Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere, head kriitilise intsidendi kuulajad, on käes reedene päev ja uus saade on valmis saanud ja teie kõrvu jõudnud. Mina olen saatejuht Ronald Liive ja kaevun Eesti e -riigi telgid tagustesse. Täna me vaatame veidi nii -öelda lähitulevikku siis, mis meid hakkab kõiki väga palju mõjutama. Teemaks on meil selline asi nagu M -Riigi äpp ja selleks olen stuudiosse palunud kolm külalist. Meil on Riigi Infosüsteemi Ametist masinõppe - ja keeletehnoloogia osakonna juht Kaupo Laagri küll, tere.
Jälle Riigi Infosüsteemi Ametist siis M -Riigi tootejuht Greta Preast, tere. Tervist. Ja MKM -ist, ministeeriumist siis, digiarengu asekantsler Luukas Ilves, tere.
M riigi äpp, miks meil sellist asja vaja on, miks me siin tänasel päeval kogunenud oleme?
Noh, ütleme, et me oleme siin juba aastaid rääkinud, et meil on digiriigi ja avariigi sektori e -teenuste arendamisel kasutajakeskus A ja O, ehk et lõpuks kõik need riigiteenused, E -teenus on lihtsalt üks, üks nii -öelda kanaliks vahend on selleks, et kodanikule, elanikule mingit väärtust luua. Ja täna meie kasutajad on mobiilis. Suur osa, noh, kõik meil, meil peaaegu kõigil on nutitelefonid olemas ja, ja suur osa elanikkonnast, eriti need, kes ei ole kolmekümne viie aastased ametnikud või valgekraelised, nagu, nagu paljud ümber selle laua, olgu need noored või vanad. Nende jaoks nende põhi e -seade ongi nutitelefon, mitte läpakas või, või lauaarvuti. Ja, ja sestap see ee -seadmariigi äpp ongi väga oluline samm sinnapoole, et, et riik oleks seal, kus on tema kasutajad ehk tema kodanikud, elanikud. Ja, ja eks see omakorda aitab meil igasuguseid konkreetseid teenuseid palju paremaks teha, millest me nüüd ka räägime kohe.
Kuidas me oleme tänasel päeval kaks tuhat kakskümmend kolm, mis meil on veebruari lõpp, on tänane päev, kui me sain salvestame, eetrisse läheb natuke hiljem. Kuidas me oleme tänaseks jõudnud sinna, et meil see äpp on no enam -vähem valmis, minu käes on üks telefon, kus on see justkui olemas. Et kaua see aega võttis meil?
See on aega võtnud tsirka nüüd viis kuud, ehk see on ühisprojekt meil ukrainlastega, ehk siis niisugune ühisäge riikideüline projekt, kus me tegelikult oleme võtnud ja koos arendanud siis M -riiki ja baseerub see loomulikult ukrainlaste äpil TIA, millel on siis tsirka kakskümmend miljonit kasutajat, kui me praegusel hetkel siin räägime.
Kas on see ikka tõde, mida te räägite? Mina mäletan seda, et RIA on juba aastaid teinud selliseid analüüse ja mõelnud selle peale, et meil võiks olla mingine M -Riigi äpp ka.
lihtsalt nüüd praeguse projekti raames on jah nähtud seda, kuidas ukrainlaste lahendused on võetud ja on siis kasutusele võetud.
No kõige, kõige põhimõttelisem küsimus on see, et, et kui sa küsid, kaua meil on aega võtnud. Üks vastus on viisteist aastat, sest nutitelefonide ajastu algas meil aastal kaks tuhat seitse ja enamus erasektorist on jõudnud viimase kümnendi jooksul omadega sinna, et nende põhisuhtluskanal oma, oma klientidega ongi läbi mobiili. Ja olgem ausad, natuke peaks meil olema piinlik selle üle riigina, et me alles praegu nii -öelda jõuame korralikult mobiiliga kasutajateni. Mis võib -olla lohutab, selles on see, et me pole ainus riik, kes on, kes on nii -öelda selle probleemi otsas, et, et me oleme viis, kümme või, või enamat aastat erasektorist maas. Kui põhjust otsida, siis noh proosaliselt võib öelda, et meie senine arendustsükkel on selline, et noh umbes sellise viitega me jõuamegi asjadele järgi. Ehk et kui me mõtleme, et enamus meie e -teenuseid ja tagaolevad infosüsteemid said valmis kusagil kahe tuhande viienda ja viieteistkümnenda aasta vahel. Ja noh kui asi sai valmis kaks tuhat viisteist, siis ta võis olla juba plaanitud, kavandatud kuskil kaks tuhat üksteist ja kaksteist, siis seda nii -öelda pidevat arendust ja tagasiside ringi, kus kus nii -öelda üks teenuse omanik ütleks kusagil avalikus sektoris, et kuulge, me näeme, et tegelikult kasutajad on mobiilis ja me peaks nüüd kibekäe või midagi tegema, et neid paremini teenindada. Et asjad meil seni ei ole niimoodi toiminud, pigem need käivad selliste viie või kümne aastate tsüklite kaupa. Aga see on universaalne probleem. See on kõikides avalikes sektorites üle maailma. Ja meie väljakutse seda Amriigi äppi tehes, ühe lase on teha siga hea äpp ja ma olen kindel, et ta tuleb hea ja see on tänu Kaupo ja Grete ja teiste heale tööle. Aga mitte ainult, eks ole, me peame ka laiemalt õppima, kuidas kiiremini teenused arendada, kuidas nii -öelda tagada, et kui tulevad järgmised muudatused. See muudas võib olla järgmine uus tehnoloogia, olgu see metaversum, olgu see suhtlus läbi masinrobotite, millega, millega me, või juturobotite, millega me praegu ka väga aktiivselt tegeleme. Või ka järgmine kriis, et meie reaktsioon, eksole, ei võtaks aasta, vaid võtaks pigem nädalaid ja kuid ja, ja mõnel juhul isegi päevi. Et selles mõttes ma arvan, et, et meil ei peaks olema valehäbi tunnustamiseks, et me oleme aastaid uurinud teemat, mõtestanud, mida teha, seda on ka väga paljud teised riigid teinud. Ja nüüd eks me teeme kahte asja korraga, me lõpuks teeme seda, aga me katsume ka õppida, kuidas me saaks tervikuna riigina liikuda, et järgmine kord ei võta see õpitsükkel nii palju aega.
Kuidas üldse selle M -Riigi äpi arendus välja näeb, et te olete siin kolmekesi, te kõik olete sellega seotud. Kas Lukas ministeeriumist ütleb ette teile, et nüüd peab nii tegema ja, ja teie lihtsalt täidate käsku või on natuke demokraatlikum see olukord ikkagi?
Lukas ei ütle ette, mis me peame tegema, et eks esmase versiooni me saime Eesti e -portaali põhjal, sealt võtsime kaasa kõige kasutatumad teenused ja meie edasine visioon on see, et koostöös kodanikuga me kavatseme seda äppi arendada, et juba varsti laseme esmasele testgrupile, kus on siis kaks tuhat registreerunut, laseme selle äpi välja, nemad vaatavad selle üle ja juba nendelt ootame tagasisidet, et mida nad tahaksid seal äppis näha. Ja selle põhjal meie arendustsükkel ka tegelikult valmib, et kavatseme jah nendega dialoogis olla.
Sellest testgrupist rääkides, mina olin üks neist miljonist eestlasest, kes ennast kirja kohe esimesel päeval pani, sain sellise kirja, kus öeldi, et nagu sorry, et test nagu lükkub edasi, mis siis juhtus teil vahepeal?
Test ei liikunud edasi, ehk siis see on vastav planeerile praegu arenduskäiv, no sõna otseses mõttes, kui me räägime siin praegu, tegelikult arenduskäiv, aga samal ajal käib ka turvatestimine, ehk siis see turvatestimine, selle eel on turvatest käis meil niisuguses asjas nagu valimistel. Ja valimiste rakendus, mis on riigis prioriteet number üks ja selle tõttu natukene võib -olla see turvatestimine nihkus meil, aga selles suhtes nagu suures pildis kõik see liigub nii -öelda hästi. Ja ma loodan, et me teises kvartalis, kui meil turvatestimine on edukalt läbi, tagasiside käes, et mis, kas seal on midagi olulist punast, mis me peame ennem nii -öelda esmast lansseerimist korda tegema või mitte. Ehk siis me vastavalt sellele tulevatele riskidele siis peame reageerima ja toimetama. Ehk siis me tegelikult tahame olemagi siin paindlikud ja ollagi vastu siis seda testgruppi. Ausad ja et neile ei tuleks midagi halba telefoni.
Seni pole kumbki teist või tähendab keegi teist ei rääkinud kuupäevadest. Te ei taha vist väga välja öelda, millal sai avalik testimine algab?
Ma arvan, et kõige lihtsam ongi öelda, et teise kvartali alguses meil see asi hakkab ja mis see nüüd täpne kuupäev on, tegelikult me kommunikeerimegi selle sihtgrupile otse. Ehk siis ma arvan, et see ongi parem viis.
Ja ma ütleks juurde, et see on nagu selles mõttes tavapärane, et kui me hakkame asju tegema agiilselt, noh, me näeme kogu aeg, et ma ei tea, Apple või Samsung, eks ole, annab mõista, et mingi toode tuleb ilmselt mingil hetkel välja, aga mõnikord see launch lükkub edasi nädala, kuu võrra. Et selle nii -öelda pöörd külge, et me liigume kiiresti ja agiilselt on see, et, et, noh, tähtajad võivad lükkuda, aga siis, eks ole, nad lükkuvad, lükkuvad nädalate kaupa, mitte, mitte kuude või aastate kaupa.
Mis seal äppis siis esialgu on, et ma olen kõigi suhtes aus, ma olen teie suhtes aus, ma olen kuulajate suhtes aus. See, mis ma praegu nägin, ei tekitanud minus just seda tunnet, et me oleme nüüd tõesti viisteist aastat hiljem jõudnud sinna kohta, kus meil on M -Riigi äpp, vaid mul on just pigem selline tunne, et me oleme ajas viisteist aastat tagasi läinud. Ma nägin seal, et mul on pass, mul on ID -kaart, ma näen oma isikukoodi, ma saan oma isikukoodi kopeerida, ma tean oma isikukoodi peast, kõik peaksid seda teadma.
Aga kuidas sa täna toimetad, kui sul on vaja, ma ei tea, hotelli registratuuris oma dokumente näidata või, noh, sina, sul on juba ilus habe ees, võib -olla sinu käest ei küsita enam vanusekontrolliks dokumenti. Sa ikka otsid selle plastiku välja, et see on nagu väga konkreetne, väga nõutud rakendus, et inimesed saaksid vabaneda sellest plastikust. Ma praegu hoian käes sellist väikest kaarditaskut, ma tahaks selle ka jätta, ma tõesti tahaks ainult selle mobiiliga välja minna. Et ma olen nõus, et see ei ole, see ei asenda seda nii -öelda sertifikaatide ja e -ID -de maailma, aga ta on nii -öelda täiendav osa sellele. Ja noh eestlastel on näiteks kõigi see kogemus, et Eestis ei pea juhiluba kaasas kandma, sest politsei saab kontrollida, aga kui sa oled Lätis või kusagil Poola kiirtel, siis ikkagi on seda plastikut vaja, et näiteks seesama juhiluba, mis sinna jõuab, esialgu toimib Eestis. Aga aga praegu väga paljud Euroopa riigid töötavad kõik selle kallal, et neil oleks endil kodus nii -öelda telefonis või või nutitelefonis juhiluba ja et see oleks ka risti kontrollitav. Et see on nagu üks väga konkreetne asi, mida on nõutud päris palju, kus me näeme, et see teeb inimeste elu lihtsamaks ja ja noh väga paljud teised asjad on sellised, mis on võib -olla mingil kujul täna olemas digiriigi kontekstis, aga siis nii -öelda seda äppi tuues me teeme selle mugavamaks. Mida Ukrainas on näinud, on see, et nad saavad sageli läbi hea disaini hästi palju kasutaja samme vahele jätta, teha selle nii -öelda kogemuse kiiremaks. Ja on ka selliseid rakendusi, kus nutitelefon lisab mingeid võimalusi, mida sul täna nii -öelda desktop 'i peal ei ole. Kasutab GPS 'i, kasutab nii -öelda pildistamise võimalust, kasutad ära nii -öelda teavitusi. Näiteks. Ei ole täna teenus, aga miks mitte. Lähed kalale ja hakkad lähenema sellele ojale, telefon tunneb ära, et sa võib -olla tegeled kalapüügiga, küsib, kas sa, kas sa kalapüügiluba tahad taotleda, tuleb ilus teavitus ette, saad seda ära taotleda. Ja siis eksole on nagu lõpuks noh selle selle kalapüügiloa eesmärk on ju see, et et mingeid ojasid, kus on liiga palju püütud, ei noh et sealt nagu ei ei tassitaks neid kaladest tühjaks, võibolla saad ka teada, et tegelt siin ei saa luba ja siis tuleb mõelda, et järsku lähed teise aja juurde või teise ossa. Või anna teada rakendus. Täna on see lihtsalt see, et sa pildistad probleemi. Aga noh, kui see on sul kusagil website 'is natuke kohmakas, mobiilis on juba natuke mugavam. Järgmine etapp, mis on osa, ma loodan, Bürokraadi teekaardist, on see, et võib -olla, see on vist, ma isegi rääkisin, sinu mõne kolleegiga on juba natuke testitud, tehisintellekt aitab ära tunda, mis see probleem on ja teeb see raporteerimise lihtsamaks. Ja selle point on see, et see nagu see ajakulu, mis sul oleks, et raporteerida mõnda löökauku või või hulkuvat koera läheb võimalikult väikseks ja selle võrra inimesed raporteeriksid rohkem ja lõpuks see andmestik, mis KOV -i tekib, läheb paremaks. Ehk et nagu mõnikord me räägime teenusest, mis on olemas, aga ta läheb selle mobiili kaudu paremaks, täpseks, lihtsamaks, konkreetsemaks mingisugusel viisil kas kodaniku ajaks või siis selle nagu laiema eesmärgi vaatest, mis pärast see teenus olemas on.
Jutt on ilus, aga ma küsiks.
Ma korra täiendan võib -olla seda asja, et me räägime ikkagist teekonnast, ehk siis mõte ei ole see, et sa praegu saad, et me anname nüüd kätte siis selle valmis e -riigi ehk siis, et sul on kõik need olulised teenused seal kättesaadavad või mis, mis noh, see on per kasutaja tegelikult, mida sa tegelikult seal näha tahad, on väga erinev ka. Ehk siis me tegelikult räägime sellest, et me oleme nüüd selles kohas, kus me tegime selle tehnilise platvormi, kuhu saab need olulised teenused tuua, ligipääsetavaks teha ja kasutusmugavus sinna peale siis nüüd see läbi selle disainida. Ma lihtsalt toon siia kõrvale nii -öelda asja, et kui on halb äri disain, on ju, siis ükski tehniline rakendus ei tee seda heaks, et me peame koostöös seda tegelikult erinevate organisatsioonide ehk siis, kes neid avalikke teenuseid pakub, koostöös seda teekonda läbima. Ja see ongi, praegu me räägime teekonna algusest, ehk siis me teeme siin esimesi sammukesi.
Ma tahtsingi selle koostöö kohta küsida ja kõik see jutt, eelnev jutt oli väga ilus ja tore ja vahva ja mulle väga meeldiks, kui meil oleks selline äpp, ma olen realist, ma mitte, mitte et ma kritiseeriks, ma, ma tõesti olen realist. Kui palju on nagu, kui palju siis te tootejuhina näete seda, et kuna siin on nagu mängus on väga paljud erinevad riigiasutused, IT -majad, Et jah, teil on see mõte, et seal võiks olla see, teine, kolmas, neljas, aga nemad ütlevad, aga meil on tegelikult vaata nüüd see asi, mida meie siin arendame, enda veeb või mis iganes asi ja meil kulub kõiki energia praegu selle peale, et me ei saa teie selle tilulilu M äpiga tegeleda, M riigi äpiga.
See on jah, selline koostööpunkt, et kindlasti siin riigina peamegi tegema erinevate asutuste ülest koostööd ja ikkagi seadma selle M riigi või üldiselt sellise äpi põhisuse prioriteediks. Et selles mõttes ma isegi näen, et M -Riik ongi selline, tuleb jalaga, lööb ukse lahti, et avame uusi võimalusi siin oma IT -majades ka. Et praegu meil on võib -olla natuke brauseripõhisem see vaade, aga M -Riik tuleb ja muudab seda kindlasti, et, et tulebki koputada jah õlgadele siin kolleegidele, et, et uus ajastu.
Mulle tundub, et kolleegid hakkavad vaikselt ka veel õlgadele koputama, et, et esiteks, eksole, hea kasutajaliidese tegemine, see ei ole odav. See ei ole lihtne, see võtab päris palju aega, see võtab kompetentse, mida tingimata ei ole väga palju. Kõik alates, ma ei tea, need samad disaini küsimused, mida me lahendame ükskord, eks ole, disainisüsteem, värvivalikud, ligipääsetavuse testimine ja kogu see nii -öelda ka klientide onboard 'imine, nende harjutamine selle protsessiga. Kui see on kord läbi tehtud ja see on hästi tehtud, siis on meeletu aja ja ressursi kokkuhoid teenuse omanikele. Võib -olla jääb alles üksikuid teenuseid suuri, kus, kus esialgu, eksole, mõtleb see asutus või, või mõtleb see ministeerium, et tahaks ikka ise teha, aga pigem kui me räägime teiste asutustega, neil on päris suur nälg tulla sellele platvormile. Kohtusime eelmine nädal KOVide liiduga, näiteks nad ise juba nagu hakkasid juba mõtestama, et mida kõike võiks sinna panna. Ja siin, eks ole, siin on abiks see sama arhitektuuriline põhimõte, mida me oleme paar aastat ajanud. Et meil on mikroteenused, mis lõpuks tähendab, et teenus ja selle tehnilised komponendid, andmestik jäävad väga selgelt teenuse omaniku kätte. Ja siis see nii -öelda tehniline ja koostööväljakutse paneme, kuidas see nii -öelda need mikroteenuste komponendid jooksevad kokku heas mõttes keskse UX -i platvormiga. Mida Ukraina kogemus näitab, on see, et tahte vaatest pigem tekib jah järjekord. Ukrainas on rääkinud sellest kogemusest, et mõnikord nad saavad ise teada mõnest teenusest, mis justkui peaks nende äppi tulema, sest mõni minister või asutuse juht annab teada, et kohe -kohe on meie teenus liias olemas ja siis nad igaks juhuks peavad üle helistama, nagu täpsustama, et kas plaanid on nagu olemas, kas päriselt ka tuleb ja siis nagu tehakse tagantjärgiga see töö, et päriselt tuleks. Ehk et lõpuks eks riigiametnikud tahavad ju head teha ja mõnikord nad nii -öelda komistavad üle omaenda protseduuride, aga, aga kui me pakume neile nii -öelda head viisi, kuidas head teenust pakkuda, siis pigem tullakse kaasa.
Korra käis läbi sõna digi, vabandust, ligipääsetavus käis läbi. Meie podcast 'i eelmises osas käis TTJA -st Harri Puskar külas, kes rääkis digi ligipääsetavus avalikus sektoris ja meil oli väga selline päevakajaline aktuaalne teema lahkamisel just siis eelmisel nädalal läbi saanud valimistega seoses, kus valija rakendus ei ole digile ligipääsetav. Kas see M -Riigi äpp, mida teie arendate, kas te esimesest päevast alates mõtlesite sellele, et Eestis on ka inimesi, kellele ei ole antud nägemist ja kes sooviks ka tõesti seda M -Riigi äppi kasutada?
Jah, oleme kahtlemata selle peale mõelnud, et selles päris esmases versioonis me nüüd sellele teemale ei keskendu, aga ka näiteks seesama Bürokrat, kunagi on, eks ole, plaan, et bürokrat mõistab siin viipekeelt, et kindlasti jah, väga laiale kasutajaskonnale on plaanis keskenduda. Ja kui siin näitena tuua, siis Singapuris peaks ka mingi selline riiklik, riiklik äpp olema, mis täiesti on absoluutselt ligipääsetav kõikidele inimestele.
Aga te just ütlesite, et te esmases versioonis ei keskendu ligipääsetavusele, mida see reaalsuses tähendab?
No selles mõttes viipekeele tuge seal ei ole, et see äpp ka hetkel ei häälda mingisuguseid sõnu välja, et praegu ta on tõesti nägijatele nii -öelda mõeldud. Aga see, nagu Kaupo siin ka rõhutas, et see on teekonna algus. Et lihtsalt praegu avame selle ukse ja vaatame edasi.
Siin on ka mitu, mitu nii -öelda vaatevinklit ehk siis kui, kui ma toon korra sammu tagasi ja sellest, selle üks teenused, mida me siis läbi selle platvormi pakume, on ka Bürokratt, ehk siis nii -öelda virtuaalne abiline. Ja see veekogu piiri pealt, see on ka teekaardil meil olemas üks niisugune katsetus, katsetus, et me isiku samasust ja siis kõnesünteesi teeksime. Need on need kohad, kus tegelikult me astumegi sammu ehk siis see kogu see ökosüsteem tervikuna lõpuks, eesmärk ongi tagada ligipääsatus kõikidele siis nii inimgruppidele, kes Eestis on, kellel on, kes on vaegkuulajad, vaednägijad, et tuua. Need on keerulised arendused ehk siis nii -öelda, et eesti keelt nii -öelda seda toetada ehk siis see ei ole ainult meie tehas on nagu ühis, ongi erinevate asutuste ühispingutus ehk siis me räägime siin Eesti Keele Instituudist, me räägime siin MKM -ist, Riiast, erinevatest nendest teenustest, kus on. Me oleme teinud, käib praegu veel tegelikult niisugune äge projekt, mille nimi on Anneta kõnet, mis tähendas seda, et me tegelikult ootame inimeste vabatahtlikuid, nad lihtsalt spontaanselt räägiksid selle veebilehega põhimõtteliselt. Ja me tegelikult vajalik on see, et me saaksime tegelikult selle eesti keele tuvastuse täpsemaks, et me saaksime aru, mis me räägime sellest, sest et tegelikult Eesti on väga pisike konnatiik ja need suured hiiglased, kes tegelikult neid tooteid, asju eest veavad maailmas, on need Apple, on see Microsoft, mõnes kohas on see parem, mõnes halvem. Siis noh, see turg on nii pisike ja nad nagu vabatahtlikult, ilma meie riikliku toeta, nad ei tule seda tegema ja meie asi on tagada siis tegelikult, et see terviksüsteem tegelikult toetaks kõike seda ja et me tegelikult saaksime eesti keeles tulevikus ka Siriga suhelda. Et see on niisugune piltlik
näide. Te muidugi räägite, eks ole, ligipääsetuse vaatest sellistest edasijõudnutest võimalustest, eks ole, et päris viipekeelega ja, ja häältoajaga saaks suhelda ja sinna me peame jõudma. Ligipääsetul on nagu selline nii -öelda praktilisem ja lihtsam külg, mis on see, et need visuaalsusstandardid võimaldaksid, võimaldaksid esiteks neil, kellel on nagu nägemisega raskusi seda hästi kasutada ja et oleks olemas tehniline tugi Nendele võimalustele, mis on ka nutitelefonis väga head, et toetada vahednägijate seadmekasutust. Teist otsa ei oska kommenteerida, kas me seda oleme juba jõudnud teha kindlasti nii -öelda selle testimise käigus. See on asi, millele me pöörame tähelepanu, aga üks asi, eksole, mis peaks kindlasti sellel rakendusel juba parem olema, on see, et ta kasutab veel disainisüsteemi. Me, me mäletame vist, et eelmisel aastal käis natuke uudistest läbi, et nii -öelda vana Eesti nii -öelda roheline portaal sai küllaltki palju kriitikat oma ligipääsetavas osas, aga, aga uus Eesti, mis kasutab veele disainisüsteemi, on küllaltki hea selle osas. Ja, ja needsamad omadused peaksid üle kanduma siia äppi. Ehk et ma julgen öelda, et, et selle nii -öelda baasriigi pääsetavuse osas ja WC -i standardid ja nii edasi, mida, mida tavaliselt selle mõistaval täna silmas peetakse, on ta juba täna täitsa okei. Kas ta vastab kõikidele nõuetele, me ei ole seda testimist päris läbi viinud. See ongi nii -öelda üks test, testfaasi üks nii -öelda väljakutseid. Ja, aga see kindlasti, see on nagu must do ja seda me kindlasti ka teeme. Ja siis, eksole, Bürokrati integratsioon on see, mis viib meid juba nii -öelda ligipääsetavuse tulevikku. Ehk et küsimus ei ole ju, tähendab, see, kui me, kui me toetume ainult tehnilistele standarditele, mis võimaldavad nii -öelda sellise visuaalse liidesega head ligipääsetavust. Noh, see on tore, aga sa ei kasuta veel ära kõiki tehnoloogiavõimelisi, millel täna on. Ja nii nagu tehnoloogiafirmad edasi liikuvad, nagu Kaup ütles, nii liigume meie nendega koos. Keeletugi on hästi oluline osa sellest, siin tasuks ka reklaami teha, et kindlasti hea kuulaja. Annetajakõnet .ee ootab ka sinu külastust. Kõikidele eestlastele, eesti keelt kõnelejatele isikutel on võimalik annetada teksti, oma aega, et lugeda teksti sisse. Sealjuures tuleks esile tuua, et me ei taha ainult perfektse häälduse ja diktsiooniga teksti, me tahame just vigase, atsendise.
see on ilus, see on ilus raadiohääl, seda ei, seda ka, aga, aga noh, me tahame, et minusugune ka, eks ole, sisse laeks.
Ja ei pea olema eestlane, et just muu keelt kõnelev inimene, kes on eesti keelega mingil tasemel omandanud, et see on ka väga oluline fookusgrupp, et nemad ka kindlasti võiks kõnet annetada.
Aga taustaks lihtsalt jah, WCAG nõuded on üks põhialused ka meil.
No ma loodan, et jah, et selleks hetkeks, kui see äpp jõuab nii -öelda avalikku kasutamisse, mitte siis enam testimisse, et et tõesti, et kui sa oled juhtumisi mittenägija pime, siis et sa saaksid ka seda äppi kasutada, aga aeg näitab, kas ma pean teiega sel teemal veel uuesti ühendust võtma või mitte. Aga tulles korra käis meil läbi see juhilubade teema, see on, kuna see on nagu selline teema, mis Euroopa Liidu pealt või tähendab Euroopa Liidust tuleb ette, siis kõige suurema tõenäosusega see on see asi, mis sinna esimesena jõuab, mis on ka nii -öelda reaalses kasutuses kasutatav igal pool üle Euroopa Liidu. Millal me võiksime sinna jõuda, on mingi kuupäev paigas?
Siin on kaks asja. Üks on Eesti -sisesed, ma tean, et me Maanteeametiga suhtleme. Transpordiametiga. Euroopa pool võtab ilmselt paar aastat, selles mõttes, et hetkel me oleme sealmaal Euroopas, kus me arutame standardite osas, meil on piloote piiriüleselt. Meil ilmselt sel aastal käivitub üks piloot Põhjala riikidega, aga see Euroopa ots kindlasti võtab natuke rohkem aega. Ma julgen öelda, et järgmise paari aasta jooksul mõne riigiga see toimib ja ma tahaks uskuda, et viie aasta jooksul oleme jõudnud sinna, et see kindlasti tehniliselt toimib, kuna Euroopa seadusandlus, kuna need, kuna need veskid jahvatavad tõesti aeglaselt, ma ei anna peale, et viie aasta pärast on see täiesti seadustatud, aga kui selle viie aasta pärast on see kuue või seitsme aasta pärast.
Kas ma siin sellest vaikusest, ruumist loen välja seda, et meil võib ikkagi tekkida olukord, kus Transpordiamet arendab enda äppi, tuleb enda see e -juhiloa lahendus?
Pigem on see, et vaata Eestis seadus, kui me võtame siin selle nagu seadust, et oleks see seaduses sama pädev, nagu on siis see plastik, on ju, et siis selles vaates Eesti ei pea ootama siis Euroopa Liidu nii -öelda neid samme, vaid me saame liikuda nagu selles suhtes paralleeljadas siin, et teha enda vaates ära. Ja siis, kui Euroopa Liit jõuab ka oma tegevustega sinnamaani, et kus me saame päriselt katsetada näiteks, siis me saame vastavust nagu hästi kiiresti. Ehk siis meie asi on ka tegelikult kasutada üldteadusstandardid, ega me ei pea jalgratast leiutama. Ja siis, kui on see liidestusvõimalus, siis see on meie jaoks pigem lihtne samm kui mingi uue asja arendamine.
Ja selle piloteerimise point ongi see, et neid riike Euroopas, kus see koosnev toimib, neid võiks tulla küll paar tükki varem juurde. Et Islandis näiteks hakati eelmisel aastal katsetama. Nüüd tekkis muide kohe probleem, pidid panema lennujaama reklaamid, et ärge unustage juhiluba koju, sest islandlased hakkasid ka reisil käima ilma juhilubadeta. Et ma arvan, et Islandis võiksime varsti mingisugust koosnimet luua koos näiteks teiste Põhjala riikidega, kus eestlased ju kõige rohkem reisivad. See, see nii -öelda Euroopa samm, millest me rääkisime, tuleb tõesti pigem viis, kuus, seitse aastat, on see, et eestlasel oleks see meelekindlus, et ükskõik kus Euroopa Liidus, kui liikluspolitseinik teda vahele võtab või kui ta läheb autot rentima, siis ta, ta mitte ainult ei loota, et ta, et ta suudab lugeda ja verifitseerida seda nii -öelda mobiilis olevat juhiluba. Vaid tal on kindlus, et tal on õigus see esitada, et, et see politseinik peab seda tunnustama, et sellised kohustused võtavad aega ja see on ju lõpuks, mis annab selle kindluse, et sa võid autoga sõita ükskõik kus Euroopas, jätta oma juhiluba koju ja, ja siis ei olegi enam vaja plastikut välja anda, ei ole seda enam kusagilt sahtlist vaja välja kaevata või reisile minna. Saab kiiresti uuendada.
Kas praegu on avalikus sektoris olemas selline arusaam ja teadmine, et kui mul on vajadus või kohustus teha mingine äpp, et siis ma ei hakka seda päris ise tegema, vaid ma võtan kõige Riiaga ühendust või MKM -iga ühendust ja paneme siis kohe sinna M -Riigi äppi, kõik need lahendused?
Neid huvikohti ma näen küll praegu päris palju, et Lukas ka mainis siin KOV -e, kohalikke omavalitsusi, et nende poolt on väga suur huvi tulnud, et nende teenused oleksid selles äpis kaetud. Et ma arvan, et kui me selle rakenduse lansseerime, et siis meil tuleb veel neid kontakti võtta ja ka ise muidugi töötame siin meeskonnaga selle kallal, et saaksime võimalikult palju kaetud erinevaid teenuseid.
Selle aasta jooksul tõmbame käima osaliselt koos uue euroraha perioodiga sellise veidi terviklikuma lähenemise avaliku sektori e -teenuste arendamisele. Aga kui me varem oleme ka projektipõhiselt vaadanud otse nendele konkreetsetele projektidele, mida me eurorahadega võimestame, siis nüüd me tahame, et valitsemisaladel oleks selline üldine tervik lähenemine oma IT juhtimisele, andmete juhtimisele, selle kvaliteedi mõõtmisele. Ja osa sellest on see, et me pakume järjest ka rohkem keskseid teenuseid, mis teevad siis ühel riigiasutusel, olgu ta keskvalitsuse või KOV -i asutus, selle teenuse arendamise võimalikult lihtsaks. Ehk et kogu selle teenuste portfelli raames ja selle nii -öelda väljaarendamise ja siis ka sihtrühmadele kommunikeerimise käigus, ma arvan, et me jõuame kindlasti selle aasta jooksul sinna kohta, kus ei ole olemas riigis ühtegi IT -juhti, kes ei oleks kuulnud, kes ei teaks ja kellel ei ole see väga selge pitch tehtud. Ma ei, ma ei väida praegult sada protsenti teenustest tingimata kolivad siia äppi. Noh, kui me korra meenutame, miks näiteks tekkis e -tervis, siis kunagi see, see mõte oli, et on olemas teatud andmekaitse ja, ja muid selliseid nõudeid, mis on teatud juhtumite puhul erilised. Ja ma arvan, et seda me peame lõpuks praktikas vaatama, aga minu jaoks ta ei pea olema ka sajaprotsendilise kattuvusega, et olla edukas, sest noh, see, see probleem, mida me eeskätt lahendame, on see nii -öelda see pikk saba, neid sadu ja sadu asutusi ja, ja partnereid, kelle jaoks see arendamine kulukas. Ma usun, et me jõuame sinna, et lõpuks kõik on rakenduses, aga noh, kui see võtab aasta või kaks või kolm, see ei ole ka läbikukkumine.
Aga see, selle äpi fookus on ikkagi selline kodanikuvaade, mitte siis, et on ta ametnik või mingi nagu kuskil töötaja, et selliseid arendusi sinna ei tehta.
Ei saa väita, et kunagi ei tee, aga esialgu ta on kodanikuvaates jah, tõesti.
Okei, üks asi, mis on veel tegelikult nii -öelda loodetavasti varsti välja tulemas, peaks vist järgmine aasta olema kõik nii -öelda Euroopa Liidu poolt ära otsustatud, on eidase määrusest tulev uus selline digikukkur. Ja nii palju, kui ma olen Riiaga suhelnud, on mul selline arusaam jäänud, et nad ikkagi teevad eraldi äpi selle jaoks. Kas nüüd on lihtsalt, kuna see M -Riigi äpp on juba põhimõtteliselt valmis, kas te oskate öelda, Riiat teeb Riiat iseendaga siis koostööd ka, et panete see, et kaks asja ühte äppi kokku?
Kuidas see täpselt hakkab olema, on hetkel ei ole kindlasti nagu detailselt kokku lepitud, küll on see, et noh, sama asi ehk siis, et lõpuks on see, et mis on mõistlik kulu, ehk siis kas on nüüd mõistlik see eraldi äppine teha, pigem ei. Me räägimegi siin lõpuks, et see mobiilne platvorm on siis nende oluliste äriteenuste front -end põhimõtteliselt. Ma siin front -end 'i panen jutumärkidesse. Ehk siis, et see on see landing page, kus kohas see kasutusmugavaks kätte tuleb ja siis need äritiimid tegelikult saavad keskenduda just selle toote äri funktsionaalsuse väljaarendamisele, mitte selle mobiilse front -end 'i või siis üldse selle front -end 'i arendusse, et nad saavad just sellele ärile keskenduda. See on see vaade ja see on see, ma arvan, et mis toob tegelikult enamus need avaliku sektori olulised teenused, mida kodanik tahab näha ka ise meie ukse taha tegelikult. Ehk siis see ongi see koht, kus see värav tegelikult hakkab olema.
No lõpuks selle, eks ole, äpi, meil peab olema suutlikkus siia äppi võtta erinevaid uusi tehnoloogilisi komponente juurde. Üks, üks väärtustest ärilises mõttes ongi see, kui sul on olemas see, see üks rakendus, mis on uuendatav, Kuhu riik saab kodanikele lükata välja ka kriisiolukorras uusi rakendusi või noh näiteks ütleme valimiste rakenduse. Meil on olemas täna tehnoloogilises mõttes valmis valijate mobiilirakendus. Selle lõplik kasutuselevõtt on Vabariigi Valimiskomisjoni otsus. Seda otsust mõistagi praegu meil enam nende valimiste jaoks ei tule. Me väga loodame, et see tuleb järgmisteks ehk kahekümne neljanda aasta Euroopa Parlamendi valimisteks. Et kui, kui see otsus on tehtud, minu arust on väga mõistlik, et nii -öelda kasutaja vaatest ilmub see tema nii -öelda riiklikku äppi, ehk et ta ei pea eraldi uut asja alla laadima. Nüüd ilmselt nagu tehnikute vaates seal taustal saab olema mingi segmenteerimine, mingi süsteem, et, et see nii -öelda eraldi laetakse ja võib -olla ka kustutakse peale valimisi versiooni uuendusega, et see ei ole, ei saa olema nii -öelda alaline osa sellest äpist. Aga, aga põhimõtteliselt kasutaja võiks tegelikult lihtsalt näha seda, et tal on riiklik äpp ja mingil hetkel tekib tal seal võimalusi valida. Võib -olla tuleb ka teavitustelefoni, et valimised on nüüd algand, eks ole, meeldetuletus, sa pole veel valimas käinud. E -valimistel on päev järgi päeva, päeva nii -öelda päevajagu aega jäänud ja siis, eks ole, võib -olla see viimane aiatus, et viie minuti pärast saavad e -valimised läbi, kui sa nüüd ei hääleta telefonis, pead sa jaoskonda minema. Aga, aga no need on pigem sellised nii -öelda need väiksed disainihäkid, mis lõpuks võimaldavad seda kasutaja väärtust saada. Nüüd vähemalt, aga see on ka asi muide, mida me peame testima, et lõpuks need on ka arvamused, mis meil praegu on. Praktikas eksole see reaalne küsimus on see, et mis nii -öelda, mis pakub kasutajale selgema ja parema kasutajateekonna või eksole noh võib -olla ka muid väärtusi, näiteks see, et valimiste puhul võib -olla sa tahad, et kuidagi kodanik tajuks, et see on iseseisev nii -öelda keskvalitsuse tegemistest. Ja seda me kavatsemegi õppida ka nüüd käigult, eksole. Ja me saame ka testida. Me saame nii -öelda mingite kasutajate gruppide puhul anda neile mingit muud testrakendust, näha, kuidas see mõjutab kasutust, kui mingisugune teenus ei ole põhiäpis, vaid on teises äpis, saame aru eksole, kui palju mingeid asju alla laetakse. Kasutame kõiki neid samu testimistööriistu, mida erasektor kasutab. Sest meie arvamused on pigem hüpoteesid, nad ei ole lõpuks tõde. Ja meie jaoks see õpikoht, sa küsisid varem, kas mina ütlen, mida teha tuleb. Noh, ma tahaks nii -öelda ühe kasutajana miljoni hulgas kindlasti ka oma sõna sekka öelda. Aga meie jaoks see õpikogemus ongi see, et jah, organisatsioon peab tooteomanikuna mingeid otseseid tegema, aga see tõde peab tulema kasutajate pealt. Sest tõde peab tulema kasutusandmete pealt. See on kõigile jaekaubanduses olevatele inimestele ilmselge, aga see ei ole harjumus, mis meil täna riigis tootejuhtimises oleks. See nõuab mõttelaadi muutusi, kindlasti nõuab ka uusi inimesi, kes neid samu andmeid analüüsivad. Ma teen jälle siin väikse reklaampausi. Igasugused inimesed, kes on, kes on teinud kusagil edasektoris Customer success 'i, ka turundusega seotud asju, rääkimata muidugi ka tehnilisematest funktsioonidest, kes on tegelenud ka kasutusandmete analüüsiga, seal on analüütikud olnud, te olete väga teretulnud praegu tiimi, et seda rakendust edasi arendada ja teha midagi, mis on, ei ole maailmas unikaalne, eks ole, me oleme õppinud ukrainlaste pealt, aga siiski on maailmas kõik eesrindlik ja võib -olla jõuame täna veel rääkida sellest, et see on võimalus arendada toodet mitte ainult eestlaste jaoks. Aga kogu maailma jaoks.
Ma tulekski, võtaks selle Ukraina teema siia sisse, kuna see baseerub Tiia baasil, kui palju on seda, et ta baseerub ja kui palju on see, et te ise olete sinna mingeid lisaarendusi teinud?
Ma võtan võib -olla sellist lihtsalt kokku selle niimoodi, et, et ta baseerub jah, Tiial, aga see on nii -öelda aluskomponentide vaates. See praegune nii -öelda see ühisprojektis, kus me ukrainlastega teeme, on ikkagist noh, ta kasutab Eesti komponente, autentimine, X -tee ja ta ikkagist, tal on nii -öelda see, isegi see service kiht on teistmoodi, ehk siis ta tegelikult on nagu mitte siis kloon, nagu selles mõttes, et ta ei ole tehniline kloon, aga ta on nagu olulises osas remake, ehk siis ta on tegelikult noh, et ikkagist täiesti eraldiseisev uus äpp. Et lihtsalt on nende kogemusest õpitud, nende tehnilisest oskustest, nendel on väga tugev tehniline tiim meile abiks, siis üks noh, eks ta on üks äge arendusprojekt tegelikult.
Peale eelmise aasta kahekümne neljandat veebruarit olen, olen hakanud jälgima nii -öelda Ukraina uudiseid rohkem ja ka digivaatevinklist ja tegelikult mulle on jäänud silma, et Tiia äpi osas on kriitikat ka olnud. Näiteks kui meilgi oli siin nüüdseks juba ülemöödunud aastal oli dokumendifotode selline kaasus, kus need varastati, siis Tiia äpi puhul oli täpselt samamoodi, dokumendifotod kuidagi saadi kätte. Kas just lähtuvalt sellest, et meie see M -Riigi äpp baseerub, aga ta ei ole otseselt copy -paste, tähendab seda, et neid selliseid vajakajäämisi ei tule sealt kaasa?
No selles suhtes jah, et need vajakajäämised, mis seal juba olid, need on tegelikult ukrainlaste poolt väga suure tõenäosusega kõik lahendatud, ehk siis nad on ise õpivad täpselt samamoodi, nii palju kui mina tean. Kõiki detaile loomulikult ei tea, aga selles suhtes, kui me räägime siin jah, ta on, ta ei ole kloon, et ta ei ole üks ühele. Ja tal on selles suhtes ka, et me alati ka kolm, kolmanda osapoole turvatestimisest läbib kogu uus rakendus ehk siis tegelikult meie partner täiendavalt testib ja see ei ole mingit ühekordne tegevus, vaid see on ikkagi lõpuks üks suur jada, mida me teeme pidevalt sellele rakendusele. Meie asi on hoida see turvalisus, seal me järeleandmisi ei tee. Meie asi on hoida see, et selle kodaniku taskus on turvaline Eesti riigi poolt loodud ja arendatud ja hallatud rakendus ja noh, siin ega siin ongi, ega siin mingit shortcut ei ole meil, et tugev töö.
Ja noh, kui me räägime nüüd tulevikust, siis ega see TIA ei ole ka staatiline praegu, vaid, vaid ukrainlastel on ka endal ja üha enam on meil nendega koos huvitavaid plaane sellega, kuidas edasi minna. Et üks väga oluline sisend meie poolt, kui me hakkasime ukrainlastega rääkima, oli see, et, et meie rakendus peab olema vabavaraline. Ja Ukrainast oli see nagu nii ehtna mingil hetkel oma teekaardis, aga me vist provotseerisime nüüd natuke kiiremini liikuma sellega. Ja, ja nii -öelda nende endaga nägemus on see, et, et järgmine tiive versioon koosneb vabavaralistel komponentidel. Meie nii -öelda rakendus, meie nii -öelda rakenduse avalikustamine saab ilmselt olema esimene osa sellest. Ja mida me nüüd vaikselt arutame, siin ei ole veel nagu ühtegi otsust tehtud, aga, aga on see, et me teeks midagi analoogset NIIS -ile. Ehk siis on meie koostöö Islandi ja Soomega, kus me koos arendame X -teed. Ehk et tulevikus oleksid riikliku äpi komponendid, tarkvarateegid, ühine tarkvaratoode, mida Eesti ja Ukrainaga, ma loodan ka, et teised riigid koos arendavad. Kindlasti on siis Eestil olemas oma implementatsioon, kuhu on juurde võetud X -tee, ID komponendid ukrainlastele oma implementatsioon, aga mis siis nii -öelda hakkab ühiselt tekkima, ei ole lihtsalt tarkvara teekide loetelu, aga ka ühine tootejuhtimine, arendajate punt, kes on siis nii -öelda riikideülene, ehk et on Ukraina arendajaid, on Eesti arendajaid, on teisi arendajaid üle maailma. Ja et see toode siis nii -öelda vaikselt muutub selliseks rahvusvaheliseks tooteks. Ja see muide on ka huvitav võimalus, kuidas tuua ülejäänud maailma teisi ägedaid Eesti e -riigi komponente. Noh X -tee näiteks on küllaltki tehniline keeruline toode, et kui sa lähed selle riiki X -teed müüma või noh tahad, et mõnes riigis X -teed kasutada võetakse, lõpuks ta võimaldab su koosvõimet hulgasüsteemide vahel, aga selgita kodanikule, mis see andmevahetamise koosvõime on. Äpp seevastu on küllaltki lihtne arusaadav mõista, aga sellega kaasas peab käima lõpuks andmevahetuskiht, mis võimaldab teenuseid omavahel kokku viia, identiteedikiht, ka uued rakendused või, või riigi infosüsteemi omadused, mida me praegu arendame, või, või hiljuti lansseerinud oleme, näiteks andmejälgijat, mis annab kodanikele läbipaistvust selle osas, kuidas neid andmeid kasutatakse. Või, või ka nõusolekuteenust. Need on mõlemad head näited tegelikult. Andmejälgija, meie praeguse andmete jälgimise põhihäda on see, et, et ta ei ole küllaltki, ta ei ole nii mugav asi, et sa pead Eestisse sisse logima, kusagil trippmenüüs seda otsima, et lõpuks mingi väga väike protsent inimestest päriselt kontrollib, mida nende andmetega tehakse. Sel hetkel, kui see on lihtsasti leitav menüüvalik, mobiilirakendus, ma arvan, et see inimeste hulk, kes uudishimust aeg -ajalt vaatab, ma spekuleerin, aga kümne - või kahekümnekordistub ja omakorda see kahekümnekordistumine loob andmejälgija puhul väärtuses, siis on seal kogu aeg inimeste reaalne selline pisteline kontroll peal. Ja see tekitab küsimusi, et miks see riigiasutus sel hetkel vaatas oma andmeid, mis omakorda tekitab ka selle nii -öelda vastutuse tagasisidet riigiasutustele, kui nemad saavad aru, et nende tegevusi ja nende toiminguid meie andmetega jälgitakse, ehk see tagab ka nende distsipliini ja lisab väärtust selle kontrolli, mida andmekaitseinspektsioon täna teostab. Sama asi, eksole, andme, andme, andmejälgijaga, vabandust, nõusolekuteenusega. Et kui sul see nii -öelda riigi käes olevate andmete kasutajamugav praktiline jagamine mõne teenuse kontekstis läheb mobiilipõhiseks, siis seda tehakse ilmselt rohkem. Ja, ja samuti, eks ole, mitte ainult ei anta nõusolekut, aga võib -olla aitab see kasutajal nõudlikult jälgida, mis, mida selle nõusolekuga tehtud on, võib -olla nõusolekut tagasi võtta. Ehk et me viime kõik need nii -öelda tööriistad, mis on täna juba olemas, esiteks Eesti kasutajate kätte niimoodi, et neid päriselt ka kasutataks, ja teisalt teeme ka nende rakendamise mujal maailmas lihtsamaks. Sest täna on meil, eks ole, kõik need asjad, mida meie täna teeme. Need on asjad, mille kallal ka teised julgemad digiriigid toimetavad. Rääkigem, ükskõik, kas räägime siin andmejälgijast, nõusolekuteenustest, kas räägime sündmusteenustest, ja kui meil on olemas lõpuks kodanikukeskne, enam -vähem standardiseeritud, vabavaraliselt kättesaadav UX -i kiht, mis seda kõike nii -öelda kokku toob, siis on ühel teisel riigil ka Eesti -laadse või Ukraina -laadse digiriigi kasutuselevõte sedavõrd lihtsam. Et eks see on natuke optimistlik ja siin on meil väga palju tööd teha, et see, et selline visioon päriselt realiseeruks, aga, aga ukrainlastel on just selle kogemuse pealt, mida, mida neil meilt õppimise käigus on tekkinud viimase kolme -nelja aasta jooksul, suur soov meiega koos edasi liikuda, et me saaks koos nii -öelda seda maailma parimat digiriiki endale ehitada, aga ka nii -öelda lihtsustada see, selle teekonna, kuidas see mõne teise riigi kätte jõuab. Kindlasti on siin nagu kulu kokkuhoiu element, element, mis on alati tore, eksole, X -tee puhul ka juba täna, me maksame niisiis sisse üheksasada tuhat eurot aastas, see on nüüd vastavalt tunduvalt paremat toodet, kui me ise suudaks tellida sellise raha eest, aga, aga võib olla väärtuslikum sellest on just see nii -öelda ajude kokkutoomine. Et, et kui meil on nagu, kui me, kui me ei piirdu enam ainult Eesti arendajate, Eesti kasutajatega, aga taustal on meil miljoneid ja miljoneid nõudlikke kasutajaid, tuhandeid arendajaid, tuhandeid aktiviste, kes mõtlevad välja uusi rakendusi ja meil on nii -öelda oma selline App Store või, või noh, kogukond, kus neid saab nii -öelda panna ka Eesti riigi äppi, siis ma arvan, et see teeb, see teeb lõpuks selle nii -öelda kodaniku, kodanikuühiskonna ja teenuste kogemuse meie jaoks palju paremaks.
Ilus jutt. Ma loodan, et see kõik läheb nagu reaalsuseks ka kunagi üks hetk, aga olgem ausad, me räägime siin aastatest, mitte kuudest.
Jah, seda, selle puhul kindlasti.
Üks asi, mis meil on tegelikult väga käega katsutav, muutus nüüd eelmise aasta lõpust, oli Eestis sai hakata abiellumise avaldusi digitaalselt esitama. Kas selles osas te olete SMIT -iga olnud suhtluses, et kuulge, et tooge nüüd see siia M -Riigi äppi ka?
Oleme nii SMIT -i kui ka enda RIA sündmusteenuste tiimiga sellest rääkinud, et ühel hetkel no veel ei julge mingeid tähtaegasid lubada, aga see plaan on küll, et see, seda saaks ka M -Riigi äpis teha, et kõik see abiellumise protsess, lahutamise protsess, et see tuleks ka kindlasti sinna, jah.
Sama asi on selle nii -öelda selle aasta käigus lähevad laivi veel kolm sündmusteenust. Eestisse elama asumine, kaitseväe kohustuste täitmine, mis on tänavu eksole mitte paaril kümnel või mitte paaril tuhandel noormehel, vaid lausa paaril kümnel tuhandel reservväärlasel. Ja, ja lõpuks ka paraku läheduse kaotus, mis on küll õnneks nagu väiksemate kasutajate hulgaga teenusega siiski küllaltki oluline. Ja, ja ma arvan, et nende puhul me vaatame kohe algusest peale, et nad oleksid ka integreeritud siia äppi ja samuti ülejäänud sündmusteenuste teekaardiga.
Head kriitilise intsidendi kuulajad, saime pika ja põhjaliku ülevaate sellest, mis seisu see on M -Riigi äpp tänasel päeval ja kuhu ta lähitulevikus jõuab ja kuhu ta siis kaugemas tulevikus jõuab. Mina olin saatejuht Roland Liive ja saates olid külas Riia masinõppe ja keeletehnoloogia osakonna juht Kaupo Laagriküll, M -Riigi tootejuht Greta Preast ja digiarengu asekantsler Lukas Ilves. Kohtun teiega juba uuel nädalal, kui teil on soove, mõtteid, mida te tahate saates veel kuulata, saatke meile e -kiri või kirjutage, tähendab joonistage geenius .ee või siis Instagramist leiate ka meid üles kriitiline intsident.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. Tehiko aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]