Tere tulemast kuulama kriitilise intsidendi podcasti, kus me kaevume Eesti e -riigi telgitagustesse, mina olen saatejuht Ronald Liive ja olen siin saates juba erinevate külalistega saanud tänaseks väga detailse ülevaate näiteks sellest, Kuidas IT -ga hoitakse meil Eestis tööõnnetusi ära, kuidas töötati välja GDPR -i vaktsiin ja veel palju muud. Neid saateid, head kuulajad, te saate siis juba kuulata, kuna need on kõik varasemad saated. Aga tänases saates me uurime ka ühte väga huvitavat ja põnevat teemat ja väga olulist teemat ka. Nimelt on teemaks digiligipääsetavuse ja sel teemal olen stuudiosse palunud TTJA digiligipääsetavuse eksperdi Harri, Harri Puskari, tere.
Väga detailselt ja täpselt, aga millised näiteks siis e -teenused seal kirjas on, kas seal on kirjas, et riigiportaal eesti .ee peab olema digiliigipääsetav või on seal näiteks kirjas, sel nädalal just esitleti M -Riigi äppi, kas seal on kirjas näiteks selle kohta, et see peaks olema digiliigipääsetav?
Jaa, kahjuks ei saa seda niiviisi öelda, juhul kui nad ei ole hinnanud nagu proportsionaalsust, et see on üks selline säte, mis on pandud ka õigusaktidesse, et, et asutusel on võimalik hinnata kõikidele nõuete poolt tekitatavat koormust. Et juhul kui näiteks mingisugune nõue muutub ebaproportsionaalselt koormavaks, siis ei pea seda nõuet see asutus täitma. Küll aga mu enda selline isiklik loogika on selline, et, et valimiste puhul me ei saa öelda, et, et see on ebaproportsionaalselt koormav, sellepärast et tegemist on ju riigi seisukohast hästi olulise toiminguga esiteks. ja, ja see on ju põhiseaduslik õigus kõikidele minna valima, et selles mõttes see on nagu, et, et seetõttu siin on tõenäoliselt see mittevastavus nendele nõuetele olemas.
Konkreetselt valijarakenduse teemal me ei ole suhelnud. Küll aga on tee, on valimised .ee ja riigikogu ja kogu see siis riigikogu ja valimisteenistuse IT -personal olnud meie nii -öelda infoväljas seoses sellega, et nad olid meie selles põhjalikus seires aastal kaks tuhat kakskümmend üks, mille me lõpetasime siis detsember kakskümmend üks aastal. Ja, ja kus me saatsime siis ülevaate nendest mittevastavustest neile ja tegime, nii -öelda suhtlesime nendega sellel teemal ja nemad ka ütlesid seda, et nad tegelevad ligipääsetavusega, et neil on seal, neil on mingid tööriistad, mida nad kasutavad ja kui me vaatasime ka neid tulemusi, et siis nende tulemused ei olnud ka kõige halvemad selles kahekümne esimese aasta seires. Et, et selles mõttes, kui me nagu proovime paika panna mingit riskiprofiili ja, ja niiviisi, et sellest vaatest nad ei paistnud sealt välja, et seetõttu, et seetõttu meil ei olnud ka nagu sellist ajendit ka nagu suhelda valimisteenistusega sel teemal.
Kui ma nüüd ei eksi, siis kehtivad need ligipääsetavuse nõuded ka nii -öelda asutuse sisestele infosüsteemidele, mis tähendab seda, et, et ka need tuleb teha ligipääsetavaks. Muidugi noh, taaskord tuleb siin seesama proportsionaalsuse hindamine sisse, et, et, et, sest ligipääsetavus ei ole selline, et ma olen ligipääsetav, ei ole ligipääsetav, et see on sihukese skaala peal liikumine. Et, et et kui kaugele me nagu need asjad ligipääsetavaks muudame, aga riigiasutus tänasel päeval tänaste seaduste kontekstis ei saa väita seda, et et et minu infosüsteem, majasisene infosüsteem on ligipääsmatu ja see on okei, et seda ei tohi väita.
Jaa, seda suunab väga detailselt üks Euroopa Liidu õigusakt, kus on öeldud seda, et seal, et seal peavad olema sees näiteks kohaliku taseme veebid, seal peavad olema siis riigiasutused, seal peavad olema sees avalik -õiguslikud juriidilised isikud, seal peavad olema sees sotsiaalvaldkond, transport, avalik kord, julgeolek, et, et erinevad need kategooriad peavad olema kaetud. Lisaks sellele peab olema mingi nii -öelda kvoot siis neid eelmise aasta veebäppe, mis meil seal on, peab olema mingi kvoot neid uusi veebäppe. Lisaks sellele tuleb ka konsulteerida siis ka sihtgrupiga, et näiteks, näiteks me oleme siin igal aastal olemegi suhelnud Puuetega Inimeste Kojaga, Pimedate Liiduga ja nii edasi, et see tuleb kokku sellise suure siukse eeltöö baasilt. Aga ma tulen korra tagasi selle eelmise küsimuse juurde, et, et ma ennem rääkisin sellest põhjalikust seirest. Ja lisaks selle kõrvale on ka nii -öelda lihtsustatud seire, et see lihtsustatud seire on laiahaardelisem. Meil on seal üle saja veebi, kus siis teostatakse automaattestimisi. Et mis on või mida see automaattestimine siis tähendab, on see, et et on olemas teatud sellised veebitööriistad, millega saab automaatselt testida veebide ligipääsetavust ja nad testivad vastavust ainult osadele kohustuslikele nõuetele. Et, et nad ei ole selles mõttes nii autoriteetsed, aga nad annavad sellise kiire pildi ette teatud ligipääsetavuse probleemidest ja asjadest ja, ja, ja sellega me saame teha sellist nii -öelda suurel skaalal testimisi ja, ja see on siis nagu see teine osa sellest iga -aastasest eirest. ja veel lisaks meil on ka need nii -öelda vihjepõhine järelevalve, mis tähendabki umbes seda, et kui näiteks sina, Ronald, kirjutad mulle, et, et näed, siin on kuvatõmmis sellest, kuidas Macis valimistee rakendus ei tööta, et siis, et siis see on minule aluseks ise ka seda kontrollida, vaadata, suhelda valimisteenistusega ja, ja me teeme nagu sedasorti järelevalvet ka veel.
Te mainisite selle ära, et selles seires on sees ka see, mingi teatud osa siis äppe ja veebe, mis varasemal korral on ka seires olnud. Ma toon näite Riigi Infosüsteemi Ameti arendatud DigiDoki äpp, mille mittevastavuse protsent oli tõusnud aastaga, ehk siis ta oli kehvemaks läinud. Kuidas see võimalik on? Mina nii -öelda tavakasutajana, olles seda äppi aeg -ajalt kasutanud, minu teada ühtegi uut funktsiooni sinna juurde ei tulnud, ma kujutan ette, et jah, midagi, võib -olla mingi turvauuendus ja asju tehti, aga kuidas on võimalik ikkagi, et äpp digiligipääsetavuse mõttes muutub aastaga kehvemaks, kui midagi suurejoonelist sinna lisatud ei ole?
DigiDocist rääkides siis aastaid tagasi oli ka juhus, kus nägemispuudega inimesed tegelikult esitasid vigase ID -kaardi tarkvara tõttu siis riigile kümne tuhande eurose nõude. Just seetõttu, et nemad ei saa seda rakendust siis kasutada, jutt siis keegi ei käi hetkel küll sellest mobiiliäpist, vaid arvuti lahendusest. Tänaseks minu teada on jõutud sinnani, et mõlemad osapooled siis omavahel nii -öelda nagu sõbralikult saavad läbi, jah, on tõdetud seda, et tehti halvasti, on tunnistatud viga, nagu raha ei ole keegi kellelegi maksnud selle eest, aga, aga jah, et nii -öelda, et et justkui kõik on nüüd lõpptulemusega rahul ikkagi või kuidas teie arusaam sellest on?
Piitsa võimalus põhimõtteliselt on olemas jah, et, et meil on, see on, käib siis enam -vähem niisuguse klassikalise järelevalvemenetluse raames, et, et kui me näeme seda, et selline heas tahtes koostöö kuhugi ei vii, meile näiteks hakatakse vastu töötama, umbes selline pika, selline pika, pikaajaliselt see asi muudkui seisab. Et siis siis on meil õigus teha ettekirjutus avaliku sektori asutusele, kui avaliku sektori asutus seda ei täida, siis me saame pöörduda nii -öelda nende kõrgemal oleva asutuse poole, näiteks riigiasutuse mõttes oleks see ministeerium, et et ministeerium peaks alustama siis distsiplinaarmenetlust. Et see on selline väga klassikaline skeem, kuidas see käib avalikus sektoris. Erasektoris me praegu neid õigusi meil ei ole, sest erasektori vaates hakkavad need nõuded kehtima alles aastal kaks tuhat kakskümmend viis ja peale seda tuleb siis selline klassikaline järelevalvemenetlus ka erasektori valdkonda.
Vot mulle teie vastus tõi praegu muige näole, et olles ise ajakirjanikuna kogu seda temaatikat, näiteks see digidoki teemat aastaid tagasi siis kajastanud, siis kuidagi, ma ei tea, mis see õige sõna isegi on, et kuidagi veider tundub see, kui riigiasutus, Riigi Infosüsteemi Amet siis antud juhul vastutab selle eest, et kõik eestlased saaksid meie seda e -uhket e -riiki kasutada. Saaksid digiallkirju anda, vaadata neid dokumente, mis neile saadetakse digiallkirjastatuna, aga siis see digidoki rakendus no ikka ei toimi ja siis nendega peab korduvalt suhtlema, et no võtke nüüd midagi ette ja siis nüüd aastaid -aastaid läheb aega ja siis lõpuks saab. Kas nagu, ma ei teagi, mis mu küsimus on? Ja,
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]