on, on, on, on, on kindlasti jah, üks, üks, üks sõna, mida kasutatakse, on Kukkur tõesti seal, mis siis, mis siis peaks nagu pakkuma sellist paremat ja, ja üleeuroopalisemalt, laiemat kasutust leidvat viisi sinna. Mis on nüüd väga uus asi tegelikult on see, et on hakatud nagu lähenema sellele identiteedile natukene teistmoodi või võib -olla tegelikult ongi õigem öelda niimoodi, et on nagu kaks väga erinevat lähenemisviisi identiteedile, et kuidas identiteeti defineeritakse. Ja noh, ütleme niimoodi, et siis Eestis, võib -olla ma julgen üldistada, aga Põhjamaades identiteet on, infosüsteemidest räägime, et noh, me mõtleme seal isikukood, nimi, mingi siuke unikaalne identifikaator. See ongi nagu identiteet. See ongi nagu see, eks ole, mis siis nagu autentimise tulemusel nagu teatavaks saab ja siis mille pealt, kui on vaja mingisugust lisainfot, eks ole, siis tehakse päringregistritesse, saadakse selle inimese kohta teada, noh näiteks kes on tema lapsed, et kui on vaja talle mingisuguseid soodustusi osutada või noh, mis iganes infot on vaja teada saada. Aga siis teine lähenemine identiteedile on see, et identiteedina käsitletakse üldse kõike infot, mis on selle inimesega seostatav. Et, et identiteet ei ole mitte üks identifikaator, aga see on nagu kogu info selle inimese kohta. Ja siis on päris pikalt on olnud selline, ma ei tea, liikumine, initsiatiiv, et nagu inimene peaks oma identiteed, saama nagu kontrolli oma identiteedi üle. Ja, ja kui niimoodi sellest Eesti nagu kontseptsioonist lähtudes, siis sellest ei ole nagu võimalik nagu hästi aru saada, et mida see tähendab, et ma nagu oman kontrolli oma identiteedi üle, see on nagu isikukoodi ainult. Aga kui sa nüüd võtad selle teise lähenemise, kui see identiteet on kogu info sinu kohta, eks ole, et siis see nagu see, nagu see enesekontroll, et see on nagu see, mis tegelikult hakkab nagu mõtet omama. Ja seal idee on nagu selline, et kes iganes vajab nüüd minu kohta mingit infot selleks, et noh, mulle mingit teenust näiteks osutada, eks ole, saab selle vahetult minult ja ma ise kontrollin, mis infot ma talle annan, eks ole, ja tal ei ole nagu mingit muud viisi selle info saamiseks. Ja siis see ongi see, noh, ütleme siis, ma ütleks, metafoor on see, kukkur on välja mõeldud, kuhu siis sa siis paned sa kõik oma need atribuudid, noh, tõenäoliselt on siin see laenatud sellisest, noh, siukest kliendiklaardi loogikast, eks ole, et kas ma nüüd olen selle ettevõtte klient või teise ettevõtte klient või klient või siis kaart, mis tõestab minu, ma ei tea, mingit puuet või mingit minu soodustuse olemasolu, et kõik need kaardikesed on mul siis seal kukrus ja siis ma sealt sobival hetkel võtan selle kaardi ja esitan. Ja kui ma ei taha nagu noh afišeerida seda, et mul on puue, siis ma seda kaarti ei esita, eks ole, maksan näiteks bussisõidu eest täishinna, eks ole, oma valik. Ja tõesti, iga inimene otsustab ise, kuidas ta siis nagu seda teeb. Ja nüüd see idas kahe kõige suurem muudatus ongi, et see, see nagu see, see lähenemine on nagu võetud nagu aluseks ja seda tahetakse nagu toetada infotehnoloogiliselt, täisühilduvalt üle kõigi Euroopa Liidu riikide. Ja tõepoolest nagu eesmärk ongi see, et nagu protokolli tasemele välja minnes suvalisest riigist tulnud inimene, kellel on siis kukkur, tuleb suvalise teise riigi siis nagu noh mingi osapoole juurde, kes võiks talle mingit teenust panna ja siis tõestab, et tal on mingisugune omadus või asi, eksole. Ja noh, sinna kõrvale siis on tegelikult säilitatud see olemasolev süsteem, kus tegelikult see identiteet on see isikukood, et ma saan nagu tõestada, mis on mu isikukood ja see teenust pakkuv osapool saab siis vajaliku info ise kokku hankida, eks ole, ja siis on veel samuti ka digiallkirja andmise võimalus on säilitatud sinna juurde. See maailma või, või riigielu korralduse ümbermõtestamine, mis tuleks ette võtta, kui nagu täielikult sellele sellisele atribuudipõhisele lähenemisele minna, et see on ikka väga -väga suur. Ja, ja, ja noh, ütleme, seal on selle pooldajate üks väga suur argument on privaatsus. Nad ütlevad, et, et selline lahendus tegelikult tagab iga inimese privaatsuse palju paremini. Inimene ise kontrollib, kellele ta jagab infot enda kohta, eks ole, ja noh, ütleme ideaalis riigil ei ole üldse inimese kohta nagu mingit nagu noh, lisainfot eelnevalt, eks ole. Ütleme siis nagu see pahupool on see, et see tegelikult tähendab seda, et mistahes teenus, mida see inimene võiks nüüd riigilt saada, siis inimene ise peab seal selle algatama. Ta peab seal olema aktiivne pool, ta peab andma kogu selle vajaliku info, eks ole, siis saadakse teha otsus ja siis talle see hüve anda või mitte, eks ole. Et kui meil siin Eestis on väga päevakorras proaktiivsed teenused, tahetakse, et riik nagu arvutaks ette -välja, milliseid soodustusi inimesel on võimalik saada, kui tema elus toimub mingi sündmus, ma ei tea, sünnib laps, eks ole, mis iganes tal on, eks ole, ja inimene ise ei peaks nagu askeldama seal edasi -tagasi, vaid see nagu tulekski talle see hüve talle kohe kätte, siis noh, need on nagu risti vastupidised liikumised. Et kui me nüüd läheme sellise tõsise atribuudipõhise identiteedi peale, siis nagu proaktiivsete teenuste loomine ja osutamine, see on nagu noh, ma ei, ma ei julge öelda jälle, et see on välistatud, aga see muutub palju -palju keerulisemaks, kohmakamaks ja ebaefektiivsemaks, eks ole. Ja noh, võib -olla üks asi, mis, mis, mis minul endal on väga nagu, ma ei tea, südame lähedal on see efektiivsuse teema, et minu meelest tänapäeval riigid ei saa endale lubada seda, et nad on ebaefektiivsed, lihtsalt see globaalne konkurents on niivõrd, niivõrd võimas, eks ole, et, et iga riik, iga, iga, iga, iga ühiskond peab olema maksimaalselt efektiivne ja, ja noh, siin tuleb nagu ma ütlen siis kompromisse teha, eks ole, kuhu see ühiskondlik lepe panna, eks ole, et noh, inimesed on ju tegelikult kokku tulnud selleks, et nad oleks koos v võimsamad, eks ole. Ja selle, selle riigi käest mingite hüvede saamiseks paratamatult tuleb sellele midagi vastu anda, eks ole, et on see siis oma andmed selleks, et riik saaks sulle seda proaktiivset teenust teha või midagi muud, eks ole, et noh, siuke läheb natuke filosoofiliseks, aga, aga ta tegelikult, tegelikult on ka, ma arvan, et need kaks nagu koolkonda, kaks identiteedikoolkonda, need ongi nagu väga siuksed juba filosoofiliseks kisuvad ära. Aga noh, teistpidi on nagu huvitav ja ma ütleks väljakutseid pakkuv see, et nagu, et, et, et sellega üritatakse väga -väga rajus tempos väga nagu konkreetseks, tehniliseks minna, eks ole, et nagu need ajakavad, mida komisjon on nagu välja pakkunud, et noh, need kõlavad nagu täielik ulme, ausalt öeldes, et nagu tõesti selles tempos midagi juhtuks ja, ja, ja samal ajal nagu väga palju asju toimub paralleelselt, et ühest otsast tehakse seadusandlust, siis tehakse sinna kõrvale arhitektuuri raamistiku. Siis on juba sellise nii -öelda üleeuroopalise sellise, ütleme, referentskukru loomise projekt on käimas, siis on suured pilootprojektid, tõesti nagu väga massiivsed pilootprojektid, et erinevaid rakendusi hakata piloteerima, mis võiksid selle kukru peal siis toimida. Noh, et nii palju asju nagu toimub korraga ja noh, lisame siia veel igasugused teemad, ma ei tea. ja tegelikult peaks valmistuma ka kvantarvuti tulekuks, eks ole, mis meie sellise hetkel kehtiva avaliku võtmega krüpto kõik nagu ära pühib, eks ole, kuidas see kõik ühilduvaks teha, et seal on nagu neid uurimisteemasid, ütleme teadlastel on väga -väga tore nagu uurida on meeletult, nagu neid igasuguseid intrigeerivaid ülesande püstitusi teha on nii palju võimalik.