Tere, head kriitilise intsidendi kuulajad, on käes reedene päev ja uus saade on valmis saanud ja teie kõrvu jõudnud. Mina olen saatejuht Ronald Liive ja kaevun Eesti e -riigi telgid tagustesse. Täna me vaatame veidi nii -öelda lähitulevikku siis, mis meid hakkab kõiki väga palju mõjutama. Teemaks on meil selline asi nagu M -Riigi äpp ja selleks olen stuudiosse palunud kolm külalist. Meil on Riigi Infosüsteemi Ametist masinõppe - ja keeletehnoloogia osakonna juht Kaupo Laagri küll, tere.
Noh, ütleme, et me oleme siin juba aastaid rääkinud, et meil on digiriigi ja avariigi sektori e -teenuste arendamisel kasutajakeskus A ja O, ehk et lõpuks kõik need riigiteenused, E -teenus on lihtsalt üks, üks nii -öelda kanaliks vahend on selleks, et kodanikule, elanikule mingit väärtust luua. Ja täna meie kasutajad on mobiilis. Suur osa, noh, kõik meil, meil peaaegu kõigil on nutitelefonid olemas ja, ja suur osa elanikkonnast, eriti need, kes ei ole kolmekümne viie aastased ametnikud või valgekraelised, nagu, nagu paljud ümber selle laua, olgu need noored või vanad. Nende jaoks nende põhi e -seade ongi nutitelefon, mitte läpakas või, või lauaarvuti. Ja, ja sestap see ee -seadmariigi äpp ongi väga oluline samm sinnapoole, et, et riik oleks seal, kus on tema kasutajad ehk tema kodanikud, elanikud. Ja, ja eks see omakorda aitab meil igasuguseid konkreetseid teenuseid palju paremaks teha, millest me nüüd ka räägime kohe.
Kas on see ikka tõde, mida te räägite? Mina mäletan seda, et RIA on juba aastaid teinud selliseid analüüse ja mõelnud selle peale, et meil võiks olla mingine M -Riigi äpp ka.
No kõige, kõige põhimõttelisem küsimus on see, et, et kui sa küsid, kaua meil on aega võtnud. Üks vastus on viisteist aastat, sest nutitelefonide ajastu algas meil aastal kaks tuhat seitse ja enamus erasektorist on jõudnud viimase kümnendi jooksul omadega sinna, et nende põhisuhtluskanal oma, oma klientidega ongi läbi mobiili. Ja olgem ausad, natuke peaks meil olema piinlik selle üle riigina, et me alles praegu nii -öelda jõuame korralikult mobiiliga kasutajateni. Mis võib -olla lohutab, selles on see, et me pole ainus riik, kes on, kes on nii -öelda selle probleemi otsas, et, et me oleme viis, kümme või, või enamat aastat erasektorist maas. Kui põhjust otsida, siis noh proosaliselt võib öelda, et meie senine arendustsükkel on selline, et noh umbes sellise viitega me jõuamegi asjadele järgi. Ehk et kui me mõtleme, et enamus meie e -teenuseid ja tagaolevad infosüsteemid said valmis kusagil kahe tuhande viienda ja viieteistkümnenda aasta vahel. Ja noh kui asi sai valmis kaks tuhat viisteist, siis ta võis olla juba plaanitud, kavandatud kuskil kaks tuhat üksteist ja kaksteist, siis seda nii -öelda pidevat arendust ja tagasiside ringi, kus kus nii -öelda üks teenuse omanik ütleks kusagil avalikus sektoris, et kuulge, me näeme, et tegelikult kasutajad on mobiilis ja me peaks nüüd kibekäe või midagi tegema, et neid paremini teenindada. Et asjad meil seni ei ole niimoodi toiminud, pigem need käivad selliste viie või kümne aastate tsüklite kaupa. Aga see on universaalne probleem. See on kõikides avalikes sektorites üle maailma. Ja meie väljakutse seda Amriigi äppi tehes, ühe lase on teha siga hea äpp ja ma olen kindel, et ta tuleb hea ja see on tänu Kaupo ja Grete ja teiste heale tööle. Aga mitte ainult, eks ole, me peame ka laiemalt õppima, kuidas kiiremini teenused arendada, kuidas nii -öelda tagada, et kui tulevad järgmised muudatused. See muudas võib olla järgmine uus tehnoloogia, olgu see metaversum, olgu see suhtlus läbi masinrobotite, millega, millega me, või juturobotite, millega me praegu ka väga aktiivselt tegeleme. Või ka järgmine kriis, et meie reaktsioon, eksole, ei võtaks aasta, vaid võtaks pigem nädalaid ja kuid ja, ja mõnel juhul isegi päevi. Et selles mõttes ma arvan, et, et meil ei peaks olema valehäbi tunnustamiseks, et me oleme aastaid uurinud teemat, mõtestanud, mida teha, seda on ka väga paljud teised riigid teinud. Ja nüüd eks me teeme kahte asja korraga, me lõpuks teeme seda, aga me katsume ka õppida, kuidas me saaks tervikuna riigina liikuda, et järgmine kord ei võta see õpitsükkel nii palju aega.
Test ei liikunud edasi, ehk siis see on vastav planeerile praegu arenduskäiv, no sõna otseses mõttes, kui me räägime siin praegu, tegelikult arenduskäiv, aga samal ajal käib ka turvatestimine, ehk siis see turvatestimine, selle eel on turvatest käis meil niisuguses asjas nagu valimistel. Ja valimiste rakendus, mis on riigis prioriteet number üks ja selle tõttu natukene võib -olla see turvatestimine nihkus meil, aga selles suhtes nagu suures pildis kõik see liigub nii -öelda hästi. Ja ma loodan, et me teises kvartalis, kui meil turvatestimine on edukalt läbi, tagasiside käes, et mis, kas seal on midagi olulist punast, mis me peame ennem nii -öelda esmast lansseerimist korda tegema või mitte. Ehk siis me vastavalt sellele tulevatele riskidele siis peame reageerima ja toimetama. Ehk siis me tegelikult tahame olemagi siin paindlikud ja ollagi vastu siis seda testgruppi. Ausad ja et neile ei tuleks midagi halba telefoni.
Mis seal äppis siis esialgu on, et ma olen kõigi suhtes aus, ma olen teie suhtes aus, ma olen kuulajate suhtes aus. See, mis ma praegu nägin, ei tekitanud minus just seda tunnet, et me oleme nüüd tõesti viisteist aastat hiljem jõudnud sinna kohta, kus meil on M -Riigi äpp, vaid mul on just pigem selline tunne, et me oleme ajas viisteist aastat tagasi läinud. Ma nägin seal, et mul on pass, mul on ID -kaart, ma näen oma isikukoodi, ma saan oma isikukoodi kopeerida, ma tean oma isikukoodi peast, kõik peaksid seda teadma.
Aga kuidas sa täna toimetad, kui sul on vaja, ma ei tea, hotelli registratuuris oma dokumente näidata või, noh, sina, sul on juba ilus habe ees, võib -olla sinu käest ei küsita enam vanusekontrolliks dokumenti. Sa ikka otsid selle plastiku välja, et see on nagu väga konkreetne, väga nõutud rakendus, et inimesed saaksid vabaneda sellest plastikust. Ma praegu hoian käes sellist väikest kaarditaskut, ma tahaks selle ka jätta, ma tõesti tahaks ainult selle mobiiliga välja minna. Et ma olen nõus, et see ei ole, see ei asenda seda nii -öelda sertifikaatide ja e -ID -de maailma, aga ta on nii -öelda täiendav osa sellele. Ja noh eestlastel on näiteks kõigi see kogemus, et Eestis ei pea juhiluba kaasas kandma, sest politsei saab kontrollida, aga kui sa oled Lätis või kusagil Poola kiirtel, siis ikkagi on seda plastikut vaja, et näiteks seesama juhiluba, mis sinna jõuab, esialgu toimib Eestis. Aga aga praegu väga paljud Euroopa riigid töötavad kõik selle kallal, et neil oleks endil kodus nii -öelda telefonis või või nutitelefonis juhiluba ja et see oleks ka risti kontrollitav. Et see on nagu üks väga konkreetne asi, mida on nõutud päris palju, kus me näeme, et see teeb inimeste elu lihtsamaks ja ja noh väga paljud teised asjad on sellised, mis on võib -olla mingil kujul täna olemas digiriigi kontekstis, aga siis nii -öelda seda äppi tuues me teeme selle mugavamaks. Mida Ukrainas on näinud, on see, et nad saavad sageli läbi hea disaini hästi palju kasutaja samme vahele jätta, teha selle nii -öelda kogemuse kiiremaks. Ja on ka selliseid rakendusi, kus nutitelefon lisab mingeid võimalusi, mida sul täna nii -öelda desktop 'i peal ei ole. Kasutab GPS 'i, kasutab nii -öelda pildistamise võimalust, kasutad ära nii -öelda teavitusi. Näiteks. Ei ole täna teenus, aga miks mitte. Lähed kalale ja hakkad lähenema sellele ojale, telefon tunneb ära, et sa võib -olla tegeled kalapüügiga, küsib, kas sa, kas sa kalapüügiluba tahad taotleda, tuleb ilus teavitus ette, saad seda ära taotleda. Ja siis eksole on nagu lõpuks noh selle selle kalapüügiloa eesmärk on ju see, et et mingeid ojasid, kus on liiga palju püütud, ei noh et sealt nagu ei ei tassitaks neid kaladest tühjaks, võibolla saad ka teada, et tegelt siin ei saa luba ja siis tuleb mõelda, et järsku lähed teise aja juurde või teise ossa. Või anna teada rakendus. Täna on see lihtsalt see, et sa pildistad probleemi. Aga noh, kui see on sul kusagil website 'is natuke kohmakas, mobiilis on juba natuke mugavam. Järgmine etapp, mis on osa, ma loodan, Bürokraadi teekaardist, on see, et võib -olla, see on vist, ma isegi rääkisin, sinu mõne kolleegiga on juba natuke testitud, tehisintellekt aitab ära tunda, mis see probleem on ja teeb see raporteerimise lihtsamaks. Ja selle point on see, et see nagu see ajakulu, mis sul oleks, et raporteerida mõnda löökauku või või hulkuvat koera läheb võimalikult väikseks ja selle võrra inimesed raporteeriksid rohkem ja lõpuks see andmestik, mis KOV -i tekib, läheb paremaks. Ehk et nagu mõnikord me räägime teenusest, mis on olemas, aga ta läheb selle mobiili kaudu paremaks, täpseks, lihtsamaks, konkreetsemaks mingisugusel viisil kas kodaniku ajaks või siis selle nagu laiema eesmärgi vaatest, mis pärast see teenus olemas on.
Ma tahtsingi selle koostöö kohta küsida ja kõik see jutt, eelnev jutt oli väga ilus ja tore ja vahva ja mulle väga meeldiks, kui meil oleks selline äpp, ma olen realist, ma mitte, mitte et ma kritiseeriks, ma, ma tõesti olen realist. Kui palju on nagu, kui palju siis te tootejuhina näete seda, et kuna siin on nagu mängus on väga paljud erinevad riigiasutused, IT -majad, Et jah, teil on see mõte, et seal võiks olla see, teine, kolmas, neljas, aga nemad ütlevad, aga meil on tegelikult vaata nüüd see asi, mida meie siin arendame, enda veeb või mis iganes asi ja meil kulub kõiki energia praegu selle peale, et me ei saa teie selle tilulilu M äpiga tegeleda, M riigi äpiga.
See on jah, selline koostööpunkt, et kindlasti siin riigina peamegi tegema erinevate asutuste ülest koostööd ja ikkagi seadma selle M riigi või üldiselt sellise äpi põhisuse prioriteediks. Et selles mõttes ma isegi näen, et M -Riik ongi selline, tuleb jalaga, lööb ukse lahti, et avame uusi võimalusi siin oma IT -majades ka. Et praegu meil on võib -olla natuke brauseripõhisem see vaade, aga M -Riik tuleb ja muudab seda kindlasti, et, et tulebki koputada jah õlgadele siin kolleegidele, et, et uus ajastu.
Mulle tundub, et kolleegid hakkavad vaikselt ka veel õlgadele koputama, et, et esiteks, eksole, hea kasutajaliidese tegemine, see ei ole odav. See ei ole lihtne, see võtab päris palju aega, see võtab kompetentse, mida tingimata ei ole väga palju. Kõik alates, ma ei tea, need samad disaini küsimused, mida me lahendame ükskord, eks ole, disainisüsteem, värvivalikud, ligipääsetavuse testimine ja kogu see nii -öelda ka klientide onboard 'imine, nende harjutamine selle protsessiga. Kui see on kord läbi tehtud ja see on hästi tehtud, siis on meeletu aja ja ressursi kokkuhoid teenuse omanikele. Võib -olla jääb alles üksikuid teenuseid suuri, kus, kus esialgu, eksole, mõtleb see asutus või, või mõtleb see ministeerium, et tahaks ikka ise teha, aga pigem kui me räägime teiste asutustega, neil on päris suur nälg tulla sellele platvormile. Kohtusime eelmine nädal KOVide liiduga, näiteks nad ise juba nagu hakkasid juba mõtestama, et mida kõike võiks sinna panna. Ja siin, eks ole, siin on abiks see sama arhitektuuriline põhimõte, mida me oleme paar aastat ajanud. Et meil on mikroteenused, mis lõpuks tähendab, et teenus ja selle tehnilised komponendid, andmestik jäävad väga selgelt teenuse omaniku kätte. Ja siis see nii -öelda tehniline ja koostööväljakutse paneme, kuidas see nii -öelda need mikroteenuste komponendid jooksevad kokku heas mõttes keskse UX -i platvormiga. Mida Ukraina kogemus näitab, on see, et tahte vaatest pigem tekib jah järjekord. Ukrainas on rääkinud sellest kogemusest, et mõnikord nad saavad ise teada mõnest teenusest, mis justkui peaks nende äppi tulema, sest mõni minister või asutuse juht annab teada, et kohe -kohe on meie teenus liias olemas ja siis nad igaks juhuks peavad üle helistama, nagu täpsustama, et kas plaanid on nagu olemas, kas päriselt ka tuleb ja siis nagu tehakse tagantjärgiga see töö, et päriselt tuleks. Ehk et lõpuks eks riigiametnikud tahavad ju head teha ja mõnikord nad nii -öelda komistavad üle omaenda protseduuride, aga, aga kui me pakume neile nii -öelda head viisi, kuidas head teenust pakkuda, siis pigem tullakse kaasa.
Korra käis läbi sõna digi, vabandust, ligipääsetavus käis läbi. Meie podcast 'i eelmises osas käis TTJA -st Harri Puskar külas, kes rääkis digi ligipääsetavus avalikus sektoris ja meil oli väga selline päevakajaline aktuaalne teema lahkamisel just siis eelmisel nädalal läbi saanud valimistega seoses, kus valija rakendus ei ole digile ligipääsetav. Kas see M -Riigi äpp, mida teie arendate, kas te esimesest päevast alates mõtlesite sellele, et Eestis on ka inimesi, kellele ei ole antud nägemist ja kes sooviks ka tõesti seda M -Riigi äppi kasutada?
näide. Te muidugi räägite, eks ole, ligipääsetuse vaatest sellistest edasijõudnutest võimalustest, eks ole, et päris viipekeelega ja, ja häältoajaga saaks suhelda ja sinna me peame jõudma. Ligipääsetul on nagu selline nii -öelda praktilisem ja lihtsam külg, mis on see, et need visuaalsusstandardid võimaldaksid, võimaldaksid esiteks neil, kellel on nagu nägemisega raskusi seda hästi kasutada ja et oleks olemas tehniline tugi Nendele võimalustele, mis on ka nutitelefonis väga head, et toetada vahednägijate seadmekasutust. Teist otsa ei oska kommenteerida, kas me seda oleme juba jõudnud teha kindlasti nii -öelda selle testimise käigus. See on asi, millele me pöörame tähelepanu, aga üks asi, eksole, mis peaks kindlasti sellel rakendusel juba parem olema, on see, et ta kasutab veel disainisüsteemi. Me, me mäletame vist, et eelmisel aastal käis natuke uudistest läbi, et nii -öelda vana Eesti nii -öelda roheline portaal sai küllaltki palju kriitikat oma ligipääsetavas osas, aga, aga uus Eesti, mis kasutab veele disainisüsteemi, on küllaltki hea selle osas. Ja, ja needsamad omadused peaksid üle kanduma siia äppi. Ehk et ma julgen öelda, et, et selle nii -öelda baasriigi pääsetavuse osas ja WC -i standardid ja nii edasi, mida, mida tavaliselt selle mõistaval täna silmas peetakse, on ta juba täna täitsa okei. Kas ta vastab kõikidele nõuetele, me ei ole seda testimist päris läbi viinud. See ongi nii -öelda üks test, testfaasi üks nii -öelda väljakutseid. Ja, aga see kindlasti, see on nagu must do ja seda me kindlasti ka teeme. Ja siis, eksole, Bürokrati integratsioon on see, mis viib meid juba nii -öelda ligipääsetavuse tulevikku. Ehk et küsimus ei ole ju, tähendab, see, kui me, kui me toetume ainult tehnilistele standarditele, mis võimaldavad nii -öelda sellise visuaalse liidesega head ligipääsetavust. Noh, see on tore, aga sa ei kasuta veel ära kõiki tehnoloogiavõimelisi, millel täna on. Ja nii nagu tehnoloogiafirmad edasi liikuvad, nagu Kaup ütles, nii liigume meie nendega koos. Keeletugi on hästi oluline osa sellest, siin tasuks ka reklaami teha, et kindlasti hea kuulaja. Annetajakõnet .ee ootab ka sinu külastust. Kõikidele eestlastele, eesti keelt kõnelejatele isikutel on võimalik annetada teksti, oma aega, et lugeda teksti sisse. Sealjuures tuleks esile tuua, et me ei taha ainult perfektse häälduse ja diktsiooniga teksti, me tahame just vigase, atsendise.
Siin on kaks asja. Üks on Eesti -sisesed, ma tean, et me Maanteeametiga suhtleme. Transpordiametiga. Euroopa pool võtab ilmselt paar aastat, selles mõttes, et hetkel me oleme sealmaal Euroopas, kus me arutame standardite osas, meil on piloote piiriüleselt. Meil ilmselt sel aastal käivitub üks piloot Põhjala riikidega, aga see Euroopa ots kindlasti võtab natuke rohkem aega. Ma julgen öelda, et järgmise paari aasta jooksul mõne riigiga see toimib ja ma tahaks uskuda, et viie aasta jooksul oleme jõudnud sinna, et see kindlasti tehniliselt toimib, kuna Euroopa seadusandlus, kuna need, kuna need veskid jahvatavad tõesti aeglaselt, ma ei anna peale, et viie aasta pärast on see täiesti seadustatud, aga kui selle viie aasta pärast on see kuue või seitsme aasta pärast.
Selle aasta jooksul tõmbame käima osaliselt koos uue euroraha perioodiga sellise veidi terviklikuma lähenemise avaliku sektori e -teenuste arendamisele. Aga kui me varem oleme ka projektipõhiselt vaadanud otse nendele konkreetsetele projektidele, mida me eurorahadega võimestame, siis nüüd me tahame, et valitsemisaladel oleks selline üldine tervik lähenemine oma IT juhtimisele, andmete juhtimisele, selle kvaliteedi mõõtmisele. Ja osa sellest on see, et me pakume järjest ka rohkem keskseid teenuseid, mis teevad siis ühel riigiasutusel, olgu ta keskvalitsuse või KOV -i asutus, selle teenuse arendamise võimalikult lihtsaks. Ehk et kogu selle teenuste portfelli raames ja selle nii -öelda väljaarendamise ja siis ka sihtrühmadele kommunikeerimise käigus, ma arvan, et me jõuame kindlasti selle aasta jooksul sinna kohta, kus ei ole olemas riigis ühtegi IT -juhti, kes ei oleks kuulnud, kes ei teaks ja kellel ei ole see väga selge pitch tehtud. Ma ei, ma ei väida praegult sada protsenti teenustest tingimata kolivad siia äppi. Noh, kui me korra meenutame, miks näiteks tekkis e -tervis, siis kunagi see, see mõte oli, et on olemas teatud andmekaitse ja, ja muid selliseid nõudeid, mis on teatud juhtumite puhul erilised. Ja ma arvan, et seda me peame lõpuks praktikas vaatama, aga minu jaoks ta ei pea olema ka sajaprotsendilise kattuvusega, et olla edukas, sest noh, see, see probleem, mida me eeskätt lahendame, on see nii -öelda see pikk saba, neid sadu ja sadu asutusi ja, ja partnereid, kelle jaoks see arendamine kulukas. Ma usun, et me jõuame sinna, et lõpuks kõik on rakenduses, aga noh, kui see võtab aasta või kaks või kolm, see ei ole ka läbikukkumine.
No lõpuks selle, eks ole, äpi, meil peab olema suutlikkus siia äppi võtta erinevaid uusi tehnoloogilisi komponente juurde. Üks, üks väärtustest ärilises mõttes ongi see, kui sul on olemas see, see üks rakendus, mis on uuendatav, Kuhu riik saab kodanikele lükata välja ka kriisiolukorras uusi rakendusi või noh näiteks ütleme valimiste rakenduse. Meil on olemas täna tehnoloogilises mõttes valmis valijate mobiilirakendus. Selle lõplik kasutuselevõtt on Vabariigi Valimiskomisjoni otsus. Seda otsust mõistagi praegu meil enam nende valimiste jaoks ei tule. Me väga loodame, et see tuleb järgmisteks ehk kahekümne neljanda aasta Euroopa Parlamendi valimisteks. Et kui, kui see otsus on tehtud, minu arust on väga mõistlik, et nii -öelda kasutaja vaatest ilmub see tema nii -öelda riiklikku äppi, ehk et ta ei pea eraldi uut asja alla laadima. Nüüd ilmselt nagu tehnikute vaates seal taustal saab olema mingi segmenteerimine, mingi süsteem, et, et see nii -öelda eraldi laetakse ja võib -olla ka kustutakse peale valimisi versiooni uuendusega, et see ei ole, ei saa olema nii -öelda alaline osa sellest äpist. Aga, aga põhimõtteliselt kasutaja võiks tegelikult lihtsalt näha seda, et tal on riiklik äpp ja mingil hetkel tekib tal seal võimalusi valida. Võib -olla tuleb ka teavitustelefoni, et valimised on nüüd algand, eks ole, meeldetuletus, sa pole veel valimas käinud. E -valimistel on päev järgi päeva, päeva nii -öelda päevajagu aega jäänud ja siis, eks ole, võib -olla see viimane aiatus, et viie minuti pärast saavad e -valimised läbi, kui sa nüüd ei hääleta telefonis, pead sa jaoskonda minema. Aga, aga no need on pigem sellised nii -öelda need väiksed disainihäkid, mis lõpuks võimaldavad seda kasutaja väärtust saada. Nüüd vähemalt, aga see on ka asi muide, mida me peame testima, et lõpuks need on ka arvamused, mis meil praegu on. Praktikas eksole see reaalne küsimus on see, et mis nii -öelda, mis pakub kasutajale selgema ja parema kasutajateekonna või eksole noh võib -olla ka muid väärtusi, näiteks see, et valimiste puhul võib -olla sa tahad, et kuidagi kodanik tajuks, et see on iseseisev nii -öelda keskvalitsuse tegemistest. Ja seda me kavatsemegi õppida ka nüüd käigult, eksole. Ja me saame ka testida. Me saame nii -öelda mingite kasutajate gruppide puhul anda neile mingit muud testrakendust, näha, kuidas see mõjutab kasutust, kui mingisugune teenus ei ole põhiäpis, vaid on teises äpis, saame aru eksole, kui palju mingeid asju alla laetakse. Kasutame kõiki neid samu testimistööriistu, mida erasektor kasutab. Sest meie arvamused on pigem hüpoteesid, nad ei ole lõpuks tõde. Ja meie jaoks see õpikoht, sa küsisid varem, kas mina ütlen, mida teha tuleb. Noh, ma tahaks nii -öelda ühe kasutajana miljoni hulgas kindlasti ka oma sõna sekka öelda. Aga meie jaoks see õpikogemus ongi see, et jah, organisatsioon peab tooteomanikuna mingeid otseseid tegema, aga see tõde peab tulema kasutajate pealt. Sest tõde peab tulema kasutusandmete pealt. See on kõigile jaekaubanduses olevatele inimestele ilmselge, aga see ei ole harjumus, mis meil täna riigis tootejuhtimises oleks. See nõuab mõttelaadi muutusi, kindlasti nõuab ka uusi inimesi, kes neid samu andmeid analüüsivad. Ma teen jälle siin väikse reklaampausi. Igasugused inimesed, kes on, kes on teinud kusagil edasektoris Customer success 'i, ka turundusega seotud asju, rääkimata muidugi ka tehnilisematest funktsioonidest, kes on tegelenud ka kasutusandmete analüüsiga, seal on analüütikud olnud, te olete väga teretulnud praegu tiimi, et seda rakendust edasi arendada ja teha midagi, mis on, ei ole maailmas unikaalne, eks ole, me oleme õppinud ukrainlaste pealt, aga siiski on maailmas kõik eesrindlik ja võib -olla jõuame täna veel rääkida sellest, et see on võimalus arendada toodet mitte ainult eestlaste jaoks. Aga kogu maailma jaoks.
Peale eelmise aasta kahekümne neljandat veebruarit olen, olen hakanud jälgima nii -öelda Ukraina uudiseid rohkem ja ka digivaatevinklist ja tegelikult mulle on jäänud silma, et Tiia äpi osas on kriitikat ka olnud. Näiteks kui meilgi oli siin nüüdseks juba ülemöödunud aastal oli dokumendifotode selline kaasus, kus need varastati, siis Tiia äpi puhul oli täpselt samamoodi, dokumendifotod kuidagi saadi kätte. Kas just lähtuvalt sellest, et meie see M -Riigi äpp baseerub, aga ta ei ole otseselt copy -paste, tähendab seda, et neid selliseid vajakajäämisi ei tule sealt kaasa?
No selles suhtes jah, et need vajakajäämised, mis seal juba olid, need on tegelikult ukrainlaste poolt väga suure tõenäosusega kõik lahendatud, ehk siis nad on ise õpivad täpselt samamoodi, nii palju kui mina tean. Kõiki detaile loomulikult ei tea, aga selles suhtes, kui me räägime siin jah, ta on, ta ei ole kloon, et ta ei ole üks ühele. Ja tal on selles suhtes ka, et me alati ka kolm, kolmanda osapoole turvatestimisest läbib kogu uus rakendus ehk siis tegelikult meie partner täiendavalt testib ja see ei ole mingit ühekordne tegevus, vaid see on ikkagi lõpuks üks suur jada, mida me teeme pidevalt sellele rakendusele. Meie asi on hoida see turvalisus, seal me järeleandmisi ei tee. Meie asi on hoida see, et selle kodaniku taskus on turvaline Eesti riigi poolt loodud ja arendatud ja hallatud rakendus ja noh, siin ega siin ongi, ega siin mingit shortcut ei ole meil, et tugev töö.
Ja noh, kui me räägime nüüd tulevikust, siis ega see TIA ei ole ka staatiline praegu, vaid, vaid ukrainlastel on ka endal ja üha enam on meil nendega koos huvitavaid plaane sellega, kuidas edasi minna. Et üks väga oluline sisend meie poolt, kui me hakkasime ukrainlastega rääkima, oli see, et, et meie rakendus peab olema vabavaraline. Ja Ukrainast oli see nagu nii ehtna mingil hetkel oma teekaardis, aga me vist provotseerisime nüüd natuke kiiremini liikuma sellega. Ja, ja nii -öelda nende endaga nägemus on see, et, et järgmine tiive versioon koosneb vabavaralistel komponentidel. Meie nii -öelda rakendus, meie nii -öelda rakenduse avalikustamine saab ilmselt olema esimene osa sellest. Ja mida me nüüd vaikselt arutame, siin ei ole veel nagu ühtegi otsust tehtud, aga, aga on see, et me teeks midagi analoogset NIIS -ile. Ehk siis on meie koostöö Islandi ja Soomega, kus me koos arendame X -teed. Ehk et tulevikus oleksid riikliku äpi komponendid, tarkvarateegid, ühine tarkvaratoode, mida Eesti ja Ukrainaga, ma loodan ka, et teised riigid koos arendavad. Kindlasti on siis Eestil olemas oma implementatsioon, kuhu on juurde võetud X -tee, ID komponendid ukrainlastele oma implementatsioon, aga mis siis nii -öelda hakkab ühiselt tekkima, ei ole lihtsalt tarkvara teekide loetelu, aga ka ühine tootejuhtimine, arendajate punt, kes on siis nii -öelda riikideülene, ehk et on Ukraina arendajaid, on Eesti arendajaid, on teisi arendajaid üle maailma. Ja et see toode siis nii -öelda vaikselt muutub selliseks rahvusvaheliseks tooteks. Ja see muide on ka huvitav võimalus, kuidas tuua ülejäänud maailma teisi ägedaid Eesti e -riigi komponente. Noh X -tee näiteks on küllaltki tehniline keeruline toode, et kui sa lähed selle riiki X -teed müüma või noh tahad, et mõnes riigis X -teed kasutada võetakse, lõpuks ta võimaldab su koosvõimet hulgasüsteemide vahel, aga selgita kodanikule, mis see andmevahetamise koosvõime on. Äpp seevastu on küllaltki lihtne arusaadav mõista, aga sellega kaasas peab käima lõpuks andmevahetuskiht, mis võimaldab teenuseid omavahel kokku viia, identiteedikiht, ka uued rakendused või, või riigi infosüsteemi omadused, mida me praegu arendame, või, või hiljuti lansseerinud oleme, näiteks andmejälgijat, mis annab kodanikele läbipaistvust selle osas, kuidas neid andmeid kasutatakse. Või, või ka nõusolekuteenust. Need on mõlemad head näited tegelikult. Andmejälgija, meie praeguse andmete jälgimise põhihäda on see, et, et ta ei ole küllaltki, ta ei ole nii mugav asi, et sa pead Eestisse sisse logima, kusagil trippmenüüs seda otsima, et lõpuks mingi väga väike protsent inimestest päriselt kontrollib, mida nende andmetega tehakse. Sel hetkel, kui see on lihtsasti leitav menüüvalik, mobiilirakendus, ma arvan, et see inimeste hulk, kes uudishimust aeg -ajalt vaatab, ma spekuleerin, aga kümne - või kahekümnekordistub ja omakorda see kahekümnekordistumine loob andmejälgija puhul väärtuses, siis on seal kogu aeg inimeste reaalne selline pisteline kontroll peal. Ja see tekitab küsimusi, et miks see riigiasutus sel hetkel vaatas oma andmeid, mis omakorda tekitab ka selle nii -öelda vastutuse tagasisidet riigiasutustele, kui nemad saavad aru, et nende tegevusi ja nende toiminguid meie andmetega jälgitakse, ehk see tagab ka nende distsipliini ja lisab väärtust selle kontrolli, mida andmekaitseinspektsioon täna teostab. Sama asi, eksole, andme, andme, andmejälgijaga, vabandust, nõusolekuteenusega. Et kui sul see nii -öelda riigi käes olevate andmete kasutajamugav praktiline jagamine mõne teenuse kontekstis läheb mobiilipõhiseks, siis seda tehakse ilmselt rohkem. Ja, ja samuti, eks ole, mitte ainult ei anta nõusolekut, aga võib -olla aitab see kasutajal nõudlikult jälgida, mis, mida selle nõusolekuga tehtud on, võib -olla nõusolekut tagasi võtta. Ehk et me viime kõik need nii -öelda tööriistad, mis on täna juba olemas, esiteks Eesti kasutajate kätte niimoodi, et neid päriselt ka kasutataks, ja teisalt teeme ka nende rakendamise mujal maailmas lihtsamaks. Sest täna on meil, eks ole, kõik need asjad, mida meie täna teeme. Need on asjad, mille kallal ka teised julgemad digiriigid toimetavad. Rääkigem, ükskõik, kas räägime siin andmejälgijast, nõusolekuteenustest, kas räägime sündmusteenustest, ja kui meil on olemas lõpuks kodanikukeskne, enam -vähem standardiseeritud, vabavaraliselt kättesaadav UX -i kiht, mis seda kõike nii -öelda kokku toob, siis on ühel teisel riigil ka Eesti -laadse või Ukraina -laadse digiriigi kasutuselevõte sedavõrd lihtsam. Et eks see on natuke optimistlik ja siin on meil väga palju tööd teha, et see, et selline visioon päriselt realiseeruks, aga, aga ukrainlastel on just selle kogemuse pealt, mida, mida neil meilt õppimise käigus on tekkinud viimase kolme -nelja aasta jooksul, suur soov meiega koos edasi liikuda, et me saaks koos nii -öelda seda maailma parimat digiriiki endale ehitada, aga ka nii -öelda lihtsustada see, selle teekonna, kuidas see mõne teise riigi kätte jõuab. Kindlasti on siin nagu kulu kokkuhoiu element, element, mis on alati tore, eksole, X -tee puhul ka juba täna, me maksame niisiis sisse üheksasada tuhat eurot aastas, see on nüüd vastavalt tunduvalt paremat toodet, kui me ise suudaks tellida sellise raha eest, aga, aga võib olla väärtuslikum sellest on just see nii -öelda ajude kokkutoomine. Et, et kui meil on nagu, kui me, kui me ei piirdu enam ainult Eesti arendajate, Eesti kasutajatega, aga taustal on meil miljoneid ja miljoneid nõudlikke kasutajaid, tuhandeid arendajaid, tuhandeid aktiviste, kes mõtlevad välja uusi rakendusi ja meil on nii -öelda oma selline App Store või, või noh, kogukond, kus neid saab nii -öelda panna ka Eesti riigi äppi, siis ma arvan, et see teeb, see teeb lõpuks selle nii -öelda kodaniku, kodanikuühiskonna ja teenuste kogemuse meie jaoks palju paremaks.
Üks asi, mis meil on tegelikult väga käega katsutav, muutus nüüd eelmise aasta lõpust, oli Eestis sai hakata abiellumise avaldusi digitaalselt esitama. Kas selles osas te olete SMIT -iga olnud suhtluses, et kuulge, et tooge nüüd see siia M -Riigi äppi ka?
Oleme nii SMIT -i kui ka enda RIA sündmusteenuste tiimiga sellest rääkinud, et ühel hetkel no veel ei julge mingeid tähtaegasid lubada, aga see plaan on küll, et see, seda saaks ka M -Riigi äpis teha, et kõik see abiellumise protsess, lahutamise protsess, et see tuleks ka kindlasti sinna, jah.
Head kriitilise intsidendi kuulajad, saime pika ja põhjaliku ülevaate sellest, mis seisu see on M -Riigi äpp tänasel päeval ja kuhu ta lähitulevikus jõuab ja kuhu ta siis kaugemas tulevikus jõuab. Mina olin saatejuht Roland Liive ja saates olid külas Riia masinõppe ja keeletehnoloogia osakonna juht Kaupo Laagriküll, M -Riigi tootejuht Greta Preast ja digiarengu asekantsler Lukas Ilves. Kohtun teiega juba uuel nädalal, kui teil on soove, mõtteid, mida te tahate saates veel kuulata, saatke meile e -kiri või kirjutage, tähendab joonistage geenius .ee või siis Instagramist leiate ka meid üles kriitiline intsident.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]