud Valgevene ajal, kus toimus tõepoolest suur IT -inimeste migratsioon Euroopasse, oli see, et Eesti pakkunud selliseid eriprogramme, nagu seda tegi Leedu või Läti ja meie jäime seal siis noh, sellest võimalusest ilma. Ja võib -olla ei tulnud appi ka mõnedele inimestele, kes kes tegelikult noh pidid lahkuma Valgevenest nende samade põhjuste puhul, mida te praegu mainisite, et võib -olla sellest veast me peame järeldusi tegema ja tulevikus, kui noh midagi sellist juhtub, siis me võiksime nagu teise pilguga seda vaadata.
No sõjale tuleb meil tihendada kahjuks absoluutselt igas mõttes, et et nii nagu me oleme selle parlamendi koosseisu jooksul ja ja selle parlamendi koosseisu jooksul ametisse olnud valitsuste poolt on tehtud otsuseid selle sama 5G tehnoloogia osas, on tehtud otsuseid selles osas, kuidas me teatud teatud riikide tehnoloogiasse suhtume. Nii nagu me oleme teinud otsuseid sõja algusest, keda me siia riiki üldse lubame ja milliseid viisasid me väljastame. Nii täpselt samamoodi me peame ka järgmise nelja aasta jooksul, ma arvan, päris paljudes valdkondades veel, veel täiendavaid igasuguseid kontrolle looma, et, et siin pole, pole nagu midagi parata, et sama on tegelikult ka ka sisejulgeolekuga, et, et paratamatult ega meie jaoks on suuri, suuri väljakutseid, millega nagu nelja aasta jooksul tuleb toime tulla. Aga veel kord, et ma arvan, et me ei peaks nagu laskma võita sellel suhtumisel, et, et e -residentsus tervikuna ongi üks väga kahtlane ja hämar tegevus ja, ja parem praegu selle äreval ajal siis see täielikult kuidagi noh, kas siis lasta tal raugeda või, või kinni panna, et, et see oleks kindlasti viga, et e -residentsus tuleb ikka edasi arendada. Aga mina jah, omalt poolt tänan väga -väga ägeda debati eest, aga ma pean minema lihtsalt Riigikogu tööd tegema, et, et need veel viimased nädalad oleks kõik ilusasti korraldatud seal majas ka.
Nii, aga aitäh siis Raimond Kaljulaidile. Ma küsin siit kohe Kristjan Järvani käest järgmiseks, et e -residentsus. Siin on, kui neid programme vaadata, et siis pigem jäi mulle kui ajakirjanikule positiivne mulje sellest, kuidas seda teemat käsitletakse. Aga samas tuleb siin ka kohe alguses ära märkida, et riigikontroll näiteks oli oma kahe tuhande kahekümnenda aasta auditis üsna kriitiline ja kohe -kohe on ju lahkumas ka e -residentsuse juht. Et mis me teeme edasi selle e -residentsusega, mis on Isamaa seisukoht, kas jätkame või ja mis kujul või lõpetame üldse ära?
No te ju kõik teate, et ega konservatiivsele valijale on tegelikult IT ka väga oluline, aga tõepoolest, kui siin konservatiivsete erakondade võrdluses üks erakond võib -olla ei olnud kõige suutlikum IT -ministri positsiooni siis, ütleme nii, et tegusid teha. Siis Isamaa, ma arvan, et ta on ikkagi päris rahul, et selle viimase poole aastaga tõepoolest on nii küberturvalisuse osas suured sammud tehtud kui ka tegelikult päriselt ka see e -tiiger on kasutajasõbralikkuse poole astunud ja, ja need M -Riigi äpid on tulemas. Samuti meil on juba prototüübina tulemas maanteelõik, kus on need kaablid sees, et vahepeal tekkis sihuke eilsete uudiste kuulamise tunne siin, et ja, ja tegelikult hästi olulisel teemal on ikkagi see, kuidas, nii nagu Euroopa analüüs ütles. Eesti e -riik on tegelikult päris heal tasemel, aga meie ettevõtlus digitaliseerimise osas vajab kaasaaitamist ja ma arvan, et et see on kindlasti üks fookuskoht, kuhu kahtlemata ka Isamaa tahab panustada rohkem.
Nagu ma selle saate alguses või debati alguses ütlesin, siis parempoolsete näol on, on selgelt Eesti e -riigi ja, ja tehnoloogiasektori jaoks nagu väga tugev partner ja, ja õlg olemas, et, et me oleme selgelt ühel pool rindejoont nendega ja, ja, ja soovime seda e -riiki edasi arendada. Mis võib olla olulisem meie jaoks on see, et me jõuaksime reaalselt ka nendest suurtest sõnadest või juba tehtu ülekordamisest või tegevuses olevate ülekordamisest tegelikult nagu, nagu järgmise sammu edasi võtta. Meil on vaja oluliselt aktiivsemalt tegeleda sellega, et targad, nutikad inimesed tahaksid siia tulla. See ei ole ainult sotsiaalmaksu lae küsimus, vaid tegelikult see on pikas perspektiivis tööjõumaksude alandamine, protsent protsendi haaval, et me suudaksime neid inimesi, inimesi siin ka hoida. See on investeeringute siia meelitamine, see on tegelikult innovatsioonikeskuste siia meelitamine, siia loomine ja ainult sealt ja ainult sealt saab tulla see Eesti suur järgmine majanduskasv. Need on bitid ja baidid, mida me liigutama hakkame ja, ja sinna tuleb riigil oluliselt rohkem fookust ja tähelepanu suunata ja võtta see teema riigi peamiseks prioriteediks.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]