Saate toovad teie nii SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere tulemast, head kriitilise intsidendi kuulajad, mina olen saatejuht Ronald Liive ja kaevun e -riigi telgitagustesse koos väga huvitavate saatekülalistega. Tänasel reedesel päeval on meil küll naistepäevast mõni päev möödas, aga ütleme siis on, et on naiste nädal. Ja täna on stuudios kaks naisterahvast, on Liisa Alvova, terviseportaali toote omanik siis TEHIK -ust ja TEHIK -ust on ka teine külaline, Kersti Vaikmaa ja samuti siis terviseportaaliga seotud, aga tema ametinimetuseks on projektijuht, tere!
Ja nii nagu sellest sissejuhatusest võis välja lugeda, siis me räägime vähemalt alustuseks, räägime naistest ja naistest IT -s. Ja ma alustaks sellise väga lihtsa küsimusega, et kuidas teie jõudsite IT juurde ja siis laiemalt, kuidas te jõudsite ka TEHIK -u juurde?
Ma võin alustada, et ma mäletan seda hetke, see oli kümme aastat tagasi, ma olin tudeng ja ma töötasin öövahetuses hotelli vastuvõtus. Ja ma olin oma töö ära teinud ja siis ma lugesin, jäin lehte lugema ja seal oli sektori, sektorite lõikes selline nagu palkade keskmise sissetuleku ülevaade. Ja siis ma vaatasin, et see valdkond, kus ma töötan ja mida ma tahtsin nagu õppima minna, on viimaste seas. Ja siis ma uurisin, vaatasin, aa, et see on nagu turismindus on alati seal ja teenindussektor on seal viimaste seas ja vaatasin, et hoopis turundus, IT -infotehnoloogia ja siis guugeldasin, mida tähendab turundus ja läksingi digiturundust õppima ja see oli see, kuidas sealt enam pikk maa tegelikult IT -sse ei olnud. Aga kuidas riiki tulin, see oli juba niimoodi, et et ma ei olnud selle riigi IT -ga ja kogu selle nende riigiteenustega eriti rahul ja siis ma sattusin rääkima ühe nagu ägeda juhiga ja oli ülikonnas ja selline pokker face ees ja ütles, et kuule, et aga tule tee paremaks siis. Ja see on nagu siis see, kuidas ma üldse riiki sattusin tööle, et eks paras ninalips oli. Aga Liisa, mis lugu sinul on?
Mul on võib -olla see, et natuke nagu kohatu on nüüd siin naistenädalal niimoodi öelda, aga mind tõi, tõid IT -sse mehed. Et ma kunagine, kunagine elukaaslane töötas Skype 'is ja kui ma esimest korda nägin reaalselt arvutis koodi, siis ma mõtlesin, vau, kui äge, mingi värviline jada numbreid ja tähti ja asju ja ma olin, ma olin nagunii müüdud lihtsalt. Ja mõtlesin, et vau, et mis asi see on ja, ja noh, siis sealt nagu, sealt tekkis see huvi, et ma tegelikult alguses ma olin, ma olin täiesti teise eriala peal, ma olin inglise keelt ja kultuuri õppinud. Ja, ja see, et ma töötasin telkos üldse müügi peal, et noh, IT -ga see kui selline kokkupuude oli mul ikkagi pigem väike, et ja riiki jõudsin ma niimoodi, et see on jällegi kuidagi haakub nagu sellega, et mis, mis võib olla elus oluline on. Ja TalTechi praktikumi kohvikul, kuhu ma tahtsin ühe konkreetse ettevõttega rääkima minna, et uuriks, mis töökohti neil pakkuda on, siis püüdis mu kinni üks TEHIKu projektijuht ja ta küsis sellise legendaarse küsimuse, et kuule, mis asja, et miks sa tahad sinna teise ettevõttesse minna, et tule parem meile, et sa ju tahad, et su vanaema saaks iga kuu õigeaegselt pensionit. Ja ma mõtlesin, mis asja, ma olen vanaema nimel kõigeks valmis, et et see oli minu see nii -öelda heureka moment.
Kaua te avalikus sektoris juba olnud olete?
Minul on nüüd põhimõtteliselt saab kohe neli aastat täis.
Mul on veidi rohkem, kuus umbes.
Ja te olete endiselt väga entusiasti täis, kuidas see võimalik on? Ma oleks saanud aru, et kui te tulete siia ja räägite sellist juttu ja nii entusiastiliselt, kui te olete siin kuskil kaks -kolm kuud ja või pool aastat olnud, aga te olete mitu -mitu aastat.
Ma arvan, et me oleme mõlemad teinud koostööd selle aja jooksul erasektoriga ka, et nagu vähemal või rohkemal määral. Ja sealt jälle õpid midagi, et tegelikult ju erasektor on see, kus kõik need metoodikad, need tulevad sealt, me võtame üle ja katsume siis seda riigis rakendada. Et see võib -olla hoiabki meil seda motti nagu kõrgel.
Mina ütleks, et seega kindlasti, et tegelikult sa ei pea riigis ka ainult ühte projekti tegema, et sul on võimalusi tegelikult ülipalju ja miks mina leian, et jällegi, miks ma olen praegu väga entusiastlik, ongi see, et ma saan üliägedat projekti teha.
Ma näen, et teil ka silmad säravad selle IT osas, et selles osas te pole ka nagu entusiasmi ära kaotanud, et ehk siis see otsus, mis te kunagi tegite, näib, et on olnud õige.
Jääst, et tegelt tööpõli on üpris lai ka, et nii palju ressurssi on tegelikult või neid, nii palju on veel tegemata, et me teeme siin ühte väikest jupikest, aga tegelikult annaks nagu eriti sotsiaalvaldkonna poole peal proaktiivsete teenuste seal lõikes, kus riigil on mingid andmed juba olemas, midagi ise pakkuda, uurida välja, disainida ümber, et tegelikult seal nii palju on veel teha. Et meil, meie eelis võib -olla ongi see, et me jah, tegelemegi siis inimestega, sotsiaalvaldkond, tervisevaldkond, et seal lihtsalt on nii palju teha.
Kaks suurt riikliku IT -maja peale TEHIK -u on meil veel, on SMIT ja RIA ja küsisin just meie tänase saate jaoks neilt ka välja, et kui palju neil siis on selline sooline jaotus asutustes ja SMIT -ist öeldi, et kolmkümmend viis protsenti nende töötajatest on naisterahvad ja RIA ütles, et kolmkümmend kaheksa protsenti, kas te oskate öelda, kui palju TEHIK -u protsent on?
Meil on natuke rohkem. Liisa, kas sa mäletad täpsemalt? Meil
on, meil natuke üle neljakümne on, on siis naised, kes on IT -töökohtade peal, aga overall meil selles mõttes naisi on natukene rohkem mingite teiste rollide peal ka, et kokku oli meil kaheksakümmend neli naist, kes on IT nii -öelda siis töökoha peal.
Okei, ma siis ütlen selle klausli ära, kuna ma ei tea täpselt, kui detailset statistikat SMIT ja RIA mulle ütles, siis siin võib olla tead veel mingeid, et eripärasid. Otsusega te olete rahul, nagu te ütlesite, aga kuidas te näete selle pealt, et olles juba mitu aastat siis olnud IT -sektoris ja ka avaliku sektori IT -sektoris, kuidas sellise järelkasvuga lood on, kas on piisav ja just siis naiste hulgas?
Ma ütleks, et kui vaadata, ma ei tea, kui vaadata nagu siis riigisektorit, siis mulle tundub, et see järelkasv ei ole piisav. Et pigem need overall, noh, nii naised kui mehed tegelikult, kes jõuavad riigi IT -sse, nad ei ole kõige nagu nooremad, nad ei ole otse koolist tulnud. Et nad on kuidagi siuksed, noh, nii -öelda teise ringi nagu töötajad selles mõttes, et nad on juba kuskil oma mingi kogemuse saanud ja siis tee nagu sinna riiki leidnud. Jah, ma arvan, et, et naisi on selles mõttes liiga vähe kindlasti IT -s.
Ma ei teagi, kuhu nad nagu ära kaovad, sest et meil just kaks naistudengit õpivad teenuse disaini ja on kirjutanud meile, et neid huvitab tegelikult see tervise teema ja seal nagu teenuseid ümber disainida. Ja kui juba lõputöid kirjutatakse sellel teemal, ülilahe ja siis me, kuhu nad nagu kaovad, et siis nad tulevadki kuidagi ikkagi, ikkagi kuidagi ümberõppinult kuidagi jõuavad meile kunagi hiljem, et kus need noored on, ma ei tea.
Aga mida me peame selleks tegema, et need noored tuleksid peale? Siin on olemas üks robootikaring tüdrukutele, kas selline asi on nagu potentsiaalne kasvukoht siis või kasvulaud või?
Jah, vaat me ei ole sotsiaalteadlased, onju, aga ise näeks küll niimoodi, et täpselt samamoodi nagu keegi on kunagi andnud meile võimaluse või rääkinud sellest valdkonnast või kutsunud või andnud mingit jah võimalused, need on tihtilugu olnud ka naised, minu puhul, sul vist, ma ei tea, aga, aga ikkagi naised räägivad ja naised kutsuvad ja nagu murravad neid, võib -olla neid, kuidas need on, mingid väärarvamused, mis on kujunenud sellest sektorist või, või kuidagi nagu jah, et.
Ma arvan, et siin on nagu see ka oluline, et võib -olla on siukest overall mingit mindset 'i muutust vaja, et ma hakkasin mõtlema enda peale, siis kui ma mõtlen noore enda peale, minul oli reaalselt selline case, kus väiksena mu isa tegeles vendadega, nad ehitasid mingit raadiot või midagi ja mina vaatasin kõrvalt, ma mõtlesin, et mingi vau, nii äge, et tahaks ka ja selle peale isa ütles, et ei, et elektroonika ei ole naiste asi, et mine tegele umbes mingi muu asjaga. Ja kui vaadatagi siis üldse, et kuidas nagu inimesed, perekonnad, kõik suhtuvad nagu, ma ei tea, laste mänguasjadesse ja nii edasi, nii edasi ja tüdrukud saavad siis nukke jälle, on ju. Et juba see nagu erisus tuleb sealt sisse, et me suuname neid nagu selliste, ma ei tea, huvitavamate ja tehnoloogiaalaste teemade juurde, kui naistel on see, et kuule, mine mängi kodu ja ma ei tea, õpi, kuidas süüa teha.
Aga tegelikult me ju näeme, et üha rohkem naisi leiab tee sellesse sektorisse ja mitte ainult riigisektorisse, kus on niikuinii naistel selline. Sotsiaalministeeriumis on ju, ma ei tea, ja Sotsiaalkindlustusametis väga palju naisi töötab. Kunagi Genka Skaale sünnipäevaks kirjutas ühe luuletuse ja seal oli üks selline rida, ta nimetas neid Ska naisi nagu amatsoonideks või amatsoonide mets või kuidagi niimoodi, et ja see jäi meelde, et nii lahe on ju, et ongi kari naisi. Aga IT -s ka üha rohkem on. Olete kindlasti lugenud seda üheksa, kaheksakümnendate, üheksakümnendate siis, kes rajasid kogu selle IT meil Eestis, kõikidega pangad, telko, kõik see teema ja kolmekümne sellise, jaa.
Ma just näitan ajakirja Eesti, Eesti maffia.
Jaa, et näed, oh, näed, niimoodi cool. Igatahes siin kaanepildi peal me näemegi Kari mehi ja üks naisterahvas ja ma tahtsin öelda, et selles raamatus, seal oli ka kolmkümmend intervjuud ja ainult kolm naist, Kersti Kaljulaid ja, ja paar veel ja seal üks intervjuu jäi mulle ülihästi meelde. Naine, noor, lapsega vist kodus olnud, näeb ajalehes. Rootsi -Eesti IT -firma värbab programmeerijaid, naisprogrammeerijat, et ja kuussada kandidaati olevat olnud, et siis me võime öelda, et üheksakümnendatel umbes kuussada progejat naist Eestis oli, kui cool onju, aga nüüd on noh palju rohkem onju, et kust me tuleme, et kus me nüüd oleme, et väga lahe. Ja, ja siis ja esiteks see muutus ka, et kui me praegu sellist töökuulutust näeks, siis ma ei tea, mis seal oleks screenshot ja report ja mingi niimoodi. Aga jah, tollel ajal vot oli niimoodi, aga nüüd meid naisi on ikka palju rohkem.
Meil just värskelt on olnud valimised, kust on näha, tulemustest on näha, et selline liberaalne maailmavaade ikkagi suuremas enamuses võitis või on nagu eestlastele läheb korda, ehk siis selline, et võrdsed võimalused ja et mehed, naised on võrdsed, just ongi see, mis sai kirjeldatud, et mitte tüdrukutele me ei anna nukke, vaid me peaks andma neile ka tõesti seda raadioehitamist ja kõike seda. Tahan oma küsimusega jõuda sinna, et et hoolimata sellest, et praegused valimised on näidanud nagu liberaalse maailmavaate siis populaarsust Eestis, paratamatult on see, et me väga palju kuuleme ikkagi, et kuidas seda eristamist tehakse ka täiskasvanu eas. Kuidas sellise seksismiga lood on, kas te olete seda enda pealt kogenud, et et teid kuidagi vaadatakse vähem võrdsetena võrreldes teie meeskolleegidega?
Ma arvan, et siin on hästi suuresti, kui me võtame, millest me nüüd räägime, et kas me räägime IT -sektorist üleüldiselt või riigi IT -sektorist, et siin on natukene, ma tahaks öelda käärid, et näiteks kui me võtame naised start -up 'ides, siis meil on ülivähe naisfoundereid. Ja, aga samas jälle riigisektoris me räägime siin TEHIK -us nelikümmend, üle neljakümne protsendi naisi, onju, ja et kõik seisavad millegi eest ja teevad, onju, et tegelikult jah, et käärid on suured. Aga kui ei ole kokku puutunud, jah. Me just, me just arutasime seda, et me oleme nii uhked selle üle, et ah, et kui äge eeskuju, et kõik räägivad, et riigi IT, riik ikka kuidagi longib järgi innovatsioonil, siis tegelikult nagu selles küll me nagu üpris hästi nagu hiilgame, et me oleme eeskujuks, et tegelikult me omavahel küll arutasime, et me pole kokku puutunud sellise asjaga. Jah,
ma olen küll selles mõttes, ma olen kuulnud lugusid, väga mitme erineva nagu küll siis ettevõtte juhi poolt, töötajate poolt, nii edasi, ja mulle tundub seal kohati võib -olla ka see, et mida suurem ettevõte, seda rohkem sul on võimalusi puhtalt, noh, arvuliselt, et seda võib juhtuda, on ju, sest seda rohkem erinevaid inimesi, kokkupuuteid, nii edasi, nii edasi. Aga, aga jah, mina pean tunnistama, et ma ei suutnud ühtegi nagu kuidagi niisugust, ma ei tea, vähekenegi ebameeldivat nagu situatsiooni või, või hetke mõelda, et mis, mis oleks minul olnud.
Nii et oma kogemusele tuginedes, julgete teistele naisterahvastele öelda, et tulge vähemalt siis riigisektori IT -sse ja te ei pea seda kartma.
Ja kindlasti, et ma ei tea, miks me nagu võtame just IT selleks nii -öelda, ma ei tea, kurjaks me too loomaks, et ma arvan, et siin näiteks ehitus on palju hullemas seisus. Täpselt.
Kas seoses naistega IT -s on teil veel midagi südamel, mida te tahate ära rääkida või, või veel paisata õhku mingit uut töökuulutust, et kõik naised, me nüüd ootame teid, vot sellisel, tegelikult ei tohi jah, nii nagu te ise ka mainisite. Tänapäeval enam ei saa nii öelda, et naised, tulge kandideerige, vaid, vaid lihtsalt tulge kandideerige.
Ja kui on mõtteid, ideid, tahet teha, viitsidki vaielda mingite teemadega, mida võib -olla meil on nagu rohkem kui mujal, onju. Et siis ei ole ju vahet tõesti, mis sa oled, aga üks asi, üks mure me küll tundsime omavahel, kui me arutasime, et, et, et neid kõvasid mentoreid on meil tegelikult nagu kellega tahaks nagu pead nagu arutada. Et mina ei tunne ka kedagi ja kui need kõvad tegijad on, siis nad on nii hõivatud, nad on nii nagu, nagu nii high level, et ma isegi ei julgeks nende jutule minna, et, et jah, võib -olla nüüd sellist mentorlust tehakse rohkem.
Ja et ma arvan, et see on jällegi üks asi, mis võib -olla tõmbaks, tõmbaks naisi rohkem IT -sse ja siis juba ka igas vanuses naisi, mitte ainult neid noori naisi. Et täpselt ka mina olen mingitel hetkedel väga tulnud puudust sellest, et vau, mul oleks vaja mingit üli siukest võimsat naist enda kõrvale, kes, kes tuleb ja aitab mul mingid mõtted ja asjad lahti nagu mõelda ja seletada ja võib -olla suunata mind natukene.
Jaa, sest mom vibe 'i on puudu vahepeal, ma tunnen.
Kas te mõtlete siis selle all, et ongi näiteks üks naisiduettevõtja, kellest on palju juttu olnud, Kristel Kruustükk, igal pool intervjuusid ka andnud ja, ja seda naiste teemat esile tõstnud, kas te nagu nii -öelda ootate just, et, et siis saaksite temaga kokku ja saaksite teemasid arutada või, või mida te täpsemalt selle all silmas peate?
Absoluutselt, mina ütlekski, ma ei tea, one of one time temaga või, või kasvõi väiksemas grupis, noh, ja sul on rohkem selliseid naisi, onju, et ma arvan, see oleks üliäge lihtsalt.
Ja need kõvad tegijad, nad lihtsalt ongi nii pisid juba, et, et ongi, et kas nad üldse viitsiks mingi riigi IT -mingeid tüdrukuid kuulata? No ei tea, ma loodan, et küsivad.
Ma loodan, et see on nüüd asi, mis siis, kes meil siin täna mainitud sai, TEHIK -s, mitte RIA, et nemad, nende personali osakonnad panevad selle kõrva taha ja mõtlevad, kuidas oma töötajaid motiveerida. Aga teeme nüüd väikse teemavahetuse ja see terviseportaal, mille Liisa, teie olete siis tooteomanik ja Kersti projektijuht. Kui ühesõnaga uus terviseportaal tuleb, seda me nagu kõik teame, kui kaugel see on?
Meil on niimoodi, et, et meil anti ülesanne, kõik, kõik teavad digilugu ja, ja seal on väga palju teenuseid, mida te kindlasti võib -olla isegi üles ei leia, sest et see infoarhitektuur nagu ta on, et nüüd me lahendamegi seda muret ja meil on niimoodi, et meil on tegelikult sellised mõtted, et kokku on seal üle kolmekümne teenuse tegelikult väga palju teenuseid, aga me oleme, alustasime kõige olulisematest. Ja me oleme nüüd need olulisemad teenused valmis saanud. Et me tegelikult portaaliga tahaks laivi minna sügisel, aga nüüd me olemegi siis mõttes, mõtleme, et kui meil on juba esimesed kõige olulisemad teenused valmis arendatud uue disainiga, siis kui ta, et me tahaks juba need nagu kättesaadavaks teha inimestele. Ja me olemegi mõelnud, et me kevadel juba läbi digiloo paneks siis väikse nupukese, kus huvilised, me ei suruks midagi peale, aga huvilised saaksid juba klikata ja võrrelda ja vaadata, et avanebki sealt vanast digiloost selline uues aknas uus vaade, et lihtsalt hästi lihtne, et lihtsalt sellepärast, et need kõige esimesed teenused ei jääks riiulisse ootama sügist, kuni me saame kogu kupatusega nii -öelda lõivi minna. Nii et tegelikult ma tahaks öelda, et juba kevadel on esimesi uuendusi juba tulemas.
Aga mingit konkreetset kuupäeva te välja ei ütle, sest tegelikult nii -öelda kalendrikevad on meil käes.
Jaa, me praegu testime. Meil on, kui me räägime väljakutsetest, siis näiteks ligipääsetavus on, me just nagu mõtleme ka, et mis on siis ülihead näitajad olnud, kus me saaks nagu õppida, see on täpselt see jälle see, et kes meid mentordaks sellel teemal onju, et ligipääsetavus, üks on vaegnägija, teine on ka meie vanaemad, kellel käed värisevad, et nad saaks oma nupule pihta. Ja et igatahes need ligipääsetavuse testimised praegu käivad.
Kui siin korra sai juba tehtud ühele ajakirjale reklaami siin Eesti maffiaajakiri, siis teen ka meie eelmisele saatele reklaami, kus käis TTÜ -st digi ligipääsetavuse ekspert Harri Puskar ja rääkisime taaskord jah, varsti me saame kõigist neist valimistest läbi, Aga lihtsalt mainin ära, et kuna valimistel oli seal ka see probleem, et tõesti olid see Maci kasutaja juhtum isegi nägemispuudega, siis sa ei saanud oma e -häält anda, siis jah, lahkasime seda ligipääsetavuse, ligipääsetavuse teemat väga detailselt ja mul on väga hea kuulda, et teie olete ka selle oma ühe selliseks südameasjaks võtnud.
Ja me mingis mõttes oleme nagu enda vaimu silmas nagu mõelnud, et me tahaks olla selle uue keskkonnaga need ligipääsetavuse kullatükid või kuidagi.
Jah, teenitud, jah, see oleks nii cool, aga nüüd ongi see, et okei, et tegelikult need väljakutseid, see ressurss on nii piiratud, et spetsialiste, kes seda teevad, et üks asi on see testimine, sul tulebki sealt palju väljakutseid, vigu välja, et nüüd hakata seda lahendama veel, et tegelikult jah, et sellepärast me ei julge nagu ühtegi kuupäeva ka lubada, et ilmselt me seda etapiliselt kuidagi vaikselt teeme, aga praegu me sellega jah, tegeleme, pluss veel muud nagu turvalisuse küsimused ja pluss veel mingid CVI ja sellised väiksed asjad, mis ei ole nagu nii olulised, aga siis
Jah, aga mis on ka kindlasti nagu oluline, et kui me, kui me need esimesed nii -öelda tükid siis teemegi kättesaadavaks, siis väga hea oleks see, kui me saaksime sealt juba jooksvalt tagasisidet, et siis me saame teada, kas me tegelikult, noh, overall oleme õigel teel, mis vibe inimestel on, nii edasi, nii edasi, et, et me kindlasti, see on nagu üks niisugune plusspool, miks me tahaksime need esimesed tükid enne inimestele kättesaadavaks teha.
Kui mu mälu ei peta mind, siis TEHIK küsis ka inimeste arvamusi ja mõtteid uue terviseportaali osas ja, ja küsiti ka uut nime. Siin mõni aasta tagasi oli üks naljakas juhus, oli vist Inglismaalt, oli, kus küsiti ühe, ühe, ühele laevale, ühele alusele nimele ja siis inimesed pakkusid Booti Mac Boatface. Kas nüüd tuleb siis terviseportaal, terviseportaalike?
Ja, väga hea nimekonkurss oli ja see terviseportaal hakkas ju ise elama meil seda nime, me hakkasime ise kasutama seda, see tervis on ju see fookus, mis meil hoiame, et tulevikus ju sa saad oma andmeid ise sinna sisestada, sünkida oma nuti, ma ei tea, seadmest ja mitte küll esialgu, aga et niikuinii ju inimesed jälgivad oma tervist. Et tervis oli, terviseportaal see ise kuidagi tekkis meil ja siis me tegime selle konkursi ka ja tuli nimesid huvitavaid. No
ma arvan, minu lemmik oli, Altimeet lemmik oli Peeter, mis oli siis patsiendi e -tervis. Niisugune lühend oli siis kokku pandud.
Domiin oli võetud kahjuks.
Ja, ja et me selles mõttes seda ei saanud kasutusele võtta ja ülipopulaarsed olid ka mõned Eesti linnad nagu näiteks Pärnu.
See nagu lahterdubki vist sinna Bouty MacBowface 'i kus neid Pärnu?
Selles mõttes, et meil pakuti ka portaal Mac portaalface ja nii edasi, et sealt tuli nagu sellist kraami, aga tuli ka, noh, täiesti nagu adekvaatseid, põnevaid nimesid, koos mingite selgituste, asjadega ja nii edasi, et, et noh, kui niimoodi vaadata, siis valikut oli väga palju, aga me pidime arvestama ka täpselt alustuseks sellega, et kas domeen on kättesaadav, kas sellel on, ma ei tea, kaubamärk juba äkki, ma ei tea, keegi on registreerinud või mis iganes, onju. Et seal tagataustal oli veel mingeid tegevusi, millega me pidime arvestama.
Ja lõpuks see nimeks jäi? Ei taha öelda või?
Ei, võime öelda küll, see käis siit läbi ka, terviseportaal.
ma lihtsalt läksingi samal hetkel vaatasin terviseportaal .ee, et kui praegu sinna minna, sel päeval, kui me siin salvestame, teil on nüüd paar päeva aega, jah, enne saate eetrisse minekut see muudatus ära teha, et praegu lihtsalt näeb, et see domeen on võetud, aga jah, ma lihtsalt kontrollisin, et ei juhtuks sellist asja, nagu väga palju on juhtunud, et öeldakse mingine domeen välja ja siis keegi eraisik läheb ja registreerib, aga. Ma näen, et just TEHIK on ilusti selle domeeni ära ostnud endale. Me
Jaa, me praegu teemegi logo ja sellised need, see on see, need väiksemad asjad nii -öelda, et.
Aga, aga kas mõneti ei ole see jalga tulistamine teil? Digilugu me oleme ju aastakümneid kasutanud, inimesed teavad seda, kuhu minna, mida sisse tippida, nüüd, nüüd on mingi uus nimi, mida meelde jätta. Olgu, teil on jah see luksus, et see nimi on nii lihtne, mis jääbki väga hästi meelde.
Aga digilooga oli ka, üks suurimaid probleeme oli see, et öeldakse heal lapsel mitu nime, siis kes kutsus seda patsiendiportaaliks, kes digilooks, et juba seal tekkis see error ja, ja teine asi ongi, et noh, mis tänapäeva mõistes on digilugu, et juba see sõna digi on nii kuidagi ajast ja arust, et noh, see lihtsalt ei match 'i meie nagu selle visiooniga. Ja samamoodi patsiendiportaal, me ei tee seda portaali tegelikult haigetele. Me pigem jah, tervis on see, mis suunab inimesi just nagu tervislikematele eluviisidele ja aitab paremini siis mis iganes tervise otsuseid teha ja, ja nii edasi. Et, et noh, me tahame nagu seda mindset 'i muutust ka siia mängu tuua.
Seda näeme, et meil on ju tulemas need personaalmeditsiini teenused, mis on ju väga nagu, väga kaasaegsed on ju, kus hulgeeni andmete järgi siis tehakse mingit suunamisi ja kutseid ja, ja arvustatakse tulemusi välja, et väga aitäh ja siis veider oleks tõesti mingit sellist mitte tervist kuidagi sisse tuua sellesse nimesse. Aga tegelikult oli seal teisi alternatiive ka, aga näiteks, näiteks minu tervis ja siis me, me kahjuks seda domeeni ei saanud ja me jahtisime küll, aga teine konflikt tekkis sellega, et kui me testisime seda omavahel, siis oligi see, et oota, kas see on minu tervis, sinu tervis, kelle tervis, et kui meil juba omavahel esimestel päevadel tekkis nagu see vaidlus, et kelle tervis see siis on või kuidas see siis on. Et ja arst ütleb ka, et kuule, et ma panin selle sulle minutervis .ee'sse või kuidagi, et vaata sealt, et siis kuidagi see terviseportaal lihtsalt nagu see oli topis ka ja, ja see tõestas ennast.
Natuke tehnilisemaks minnes siin, kui me hakkasime tervise, uuest terviseportaalist rääkima, siis te mainisite, et siin kevadel lähevad esimesed sellised olulisemad teenused sinna siis laivi. Olgem ausad, tervise puhul on kõik oluline, ehk siis kas lähevad kõik teenused laivi?
Ei, me tegelikult, me vaatasime vana portaali kasutust nii palju, kui me saime, et ja me vaatasime siis kõige nii -öelda enim külastatavad teenused ja, ja mõnes mõttes ka siis sellise, mis oli hästi külastatav, aga easy win, mida oli lihtne arendada, et me panime nagu need sellisest nii -öelda prioriteetide järjekorda.
Näiteks retseptid, ülioluline kohe teada saada, et kas me liigume selle arendusega õiges suunas. Ravi arved, võib -olla keegi isegi ei tea, et kusagil on tema haigekassale esitatud raviarved, aga siiski ka jällegi väga oluline onju. Ja saatekirjad, tulevased visiidid.
Mis on need asjad, mida me jääme sinna veel ootama kõige -kõige pikemat aega?
Jaa, sest et tegelikult, jah, üks asi on seda iseteeninduse poolt uut teha, seda infotektuuri, ligipääsetavust, neid küsimusi, epikriisid, sellised sõnad teha inimesele arusaadavaks, onju, ja samas teha ta selliseks, et see ei oleks selline, kuidas see ütlus on, et see ei oleks ideokraatia, et see ikkagi oleks tõsiseltvõetav, et me räägiks õigetest asjadest, et arstide ja inimestega hakkaks mööda üksteisest rääkima. Nii et, et see on üks asi, aga teine asi on kõik see, need taustsüsteemid, need infosüsteemid. Nii et näiteks praegu me olemegi hinnanud, et kõige oodatum teenus on, on erinevad teavitusteenused. Et sa saad valida endale, mis, kuhu, kellele sa saadad, näiteks, et võtadki enda e -mailile, saad vanaema retseptide teavituse, et tal tuli, et sa saad selle talle ära osta, näiteks kui vanaema on jaganud sulle terviseandmeid, onju. Et sellised, mis teevad inimeste elu mugavamaks ja võib -olla kõige kergemini haavatavate inimeste elu lihtsamaks, siis nende arendustega peab kahjuks ootama ja et me jõuame sinna alles sügisest alates hakkab midagi väga uut tulema ja kaks tuhat kakskümmend neli siis pigem.
Kas te mõtlete ka sellise, selle peale, et tänapäeval väga paljud kasutavad mobiiltelefoni, et oleks eraldi äpp olemas või te teetegi lihtsalt, kuna see uus terviseportaal on nii -öelda skaleeruv ehk siis toimib igal seadmel, siis piirdute sellega ja näiteks kui kunagi tuleb see M -Riigi äpp, mida meil on selline lubatud, siis see võib ju lihtsalt olla üks osa sellest.
Jaa, et me tegelikult praegu olemegi oma esimesi teenuseid arendanud ikkagi nii, et see on skaleeruv, ükskõik mis seadmes sa lähed, eraldi mobiiliäppi me ei teinud, me tegime selle analüüsi ja see oli lihtsalt niivõrd kulukas, et see töötaks erinevates seadmetes kenasti. Et kuigi tänapäeval on ka see tehnoloogia arenenud, siis me lihtsalt lähtusime sellest, et me tegelikult kõige paremini saame, kui me teeme ta piisavalt mobiilse. Mängime mobiilis need disainid ilusti läbi, et sealt midagi ära ei kaoks, on ju, ja et oleks nagu lihtne, kiire, mugav. Ja me tegelikult oleme teenused, näiteks retseptide teenuse arendanud ka siis mikro front -end 'ina, et tegelikult see ei ole vahet, kus ta on, et ta on meil seal terviseportaalis, aga miks mitte sedasama teenust, sedasama vaadet siis tegelikult kuvada ka teistes keskkondades. Nii et me selle töö oleme juba nagu ära teinud. Ja me mõtleme ka sellisele KOV SSO lahendusele, et praegu esialgu veel ei tule, sest et meil kasutaja liigub kõige alguses ikkagi nende vanade keskkonnade vahel veel, on ju, aga tulevikus ja KOV SSO teeb inimesel selle liikumise mugavaks, et tõesti tegelikult ei ole ju vahet, kus ta on, peadest, et ta saaks kätte selle info.
Ja olgu siis neil kuulajatele ka ära mainitud, kellele heaks see lühend KOV, SSO ei ütle midagi, on siis lihtsustatult öelduna logid eesti .ee -s, seal on link terviseportaali, sa vajutad lingi peale, terviseportaali jõudes oled juba sisse logitud, sa ei pea hakkama uuesti sisse logima. Ehk siis sa saad nagu erinevate riigi poolt loodud e -teenuste vahel väga muu, mugavalt liikuda. Te ütlesite seda, et siin kevade jooksul tulevad see koht, kus inimesed ise saavad nagu valida, et ma nüüd tahaks natukene seda uut ka nagu näppida ja vaadata, kas te teete nii -öelda kuidagi sellise suurema teavituse, et nüüd on see koht, et palun minge ja proovige, kas te nagu kutsute pigem inimesi üles seda tegema, nägemaks siis, kui vastupidav see uus terviseportaal on või, või te nagu pigem ootate, et ei, ärge veel minge, et ikka.
No kui ikka minna, siis võiks ikka niimoodi, et palun tulge, et kallid inimesed, neile me teemegi seda.
Ja ikka big bang 'iga selles suhtes.
Ja, ja kindlasti, et, et ja see on kõige olulisem koht, kus inimesed saavad meile ausalt tagasisidet anda, et, et siis andke ka, et kui te tulevikus näete sellist nupukest seal vanas koledas, patsiendiportaalis, digiloos, et vaata uues kuues, siis vaadake ja andke tagasisidet, kuidas seal on. Kas saate aru, kas on lihtsam?
Kuidas muidu terviseportaali, ühesõnaga tooteomanik ja projektijuht, mida teie need ametinimetused tähendavad?
Tooteomanik vastutab backlog 'i eest ja mina vastutan selle eest, projektijuht siis selle eest, et me saaks, et meil oleks arendajad, et meil oleks raha, et meil oleks, jah.
Aga kui palju teil seda raha on või siis ka arendajaid?
Kraabime igalt poolt kokku, nii palju kui saab.
Ja, kuidas see ütles, oli me omavahel millalgi vist arutasime, ütlesime, no we broke. Aga jah, päris väga kallis arendus on tegelikult, et kokku kõik need asjad, uued keskkonnad, no iga väiksem käsi, kõik need digipääsetavuse teemad, testimised, kõik asjad läheb maksma üks koma üks miljonit eurot.
Ja kõik selle nimel, et meie kõigi tervised oleksid paremad, sest et üks hetk võiks see terviseportaal olla ju tõesti selline maailmas ainulaadne ja, ja, ja kõige parem terviseportaal üldse, mis on olemas.
Jah, ma loodan, et see kõik teil õnnestub. Kuidas teil muidu tiimis lood on, et kõik töökohad on täidetud või, või on siin nüüd mõni naisterahvas või meesterahvas, kes on huvitatud, saab veel tiimiga liituda?
Meil on tegelikult TEHIK -us, overall, minu arvates see hea asi, et kui, kui keegi kuskil tunneb, et ta sobitub meie juurde, siis tasub lihtsalt kirjutada ja you never know, eks vaadatakse ka, et noh, mis on inimese taust ja, ja kui temas on midagi, mida ta saab siis meile head pakkuda ja võib -olla uued teenused kuskile kõrgustesse viia, siis huvilised on alati oodatud, et ei tasu nagu karta seda. Et samamoodi tänapäeval ju, olgem ausad, kui paljud mingid startupid või asjad panevad oma töökuulutuse ülesse, pigem ongi see, et sa kirjutad neile otse, et kuulge, te teete ülivinget asja, ma tahaks liituda, et meil, meil on selles mõttes sama, sama seis.
Ja teine asi, mis ma tahaks öelda, et kus meil oleks vaja inimeste abi, ongi see tagasiside, vaadake, jagage meile oma mõtteid, et vaata kõike ei saa me teha onju. Aga kui need asjad ei jõua nii -öelda backlog 'i, need ideed või kui need ongi kusagil kellegi, ma ei tea, autos kirud ja, aga meieni see ei jõua, siis on üliraske teha, et mida rohkem me saame selliseid kirju, et oo, teil võiks olla niimoodi, teil võiks olla naamoodi, et me saame praegu ka neid kirju. Ja noh, väga kahjuks nad tahavadki, et jah, et meil ei ole praegu võimalust, meil ei ole raha, meil see infosüsteemi arendus alles tuleb, on kusagil keegi, keegi ise higistab sealt, et seda raha üldse saada, on ju, selle jaoks, aga et sellised kirjad ma tahaks küll julgustada inimestele nagu, et me kõik koos ja teeme seda asja.
Head kriitilise intsidendi kuulajad, siin kõlas just üleskutse, et kui on mingit nurinat digiloo osas või uue terviseportaali osas, siis TEHIKule see info edastada.
Mis nurinad, häid asju ka?
Häid asju ka, loomulikult, jah.
Tegelikult ma nüüd, ma ei taha öelda, aga kui inimesed hakkavad nüüd kohe digiloo kohta meid pommitama, siis me teame, mis sealt tuleb, et pigem ütleme siis nii, et me tahame ja uue terviseportaali kohta feedback 'i, kui me selle launch 'ime.
Siis peame veel natukene ootama, kuni see uus terviseportaal hakkab meieni jõudma. Ja senikaua me saame kuulata siis kõiki teisi kriitilise intsidendi osasid oma podcast 'i äppidest. Tänases saates olid meil külas Liisa Alvova, terviseportaali tooteomanik ja Kersti Vaikmaa, terviseportaali projektijuht, kes rääkis meile naistest IT -s, avaliku sektori IT -s ka ja ka siis sellest uuest terviseportaalist. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega juba uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]