Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK, SMIT. Päästame elusid IT -ga, TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere tulemast, head kriitilise intsidendi podcasti kuulajad, uude reedesesse päeva ja uude osasse siis. Täna me räägime saates sellisest põnevast asjast, mis pakub huvi kõigile ettevõtjatele, ma loodan, et ühel hetkel, Kuigi vist esialgu tööstusettevõtetele rohkem. Täna olen saatesse palunud Lauri Tankleri, kes on Riigi Infosüsteemi Ameti teadus - ja arenduskoordineerimise osakonna juht, tere!
Ja mina olen saatejuht Ronald Liive ja hakkan nüüd neid põletavaid küsimusi Lauri käest küsima. Alustuseks on see, et te lubate raha hakata jagama, et kas teil läks natukene sassi, et valimised on meil juba ära toimunud?
Ei no kui valimised, valimised meid ei takista, ütleme siis niimoodi. Ja tõepoolest on see niimoodi läinud, et meil tekkis üks võimalus siis testida, et, et kas toetuste abil, kas toetuste kaudu on võimalik utsitada või innustada siis väiksemaid ettevõtteid tegema mingisuguseid investeeringuid oma küberturvalisuse taseme kaardistamiseks ja parendamiseks. Et see noh, raha jagamine kõlab alati sellisena, et, et ma ei tea, keegi annab tasuta kartulit ja keegi nii -öelda ütleb, et, et sul oleks nagu lastele suuremat toetust vaja ja alati on see mõte, et riik ei toeta piisavalt. Meil on nüüd reaalselt selline võimalus kõikide digipöörete ja, ja, ja rohepöörete kõrval, mida siis riik toetab erinevatest fondidest, nüüd katsetada ja testida just nimelt sellist asja, et, et kas küberpööre võiks olla ka üks nendest nii -öelda tükkidest, mis, kus me saame seda toetuse kaudu aidata, noh, põhimõtteliselt Eesti elu paremaks teha.
Miks on vaja sellist asja toetada? Kas see tähendabki konkreetselt seda, et need ettevõtted, kellele see sihitud on, ma loodan, et tegu on sihitud toetusega, et nad ei saa ise hakkama. Neil on endal siis raha puudu ja nüüd on see riik on see hea abiline, kes tuleb appi.
Meie oleme näinud oma intsidentide puhul sellist asja ja tegelikult ka statistikast, et ettevõtteid rünnatakse ja ettevõtted nagu nii -öelda näevad intsidente umbkaudu sellisena, et et kõik näevad võrdselt. Et, et suured ettevõtted näevad ja väiksed ettevõtted näevad. Mõned üritavad, noh, nende kaudu üritatakse, nende käest üritatakse raha välja petta, neile võib -olla on andmed kehvasti kättesaadavad. Aga sellise erinevusega, et suurtel ettevõtetel on päriselt olemas infoturbejuhid, neil on infoturbepoliitikad, neil on mingisugused investeeringud tehtud sinna. Väiksemad ettevõtted, nagu meie oleme näinud Riias, hakkavad nende asjade peale mõtlema alles pärast seda, kui nad on esimese paugu kätte saanud. Kui sul ei ole nagu muret sellega, siis, siis miks sa peaksid nagu raha panema sinna alla, eks ju? Ja, ja väiksematel ettevõtetel on siin Eestis eriti praeguse tohutu inflatsiooni ja igasuguste, igasuguste selliste sisendhindade tõusude puhul on niigi raske, et kuidas hoida ennast vee peal. Ja seetõttu me näeme, et, et me peaksime kuidagi utsitama neid, tegelikult tegema seda investeeringut, et nad oleksid ka pikemas perspektiivis natukene paremini kaitstud. Ja, ja noh, ma arvan, et, et see ongi see meie nagu põhitees siin. Nagu ma ütlesin, et, et see on meie jaoks niisugune nagu pilootprojekt, me leidsime sellise võimaluse ühe Euroopa projekti käigus sellist asja teha, eraldada mingisugune summa raha ja siis Euroopa Komisjonist, Digital Europe programmist siis toetatakse seda omakorda juurde. Ja kui me saame selle selgelt nagu toimima ja me näeme, et see töötab või see tekitab mingisuguse suurema nõudluse küberturvalisuse teenuste järgi, et, et siis me saame selle kogemuse pealt minna võib -olla ja Euroopa Komisjonist juurde küsida, et kuulge, et paistab, et see tegelikult paneb Euroopa ehk siis Eesti ettevõtteid investeerima. Proovime seda veel.
Kas kuskil mujal Euroopas on midagi analoogset juba tehtud?
Meie ei tea, et oleks. Sellepärast me vaatasimegi sellele asjale otsa niimoodi, et, et noh, selgelt on sellistes kohtades, kus digipööret või sellist digitaliseerimist, digitransformatsiooni toetatakse. Muidugi, sinna juurde tihtipeale käivad ka siis küber, küberturvalisuse investeeringud või, või plaanid või mõtted. Ja, ja noh, siin ei ole nagu võimalik nagu üheselt öelda, et, et need, kes digitaliseerivad, et, et oo, et, et nad kunagi ei mõtle küberturvalisuse peale või vastupidi, et nad alati mõtlevad küberturvalisuse peale. Meie tahtsimegi vaadata, et, et kas siin on võimalik tekitada sellist nii -öelda eraldi tungi või, või, või võimalust just nimelt küberturvalisuse taseme parendamiseks. Just nimelt seal kohas, kus on see nagu nii madal, et, et võib -olla ettevõte ei olegi mõelnud kordagi selle peale, et, et mis on meie haavatavad küljed.
Ehk siis selle asemel, et kui ettevõtted on sattunud raskustesse, on mingine küberintsident, lunavarjarünnak, mida iganes sellist, selle asemel, et neile siis piitsa anda, te hakkate hoopis neile präänikut andma, et käituge halvasti, tehke nii, kuidas ei tohiks teha ja siis te saate raha ka meilt veel.
Ei, ma arvan, et, et see on vastupidi, et, et see on sihuke ennetav meede, et mille puhul meie, noh, natukene nagu jabur väljund võiks olla siis see, et, et meil endal jääb tööd vähemaks. Aga, aga noh, ega see ei ole päriselt ainukene põhjus, miks me teeme, et, et me saaksime vähem tööd teha, vaid pigem on siin küsimus selles, et, et ainult nende selliste ennetavate meetmetega me tagame sellise nii -öelda natukene küberturvalisema. Elukeskkonna, ütleme siis Eestis. Sest noh, arvestades seda, et, et Eestis eriti on, on kõiksugu asjad on nagu väga digitaliseeritud. Ma eelkõige muidugi on siin riiklikud teenused on digitaalsed, eks ju. Ettevõtete puhul oleme me natukene jäänud digitaliseerimise mõistes ülejäänud Euroopast maha. Et ettevõtted teevad seda natukene vähem. Ja see ongi see põhjus, miks me nagu pöörasime tähelepanu just nimelt nagu tööstusele, jae - ja hulgikaubandusele, ehitusele, veondus, laondus ja info ja sidele. Et, et need ettevõtted, kes sellistes valdkondades töötavad, kus on olemas tööstusseadmed, kus on olemas mingisugune selline oht, et reaalselt, kui on mingisugune näiteks seesama lunavara näide, mis sa siin tõid. Et, et kui selle lunavara tõttu peaks mingisugune tööstusseade muutuma käideldamatuks üldse, et, et siis see kaotus nendele väiksematele või keskmistele ettevõtetele on tohutu suur.
Siit käis läbi korra see sideettevõtted, aga nagu ma üritan võtta välja nüüd mõne majandusaasta aruande, aga minu teada neid, nende rahakotid on üsna suured ju.
Jaa, nende rahakotid on suured küll. Miks
peaks nende, neile raha andma?
Ja meie anname, meie toetame väiksemaid ja keskmisi ja nende puhul on, me läheneme sellele umbes nii nagu Euroopa Liit ütleb, et, et väiksed ja keskmised on siis vähem kui kahesaja viiekümne töötajaga, neil peab olema siis mingisugune maksimum, käive, seda, seda kõike saab muuseas EAS -i koduleheküljelt ju nagu ka vaadata, et, et mis on need tingimused. Ja see on tegelikult ka, meil on ka niisugune miinimumtase tegelikult, eks ju, et, et ettevõte, kes seda toetust taotleb, ta peab ikkagi viiskümmend protsenti sellest ise välja panema, et ta saaks seda kaardistuse teenust osta, et ta saaks oma nii -öelda asja paremaks teha. Ja et, et siis seetõttu me katsetame selliste keskmiste ettevõtetega rohkem, et, et kellel oleks juba mingisugune müügitulu vähemalt kakssada tuhat eurot aastas enam -vähem, eks ju. Aga et, et siis see oleks nii -öelda mitte need mikroettevõtjad, aga mitte ka nii -öelda need kõige suuremad, et ma tõepoolest ei usu, et Telia või Elisa tuleksid meie käest küsima kümmet tuhandet eurot toetust selle jaoks, et nad saaksid teha väga madala taseme küberturvalisuse kaardistust endale. Et ma olen veendunud, et nendel on oluliselt rohkem vaja ühtepidi ja nende investeerimisplaanides on see juba ammu sees, sellepärast et muidu nad võib -olla ei toimetaks selles valdkonnas, kus nad teevad, tegelt tegutsevad.
Nüüd me oleme mõnusalt siin üheksa minutit andnud kuulajatele võimalust nii -öelda laagerduda selle mõttega, et aa, kuskilt kuidagi saab raha, natuke sa kirjeldasid praegu, et kes on need, kes seda saaksid saada siis, aga me ei ole konkreetsest rahasummast rääkinud. Kas see kümme tuhat, mis käis läbi, on nagu reaalne summa, kas see on see maksimumsumma, on seal selline väiksem summa, on see, mis tavaliselt antakse välja ja siis kümme tuhat on see, mida no nende kõige -kõigemate puhul antakse välja.
No aga ma teen siis selle sihukse pitch 'i ära, et, et mida saab, mida ei saa. Ehk siis me nimetame sellist asja küberpöörde toetuseks ja see toimub, see on meie jaoks nagu nähtaval niimoodi, et, et me tahame seda toetust jagada kahes osas. Esimene osa on see, et, et kui sa oled ettevõtja, nendes valdkondades, mis ma just siin nagu mainisin, et tööstus ja jaekaubandus ja ehitus ja nii edasi. Et siis esimene hulk on kuni kümme tuhat eurot ja kuni viiskümmend protsenti sellest teenusest. Esimene samm on siis küberpöörde kaardistuse tellimine. Selle jaoks on ettevõttel vaja minna mõnda küberturvalisuse teenust pakkuva ettevõtte juurde ja need on seal meie RIA koduleheküljel väljas, need, kes on nagu olnud huvitatud seda teenust pakkumast. Ja siis tellida nende käest üks teenus, et tulge palun ja kaardistage meie, meie IT ja meie need põhivarad, digitaliseeritud varad. Tulge palun kaardistage see asi ära ja tehke meile sihuke ülevaade, et mis seis meil on ja kuidas seda teha paremaks. Nii, sellele saab taotleda tõepoolest kuni viiskümmend protsenti ja kuni kümme tuhat eurot toetust. Tee, see, selle tulemusena valmib üks teekaart ehk siis see teenusepakkuja teeb niisuguse nii -öelda dokumendi, kus on välja toodud nõrkused ja, ja nii -öelda ettepanekud nende parandamiseks. Ja siis, kui see on nagu valmis, siis ettevõtja maksab sellele teenusepakkujale ära ja saab poole sellest rahast või kuni kümme tuhat eurot saab siis EAS -i kaudu tagasi. Toetuste taotlemine käib EAS -i kaudu, sest olgem ausad, meie ettevõtjad on väga harjunud selle kaudu kõiki oma asju tegema. Ei olnud meil mõtet hakata Riia kaudu kuidagi uut mingisugust keskkonda looma ja nii edasi. Nüüd, kui see teekaart on tehtud, siis selle teekaardi alusel on mõeldud välja mingisugune nii -öelda mingisugused sammud, kuidas seda parandada, seda olukorda teie ettevõttes. Võib -olla on selle jaoks vaja ümber ehitada näiteks mingisugune võrk. Võib -olla on selle jaoks vaja teha koolitusi, võib -olla on selle jaoks vaja osta endale mingisuguseid seadmeid, kaableid, kõike siukest, mis tegelikult võiks eraldada näiteks mõne tööstusseadme avalikust internetist. Mõned sellised ettepanekud tõenäoliselt kuskilt tulevad. Võib -olla on vaja teha mingit paremat inventuuri. Nüüd sellele teise, selle teekaardi, teekaardist tulenenud soovitustele, siis on võimalik taotleda teist hulka toetust, mis on kuni viiskümmend tuhat eurot, mis on ka pool, ehk siis kuni viiskümmend protsenti. Seega, kui sa oled selle teekaardi kätte saanud, siis selle pealt oleks siis vaja teha, võtta hinnapakkumised, eks ju, et, et nüüd tulevad mängu meil need IT -firmad, kes, Kes siis pakuvad teile siis teenust, et oo, et me tuleme ja inventeerime teil need asjad ära, tekitame teile mingisuguse süsteemi, uuendame teil kõik uuendamata seadmed, siis migreerime need kuskile pilveteenustesse niimoodi, et, et see oleks nagu turvaline, koolitame teid kõiki välja ja see läheb maksma X summa. Nüüd ettevõte peab ise nagu hindama, kas neil on võimalik pool sellest ise kinni maksta ja siis ta teeb selle ettevõtte saab siis taotleda kuni viiskümmend tuhat eurot ja kuni pool sellest projekti maksumusest, mis tal näiteks järgmise ühe aasta või siis kaheteistkümne kuu jooksul siis valmis tehakse.
Jaekaubandusettevõtted käisid läbi, nemad saavad seda toetust ja selline maksimum töötajate arv pidi olema kakssada viiskümmend, et kui on suurem, siis ta enam ei saa. Just siin hiljuti oli üks kaasus, kus oli Hawaii Express teatas, et nemad siis sellise küberintsidendi ohvriks langesid, kõik kuulajad võivad siis rahulikult võtta. Nii palju, kui praegu teada on, siis selliseid kriitilisi andmeid keegi kuskilt kätte ei saanud, aga jah, kui te kasutate sama parooli, mida te olete seni kasutanud Hawaii Expressi sisselogimiseks, siis pigem vahetage see kõikjal mujal ära. Ma vaatan, et nende maksustatav käive siin eelmise aasta viimases kvartalis oli kolm koma neli miljonit eurot ja töötajaid oli seitsekümmend üks. Kas nemad oleksid üks selline potentsiaalne hea näide sellest, sellisest ettevõttest, kes seda toetust saaks?
Jaa, põhimõtteliselt see on suur jaa vastus, eks ju, et tulge aga, tehke taotlused. Need
otsused on tehtud, et kui Hawaii Express veel ei ole oma seda taotlust esitanud, siis on aeg teha seda.
Jaa, noh, ma arvan muidugi, et, et selle konkreetse intsidendi pealt on juba see ettevõte teinud enda kaardistused ära ja teinud mingisugused muudatused ära. Ja, ja võib -olla on saanud ka juba soovitusi, ehk siis võib -olla neil ei olegi vaja seda esimest taset, seda kaardistust hakata endale taotlema. Äkki nad saavad juba võtta oma olemasoleva kaardistuse ja tulla kohe seda teist taotlust või teist vooru või teist tegevussuunda taotlema. Ja noh, muidugi kahtlemata siin on mingisugune hulk tingimusi, mis tulenevad Euroopa reeglitest, eks ju, ja tulenevad ka EAS -i sisemistest kordadest, kus nad peavad ka demonstreerima, et, et neil on nagu, nad on võimelised see omaosalust nagu pakkuma ja kõiki neid selliseid asju. Aga ja see näide on täpselt see näide, mida meil oleks vaja ja meie huvi on muidugi, et, et Hawaii Express või mõni teine ettevõte tuleks juba nagu enne selle intsidendi saabumist, tuleks meie juurde ja tuvastaks ära need kohad, kus kohas on võimalik nende noh, andmeteni ja nende võib -olla rahadeni jõuda enne seda, kui see päriselt juhtub. Ja, ja noh, see ongi kogu meie asja põhieesmärk on see, et, et tekitada sellist teadlikkust ja võib -olla isegi noh, natukene rohkem nõudlust selliste teenuste järgi Eestis, mida me CERT -i ja RIA -ga ei suuda pakkuda niimoodi nii laiapõhjaliselt ettevõtetele, sest me oleme nagu väga palju, noh, RIA, me oleme nagu väga palju suunatud riigisektorile. Või siis elutähtsate teenuste pakkujatele. Et, et me, me, meil ei ole nagu olnud nii palju võimalust rääkida nende sektoritega ja nende aladega, millest meil muidugi tohutu hulk inimeste töökohti sõltub, eks ju. Ma räägin siin ehitusest ja jaekaubandusest, et, et see on nagu see koht, kus me nagu natukene loodame, et, et aidata tugevdada seda mitte elutähtsat, aga siiski ühiskonna jaoks kriitiliste, kriitilise olulise majandust, et, et saaks paremini kaitsta.
Kuidas näiteks seesama kaardistamine, kuidas sellise teenuse turuhind on? Maksimumsumma oli kümme tuhat eurot ja teise poole peab siis see teine, see ettevõte, kes selle tellib, ise panema. Kas sellest saab ka reaalselt midagi või, või sellise raha eest jääb veel väga puudu ja, ja see teine pool, mida nemad peavad panema, ei ole siis kümme tuhat eurot, vaid märgitavalt rohkem?
See sõltub ettevõtte suurusest enamasti, sellepärast et on tihtipeale küberturvalisuse kaardistuse mõistes. Ja, ja ma toon siin nagu igaks juhuks nagu juba ütlen ära, et, et, et siin meie ei hakka RIA poolt tegema sellist nii -öelda kvaliteedikontrolli nendele ettevõtetele, et me ei ütle, et näed, nemad tohivad ja nemad ei tohi, eks ju. Vaid me hea meelega teeme pigem selle tagurpidi kontrolli siin, ehk siis me nagu vaatame nendele teekaartidele otsa sellise pilguga, et kas, noh, toetuse taotleja, kes ei ole küberettevõte. Kas nad on saanud kvaliteetset teenust ja et, et see teenusepakkuja peab järgima RIA metoodikat. Meie oleme selle metoodika välja töötanud ja et, et see on siis meie koduleheküljel üleval ja et, et see on suhteliselt põhjalik, seal on mingid skännimised, seal on nagu intervjuud, küsimused, nagu intervjuud ja küsimustikud ettevõttele. Seal oleks vaja ülevaade saada IT -taristust ja, ja nendest kriitilistest kohtadest, et kus on nagu avaliku interneti mingisugused ühendused ja kus ei ole nii. Ehk siis nagu see metoodika on täiesti olemas ja see kaardistuse tase, mida me siin nagu küsimusele nii -öelda lähemale jõudes, on siis selline, et, et see peaks olema selline baastase. Et, et vaadata üle, et, et mis on sellel ettevõttel üldiselt olemas ja, ja kaardistada, skännida, porte ja kõiksugu nii -öelda avalikke teenuseid ja skännida ka potentsiaalseid siis turvanõrkuseid, mis, mis seal võimalikult kuskil olemas on, et kas on mingisugused uuendused peale pandud või mitte. See kõik võiks olla seotud siis selle ettevõtte suurusega ja füüsiliste asukohtadega. Kui sul on seesama hea näide sellest Davai Ekspressist, noh, neil on ju tohutu hulk poode, aga need poed on tõenäoliselt suhteliselt sarnased, eks ju. Et, et võib -olla on neil IT -taristu ka suhteliselt sarnane, nii et, et siis teenusepakkuja ei pea käima läbi kõik poed kuskil üle terve Eesti, kui ettevõte ütleb neile, et, et see on nagu meil igal pool täpselt samasuguselt üles ehitatud. Ja, ja siis tulevad need küsimused, kas skännimiseks on vaja minna igale poole kohale, kas igal pool on, kas on mingid protseduurid juba paigas. Ja, ja siin me oleme tekitanud siukse, siukse umbkaudse pakkumise või meie enda hinnangu, et näiteks paarikümne arvutitöökohaga, Kahe füüsilise asukohaga ettevõttes võiks selline kaardistus võtta aega umbes viis tööpäeva näiteks, eks ju. See peaks andma mingisuguse aimu ka nendele tellijatele, nendele taotlejatele, et kui mina olen nagu kümme korda suurem, et siis lähebki võib -olla mingisugune viis korda kauem, eks ju. Et, et see ei tähenda automaatselt, et iga skänn võtab nagu mitu tööpäeva kauem, sellepärast et, et noh, see ei pruugi niimoodi minna. Aga see annab aimu natukene nendele ettevõtetele, et, et mida nad sealt siis nii -öelda hinnapakkumistest võiksid saada. Ja me oleme siin rääkinud ja me testisime natukene seda metoodikat enne nüüd selle nagu paikapanemist mõne küberturvalisuse teenusepakkujaga. Ja jõudsime enam -vähem sellisele järeldusele, et, et jah, see tõepoolest võiks olla mingisugune sellise ettevõtte suuruses, näiteks mingi kümme kuni viisteist tuhat eurot võiks see asi maksma minna. See on ka päris suur raha väiksele või keskmisele ettevõttele tegelikult, eks ju. Aga et, et kui juba pool sellest me saame neile siis toetusena nagu kinni maksta, et, et siis see tegelikult on juba nendele oluliselt väiksem kulu, eriti lootuses, et nüüd selle teekaardi pealt nad saavad teha oma järgmised investeeringud ära.
Kui kaua te seda välja töötasite, kõiki neid tingimusi, kõike seda, no kõike, mis siin just kirjeldatud sai?
No idee selle jaoks üldse, et, et me saame, et me leidsime endale sihukese projekti, kust me saame seda asja pakkuma hakata, tuli eelmise aasta alguses. Nii et, et sinna on läinud umbes mingisugune aasta aega ideest kuni selle nagu teostuseni. Ja, ja noh, siin on mingisugused sellised küsimused õhus olnud, et kellega me siin Riias peame koostööd tegema, kas noh, EAS oli meie ilmselgelt esimene valik, sellepärast et see on see koht, kust, kust me saame siin, Siin, kasutada nende välja töötatud metoodikaid ja nii edasi, aga, aga kogu selle asja kõrval läks väga suur aur just nimelt sellele, et, et kas, kas see konkreetne fond, millest me seda raha taotlesime, eks ju, et, et kas see kõik on nagu, mis on need tingimused, mis sealtpoolt tulevad, eks ju. Nii et me teeme seda, nagu ma ütlesin, noh, Eestil on tegelikult olemas täiesti kogemus igasuguste toetuste jagamisel, eks ju. Aga selle konkreetse nii -öelda meetme puhul me teeme seda natuke teistmoodi, puhtalt selle tõttu, et me tahame seda testida, see on niisugune pilootprojekti mõiste meie jaoks, et me tahame vaadata, et, et kas, kas see üldse toimiks, kas see üldse tooks kedagi kohale, kas me saame neid tingimusi leevendada, kas me saame, vastupidi, kas me peame tingimusi nii -öelda karmistama? Et, et näiteks ainult need, kes, kellel on päriselt vaja seda toetust, kas meil on võimalik kuidagi tekitada selline nii -öelda vajaduspõhisus äkki ühel hetkel. Noh, kõigil ei ole vaja tegelikult toetust, et oma küberturvalisust paremaks teha. Ja eelkõige need, kes ühel hetkel tegutsevad just nimelt elutähtsate teenuste valdkonnas. See on nende otsus olnud selles valdkonnas hakata teenuseid pakkuma, neile kehtivad natukene karmimad reeglid küberturvalisuse seadusest tulenevalt, eks ju. Ja et, et nende puhul on väga keeruline meil hinnata, et me, meie peaksime nüüd kuidagi toetama nende rahaliselt, nende investeeringuid niipidi, et, et nad seda saaksid teha. Me, ma ei, ma ei ole päris kindel, milline see pilootprojekti nagu tulem siin hetkel on. Me saame seda teha järgmised poolteist aastat umbes. Ja ma arvan, et tegelikult ega meil nagu liiga suur summa see ka ei ole, mida me saame nendele ettevõtetele laiali jagada. Selle tõttu oleme ka praegu piiranud neid tegevusvaldkondi. Oleme piiranud ka seda, et, et mis on need suurused nendel ettevõtetel, kes saavad seda taotleda. Et et vaadata, kas see need valdkonnad üldse tuleksid kaasa, kas nad on huvitatud, kas meil tuleb nagu ukse taha tohutu hulk taotlejaid või on mingisugune kaks ja me peame seda tingimusi kuidagi ümber tegema hakkama, et see kõik nõuab natukene aega ja ja siis selle tulemuse pealt me saame hakata uuele valitsusele tegema ka ettepanekuid, et kuidas seda kõike edasi teha.
Kas selle aasta aja jooksul, mil see oli väljatöötamisel, oli teil võimalik ka potentsiaalsete ettevõtjatega, kes võiksid selle sihtgrupid olla või sihtgrupp olla, suhelda ja välja pakkuda neile seda, et milline selline esmane reaktsioon on olnud?
Jaa, oli küll ja me tegelikult isegi tellisime ühe fookusgrupi uuringu eelmise aasta lõpus selle jaoks, et nagu natukene kraadida, et, et mis on nende hinnangud ja, ja soovid ja vajadused, et Vaatasime ja, ja tegime intervjuud, noh, koos siis ühe uuringufirmaga, et, et kus, kus ettevõtjad kahes grupis, nii eesti kui vene keelt kõnelevad, mis siis kolmes grupis tegelikult. Ja siis me pakkusime neile välja, et ei, et, et mis on teie jaoks nagu oluline, mis on nagu vähem oluline küberturvalisuse valdkonnas, kas te nii -öelda teeksite neid investeeringuid või ei teeks. Mis siis oleks, kui me toetaksime mingisugust ühte või teist asja? Ja sealt tuli päriselt välja selline, selline mõte, et, et need kõige väiksemad ettevõtted, kes olid siis kümne töötajaga ja veel väiksemad, eks ju, mikroettevõtted, nad olid suhteliselt skeptilised selle toetuse osas. Eelkõige selle halduskoormus, eks ju, et, et toetuse taotlemine ja selle projekti läbiviimine ja, ja võib -olla ka see, et, et meil on siin mõned nagu toetused üle Eesti on natukene ära hirmutanud neid, noh, taotlejaid igatepidi, eks ju, et, et kui sa näiteks läbi KredEx 'i üritad endale nagu elamu renoveerimise taot, toetust taotleda, eks ju, et, et siis see läheb üksikisikule tohutu halduskoormus. Tuleb sinna peale, pluss sa ei teagi, võib -olla saab raha kohe otsa, niipea kui voor avatakse, eks ju, ja see oli nende suur mure, et, et äkki siis nüüd sellise toetuse pealt hakatakse ka nagu mingi, tekib mingisugune tohutu stress kõikidel ja, ja et, et see ei pruugi olla kasulik.
Kui, kui ruttu teil see raha otsa saab, me pole sellest nii -öelda kogu kupatusest, mis teil on antud, rääkinudki veel?
Ei olegi hea, et me oleme praegu arvestanud sellega, et, et meil on hetkel piloodi jaoks raha umbes kaheksasada kuuskümmend tuhat eurot, eks ju, et, et seda ei ole väga palju.
Ja see oli pooleteist aasta peale?
Ei no see on umbes niipidi, et, et eks ta tõenäoliselt broneeritakse ära juba praktiliselt nagu esimeste kuudega, küll aga siis seesama see teine tase, kus sa pead hakkama nagu parandama neid asju oma ettevõttes, see võib võtta siis kuni kaksteist kuud aega, et, et need projektid saaksid lõpuni viidud ja see nii -öelda väljamaksed tulevad siis erinevates kohtades selle kaheteistkümne kuu jooksul, eks ju. Et, et see ongi nagu, aga sellest eelmise aasta pilootprojektist tuli ka välja muidugi see, et, et need, kes olid juba nagu keskmise suurusega ettevõtete juhid või siis omanikud, nemad kahe käega olid selle poolt, et keegi aitaks neid välja sellistes kohtades nagu küberturvalisuse teemad. Nad olid kuulnud intsidente, sest neil oli nagu muresid oma nagu küberrünnakute osas ja suhtes. Ja, ja et, et nemad päriselt jäid mõtlema ja lausa küsisid, et, et millal ikka tuleb, kus ma saan ennast kirja panna. Kahtlemata see bürokraatia ja see halduskoormus on, oli ka neile nagu probleemiks ja küsimuseks, eks ju, et kui palju nad peavad oma töötajas, töötajale andma ülesande, et, et noh, tegeleda selle projekti taotlemise ja muude sihukeste asjadega. Ja, ja see on ka üks asi, mida me oleme siin, noh, püüdnud kuidagi vähendada seda halduskoormust siin, aga ma ütlen ausalt, et eks need reeglid selle jaoks, et seda asja niimoodi. Niimoodi teha, et keegi seda nagu kurjasti ära ei kasutaks ja, või siis lihtsalt oma, oma olemasolevaid kulusid noh, ära ei kandiks siis nagu riigi rahakoti peale, et, et. Need tingimused siin noh, peavad kuskil olemas olema, et, et kui me ühel hetkel peame minema kellegagi vaidlema, kes ütleb, et kuulge, aga teil ei olnud kirjas, et ei tohi teha seda. Siis me pidime selle ikkagi, see ikkagi läheb sellisena, et, et riigi seal, selle koha nimi on SOS, kus siis taotletakse neid ja seal on nagu ikkagi hulk aruandlust, mis tuleb välja tuua ja ära demonstreerida, et teekaart, mis sulle tehti, et sinu nii -öelda investeerimisvajadused tulenevad sellest teekaardist. Et teekaarti sa ei telli näiteks omaenda tütarfirmalt või emafirmalt, eks ju. Et need sellised tingimused ja küsimused noh, peavad olema kuskil olemas. Selle jaoks, et me saaksime ikkagi päris andmeid ühel hetkel ja, ja päriselt teada, et, et kuidas see kõik nagu paremaks võiks minna.
Ehk siis meeldetuletuseks, Riigi Infosüsteemi Amet ise ei lähe mitte ühegi ettevõtte juurde, ei ütle, et kuulge, see toetus oleks teile just ideaalne. Et see ettevõtjad peavad lihtsalt ise siis oma jalad kõhu alt välja võtma ja saame aru, et nemad peavad ka nüüd midagi tegema, et kui me elame siin kahekümne esimesel sajandil, et, et lihtsalt peab pöörama tähelepanu sellisele küberturvalisusele.
Jaa, me oleme muidugi ka läbi Kaubandus -Tööstuskoja ja teistest, teiste kanalite kaudu seda toetust ka reklaaminud sihtrühmale, et, et Pööranud tähelepanu näiteks nendele ettevõtete, nende ettevõtete tähelepanu, kes oma digitaliseerimisega on jõudnud juba nii kaugele, et, et nad hakkavad katsetama näiteks masinõppe või robootika lahendusi. Et, et, et noh, näidata neile, et, et kuulge, et, et kui te selliseid asju teete, et, et siis võib -olla oleks nagu mõttekas ka üks nagu tase madalamalt kõigepealt tulla ja teha see kaardistus endale ära, et, et mida rohkem te pilve panete oma andmeid, eks ju, et, et. Et, et siis te saaksite nagu parema pildi enda jaoks ka nagu silme ette, et, et kus kohas teie ettevõttel on võib -olla mingisugused küberturvalisuse kitsaskohad. Ja äkki te saate natukene nagu toetust nende kitsaskohtade noh siis parandamiseks, enne kui te kogu oma, oma masinapargi panete igaks juhuks internetti ja siis hakkate seda läbi kaugjuhtivate asjade juhtima.
Jutt oli küll sellest, et RIA siin justkui nagu annab raha, aga teie ise midagi ei tee. Aga kas teil on plaanis tulla pool aastat või aasta aega hiljem nende ettevõtete juurde tagasi ja ikkagi iseseisvalt teha sellist mingit kontrolli, et kas sellest on kasu olnud ja kui on, siis millist ja, ja kui ei ole, siis miks ei ole kasu olnud?
Meie, meie, meil on plaanis tekitada tagasi, tagasiside küsitlused ja, ja et... Aga
nii, et te läheks ikka...
Ise kontrollima, et te lähete ettevõtteni haavatavusi otsima, seda te ei
tea? Seda me ei tee ja seda noh, me tegelikult ei tohigi sellisel viisil ka tegelikult ei ole meil mingisugust õigust selles võtmes teha. Küll aga me tahame teha ülevaate nende ettevõtete puhul, kellest, kellel on need teekaardid tehtud ja kes on siis esitanud meile oma taotluse, et, et saada sellest toetus, toetusraha tagasi. Selle jaoks meie ikkagi saame pildi silme ette nendest e -kaartidest ja me tahame teha ülevaate, mis on anonüümne ja mis on selline üldine. Et mis on see tänapäeva, tänapäeva ettevõtete üldine probleemistik, kuidas ma ütlen. See on teistpidi, ma tahaks öelda, et, et see annab meile Riias palju parema pildi, kui me saame nendest teekaartidest nähtavalt saame nagu teada, et, et mis on nagu tööstusettevõtete, jao, jaekaubandusettevõtete, ehitusettevõtete probleemid. See annab meile parema pildi, et millist ennetustööd me peaksime tegema selle jaoks, et need ettevõtted oleksid paremini kaitstud. Kas me peame hakkama pakkuma neid, näiteks neile mingisuguseid keskseid teenuseid? Kas on midagi veel, mille jaoks nad on piisavalt küpsed? Et, et nad saaksid hakata küberturvalisuse teenuseid paremini kasutama? Ehk siis me võtame need teekaardid, teeme selle pealt üldise analüüsi ja, ja siis vaatame, et, et kas nendest leitud nõrkustest või probleemidest. Kas on midagi võimalik ka nii -öelda väga suunatud ja sihitu, sihi, sihilikult hakata pakkuma?
RIA aastaraamatus oli tänavu välja toodud seda, et perearstid lähevad RIA fookusesse. Kas selle toetusmeetme alt on teoreetiliselt võimalik ka perearstikeskustel, kes tegelikult on ju ka väikeettevõtjad, võimalik toetust saada või see on mingi teine osakond Riias, midagi analoogset on välja töötamas?
Meil perearstidega tegeleb tõepoolest üks teine osakond, aga et, et ja, ja nemad selle toetuse skoopi hetkel ei ole mahtunud. Perearstid kuuluvad siis ka küberturvalisuse seaduse mõistes nagu nende subjektide valdkonda, kes on kohustatud tegema endale siis küberturvalisuse analüüsi ja riskiplaanid ja, ja siis riskide haldamise plaanid. Ja, ja nende puhul meie kriitilise infra küberkaitse osakond koolitab neid perearste ja, ja nad tegelikult töötavad koos perearstidega selle jaoks, et vaadata, et milliseid võimalusi on nagu keskselt või siis mitme perearstikeskuse peale kokku pakkuda selliseid küberturvalisuse teenuseid, sealhulgas riskianalüüse. Ja sealhulgas vastavust siis Eesti infoturbestandardi EIC tegevustele. Eesti infoturbestandard on siin nagu hästi oluline märksõna puhtalt selle tõttu, et, et nendel on perearstide kohta olemas oma, omaenda profiil. Ja et, et siis, kuna perearstid on selles fookuses just sellises võtmes, et nad peavad järgima siis Eesti infoturbestandardit. Et, et siis see on natukene teistsugune nõustamise ja protsesside kaardistamise töö. Mida meie siin tahame nii -öelda pakkuda rohkem, on selline natukene tehnilisem ülevaade, see kaardistus oleks tehnilisem, skännitud, kus on turvanõrkus siin, kus on turvanõrkus seal. Et teades, et perearstid kasutavad väga paljuski keskseid infosüsteeme, küll muidugi kahtlemata on neil oma arvutid ja arvutitöökohad oma füüsilistes kohtades ka, eks ju. Aga et, et need kesksed arvutisüsteemid, kust tulevad patsiendi info ja, ja kuhu see nagu läheb. Et et siis nende problemaatika on natukene liiga spetsiifiline, et me sellise suht geneerilise toetusega siin või selle kaardistusega saaksime aidata neid sellisel viisil.
Ja lõpetuseks siis meeldetuletus kõigile neile potentsiaalsetele toetuse saajatele, mida nad peaksid nüüd tegema, kui nende kõrvad läksid kikki ja mõtlevad, jess, ma saan kuskilt raha.
Ja esimene samm on muidugi minna siis kas EAS -i koduleheküljele või siis Riia koduleheküljele, kus on olemas kübertoetuse või seda nimetatakse küberpöördeks, küberpöörde toetuseks ja et, et need on need kohad, kus tuleb lisainfo. Selle toetuse saamise tingimused on kõik EAS -i koduleheküljel olemas. Mis valdkonda sa pead kuuluma, mis on sinu, kui palju sul tohib olla maksuvõlga ja et millal on sul viimased, viimased siis majandusaasta aruanded esitatud ja et mis, mis on see nii -öelda keskmine müügitulu nende pealt ja kõik need sellised tükid on, on meil välja kirjutatud detailselt. Sellise korra alusel, eks ju, et, et saad näpuga järge ajada, et, et kas ma ikka, mulle kehtib see või mulle ei kehti see. Et EAS -i kodulehekülg on siin kõige parem koht. EAS vastab ka küsimustele. Nende käest võib küsida täpselt samamoodi seda nõuet, et kuulge, et, et kas mina, minule sobiks see või minule ei sobiks. Ma tean, et paljud teist, kes teist, kes te kuulate just nimelt sellist noh, saadet siin, eks ju, et, et juba olete võib -olla küberturvalisusest natukene rohkem teadlikud kui paljud teised, kes seda saadet ei kuula. Ja seetõttu on siin võib -olla üleskutse ka selline, et, et kui te juba teate, et, et teil ettevõtjatena võiks olla huvi hoopiski mitte niivõrd sellise madala taseme nagu tehnilise kaardistuse järgi, vaid just nimelt sellise ümberehitamise ja oma ettevõtte küberturvaliseks, küberturvalisemaks ehitamise järgi. Siis te võite tegelikult vaadata täpselt samamoodi sellisele, sellise pilguga otsa, et kas teil võib, võib olla mingisugune varasem kaardistus, varasem ülevaade oma turvanõrkustest. Äkki see võiks olla hea alus, millega te saaksite tulla taotlema kohe seda teist osa. Küsige selle kohta. Aga
seal on ka pandud kindlasti paika mingine aeg, et ta ei tohi olla nüüd üle aasta aja vana või midagi taolist.
Me oleme pannud sellise abstraktse hinnangu sinna, et see peab olema ajakohane, sellepärast et see võib olla, ja me anname ise hinnangu sellele, et kas see on ajakohane või on vaja midagi nagu muuta siin, eks ju, et me anname, aitame tegelikult, nõustame selle koha pealt. See ajakohasus on oluline selle tõttu, et noh, kes teab, mingisugusel hetkel tuleb järjekordne suur ülemaailmne turvanõrkus, eks ju, kindlates, kindlates programmides või, või lahendustes, rakendustes ja et, et siis kõik võib -olla teekaardid, mis on vahetult enne seda tehtud, muutuvadki naljakal kombel mitte teekohaseks ja, vabandust, mitte ajakohaseks. Ja, ja me võime siin panna mingisuguse aasta või kaks aastat või, või kolmteist ja pool kuud siia nagu omal kirja, aga tegelikult see peab vastama sellele, et, et kas ettevõte parasjagu nii -öelda toimetab vastavalt sellele kaardistusele või mitte.
Head kuuldajad, sellise ülevaate andis meile Riigi Infosüsteemi Ameti teadus - ja arenduskoordineerimise osakonna juht Lauri Tankler, nii et kõik, kes on küberpöördest huvitatud, te nüüd teate, mida teha. Ma loodan, et see on asi, mille kohta meil on põhjust Laurit veel tagasi kutsuda siin mõne kuu pärast näiteks või, või, või siis kaugemas tulevikus ja selliseid intsidente, nii nagu praegu saates räägitud Hawaii Expressi intsident oli ka, jääb sellise toetuse tõttu siis vähemaks. Mina olen saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti... Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]