Ja noh, kui me räägime nüüd tulevikust, siis ega see TIA ei ole ka staatiline praegu, vaid, vaid ukrainlastel on ka endal ja üha enam on meil nendega koos huvitavaid plaane sellega, kuidas edasi minna. Et üks väga oluline sisend meie poolt, kui me hakkasime ukrainlastega rääkima, oli see, et, et meie rakendus peab olema vabavaraline. Ja Ukrainast oli see nagu nii ehtna mingil hetkel oma teekaardis, aga me vist provotseerisime nüüd natuke kiiremini liikuma sellega. Ja, ja nii -öelda nende endaga nägemus on see, et, et järgmine tiive versioon koosneb vabavaralistel komponentidel. Meie nii -öelda rakendus, meie nii -öelda rakenduse avalikustamine saab ilmselt olema esimene osa sellest. Ja mida me nüüd vaikselt arutame, siin ei ole veel nagu ühtegi otsust tehtud, aga, aga on see, et me teeks midagi analoogset NIIS -ile. Ehk siis on meie koostöö Islandi ja Soomega, kus me koos arendame X -teed. Ehk et tulevikus oleksid riikliku äpi komponendid, tarkvarateegid, ühine tarkvaratoode, mida Eesti ja Ukrainaga, ma loodan ka, et teised riigid koos arendavad. Kindlasti on siis Eestil olemas oma implementatsioon, kuhu on juurde võetud X -tee, ID komponendid ukrainlastele oma implementatsioon, aga mis siis nii -öelda hakkab ühiselt tekkima, ei ole lihtsalt tarkvara teekide loetelu, aga ka ühine tootejuhtimine, arendajate punt, kes on siis nii -öelda riikideülene, ehk et on Ukraina arendajaid, on Eesti arendajaid, on teisi arendajaid üle maailma. Ja et see toode siis nii -öelda vaikselt muutub selliseks rahvusvaheliseks tooteks. Ja see muide on ka huvitav võimalus, kuidas tuua ülejäänud maailma teisi ägedaid Eesti e -riigi komponente. Noh X -tee näiteks on küllaltki tehniline keeruline toode, et kui sa lähed selle riiki X -teed müüma või noh tahad, et mõnes riigis X -teed kasutada võetakse, lõpuks ta võimaldab su koosvõimet hulgasüsteemide vahel, aga selgita kodanikule, mis see andmevahetamise koosvõime on. Äpp seevastu on küllaltki lihtne arusaadav mõista, aga sellega kaasas peab käima lõpuks andmevahetuskiht, mis võimaldab teenuseid omavahel kokku viia, identiteedikiht, ka uued rakendused või, või riigi infosüsteemi omadused, mida me praegu arendame, või, või hiljuti lansseerinud oleme, näiteks andmejälgijat, mis annab kodanikele läbipaistvust selle osas, kuidas neid andmeid kasutatakse. Või, või ka nõusolekuteenust. Need on mõlemad head näited tegelikult. Andmejälgija, meie praeguse andmete jälgimise põhihäda on see, et, et ta ei ole küllaltki, ta ei ole nii mugav asi, et sa pead Eestisse sisse logima, kusagil trippmenüüs seda otsima, et lõpuks mingi väga väike protsent inimestest päriselt kontrollib, mida nende andmetega tehakse. Sel hetkel, kui see on lihtsasti leitav menüüvalik, mobiilirakendus, ma arvan, et see inimeste hulk, kes uudishimust aeg -ajalt vaatab, ma spekuleerin, aga kümne - või kahekümnekordistub ja omakorda see kahekümnekordistumine loob andmejälgija puhul väärtuses, siis on seal kogu aeg inimeste reaalne selline pisteline kontroll peal. Ja see tekitab küsimusi, et miks see riigiasutus sel hetkel vaatas oma andmeid, mis omakorda tekitab ka selle nii -öelda vastutuse tagasisidet riigiasutustele, kui nemad saavad aru, et nende tegevusi ja nende toiminguid meie andmetega jälgitakse, ehk see tagab ka nende distsipliini ja lisab väärtust selle kontrolli, mida andmekaitseinspektsioon täna teostab. Sama asi, eksole, andme, andme, andmejälgijaga, vabandust, nõusolekuteenusega. Et kui sul see nii -öelda riigi käes olevate andmete kasutajamugav praktiline jagamine mõne teenuse kontekstis läheb mobiilipõhiseks, siis seda tehakse ilmselt rohkem. Ja, ja samuti, eks ole, mitte ainult ei anta nõusolekut, aga võib -olla aitab see kasutajal nõudlikult jälgida, mis, mida selle nõusolekuga tehtud on, võib -olla nõusolekut tagasi võtta. Ehk et me viime kõik need nii -öelda tööriistad, mis on täna juba olemas, esiteks Eesti kasutajate kätte niimoodi, et neid päriselt ka kasutataks, ja teisalt teeme ka nende rakendamise mujal maailmas lihtsamaks. Sest täna on meil, eks ole, kõik need asjad, mida meie täna teeme. Need on asjad, mille kallal ka teised julgemad digiriigid toimetavad. Rääkigem, ükskõik, kas räägime siin andmejälgijast, nõusolekuteenustest, kas räägime sündmusteenustest, ja kui meil on olemas lõpuks kodanikukeskne, enam -vähem standardiseeritud, vabavaraliselt kättesaadav UX -i kiht, mis seda kõike nii -öelda kokku toob, siis on ühel teisel riigil ka Eesti -laadse või Ukraina -laadse digiriigi kasutuselevõte sedavõrd lihtsam. Et eks see on natuke optimistlik ja siin on meil väga palju tööd teha, et see, et selline visioon päriselt realiseeruks, aga, aga ukrainlastel on just selle kogemuse pealt, mida, mida neil meilt õppimise käigus on tekkinud viimase kolme -nelja aasta jooksul, suur soov meiega koos edasi liikuda, et me saaks koos nii -öelda seda maailma parimat digiriiki endale ehitada, aga ka nii -öelda lihtsustada see, selle teekonna, kuidas see mõne teise riigi kätte jõuab. Kindlasti on siin nagu kulu kokkuhoiu element, element, mis on alati tore, eksole, X -tee puhul ka juba täna, me maksame niisiis sisse üheksasada tuhat eurot aastas, see on nüüd vastavalt tunduvalt paremat toodet, kui me ise suudaks tellida sellise raha eest, aga, aga võib olla väärtuslikum sellest on just see nii -öelda ajude kokkutoomine. Et, et kui meil on nagu, kui me, kui me ei piirdu enam ainult Eesti arendajate, Eesti kasutajatega, aga taustal on meil miljoneid ja miljoneid nõudlikke kasutajaid, tuhandeid arendajaid, tuhandeid aktiviste, kes mõtlevad välja uusi rakendusi ja meil on nii -öelda oma selline App Store või, või noh, kogukond, kus neid saab nii -öelda panna ka Eesti riigi äppi, siis ma arvan, et see teeb, see teeb lõpuks selle nii -öelda kodaniku, kodanikuühiskonna ja teenuste kogemuse meie jaoks palju paremaks.