Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere tulemast kuulama kriitilise intsidendi järjekordset osa. Mina olen saatejuht Ronald Liive ja kaevun koos saatekülalistega e -Eesti telgid tagustesse. Tänase saate teema on selline, et päris ausalt kõik ära rääkida, ütleme siis niimoodi. Jalutasin mina ükspäev Keeniuse kontoris ringi ja siis tuli mulle meelde, kuna mulle jäi näppu üks ajakiri, mis kannab pealkirja Eesti maffia, meie IT eduloo niidid ja niiditõmbajad. Ja hakkasin seda lugema, siis vaatasin, et Cybernetica, vot selline ettevõte, millest me ei ole veel siin saates rääkinud ja tegelikult see ettevõte on väga suuresti kogu selle temaatika. Või selle saate nii -öelda ajendiks selles mõttes, et kõik need riigiasutused, kes meil on käinud moel või teisel, on Cybernetica kokku puutunud, näiteks digiallkirja arenduses, e -valimiste osas ja kõige muu osas. Täna olen stuudiosse palunud külaliseks Cybernetica arendusjuhi Aarne Ansperi, kes annab meile väga pika ja põhjaliku ülevaate, mis asi see Cybernetica on, kus ollakse nüüd tänaseks juba aastakümneid hiljem, kui Cybernetica on algust saanud. Ja mina olen saatejuht Ronald Liive ja Cybernetica on selline ettevõte, kellest paljud võib -olla ei ole nii -öelda nimeliselt kuulnud, aga tegelikult see taust, et mida nad teevad, on moel või teisel kõik eestlased. Kas, no ma julgen öelda tegelikult küll, et igapäevaselt ikkagi puutuvad kokku, aga hakkame pihta sellisest täiesti, täiesti algusest, mis see Cybernetica on, millest ta välja kasvas, kuidas teie sinna jõudsite?
Cybernetica aktsiaselts on Cybernetica Instituudi järglane ja toimus see järglaseks saamine üheksakümne seitsmendal aastal teadusreformi käigus. See tegevus, millega Cybernetica aktsiaselts täna tegeleb suures osas ja millega me võib -olla ka kõige tuntumad oleme, see tegelikult hakkas juba Cybernetica Instituudis kuskil üheksakümne kolmandal aastal hakkas see, ütleme siis krüptograafia, infoturbealane teadus - ja arendustegevus pihta ja see on jätkuvalt Cybernetica selline põhifookus olnud. Kui me alustasime väga väikselt noh ühes toas, siis täna me oleme juba Eesti mõttes mõõdukalt suured, üle kahesaja inimese, kahes linnas, kasvame jätkuvalt edasi ja üritame hoida sellist fookust meie siis põhiteemadel.
Ja kõik need inimesed moel või teisel tegelikult siis meie nii -öelda lihtsustatult öelduna e -Eesti heaks teevad tööd.
No umbes pooled, kui nüüd käibe järgi vaadata, siis umbes pooled tegelevad Eesti asjadega ja poolte inimeste panus läheb siis kuhugi.
Selline välismaa nurk on ka nüüd juba siis sees hilisemalt tulnud, seda kohe alguses ei olnud ju.
Ja loomulikult, et päris alguses me olime ikkagi hästi selline noh, riigipartner igasugustes infoturbe, krüptograafia teemades, võiks öelda kompetentsikeskus. Eks see mõte tuli niimoodi, et need asjad, mis meil Eestis hästi välja tulid, me nägime, et tegelikult nendel on ju potentsiaal ja see vajadus on igal pool ja ja, ja see oleks nagu ülimalt loogiline nagu noh, seda nagu laiemalt teha.
Väiksed kommertsminutid ka kunagi möödunud aasta kevadel DigiPro siis välja antud, et Geeniuse välja antud selline ajakiri tuli ka Eesti maffia, meie IT edulooniidid ja niiditõmbajad ja teie olete ka siis üks niiditõmbajatest. Ma tahaks öelda nüüd seda, et ma tean, hoolimata sellest, et me ei ole varem kokku puutunud niimoodi, ma eeldan, et te olete klassikaline eestlane, et väga endast nii -öelda niimoodi suurejooneliselt ei räägi, aga tegelikult kui nagu kasvõi ainuüksi see artikkel selles artiklis, siis läbi lugeda, siis noh, te saate ju öelda käsi südamel, et te olete selline mõneti, ütleme siis e -Eesti kasuisa, sest ma saan aru, neid kasuisasid ja kasujaamasid on seal väga palju, ehk siis inimesi, kes on väga suurt rolli mänginud.
Nojah, ütleme, et mul oli õnn sattuda sellisesse olukorda, kus ma pidin tegema X -teele nagu siis alguses turva ja juriidika analüüsi ja siis ühel hetkel nagu sellest lähtudes välja mõtlema, et milline ta siis nagu tehniliselt saaks olla. Ja noh, ütleme küberneetika ja noh, tegelikult ka isiklikus mõttes see oli niisugune, väga niisugune meeletu kasvuaeg, kohutav entusiasm oli olemas, kõik asjad tulid väga kiiresti välja, eks ole, ma ütlen, et see X -tee nagu noh, ütleme algne loomine, see oli nagu selline noh, sellele vaatad nagu heldimusega tagasi, et, et millise nagu millise nagu poweriga seda asja sai nagu teha, eks ole, ja noh, õnneks kogu see keskkond seal ümber, kõik need teised organisatsioonid, inimesed, eks ole, kuidagi need, ma ei tea. Noh, kõik asjad nagu klappisid, et selles mõttes tuli väga hästi välja ja noh, nüüd tagantjärgi vaadates need ideed ja põhimõtted, mis me seal sõnastasime, ma arvan, et siiamaani on väga -väga õiged ja väga nagu noh, mõistlikud asjad on lõpuks nagu kokku saanud.
Ja nagu ma eelviidatud ajakirjast lugesin eelnevalt, siis Tarvi Martens omas ka sellist suurt rolli selles, et teie küberneetikasse jõudsite.
Ja, et tegelikult Tarviga ma puutusin kõigepealt Nõo keskkoolis kokku, tema oli minust üks aasta vanem, siis sealtkaudu ma nagu tundsin, teadsin teda, tema mahitas mind seal agattide taha kunagi arvutuskeskuses, siis Tipis olime koos jälle, noh, seal meil oli natuke vanem, rohkem nagu vahet vist, Tarvi käis korra sõjaväes ja nii edasi ja, ja siis ta kutsus jah mind kõigepealt, jah, Ektakosse ja siis sealt edasi Küberneetika Instituut, jah.
Nii et need kuulajad, kellel nüüd kõrvad läksid kikki ja tahaks veel sellest rohkem kuulda, mis selles ajakirjas on kirjas, siis Geeniuse lehelt leiate üles, saate veel selle endiselt osta ja, ja kuna ajakiri enam nii värsk ei ole, siis soodushinnaga, noh, mulle on öeldud, aga tulles tagasi siis küberneetika juurde, mis, kas ühesõnaga te olete seotud X -teega, digiallkiri, X -tee on väga -väga omavahel ka seotud valimised ja nii edasi, neid teemasid on väga palju. Kas teil on mingi üks selline, mis on, mida te ise isiklikult peate selleks nagu number üks?
Tänasel päeval ei, et tegelikult meil on päris mitu nagu sellist olulist ja tugevat teemat, millega me nagu tegeleme. Noh, mis on nii, noh, võib -olla ütleme ühiskondlikult nagu olulised, eks ole, aga ka ettevõttele olulised, eks ole. Ja kindlasti digitaalne identiteet, vaadates, mis praegu Euroopa Liidus toimub, eks ole. Heidas kaks on tulemas, tõenäoliselt väga teistsugused kontseptsioonid, selle nagu lahti mõtestamine ja, ja nagu, noh, vaatame, vaatamine, et me sealt ree pealt maha ei kukuks, eks ole, see on kindlasti nagu väga asi, millega me väga palju tegeleme. Internetihääletuse turvalisus jätkuvalt teema, millega me tegeleme, mis on nagu nagu tähtis siis koosvõime, turvaline andmevahetus, eks ole. Asi, mis meil on ennekõike siis ekspordi suunal oluline, aga ka sellised lihtsamad asjad. Maksu -Tolliametiga teeme päris palju koostööd, ehitame seal keerulisi süsteeme. Nüüd just käivitame projekti military mobility on inglise keeles teema, aga põhimõtteliselt süsteem, mis tagab selle, et väed Euroopas liiguksid kiiresti, kui on vaja õppustel, noh, loodame, et mitte kriiside puhul, et valdkond, kus on väga palju nagu teha. Just täitsa algus -jalgus projekt.
Kaevuks teie mälusoppides veel natukene rohkem, kuna paratamatult väga paljud inimesed Eestis, noh, nad teavad, et digiallkiri on olemas ja kuidas me seda kasutame, kõik seda, aga sellist algusaega ei pruugi väga paljud enam mäletada. Kasvõi ainuüksi näiteks oma vanuse poolest nagu mina, et sel ajal, kui digiallkirja välja arendati, siis jah, minul sellist mälu ei ole. Saate natuke lahti seletada, kuidas me üldse riigina jõudsime sinna ja siis ka teie küberneetikana jõudsite sinna, et meile see digiallkiri üldse tuleks.
Noh, ühelt poolt oli kindlasti see, et nagu see kuskil seal, ütleme, üheksakümnendate keskpaigas, tegelikult see rakendus krüptograafia, noh, ta hakkas nagu praktiliseks minema, et see, see oli nagu ikkagi väga noor teadus tol hetkel. Ja see, noh, mina ütleks, niisugune matemaatikute mäng, et, et me saame tegelikult selle omakäelise allkirja asendada nüüd mingisuguse sellise matemaatilise kontseptsiooniga, et noh, see oli nagu päris uus. Ja nüüd tagasi vaadates tegelikult, eks ta oli natukene naiivne, et kuidas seda kujutati ette, eks ole, seal olid need klassikalised tegelased Alice ja Bob, eks ole, üks tegi ühte asja, teine tegi teist asja, seal oli kuskil kuri iiv, kes üritas neid, nendevahelist suhtlust seal rünnata, eks ole. Ja. Ja, aga tehniliselt nagu see tehniline teostatavus, et see oli nagu, see oli nagu sel hetkel olemas, et me saime nagu luua rakendusi, eks ole, kus me saime digiallkirju anda, eks ole, kontrollida, eks ole, sellele sai seda tähendust anda. Et kodakondsus -migratsiooniamet, kes siis tegeles, eks ole, isikut tõendavate dokumentide väljaandmisega, tegelikult tuli kaasa, noh huvitus, et noh, ütleme see, ega seda ei oleks juhtunud, kui see initsiatiiv ei oleks olnud nagu sealtpoolt. Et see oli nagu selgelt nagu kodakondsus -migratsiooniameti initsiatiiv, eks ole, et selle teemaga süvitsi tegeleda. Meil oli formaat olemas, mille raames teha igasuguseid uuringuid, piloote, asju, eks ole. Väga palju me tegelikult laenasime tol hetkel Soomest ja Rootsist, kes olid nagu selle teemaga nagu noh jõudnud rohkem tegeleda. Et ühel ja teisel põhjusel nemad sellega nagu edasi ei läinud, noh soomlastel oli ID -kaart, võib -olla inimesed ei mäleta seda, mis oli vabatahtlik ja mis seetõttu tegelikult ei leidnud praktilist kasutust. Rootslased väga olid väga olulised nende standardite väljatöötamisel, mida tegelikult praegu Eesti ID -kaart ka kasutab, eks ole. Et nende käest me ja noh, eks me siis võtsime parimat teadmist ja seni tehtud asju ja siis rakendasime neid nagu Eesti vankri ette.
Et ka toona osati tulla juba küberneetika juurde ja rääkida teiega, et kui praegu tundub nii -öelda see, et näiteks Riigi Infosüsteemi Amet midagi teeb ja tegelikult taustal on väga palju küberneetika kõigi sellega seotud, siis juba toona oli täpselt samamoodi.
Ma arvan, et toona võib -olla isegi oli lihtsam selles mõttes, et esiteks tänapäeval, noh, see IT on nagu igal pool ja sellega tegelejaid on nii palju rohkem, eks ole, et kui protsentuaalselt vaadata, et kui palju inimesi nagu on hõlmatud, eks ole, siis ma arvan, et siin võib -olla on kümme korda rohkem inimesi, eks ole, kui, kui võis olla seal üheksakümnendate keskel. Ja tegelikult, kuna see Cybernetica Instituut oli või noh, ütleme see, see rahvaste rändamine, mis, mis seal üheksakümnendate alguses algas, kui noh, see teadusmaastik nagu reformeerus, eks ole, inimesed liikusid Cybernetica Instituudist ära nii riigisektorisse, nii nad liikusid erasektorisse, eks ole, igale poole laiali. Aga noh, kogu see suhtevõrgustik ju tegelikult nagu säilis, eks ole, inimesed teadsid üksteist, usaldasid, teadsid, milleks keegi teine on võimeline, lubadused nagu maksid, eks ole. Et noh, see ütleme väike, väike kogukond, tugevad sidemed, eks ole, et väga lihtne oli tulla Cyberisse ja nagu seal mingitel teemadel nagu, ma ei tea, uuringuid teha, piloote teha.
Kuidas selle aja jooksul, kui teie olete nüüd aastakümnete jooksul E -Eestiga kokku puutunud, kui ühe sõnaga peaks seda ilmestama, kuidas, kuidas te ilmestaks seda, kas ta on aastate jooksul näiteks arenenud niimoodi, nagu teil kunagi oli see mõte või visioon, et ta võiks areneda? Või me ootame hetkel seda uut tiigrihüpet, mis paneks meid rohkem siis arenema?
No mina ütleks, et see, et see e -Eesti on väga mõistlikult arenenud, et selles mõttes, et, et noh, fakt on see, et kui sa alustad nullist, siis nagu nullist üheni jõudmine, eks ole, see on noh, nagu lõpmatu suur muutus tegelikult, eks ole, see on nagu lihtsam, kui jõuda ühest kümneni või, või, või ma ei tea, kümnest sajani, eks ole. Et ma arvan, et meil olid seal kuskil üheksakümnendate keskel loodud seadusandlus oli tegelikult väga okei, et see oli nagu rakendatav, praktiline, need süsteemid, mis nagu loodi selle seadusandluse nagu toeks ja najal, eks ole, seda ära kasutasid, need olid ka mõistlikud ja noh, enamuses on nad siiamaani ju kasutuses, eks ole. Kogu meie selle e -identiteedi süsteem, see, et meil on isikukood niimoodi, noh, valdavalt igal pool kasutuses, et sa saad neid andmeid automaatselt koondada, automaatselt nende pealt nagu mingeid otsuseid teha, äriprotsesse automaatselt siduda, noh, see toob kõik efektiivsuse. Ja, ja samamoodi, noh, X -tee seal transpordikihina all, eks ole, et ISKE nüüd eits, eks ole, ühtne infoturbe nagu halduse lähenemise süsteem, eks ole, need on kõik nagu väga niisugused pragmaatilised asjad. Ja noh fakt on muidugi see, et kõik läheb keerulisemaks, et noh kui üheksakümnendate keskel oli noh võiks öelda nagu renessansiaeg, et teoreetiliselt võiks nagu üks inimene võis toona üks inimene nagu kõike hoomata, et noh sellest, et kuidas nagu arvuti on tehtud kuni selleni, kuidas ma ei tea kasutajaliides on hästi, siis noh juba jupp aega tagasi see muutus nagu võimatuks eksole, et on nii palju spetsialiseerumist. Ja see tähendab, eks ole, et ei saa nagu sellist järjekordset nagu, ma ei teagi, mis tiigrit, eks ole, nii hopsti teha, eks ole, vaid sa pead nagu väga palju isikuid ja organisatsioone peavad tegelikult koostööd tegema selleks, et midagi nagu, nagu noh, tõeliselt uut jälle teha ja see on nagu suur ja palju suurem töö, kui me toona jõudsime ära teha, et.
Korra käis ühest teie vastusest läbi seda liikumist era - ja avaliku sektori vahel, et mida siis nii -öelda toona aastakümneid tagasi oli, kas see on veel tänase päevani kehtib niimoodi?
Meie kogemuse järgi küll jah, et, et toimub küll liikumist.
Me siin saatejuskul peamiselt keskendumegi siis sellisele avalikule sektorile ja üritame siis neile ka uusi töötajaid leida, aga kui küberneetika on meil juba külas, siis millega teie saate näiteks arendajat võluda sellega, et nad tuleksid hoopis teile tööle?
Meil on paar toredat asja, ma arvan, et see, et meil on selline teadus -arendusasutuse nagu staatus, et meil on tõesti Infoturbi Instituut meie ettevõtte sees, kus ongi teadlased tegelevad täiesti uute asjadega, seal on rakendusteadust, aga seal on ka täitsa fundamentaalteadust. Ja ma arvan, et ja noh, see õppimine ettevõtte sees, see on meil nagu jätkuvalt väga väärtustatud ehk et nagu võimalus väga lähedalt näha ja tegelikult ka osaleda, eks ole, selliste väga uute asjade tegemises. Siis teine asi kindlasti see, et meil on selline niisugune tore miks, et meil on ühelt poolt on mingid asjad, mis on nagu ülistabiilsed, et, et inimesed, kes hindavad seda, et ta nagu noh, hindavad rutiini tegelikult. Et meil on nende jaoks nagu täiesti pakkumine olemas ja inimesed, kes tegelikult hindavad just seda, et kogu aeg on mingi muutus ja uus uudsus, et meil on ka nendel inimestel olemas, eks ole, et selline väga -väga mitmekesine on see, see küberneetika, ütleme küberneetika pakkumine tööjõuturul siis ja noh.
Nii et avalik sektor ei pea olema nördinud, kui mõni nende väga helge pea tuleb küberneetikasse tööle, sest et reaalsus on see väga suure tõenäosusega ta tegelikult moel või teisel ta teeb nii -öelda selle suure e -Eesti jaoks tööd ikkagi endiselt edasi.
Ma natukene, enne kui me selle teadustöö juurde läheme detailsemalt, hüppan nii -öelda ajas tagasi, et seda võib meil siin vestluse käigus mitu korda tulla, kus edasi -tagasi lähme. Me saime, me rääkisime digiallkirjast, e -valimised. Seal on samuti teil väga suur roll. Alustame sellest, et räägime seda tausta lahti, kuidas siis selle juurde me jõudsime?
Ma arvan, et kaks tuhat üks oli esimene artikkel, mille siis Cybernetica kirjutas ja publitseeris, mis siis nagu hindas seda, ütleme, e -hääletamise turvalist teostatavust Eestis. Ja selle nii -öelda teadusartikli lõppjäreldus oli see, et see ei ole mõistlik sel hetkel kaks tuhat üks. Siis umbes, ma arvan, umbes poolteist aastat hiljem seal kuskil kaks tuhat kaks äkki tegelikult Vabariigi Valimiskomisjon, ma arvan, et toona nimetati seda vist Vabariigi Valimiskomisjoniks, aktiveerus väga sellel teemal, võtsid selle teema nagu väga tõsiselt nagu uurida. Siis me tegime uue uuringu, mis siis oli selline pigem positiivne. Moodustati töögrupp, jällegi vabariigi valimiskomisjoni eestvõtmisel, kus siis tegelikult noh, seal oli ikkagi päris laia, lai hulk, ütleme siis infoturbe, krüptograafia eksperte kaasatud, kes siis nagu arutasid, mõtlesid seda kontseptsiooni. Tegelikult tegid ka sellise riskianalüüsi sellele ideele, et, et võiks nagu noh, personaalarvutist anda häält, leiti, et seda põhimõtteliselt võiks teha, noh, siis vabariigi valimiskomisjon liikus sellega edasi. Nüüd täpselt nagu ma arvan, et kaks tuhat neli oli see aasta, kui siis hangiti selle esimese internetihääletuse süsteemi loomist ja kaks tuhat viis olid meil siis esimesed valimised selle süsteemiga. Ja noh, sealt edasi on siis, kuna need esimesed valimised läbi ei kukkunud, siis sealt edasi on see töö nagu regulaarselt jätkunud.
Kuna tänapäeval meeldib inimestele asju kontekstist välja rebida, siis täpsustus kaks tuhat üks oli esimene teie siis küberneetika teadustöö, kus te leidsite, et e -valimised no ei saa veel teha, aga siis te tegite natuke hiljem valimiskomisjoniga nii -öelda koostööd ja siis te leidsite, et nüüd saab teha. Et meil ei oleks nagu mingit sellist, keegi ei saaks öelda, et, et see ongi nii -öelda selline süvariik on selle e -valimised teinud. Kas tegelikult siis valimiste, valimiskomisjon ütles teile ette, et te peate nüüd sellise teadustöö saama valmis, mis toetaks seda e -valimiste seisukohta?
Ei, ei kindlasti mitte, selles mõttes, et ikkagi teadusartiklid on ikkagi teadusartiklid ja, ja seal noh, lähtutakse sellest, mis, mis, mida, mida selle artikli autorid nagu teada on saanud ja, ja siis usuvad. Aga noh, ütleme, vot siin on nagu küsimus on alati ju noh, turvalisust, nagu me teame, absoluutset turvalisust ei ole, eks ole, et see tegelikult lõpuks taandub kõik sellele, et kuidas hinnata riske, kuidas hinnata mingisuguste riskide tõenäo, realiseerumise tõenäosust. Kuidas hinnata nende riskide realiseerumise kaalukust, milliseid nii -öelda meetmeid me saame nagu planeerida nende riskide realiseerumise vastu ja nii edasi, eks ole, et noh, et siit mitte kunagi ei ole nagu mustvalget vastust, et noh, et on, on täiesti turvaline või on täiesti ebaturvaline, et alati see vastus on sihuke ebameeldivalt, ma ei tea, mitte tõlgendamist, aga sellist nagu, nagu noh, mõtestamist nõudev, eks ole. Et, et, et sellistel ja sellistel eeldustel me saame noh, mitte isegi midagi garanteerida, aga me saame nagu siis sellise, sellise tõenäosusega väita, et seal ei juhtu mingeid intsidente.
Nii et see, mida tegelikult e -valimiste kriitikud ajavad taga, et keegi ütleks välja, et e -valimised on turvalised, siis päris sellises sõnastuses ei olegi päris korrektne öelda selle kogu selle e -valimiste süsteemi kohta, mis meil praegu kasutusel on.
No mitte ainult teie valimiste kohta, selles mõttes, et see on nagu, nagu täiesti fundamentaalne asi, et, et kui, kui, kui küsida noh, tegelikult mis iganes tõsiseltvõetava teadlase käest, kes tegeleb infoturbega, et ta ütleks, et mingi asi on turvaline, siis ta ei ütle seda mitte kunagi. Ta, ta ütleb, eks ole, tal on alati, tal on nagu eeldused, tal on nagu mingisugused asjaolud, millal mingi asi on turvaline ja millal mingi asi, noh, ei, ta on isegi, mitte, ei, ta ei ütle isegi, et jah, et see on alati nagu tõenäosuslik.
Tulles nüüd selle teadustöö juurde tagasi, üks teie teadlane tegi, oli ta nüüd siis möödunud, ülemöödunud aastal, kui olid KOV -i valimised, tegi teadustööd, sellist, kus ta lihtsustatult öelduna mängis reaalsete Eesti e -valimistega, et sel ajal ta siis üritas anda e -valimistel häält isetehtud lahendusega ja see tal moel või teisel nii -öelda õnnestus, aga ta häält ei loetud lõpuks järele, sest süsteem sai aru. Et see hääl ei ole ikka päris õige, et see nii -öelda füüsilises maailmas näidet tuues ta ei kasutanud seda hääletamissedelit, mis talle jaoskonnast anti, vaid ta oli nii -öelda ise prinditud valimissedeliga justkui selle hääle andis. Kuidas see nagu suhestub teiega, kas see, kas see, et te ise üritate sealt süsteemist leida nagu miinuseid, see peabki nii olema?
See tegelikult eesmärk ei ole leida miinuseid, et kuna põhimõtteliselt on ju väga palju infot selle Eesti interneti häältamise süsteemi kohta on avalik, kaasa arvatud need protokollid, spetsifikatsioonid, asjad, siis noh põhimõtteliselt peaks olema võimalik igal inimesel, kes võib -olla ei usalda seda riiklikku valimisrakendust, luua oma rakendus, osaleda valimistel selle rakendusega, mille ta ise lõi, mida ta ise usaldas, eks ole. Et see oli nagu noh, eksperimendi mõte oli see, et vaadata, kas, kas õnnestub, kas, kas tegelikult on võimalik ja noh, tegelikult on selliseid, selliseid teemasid on veel, eks ole, et noh, kui nüüd vaadata seda, seda spektrit, neid ettepanekuid või etteheiteid, mida nagu tehakse, eks ole, siis noh, auditeerimine on kindlasti üks asi, mida, mida öeldakse, eks ole, et, et valimised peaks olema nagu hästi nagu läbipaistvad, jälgitavad, auditeeritavad erinevates sammudes, eks ole. Nüüd see Eesti interneti hääletamise protokollistik on tegelikult sellest kahe tuhande viiendast aastast, kui teda esimest korda pruugiti, ikka väga -väga palju edasi arenenud. Ta on nagu krüptograafiliselt muutunud palju täiuslikumaks, seal on lisandunud kaitsjaid erinevate rünnete vastu, sinna on lisandunud omadusi, mis tegelikult teevad nüüd erinevad sammud selles protsessis tõesti auditeeritavaks. Mitte niimoodi, et nagu kuskil istub inimaudiitor, eks ole, kes keerutab pöidlaid ja ütleb, et jah, et tema vaatas, et kõik inimesed käitusid nagu tema selle protseduuriraamatu järgi ja järelikult kõik oli okei, vaid sa saad nagu matemaatiliselt mingeid asju kontrollida, auditeerida ja noh võtta sellest süsteemist välja mingeid selliseid päris suuri tükke, päris suuri olulisi tükke, eks ole, kus nagu matemaatiliselt on võimalik tõestada, et see süsteem käitus nagu korrektselt, nii nagu ta oli projekteeritud, nii nagu oli tõestatud, et on nagu turvaline. Ja vabariigi, nüüd siis riigi valimisteenistusel tänase nimega, eks ole, nendel on auditeerimistööriistad olemas, nad saavad neid rakendada. Nüüd noh, järgmine väljakutse oleks tegelikult see, et aga miks mitte teha kolmanda osapoole auditeerimisrakendus, miks mitte nagu kasutada neid selle valimiste andmestiku peal. Et see oleks nagu kindlasti samm, mis aitaks nagu seda, ma ütleks, usaldust suurendada ja mingisuguseid, noh, mingite, mingite kahtluste tõsiseltvõetavust vähendada. Et ja noh, ma arvan, et seal on tegelikult selliseid teemasid veelgi, eks ole, kus, kus, kus nagu saaks nagu teha asju, mis lõpuks annavad kaasa selle, et me saame seda, noh, et meie, ütleme niimoodi, et mitte, et me ei saa usaldada, vaid meie usaldusvajadus selle asja vahele järele, selle süsteemi järgi, selle süsteemi järgi nagu väheneb. Kuna me saame mingeid asju matemaatiliselt kontrollida objektiivselt.
Kas muidu antud teadustöö, mis on meil kõneaineks hetkel, oli eelnevalt nii -öelda kooskõlastatud või see tuli ka teie jaoks üllatusena pärast seda, kui need valimised olid järje toimunud, et näed, et meie teadlane tegi sellist asja?
Ma päris kindlalt ei julge vastata, et see oli vist nüüd eelmistel valimistel kaks aastat tagasi. Jah, ma jään vastuse võlgu siin.
Okei, aga kas näiteks seesama teadustöö ja kõik see taust, mida te teate e -valimiste kohta, kas see annab teile endale isiklikult selle turvatunde, et teie julgete valimistele anda e -häält ja te teate, et keegi, kes iganes ta on, ei saa süsteemis häält muuta, panna seda teisele erakonnale ja see hääl, mis te andsite sellele kandidaadile, läheb ka nii kirja.
Jah, mina ise olen üsna mitmetel viimastel valimistel interneti hääle, interneti kaudu oma hääle andnud.
Aga mitte algusest peale või kuidas?
Mitte päris algusest peale, nõus.
Alguses ei julgenud ikka, oli endal ka kahtlus või?
Ma päris, ma päris, päris täpselt ei, ei mäleta, miks ma mingitel puhkudel ühte või teistpidi tegin. Päris alguses võib -olla sellepärast, et mul ei olnud päris alguses ID -kaarti. Et ma nagu, ma arvan, et esimeste valimiste ajal mul tõenäoliselt veel ei olnud ID -kaarti, et aga, aga sealt edasi jah, ma, ei kõigil, kõigil seni toimunud valimistel, kus on internetihääletus kasutusel olnud, ma ei ole interneti teel kasutanud, aga viimastel aastatel, jah, viimastel kordadel kõigil.
Kuna me hetkel oleme selle valimiste teema juures, läheme sellega edasi. Tegelikult küberneetika on seotud ka sellega, et vaadata lähitulevikku, millised meie e -valimised ja ka tegelikult see M -valimised siis hakkavad välja nägema, kui kaugel need arendused on ja kui palju te tegelikult tahate tänase päeval avalikult rääkida sellest?
Ma arvan, et see avalikult rääkimine on ennekõike siis meie klientide ehk siis riigi valimisteenistuse RIA nagu otsustada, et tehniliselt, noh, mida ma saan öelda, et tehniliselt jah, see töö käib, et meil on olemas nii, on töötavad lahendused olemas, aga seal on, see on nagu tehniline lahendus. Ja tegelikult see peab, see peab sobima sinna keskkonda, seal on vaja kindlasti teha, noh, korralikult turvatestimised, kõik protseduurid läbi mõelda. Tegelikult on nagu tore praegu, et, et see, et see valimiste korraldus ei pea nagu jooksma selle tehnilise lahenduse ees, et see, noh, et tundub küll, et valimised on kahe aasta tagant ja seal on meeletult aega, et, et kõiki neid asju nagu paremaks teha ja õigel ajal valmis saada ja ära testida ja rahulikus tempos ja nii edasi ja nii edasi, eks ole. Aga, aga noh, tegelikult see on väga lühike aeg ja, ja, ja, ja, ja, ja, ja ka sagedasti juhtub selline asi, et nagu sa pead nagu, kõik peavad hirmsaid pingutusi tegema, eks ole. Et noh, ilmselt siis otsustati, et, et ei ole mõistlik, et, et see jah, ma saan aru ka, et seal on ka teatavad sellised juriidilised, ma ei tea, sõnastuse küsimused või tõlgendamise küsimused, mis oleks mõistlik ära tõlgendada. Sest kui nagu ma ei tea, riigikohus tagantjärgi avastab näiteks, et oi, aga ma ei tea, mis iganes protsent hääli tegelikult ikkagi justkui ei vasta seadusele ja siis seda probleemi klattida oleks ikkagi väga ebamugav.
Ehk siis jah, kuna meil on juba e -hääletajaid no natukene alla poole, nelikümmend kaheksa koma midagi oli viimastel, kui ma ei eksi, siis pigem mitte mängida ja minna nagu sellise kindla peale välja.
Jah, ma ütleks küll niimoodi, et kui meil on nagu olemas stabiilne testitud turvaline lahendus, mis peaaegu pooltele inimestele juba sobib, eks ole, et siis võib -olla kannatab selle ühe või kaks valimist, mina ei oska seda praegu hinnata, mitu ära, enne kui tuleb, siis veel mugavam ja veel võib -olla laiapõhjalisemat osalemist võimaldav mobiilne lahendus.
Ja nii palju, kui avalikult räägitud on, mainin muide ka selle ära, et kuna raadio või siis podcast 'i äpp pilti ei näita, aga kui keegi soovib näha, et milline vähemalt eelmise aasta suvel nägi välja siis see M hääletuse äpp siis geenius .ee ja tippige sisse M valimiste äpp ja siis te leiate sellised kuvatõmmised üles, et milline ta toona välja nägi. No seal võib olla küll see, et ajapikku see disain ka muutub ja kõike seda. Aga nii palju kui on räägitud, siis seda M -valimiste äppi ka hakatakse testima niimoodi, et nagu inimene tänavalt saab üks hetk ennast üles anda ja siis valida. Ma ei tea, kes on Eesti kõige ilusam, ma ei tea, modell või mida seal otsitakse. Kunagi oli niimoodi, et ei, valimistel nagu testperioodil oligi.
Loomade eest sai hääletada.
Jah, loomade eest, mitte inimeste eest
vist ikka. See oli, vist peeti väga ohutuks.
Jah. Aga see M -valimiste äpi puhul siis samamoodi on lähiajal midagi taolist tulemas?
Ma olen ka aru saanud, et selline plaan on, aga jah.
on jällegi riigi valimisteenistuse otsustada, et kuidas nad täpselt neid asju teevad, et.
Üks asi, mida Euroopas välja arendatakse, on selline määrus nagu EIDAS. See korra käis meie vestlusest läbi ja ja EIDAS toob üks hetk kõigi meie taskutesse taaskord mobiiliäpi lahenduse, kus on nii -öelda rahakott on koos ja, ja veel midagi. See küll on veel väljatöötamisel, aga kui palju seal küberneetika juba, juba tänasel päeval sellega seotud on?
Jaa, okei. Väga palju selles mõttes, et nagu või noh, ütleme, et me tegeleme selle teemaga väga palju, aga see on nüüd, see on nüüd väga suur teema, et selles mõttes, ma ei tea, võib -olla siis peaks ühe sammu tagasi astuma, et kõigepealt, et Euroopa Komisjon on siis võtnud väga tugeva initsiatiivi. ja üritanud sellele elektroonilise autentimise ja, ja digiallkirja teemale läheneda nüüd natukene teise nurga alt, et, et see, see lähenemine, mis siis selle esimese Eidase direktiiviga kehtestati, et tundub, et nagu üleeuroopaliselt see ei ole edukaks osutunud ja nüüd üritatakse siis võib -olla agressiivsemalt seda teha. Ja siis on sinna juurde võetud selline noh, ütleme alternatiivne lähenemine, et räägitakse, räägitakse siis walletist, kuidas seda eesti keelde täpselt tõlgitakse.
Digikukkur, vähemalt see mulle meeldib. See
on, on, on, on, on kindlasti jah, üks, üks, üks sõna, mida kasutatakse, on Kukkur tõesti seal, mis siis, mis siis peaks nagu pakkuma sellist paremat ja, ja üleeuroopalisemalt, laiemat kasutust leidvat viisi sinna. Mis on nüüd väga uus asi tegelikult on see, et on hakatud nagu lähenema sellele identiteedile natukene teistmoodi või võib -olla tegelikult ongi õigem öelda niimoodi, et on nagu kaks väga erinevat lähenemisviisi identiteedile, et kuidas identiteeti defineeritakse. Ja noh, ütleme niimoodi, et siis Eestis, võib -olla ma julgen üldistada, aga Põhjamaades identiteet on, infosüsteemidest räägime, et noh, me mõtleme seal isikukood, nimi, mingi siuke unikaalne identifikaator. See ongi nagu identiteet. See ongi nagu see, eks ole, mis siis nagu autentimise tulemusel nagu teatavaks saab ja siis mille pealt, kui on vaja mingisugust lisainfot, eks ole, siis tehakse päringregistritesse, saadakse selle inimese kohta teada, noh näiteks kes on tema lapsed, et kui on vaja talle mingisuguseid soodustusi osutada või noh, mis iganes infot on vaja teada saada. Aga siis teine lähenemine identiteedile on see, et identiteedina käsitletakse üldse kõike infot, mis on selle inimesega seostatav. Et, et identiteet ei ole mitte üks identifikaator, aga see on nagu kogu info selle inimese kohta. Ja siis on päris pikalt on olnud selline, ma ei tea, liikumine, initsiatiiv, et nagu inimene peaks oma identiteed, saama nagu kontrolli oma identiteedi üle. Ja, ja kui niimoodi sellest Eesti nagu kontseptsioonist lähtudes, siis sellest ei ole nagu võimalik nagu hästi aru saada, et mida see tähendab, et ma nagu oman kontrolli oma identiteedi üle, see on nagu isikukoodi ainult. Aga kui sa nüüd võtad selle teise lähenemise, kui see identiteet on kogu info sinu kohta, eks ole, et siis see nagu see, nagu see enesekontroll, et see on nagu see, mis tegelikult hakkab nagu mõtet omama. Ja seal idee on nagu selline, et kes iganes vajab nüüd minu kohta mingit infot selleks, et noh, mulle mingit teenust näiteks osutada, eks ole, saab selle vahetult minult ja ma ise kontrollin, mis infot ma talle annan, eks ole, ja tal ei ole nagu mingit muud viisi selle info saamiseks. Ja siis see ongi see, noh, ütleme siis, ma ütleks, metafoor on see, kukkur on välja mõeldud, kuhu siis sa siis paned sa kõik oma need atribuudid, noh, tõenäoliselt on siin see laenatud sellisest, noh, siukest kliendiklaardi loogikast, eks ole, et kas ma nüüd olen selle ettevõtte klient või teise ettevõtte klient või klient või siis kaart, mis tõestab minu, ma ei tea, mingit puuet või mingit minu soodustuse olemasolu, et kõik need kaardikesed on mul siis seal kukrus ja siis ma sealt sobival hetkel võtan selle kaardi ja esitan. Ja kui ma ei taha nagu noh afišeerida seda, et mul on puue, siis ma seda kaarti ei esita, eks ole, maksan näiteks bussisõidu eest täishinna, eks ole, oma valik. Ja tõesti, iga inimene otsustab ise, kuidas ta siis nagu seda teeb. Ja nüüd see idas kahe kõige suurem muudatus ongi, et see, see nagu see, see lähenemine on nagu võetud nagu aluseks ja seda tahetakse nagu toetada infotehnoloogiliselt, täisühilduvalt üle kõigi Euroopa Liidu riikide. Ja tõepoolest nagu eesmärk ongi see, et nagu protokolli tasemele välja minnes suvalisest riigist tulnud inimene, kellel on siis kukkur, tuleb suvalise teise riigi siis nagu noh mingi osapoole juurde, kes võiks talle mingit teenust panna ja siis tõestab, et tal on mingisugune omadus või asi, eksole. Ja noh, sinna kõrvale siis on tegelikult säilitatud see olemasolev süsteem, kus tegelikult see identiteet on see isikukood, et ma saan nagu tõestada, mis on mu isikukood ja see teenust pakkuv osapool saab siis vajaliku info ise kokku hankida, eks ole, ja siis on veel samuti ka digiallkirja andmise võimalus on säilitatud sinna juurde. See maailma või, või riigielu korralduse ümbermõtestamine, mis tuleks ette võtta, kui nagu täielikult sellele sellisele atribuudipõhisele lähenemisele minna, et see on ikka väga -väga suur. Ja, ja, ja noh, ütleme, seal on selle pooldajate üks väga suur argument on privaatsus. Nad ütlevad, et, et selline lahendus tegelikult tagab iga inimese privaatsuse palju paremini. Inimene ise kontrollib, kellele ta jagab infot enda kohta, eks ole, ja noh, ütleme ideaalis riigil ei ole üldse inimese kohta nagu mingit nagu noh, lisainfot eelnevalt, eks ole. Ütleme siis nagu see pahupool on see, et see tegelikult tähendab seda, et mistahes teenus, mida see inimene võiks nüüd riigilt saada, siis inimene ise peab seal selle algatama. Ta peab seal olema aktiivne pool, ta peab andma kogu selle vajaliku info, eks ole, siis saadakse teha otsus ja siis talle see hüve anda või mitte, eks ole. Et kui meil siin Eestis on väga päevakorras proaktiivsed teenused, tahetakse, et riik nagu arvutaks ette -välja, milliseid soodustusi inimesel on võimalik saada, kui tema elus toimub mingi sündmus, ma ei tea, sünnib laps, eks ole, mis iganes tal on, eks ole, ja inimene ise ei peaks nagu askeldama seal edasi -tagasi, vaid see nagu tulekski talle see hüve talle kohe kätte, siis noh, need on nagu risti vastupidised liikumised. Et kui me nüüd läheme sellise tõsise atribuudipõhise identiteedi peale, siis nagu proaktiivsete teenuste loomine ja osutamine, see on nagu noh, ma ei, ma ei julge öelda jälle, et see on välistatud, aga see muutub palju -palju keerulisemaks, kohmakamaks ja ebaefektiivsemaks, eks ole. Ja noh, võib -olla üks asi, mis, mis, mis minul endal on väga nagu, ma ei tea, südame lähedal on see efektiivsuse teema, et minu meelest tänapäeval riigid ei saa endale lubada seda, et nad on ebaefektiivsed, lihtsalt see globaalne konkurents on niivõrd, niivõrd võimas, eks ole, et, et iga riik, iga, iga, iga, iga ühiskond peab olema maksimaalselt efektiivne ja, ja noh, siin tuleb nagu ma ütlen siis kompromisse teha, eks ole, kuhu see ühiskondlik lepe panna, eks ole, et noh, inimesed on ju tegelikult kokku tulnud selleks, et nad oleks koos v võimsamad, eks ole. Ja selle, selle riigi käest mingite hüvede saamiseks paratamatult tuleb sellele midagi vastu anda, eks ole, et on see siis oma andmed selleks, et riik saaks sulle seda proaktiivset teenust teha või midagi muud, eks ole, et noh, siuke läheb natuke filosoofiliseks, aga, aga ta tegelikult, tegelikult on ka, ma arvan, et need kaks nagu koolkonda, kaks identiteedikoolkonda, need ongi nagu väga siuksed juba filosoofiliseks kisuvad ära. Aga noh, teistpidi on nagu huvitav ja ma ütleks väljakutseid pakkuv see, et nagu, et, et, et sellega üritatakse väga -väga rajus tempos väga nagu konkreetseks, tehniliseks minna, eks ole, et nagu need ajakavad, mida komisjon on nagu välja pakkunud, et noh, need kõlavad nagu täielik ulme, ausalt öeldes, et nagu tõesti selles tempos midagi juhtuks ja, ja, ja samal ajal nagu väga palju asju toimub paralleelselt, et ühest otsast tehakse seadusandlust, siis tehakse sinna kõrvale arhitektuuri raamistiku. Siis on juba sellise nii -öelda üleeuroopalise sellise, ütleme, referentskukru loomise projekt on käimas, siis on suured pilootprojektid, tõesti nagu väga massiivsed pilootprojektid, et erinevaid rakendusi hakata piloteerima, mis võiksid selle kukru peal siis toimida. Noh, et nii palju asju nagu toimub korraga ja noh, lisame siia veel igasugused teemad, ma ei tea. ja tegelikult peaks valmistuma ka kvantarvuti tulekuks, eks ole, mis meie sellise hetkel kehtiva avaliku võtmega krüpto kõik nagu ära pühib, eks ole, kuidas see kõik ühilduvaks teha, et seal on nagu neid uurimisteemasid, ütleme teadlastel on väga -väga tore nagu uurida on meeletult, nagu neid igasuguseid intrigeerivaid ülesande püstitusi teha on nii palju võimalik.
Kas teie hindate ennast selle lahenduse pooldajaks või pigem mitte?
Mina arvan niimoodi, et, et see, mis praegu meil Eestis nagu see süsteem, mis meil Eestis toimib, eks ole, et nagu Eesti väljakutse on tegelikult see, et hoida ära, et, et sellist nii -öelda Eesti riigi elukorraldust ei keelataks ära. Et ma ei usu, et see tõenäoline on, aga noh, me ei saa nagu ühtegi asja nagu noh võtta, et see nii on, eks ole, et selle nimel, kõige nimel tuleb tööd teha, tuleb nagu aru saada, mis on need suundumused ja märgid, eks ole. Sest noh, ma arvan, et see on nagu, see on demokraatliku riigi jaoks, ma arvan, väga -väga okei nagu süsteem, mis Eestis on praegu loodud, eks ole, ja seda tasuks nagu hoida. Aga kindlasti sellel kukrupõhisel asjal on omad nagu, nagu plussid, eks ole, et nagu noh, üks asi, mida tegelikult me ei ole nagu lahendanud, on see, et, et kuidas sa tõestad niisuguses nagu füüsilises suhtluses, eks ole, näost näkku suhtluses, mitte üle interneti mingisuguseid omadusi selleks, et teine osapool saaks sulle mingit hüve anda, eks ole, on see siis, ma ei tea, vanuse tõestamine, puude tõestamine või mis iganes muud asjad. Ja see on nagu see, mida see kukkur lubab meie jaoks nagu ära lahendada. Noh, me mingi aeg tagasi oli siin mingi teema plastkaartidega, mida hakati jagama puuetega inimestele, et need saaks nagu eraettevõtete ühistranspordi vahendites nagu tasuta sõitu, eks ole, jälle suur skandaal, mitte skandaal, aga ütleme siuke asiotaaž oli, eks ole, et et miks seda ei saa ID -kaardiga teha, miks seda ei saa teist ja kolmandat moodi teha, et noh, see kukkur lubab nagu pakkuda universaalset efektiivset lahendust sinna inimestele, kes kasutavad nutitelefoni, et nagu jah.
Just, ma tahtsingi selle nutitelefoni nüüd tuua sisse. Kas see heidas kahes, heidas kahes tulev kukru teema on see, kus me üks hetk jõuame, aga oma siis praeguse mobiil -ID -ga. Kas ta võiks kuidagi seda asendada või pigem mitte?
Mobiil -ID on siuke omaette tööriist, et selles mõttes, et mina arvan, et ta on väga kasulik tööriist selles Eesti suures ökosüsteemis. Tal on oma koht ja roll olemas, eks ole. Ta on mõnes mõttes nagu valmis asi, eks ole, et selles mõttes nii nagu X -tee on mõnes mõttes valmis, eks ole, et, et loomulikult tuleb uusi vajadusi, aga mõistlik on nagu ehitada, ma, mina ütleks uusi süsteeme, kas siis sinna peale, kõrvale, eks ole, neid uusi vajadusi rahuldada, et noh.
Nii et see, kui me praegu ootame seda, et, et selle idasega jõutaks ühel hetkel kuskile ja me siis praegu seda mobiil -ID -d nagu ei, ei puutu, lasta olla nii nagu ta on, siis see on hetkel õige lähenemine. No
mina arvan seda, et noh, et, et, et mõistlik on see, et, et tuleb see kukkur nagu vastu võtta, maksimaalselt hästi, ta ei asenda esialgu mitte midagi, ta tuleb nagu lisaks, noh, reaalselt ilmselt tekib ka lisakulu sealt, eks ole, aga ta lahendab ka mingeid reaalseid probleeme, eks ole, siis on nagu, ma ei tea, meie või siis riigi asi nagu mõistlik lahendus sellele või mõistlik kasutus sellele leida, eks ole. Et kindlasti on siin nagu üleeuroopalist koostööd hästi palju ette näha, et noh, see, ütleme see maastik kindlasti muutub, et noh, kui meil praegu ikkagi see autentimine, digiallkirjastamine on siin suhteliselt nagu riigikeskne, okei, meil on siuke meeldiv erand Smart -ID näol, kus tõesti nagu riikideüleselt on nagu üks süsteem töötab, mis on kindlasti positiivne. Ma arvan, et selle kukruga see asi läheb nagu laiemaks. Et ja noh, ütleme niimoodi, et realistlik on arvata, et kuskil, ma ei tea, kümne aasta pärast võime öelda, et, et see kukkur on nüüd täielikult mingisugused olemasoleva asja meil ära asendanud ja me ei pea nagu järgmist riigihanget selle süsteemi elushoidmiseks korraldama, võime ta nagu käigust maha võtta.
Korra käis vestlusest läbi selline märksõna nagu kvantarvutid. Nii palju kui mina tean, siis Küberneetika mõtleb tänasel päeval juba sellele, et kuidas ka meie varasemalt läbi käinud teema e -hääletuse e -valimised oleksid kvantarvuti kindlad. Kui kaugel te sellega olete hetkel?
No jah, selles mõttes on õige, et me vaatame erinevate selliste rakenduste, millega me oleme tegelenud, ütleme siis paremaks tegemist, just nagu kvantarvuti kindlakstegemist, internetihääletus on üks, elektrooniline identiteet on teine. Et tegelikult see split key tehnoloogia, mida siis kasutatakse Smart -ID sees, et see põhineb samamoodi sellistel klassikalistel avaliku võtmega krüptoalgoritmidel. Ja praegu me mõtleme päris hoolega selle peale, et, et kuidas sarnaseid omadusi saavutada siis kvantarvutikindlate algoritmidega. Aga noh, see on selline, see on ikkagi teadustöö praegu, et siin tuleb nagu päris palju tööd veel teha, tõestada nende asjade omadusi, vaadata jõudlusparameetreid, sest noh, üldiselt need kvantarvuti kindlad algoritmid kirpuvad olema väga palju halvemate omadustega, kas siis nagu, ma ei tea, algoritmi kiiruse mõttes või vahetatavate andmete mahtude mõttes või et noh, nad ei ole nagu üks -ühele asendused mitmetes, päris mitmes kohas, ma arvan. Et seal tuleb nagu sellist nagu laiemat ümberkorraldusi hakata tegema.
Kui kaugel me üldse kvantarvutitega olema, kui kaua me veel neid ootama peame ja hakkama sellele mõtlema, et kus tõesti, no ma ei tea, kas järgmised valimised ikka saavad siis e -valimised toimuda?
See noh, raske on öelda, eks ole, et noh, üks asi on see, et sa vaatad seda progressi, et noh, tegelikult progress on, et, et tööd tehakse, raha kulutatakse ja tulemusi tuleb, eks ole. Et seal on muidugi väga, noh, tõenäoliselt on vaja ikkagi mingit läbimurret selleks, et jõuda sellise kvantarvutini, mis nagu murraks seda krüptograafiat reaalselt, et noh, kvantarvutitega saab hea, noh, mitte hea, kvantarvutitega saab igasuguseid asju teha. Ja, ja mingisuguste probleemide lahendamiseni kindlasti jõutakse varem, aga kui me räägime sellest avaliku võtmega krüptomurdmisest, et sinna läheb kindlasti aega. Aga noh, me ei saa nagu, me ei saa nagu välistada seda, et, et, et see läbimure saavutatakse ja noh, kui nüüd vaadata näiteks, et mis Ameerika Ühendriikides toimub, siis nendel on juba väga konkreetne ajakava selleks, mis tempos juurutada praeguste algoritmide asemele algoritmid, mis on kvantarvutikindlad. Ja kui ma nüüd peast õieti mäletan, ma arvan, et aastaks kaks tuhat kolmkümmend viis nad lõpetavad selle tegevuse. Ja ma arvan, et meil ei ole mõtet arvata, et me oleme väga palju targemad kui nemad nendes ennustustes.
Tulles vestluse alguse juurde tagasi, kui ma ei eksi, kakssada töötajat küberneetikas ja te mainisite ära ka, et kõik ei tee nii -öelda Eesti heaks tööd. Kui, mis riikides te siis veel tegutsete? See
pilt on väga kirju ja see aastast aastasse muutub, sest meil on nagu päris palju on sellist nii -öelda tootearendust ja siis toodete juurutamist ja meil on noh, kui on meil juurutusprojekt, eks ole, siis meil on selles riigis sellel aastal nagu mingisugune nii -öelda käive. Kui ta on juurutatud, siis see käive on väike, see on ainult võib -olla hooldus, eks ole. Aga noh, kui nimetada siin Ukraina, on kindlasti väga oluline. Cybernetica on Ukrainas juurutanud meie andmevahetusplatvormi UXP. Seal on selle asja nimi Trepita. Ma arvan, et see on maailma kõige suurem selline infrastruktuur, päringute arvu poolest kindlasti. Ja praegu me tegeleme just sellega, et siis liikuda edasi, neil on terve hulk nagu soove, et Trepita kaks null silmapiiril. Kas
sellised riigid nagu Valgevene, Venemaa, nendega ta pole kunagi koostööd teinud, moel või teisel?
Me ei ole kunagi nendega koostööd teinud, jah.
Serbia, ma arvan, et me Serbiasse kunagi ammu üritasime X -tee pakkumust teha juba aastaid, väga palju aastaid tagasi, aga jah, ei, pigem mitte.
Kuidas muidugi see kogemus on nagu laienemise suhtes, kui palju on seda olnud, te olete mõnda riiki laienenud, olete seal natukene olnud, midagi teinud ja siis sa oled näinud, no ei tule välja, et pakime siit nüüd pillid kotti tagasi ja lähme tagasi kodumaale.
Selles mõttes, et me ei, me ei ole kunagi laienenud sellisel viisil, et me oleks nagu oma nii -öelda harukontori sinna, noh, me tegelikult töötame hästi palju läbi partnerite, et meil on kohalikud partnerid, noh, need tooted, mida me nagu müüme, need on nagu päris raskekaalulised. Et see ei ole selline, noh, ilma kohaliku partnerita ei ole seda mõistlik nagu teha tavaliselt. Kindlasti on olnud riike, eks ole, kus me oleme, kus on mingisugune meie nagu tehnoloogia juurutatud ja võib -olla täna ei ole enam aktiivses kasutuses, eks ole, aga, aga pigem ikkagi see on klientide jaoks nagu olulisi probleeme lahendanud ja on nagu, on jätkuvalt kasutuses.
Ja ma saan aru, et üks selline tulevikusuund või tegelikult mitte isegi tulevikusuund, vaid tänane päev küberneetika jaoks on ka kosmos või kosmosetööstus.
Teeme päris aktiivselt Esaga koostööd, lahendame seal, noh, see on, see on nüüd ennekõike siis meie instituudi sellised tööd, tööd ja asjad, et tõesti nagu mitte, ütleme, selliste olemasolevate tavatehnoloogiate rakendamine, aga pigem nagu uute tehnoloogiate väljatöötamine ja siis vaatamine, kuidas aitaks neid Esa probleeme lahendada.
Head kriitilise intsidendi kuulajad, saite väga pika ja põhjaliku ülevaate sellest, et algusajast nii -öelda, kust me oleme tulnud, kuidas meile tuli kõik see digiallkiri, e -valimised, mis on see ettevõte Cybernetica, mis on sellega väga tihedalt seotud olnud, nii toona kui ka täna. Saates oli külas Cybernetica arendusjuht Arne Ansper. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega uuel nädalal, kuid hõikan välja. Üleskutse kõigilt kuulajatelt, kui teil on mõtteid, ideid ja soove, keda või mida saates kuulata, siis saatke meile geenius .ee meil ja kirjutage, mis ettevõttest või millisest riigi loodud e -teenusest te soovite rohkem ja lähemalt kuulata.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]