Ma arvan, et tehisintellekt aitab tulevikus meil väga palju asju edasi ja, ja kindlasti aitab tehisintellekt ka sooliste ja, ja igasuguste muude palgalõhedega. Aga meie programmis on nagu digivaatest või digiühiskonna vaatest kolm nagu keskset põhimõtet, on küberturvalisus, kliendikesksus kasutajamugavuse mõttes nutiseadmest ja kolmandaks vähe väikseim CO2 jalajälg, mida meie digiriik toodab.
Ja mul on lihtsalt hea meel, et Kristjan Järvan on jätkanud neid asju, mille, mille meie valitsus ja mina käima, käima lükkasime, et kõik, mis puudutab kasutajakesksust, taakvara lahendus, millega neli aastat ennem ei olnud mitte midagi tehtud, et see oli tegelikult üks esimesi asju, mis sai küll toona ühekordse ka küberturvalisuse jaoks kuuskümmend miljonit kahest isaeelarvest ja seda on nüüd pandud püsirahastusse, mis on nagu super, superhea. Ja ma arvan see, kui kiiresti me jõuame parema kasutajakogemuseni, kui kiiresti me jõuame nutiseadmesse, sõltub sellest, kes on järgmine IT -minister, sest tegelikult ka M -valimiste rakendus ju sisult sai valmis, et mis on tegemata, on turvatestid ja ma usun, et ka järgmistel valimistel on võimalik juba mobiilist valida või nutiseadmest.
Minu kõige olulisem eesmärk on see, et meie e -riik toimiks küberturvaliselt, et ilma selleta me võime arendada ja kõiki toredaid asju teha, aga kui see langeb küberrünnete ohvriks, mida me ei suuda hallata, tõrjuda, et, et siis ei ole sellel ju mingit praktilist kasu. Aga samamoodi, nii nagu ma ennem ütlesin, keskkonnamõju ehk et kõik juba, mida RIT ehk siis riigi IT -keskus on alustanud, see, et me konsolideerime baastaristu, me konsolideerime töökohatoetuse, et, et vähendada süsiniku jalajälge, et see kõik on väga olulised asjad, et, et see võib tunduda võib -olla sihukene lihtsalt sõnakõlks, aga, aga ma arvan, see on nagu väga -väga tähtis ja kasutajakesksus. Et me oleme teinud väga palju ägedaid lahendusi ja tõesti väljapoolt vaadates noh ei ole teist riiki kõrvale panna, kas me ise oleme kasutajakogemusega rahul, noh enamasti mitte, et teeme selle korda ja need kolm asja ja me liigume ilusti edasi, aga ilma küberturvalisuseta on on see laev katki.
Ma toon kolm prioriteeti ja siis ühe repliigi. Loomulikult Isamaa jaoks on samuti turvalisus oluline prioriteet, on oluline tegelikult majanduse areng, millest on huvitav, et siin väga nagu ei räägitud ja kolmas on see kasutajamugavus. Ja no veidi täpsemalt, turvalisuse osas, tegelikult Riia saab ülihästi hakkama, et kui kõik räägivad julgeolekust ja, ja teemadest, me peame rohkem siin investeerima, siis mis mõju te olete saanud sellega, et meil on küberrünnakud praegu igapäevaselt massiivselt toimunud. Et tegelikult Riia CERT tiim on ääretult tublid olnud ja kõik need investeeringud, mis on tehtud, on tegelikult ennast täiesti ära tõstnud. Kus seal puudujääk minu arust on, mis me peaksime rääkima, on tegelikult pigem küberkuritegevus, mis küll on küll siseministeeriumi vastutusalas, aga, aga näiteks kui ma räägin e -kaubandusliiduga, siis nad ei julge rääkida, et neid on rünnatud. Need on seal väiksed rünnakud, viiesaja eurosed lunavararõhud ja nad ei räägi sellest. Mis majanduse mõttes on, tööstus on meil viiskümmend kuus protsenti lisandväärtusest Euroopa keskmisest, me peame digitaliseerima tööstust, et tõsta seda lisandväärtust. Kuhu meil kasutajamugavus läheb, ma arvan, et sündmusteenused ja rohkem asju automaagiliselt ja nüüd repliik, mis ma lubasin, et jaeandmete ristkasutus ja kõike seda on kohe kuulda, et ta lihtsalt ei ole seal ise lähedal olnud, sest enamus selliseid asju, kus tuleb mitu korda küsida, tuleb mingitest Euroopa Liidu nõuetest, kus vorm on ette antud ja sa ei tohi seda muuta ja sellepärast sa küsidki mitu korda. Et noh, see muinasjutt, et oi, nüüd tulevad uued poisid ja teevad kohe ära, et see on väga nunnu. Loomulikult seal on asju teha, aga, aga tõesti, et tulge ja ma tutvustan teile.
Liigume nüüd natukene edasi, see küber ja selline sideturvalisuse teema käis meil küll juba läbi siit ka vaikselt, aga ma küsiks hoopis sellise nurga alt, et et Eestis on väga haavatavad meie merealused sidekaablid, mida plaanivad parempoolsed ehk siis Kristjan Vanaselja, mis on teie plaan selles osas, et, et Venemaa ei lõikaks meie merealused kaablid läbi?
Fakt, et, et me elame sellise agressiivse riigi naabruses, ei muutu ka tulevikus. Ma pean ausalt tunnistama, et ma ei tea, mis see hea lahendus nende, nende merekaablite kaitseks on ja, ja tõenäoliselt läheksin ministriks saades esimese asjana küsima, mida me seal teha saaksime ja, ja uuriksin selle, selle lahenduse välja. Aga nii -öelda kogu see see küberturvalisuse ja ja meie julgeoleku küsimus jääb mitte ainult järgmiseks paariks, kolmeks, neljaks aastaks, vaid nagu ma ütlesin, meil naaber ei muutu ja me peame selleks olema ka tulevikus pidevalt valmis.
Jaa, tänud. Ühesõnaga siin tuleb eristada, mis on Euroopa tasandi lahendused, võib -olla natuke ka NATO, aga aga pigem Euroopa ja ja siseriiklikud lahendused. Tegelikult Euroopa tasandil käivad läbirääkimised selleks, et tuleks USA -Soome kaabel ja et see hakkaks liikuma läbi Balti riikide siis sise -Euroopasse. Ja, ja teine teema loomulikult on siis on siseriiklikud lahendused ja hea uudis on see, et, et kui üldiselt on nagu sellised kaablid on äärmiselt kallid, siis teatud suurfirmadega koostöös on võimalikult niisugused veidi odavamad lahendused, mis, mis, mis turvalisuse mõttes lihtsalt meil on lihtsalt rohkem kaableid vaja. Et see, et kuskil keegi oma kogemata oma seda ankrut lohistab ja asjad lähevad katki, et, et mulle hästi meeldis Singapuri IT -ministri suhtumine küberturvalisustest, et pigem eelda, et teid on juba häkitud ja käite vastavalt, mitte niimoodi, et teeme kõike seda, et see mitte kunagi ei juhtuks. Ja oluline märksõna, siin on ka satelliitside, satelliitside, ehk kaablit saab mingis mõttes dubleerida satelliitsidega ja sellega tegelikult me keskvalitsuse tasandil väga hoogsalt tegutseme.
Ja ma arvan, et merekaablid ongi selle koha pealt väga hea näide, miks julgeolek on nende valimiste peateema, et, et see kõik taandub lõpuks turvalisusele ja et kuidas on meie merekaablid turvalised, on väga lihtne. Soome -Rootsi NATO liikmeks, Läänemeri on NATO sisemeri, täna kriitilisele infrastruktuurile pööratakse palju enam tähelepanu, kui seda on varem tehtud, nii et, et, et kõik investeeringud, mida me teeme julgeolekusse, aitavad tegelikult meil arendada neid samu tooteid, teenuseid, kasutajamugavust, mida me kõik soovime näha.
Kas ma tohin nende merekaablite osas ka vastata, et see lihtsalt on tegelikult nagu ülioluline küsimus, et et selles mõttes hea kolleeg Andres Sutt mainis ka seda Soome ja Rootsi NATO -ga liitumise aspekti, aga millega ma ei ole nõus, on see, et, et noh, see on väga lihtne, et ei ole lihtne, tegelikult see on üle NATO praegu väga suur probleem, sellepärast et mered on suured, laiad ja avarad ja, ja seal selle taristu kaitsmine väga keeruline. Et ma juhin tähelepanu sellele, et me kõik ilmselt saame aru, et Nord Stream ühe ja kahe plahvatused korraldas Venemaa ja ma arvan, et isegi tänaseks me saame aru võib -olla miks nad seda tegid, aga seda tegelikult usutavalt neile omistatud täna ei ole, ehk siis ei ole olemas seda, seda nagu kindlat faktilist tõendit, millega me saame öelda, et see on kindlalt Venemaa ja sellest tekib järgmine probleem, et, et kui nüüd midagi sellist peaks korduma meie taristuga, siis me peaks ju sellele kuidagiviisi vastama. Aga kui me ei suuda seda isegi omistada või see on väga -väga keeruline, siis kuidas sellele vastata. Nii et tegelikult, kui me räägime konkreetselt sellest meie ühendustest ja Balti merest, siis tõepoolest Soome -Rootsi NATO -ga liitumine annab meile selle võimaluse, et need mereseire võimekusi ja, ja ka mereturvalisust ja merejulgeolekut olulisel määral tõsta. Aga kindlasti see ei ole lihtne, kindlasti see ei juhtu kiiresti, et see on aastaid ja aastaid arendusi militaarpoolel, mis on väga keeruline. Nüüd teie küsimus selle 5G juurde tulles ja aasta kaks tuhat kakskümmend seitsme, seitsme juurde tulles, siis jah, jah, huvitav tähelepanek, aitäh teile.
Nii, väga palju on siin näppe püsti olnud, aga anname ka Marek Reina selle sõna, et Eesti kahesajal, millised küberturvalisuse alased mõtted teil peas on?
Mida siis Keskerakond arvab küberturvalisust, see kübertest on meil olemas, mida on teile pakutud, väga palju riigiametnikud on teinud, kas teie arvates peaksid ka näiteks perearstid sellise testi läbima?
No te ju kõik teate, et ega konservatiivsele valijale on tegelikult IT ka väga oluline, aga tõepoolest, kui siin konservatiivsete erakondade võrdluses üks erakond võib -olla ei olnud kõige suutlikum IT -ministri positsiooni siis, ütleme nii, et tegusid teha. Siis Isamaa, ma arvan, et ta on ikkagi päris rahul, et selle viimase poole aastaga tõepoolest on nii küberturvalisuse osas suured sammud tehtud kui ka tegelikult päriselt ka see e -tiiger on kasutajasõbralikkuse poole astunud ja, ja need M -Riigi äpid on tulemas. Samuti meil on juba prototüübina tulemas maanteelõik, kus on need kaablid sees, et vahepeal tekkis sihuke eilsete uudiste kuulamise tunne siin, et ja, ja tegelikult hästi olulisel teemal on ikkagi see, kuidas, nii nagu Euroopa analüüs ütles. Eesti e -riik on tegelikult päris heal tasemel, aga meie ettevõtlus digitaliseerimise osas vajab kaasaaitamist ja ma arvan, et et see on kindlasti üks fookuskoht, kuhu kahtlemata ka Isamaa tahab panustada rohkem.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]