No kõige, kõige põhimõttelisem küsimus on see, et, et kui sa küsid, kaua meil on aega võtnud. Üks vastus on viisteist aastat, sest nutitelefonide ajastu algas meil aastal kaks tuhat seitse ja enamus erasektorist on jõudnud viimase kümnendi jooksul omadega sinna, et nende põhisuhtluskanal oma, oma klientidega ongi läbi mobiili. Ja olgem ausad, natuke peaks meil olema piinlik selle üle riigina, et me alles praegu nii -öelda jõuame korralikult mobiiliga kasutajateni. Mis võib -olla lohutab, selles on see, et me pole ainus riik, kes on, kes on nii -öelda selle probleemi otsas, et, et me oleme viis, kümme või, või enamat aastat erasektorist maas. Kui põhjust otsida, siis noh proosaliselt võib öelda, et meie senine arendustsükkel on selline, et noh umbes sellise viitega me jõuamegi asjadele järgi. Ehk et kui me mõtleme, et enamus meie e -teenuseid ja tagaolevad infosüsteemid said valmis kusagil kahe tuhande viienda ja viieteistkümnenda aasta vahel. Ja noh kui asi sai valmis kaks tuhat viisteist, siis ta võis olla juba plaanitud, kavandatud kuskil kaks tuhat üksteist ja kaksteist, siis seda nii -öelda pidevat arendust ja tagasiside ringi, kus kus nii -öelda üks teenuse omanik ütleks kusagil avalikus sektoris, et kuulge, me näeme, et tegelikult kasutajad on mobiilis ja me peaks nüüd kibekäe või midagi tegema, et neid paremini teenindada. Et asjad meil seni ei ole niimoodi toiminud, pigem need käivad selliste viie või kümne aastate tsüklite kaupa. Aga see on universaalne probleem. See on kõikides avalikes sektorites üle maailma. Ja meie väljakutse seda Amriigi äppi tehes, ühe lase on teha siga hea äpp ja ma olen kindel, et ta tuleb hea ja see on tänu Kaupo ja Grete ja teiste heale tööle. Aga mitte ainult, eks ole, me peame ka laiemalt õppima, kuidas kiiremini teenused arendada, kuidas nii -öelda tagada, et kui tulevad järgmised muudatused. See muudas võib olla järgmine uus tehnoloogia, olgu see metaversum, olgu see suhtlus läbi masinrobotite, millega, millega me, või juturobotite, millega me praegu ka väga aktiivselt tegeleme. Või ka järgmine kriis, et meie reaktsioon, eksole, ei võtaks aasta, vaid võtaks pigem nädalaid ja kuid ja, ja mõnel juhul isegi päevi. Et selles mõttes ma arvan, et, et meil ei peaks olema valehäbi tunnustamiseks, et me oleme aastaid uurinud teemat, mõtestanud, mida teha, seda on ka väga paljud teised riigid teinud. Ja nüüd eks me teeme kahte asja korraga, me lõpuks teeme seda, aga me katsume ka õppida, kuidas me saaks tervikuna riigina liikuda, et järgmine kord ei võta see õpitsükkel nii palju aega.
Korra käis läbi sõna digi, vabandust, ligipääsetavus käis läbi. Meie podcast 'i eelmises osas käis TTJA -st Harri Puskar külas, kes rääkis digi ligipääsetavus avalikus sektoris ja meil oli väga selline päevakajaline aktuaalne teema lahkamisel just siis eelmisel nädalal läbi saanud valimistega seoses, kus valija rakendus ei ole digile ligipääsetav. Kas see M -Riigi äpp, mida teie arendate, kas te esimesest päevast alates mõtlesite sellele, et Eestis on ka inimesi, kellele ei ole antud nägemist ja kes sooviks ka tõesti seda M -Riigi äppi kasutada?
Kas praegu on avalikus sektoris olemas selline arusaam ja teadmine, et kui mul on vajadus või kohustus teha mingine äpp, et siis ma ei hakka seda päris ise tegema, vaid ma võtan kõige Riiaga ühendust või MKM -iga ühendust ja paneme siis kohe sinna M -Riigi äppi, kõik need lahendused?
Selle aasta jooksul tõmbame käima osaliselt koos uue euroraha perioodiga sellise veidi terviklikuma lähenemise avaliku sektori e -teenuste arendamisele. Aga kui me varem oleme ka projektipõhiselt vaadanud otse nendele konkreetsetele projektidele, mida me eurorahadega võimestame, siis nüüd me tahame, et valitsemisaladel oleks selline üldine tervik lähenemine oma IT juhtimisele, andmete juhtimisele, selle kvaliteedi mõõtmisele. Ja osa sellest on see, et me pakume järjest ka rohkem keskseid teenuseid, mis teevad siis ühel riigiasutusel, olgu ta keskvalitsuse või KOV -i asutus, selle teenuse arendamise võimalikult lihtsaks. Ehk et kogu selle teenuste portfelli raames ja selle nii -öelda väljaarendamise ja siis ka sihtrühmadele kommunikeerimise käigus, ma arvan, et me jõuame kindlasti selle aasta jooksul sinna kohta, kus ei ole olemas riigis ühtegi IT -juhti, kes ei oleks kuulnud, kes ei teaks ja kellel ei ole see väga selge pitch tehtud. Ma ei, ma ei väida praegult sada protsenti teenustest tingimata kolivad siia äppi. Noh, kui me korra meenutame, miks näiteks tekkis e -tervis, siis kunagi see, see mõte oli, et on olemas teatud andmekaitse ja, ja muid selliseid nõudeid, mis on teatud juhtumite puhul erilised. Ja ma arvan, et seda me peame lõpuks praktikas vaatama, aga minu jaoks ta ei pea olema ka sajaprotsendilise kattuvusega, et olla edukas, sest noh, see, see probleem, mida me eeskätt lahendame, on see nii -öelda see pikk saba, neid sadu ja sadu asutusi ja, ja partnereid, kelle jaoks see arendamine kulukas. Ma usun, et me jõuame sinna, et lõpuks kõik on rakenduses, aga noh, kui see võtab aasta või kaks või kolm, see ei ole ka läbikukkumine.
Kuidas see täpselt hakkab olema, on hetkel ei ole kindlasti nagu detailselt kokku lepitud, küll on see, et noh, sama asi ehk siis, et lõpuks on see, et mis on mõistlik kulu, ehk siis kas on nüüd mõistlik see eraldi äppine teha, pigem ei. Me räägimegi siin lõpuks, et see mobiilne platvorm on siis nende oluliste äriteenuste front -end põhimõtteliselt. Ma siin front -end 'i panen jutumärkidesse. Ehk siis, et see on see landing page, kus kohas see kasutusmugavaks kätte tuleb ja siis need äritiimid tegelikult saavad keskenduda just selle toote äri funktsionaalsuse väljaarendamisele, mitte selle mobiilse front -end 'i või siis üldse selle front -end 'i arendusse, et nad saavad just sellele ärile keskenduda. See on see vaade ja see on see, ma arvan, et mis toob tegelikult enamus need avaliku sektori olulised teenused, mida kodanik tahab näha ka ise meie ukse taha tegelikult. Ehk siis see ongi see koht, kus see värav tegelikult hakkab olema.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]