Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Head kriitilise intsidendi kuulajad, oleme taas kord tagasi uue verivärske saatega ja kui tavapäraselt me oleme vaadanud igasugu huvitavaid Digiarenguid, mis siin Eestis toimuvad, milliseid uusi äppe ja teenuseid meile riik hakkab pakkuma, siis täna me vaatame ka jah, riigi pakutavaid lahendusi, aga vaatame sellise väga inimesekesksest siis vaatest. Ja selleks olen palunud stuudiosse külla TEHIK -u tervise talitsuse juhataja Tõnis Jaaguse, tere!
Ja perearsti ning Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikme Reet Laidoja, tere!
Ja see teema, millest me siis räägime, mainin ära, ka mina olen saatejuht Ronald Liive. Ja teema, millest me räägime, on selline mõneti negatiivne, mõneti ma loodan, et positiivne ka. Vaatame, süübime sinna sisse, et kui näiteks mina patsiendina lähen perearsti juurde, mis seal kogu see taustsüsteem on, mida TEHIK teie loonud olete, mida perearstid kasutavad, mis seal on valesti, halvasti, mis võiks olla paremini. Ma ei tea, kus me nüüd pihta hakkame. Ärme kohe vist negatiivsest hakka pihta. Räägime selle hetkeseisu ära, et kui palju seal on üldse TEHIK -u arendusi, kui palju on erasektori arendusi?
Jah, et seal, mitte nüüd ainult perearstid, üldiselt nagu arstide, arstide töölaual on tõesti, on nagu hulk riiklikke teenuseid, ehk siis tervise infosüsteem, näiteks pildipank, retseptikeskus, siis kõik see, mis puudutab kindlustatud, kindlustatuse kontrolli ja raviarves, raviarvete edastamist tervisekassasse. See on nagu üks osa, aga siis on tegelikult suur osa, suur osa seda, mis puudutab näiteks perearstikeskuse igapäevatööd, et kuidas patsient sisse tuleb, kuidas ta registreeritakse. Ja kõik nagu muu taoline, milles siis nagu nii -öelda riik, milles täna riik ei, ei, ei, millesse riik ei sekku ja kus nagu kuidagi ei TEHIKu ega kellegi teise käsi riigist mängus ei ole.
Kuidas praegused need TEHIK -u loodud lahendused toimivad, töötavad? Te kasutasite seda ühte sõna, see pildipank. Kui ma nüüd selle tipin Google 'i otsingusse sisse, siis ma võin teile saladuskattele öelda, et teil on katkestusi tihti. Miks see nii on?
Jah, et pildipanga kohta ma nüüd ei oska kosta, sellepärast et see ei ole meie halduses, see on eraldi täitsa eraldi sihtasutus, eraldi, eraldi võrgud, serveriruumid ja kõik muu. Küll aga saame koostöö nüüd tervise infosüsteemi ja nagu teist, teiste seotud infosüsteemide eest, et jah, seal tõesti tuleb katkestus ette. Kuid selge on see, et neid katkestusi me tegelikult mõõdame, otsime alati neid juurpõhjuseid, et miks nad juhtuvad, kas seal on inimlik viga, kas on testimised kuskil midagi läbi läinud, on hoopis kuskil, kuskil võrgusemendis mingisugune küsimus, miks mõni, mõni teenus on kättesaamatu. Nii et see on see osa, mida, mida meie haldame, mille eest nagu meie vastutame.
Olles selle pildipanga teemaga nagu natukene ennast kurssi viinud, siis mulle on jäänud vähemalt arusaam, kui ma olen mõne perearstiga suhelnud, siis nagu kiputakse millegipärast nii -öelda eeldama või järeldama, kõik need arendused on TEHIK -u tehtud ja see sama see pildipanga puhul ka, aga reaalsus siis tegelikult, Kas te oskate siis Eesti Perearstide Seltsi nimel öelda, et perearstid tegelikult teavad, et see pildipank ei ole TEHIK oma ja kui seal midagi on nagu viga ja mäda ja valesti, et siis kuhu poole pöörduda üldse?
Et see ongi reaarstil tegelikult üsna raske nagu aru saada, et mis tasandil see rike on, kui mingi rike on, lihtsalt me teame, et nagu asi ei tööta. Aga, aga meie infosüsteemid on jah juba noh, väga mitmel, mitmel tasandil, nagu Tõniski ütles, et on erinevad asutused ja lisaks on ju meil oma programm, noh, kohalik programm, et mis kõik need lahendused meile kokku töölauale toob. Ja kui midagi on nagu viltu, et siis me hakkame mõtlema, et ahah, et kus on viga, et kas ta on minu arvutisüsteemis on viga, minu arvutis on viga või minus on viga, et äkki ma ei oska, või on siis tervise infosüsteemis viga või on siis mingisuguses kolmandas osapooles, osa, osapoolest see viga.
Ja see programm, mida te viitasite, see on üldjuhul kuskilt siis mõne eraettevõtte poolt arendatud lahendus, mille te olete nii -öelda sisse ostnud siis?
No põhimõtteliselt küll jah, neid perearstiprogramme on Eestis neli, noh enamasti kasutatavad kolm, et jah, üks, üks on, mis on nagu enamus perearstidele, siis on veel mõned.
Kas need nimed on väga salajased?
Ei, nimed ei ole, et nimed on Medisofti tooted perearst kaks ja perearst kolm. Siis on siis Watson osaühing, kelle siis tööriist on Watson, mida tema arendab. Ja kolmas ja siis tegelikult neljas on veel, et Medicumil on ka hulk perearsti nimistuid ja nendele siis nagu oma infosüsteem täiesti, nii et jah, me saame öelda, et esmatasandil on täna neli tarkvara, millesse on siis need riiklikud teenused ka integreeritud.
Miks me oleme üldse sellises olukorras, et meil on mingid asjad on avaliku sektori poolt tehtud, mingid asjad erasektori poolt tehtud?
Noh, siin ongi see küsimus kunagi, et kui tervise infosüsteem loodi, siis oli ikkagi nii -öelda tõenäoliselt nagu selline liberaalse turumajanduse põhimõte. Et kas turg tuleb ja otsustab ja areneb ja iseenesest see on ju tegelikult õige, sellepärast et pigem tuleb sellist innovatsiooni ja, ja, ja, ja nagu häid teenuseid peaks tulema nagu loogiliselt nii -öelda turu pealt, mitte keskselt koordineerides nii -öelda riigi, riigikapitalismi mõistes. Küll aga on mul aeg -ajalt nagu tunne, et siin just, just selles osas nagu puudub see turu nähtamatu käsi ja tundub, et ta puudub sellepärast, et teda pole olemas. Ehk et sellepärast me ikkagi aeg -ajalt räägime, et, et meie võime teha ka riigi poolt nagu ükskõik kui hea või nagu ägeda teenuse ja ka võib -olla mingi disainivaated ja asjad nagu ette anda. Aga see, et kuidas ta lõpuks integreeritakse tegelikult sinna tervishoiutöötaja tööprotsessi, et kuidas see hakkab tema töölaual välja nägema, kas ta on loogiliselt nii -öelda teiste tegevuste jadas, mis tehakse, et need on nagu need osad, kus täna nagu sellist head noh, ütleme riigi poolt nagu head kontrolli ei ole ja ma ei ole ka kindel, et tegelikult nagu sellisel määral peaks olema.
Aga samas need kõik need eraettevõtete lahendused, nad liidestuvad selle tervise infosüsteemiga, mis on ikkagi ju TEHIK -u tehtud, ehk siis sinna ei saa nad päris ise mingisuguseid ulmelisi funktsioone arendada, sest kui nagu TIS ei toeta seda, TIS -is pole nagu mingit integratsiooni, siis lihtsalt lihtsalt ei saa ju.
Jah, et niimoodi on, et kui noh, ikkagi ei ole meil mingit konkreetset teenust keskselt toetatud, et siis seda teha ei saa. Aga noh, pigem on täna nagu küsimus ka selles, et kui tervise infosüsteemi on tõestanud varsti ligi viieteist aasta jooksul kogutud ikka nagu tohutu, tohutu kogus andmeid. Noh, kui me räägime näiteks tervisedokumentidest, nagu me selle praeguse infosüsteemi korral räägime, siis kui ma nüüd tuletan meelde, neid on seal üle saja kolmekümne miljoni, võtame, jagame siis ära näiteks Eesti rahvaarvu peale, siis mõtleme, et kui palju ühe inimese kohta neid nagu sinna tuleb. Et kui arst nagu seda rivi omale ette sealt võtab, on ju, siis ongi nagu see küsimus, et kuidas arendajad suudavad nagu selle, selle osa visualiseerimise ära lahendada. Ja täna me tegelikult teame, et ega seda võib -olla nagu nii hästi ei ole suutnudki ja seetõttu oleme ka teinud oma rakenduse, mille nimi on andmevaator, just selleks, et tuleks selline ühtne, ühtne ülevaade ja kiire ülevaade patsiendist. Ja no vähemalt see toode on näha, et on meil tegelikult hästi -hästi tööle läinud ja arstide poolt hästi vastu võetud, et see on tõesti selline asi, mis nagu säästab aega. Ja riigi poolt tõenäoliselt me peamegi niimoodi ka edasi minema, et noh nüüd andmevaaturi selline järglane, mis tuleb, on tervisejuhtimise töölaud, et kus me ei räägi nüüd ainult nende andmete vaatamisest, vaid kus tegelikult ka raviprotsessi käigus saab hakata andmeid sisestama. Nii et selles mõttes me nüüd astume tegelikult selle lisasammu, mida varasemalt ei ole tehtud ja tegelikult me läheme nii -öelda, läheme nüüd nagu natuke sinna, sinna põllule, kus täna nagu ainult arendajad olnud, et mis räägib nagu sellest andmete sisestamisest.
Kas see vastab tõele, et andmevaator on hea?
Jaa, vastab küll. Ma kõigepealt õigluse huvides lisan, et lisaks perearstide infosüsteemidele on ka haiglate infosüsteemid ja, ja meile on tegelikult väga oluline, kuidas haigla poolt infot edastatakse ja meie nagu näeme, sest inimesed on ju haiglas tihtilugu. Ja me peame arvestama, et Eesti on nagu hästi väike ja, ja inimene võib nagu, et kui varem olid need põhilised, olid nii -öelda need, need haiglate infosüsteemid või perearsti oma infosüsteemid, et siis seal palju maailma tehti ainult selle ühe infosüsteemi põhiselt. Aga inimesed, paganad, millegipärast ei käi ainult ühes haiglas ja ainult mitte ühe arsti juures, nad käivad täna Tartus arsti juures ja homme Pärnus ja, ja siis nad kolivad Tallinnasse, aga kõiki neid andmeid oleks vaja keskselt nagu näha. Ja, ja see andmevaator on nüüd meil vist teist aastat nagu laua peal ja see on küll nagu tõsiselt hea töövahend, et kui vanasti oli, noh vanasti enne andmevaatorit siis, oli selline suhtumine, et ah, et seal tervise infosüsteemis on palju prügi ja, ja, ja sealt ei leia mitte midagi ülesse ja seal noh, et, et sinna kõike, kõiki asju ei ole mõtet nagu saatagi. Et, et siis see andmemaator on tõesti selline asi, mis nagu toob meile andmed struktureeritud ja osade kaupa lauale niimoodi, et kui ma nagu tahan näha, et, et mis on selle patsiendi analüüsid. Viimase aasta jooksul mul on see tõesti ühe hiirekliki kaugusel, mis on selle patsiendi tähtsamad diagnoosid, mis operatsioonid on tal olnud, et see, see info tuleb. Eeldusel muidugi, et haiglate ja arstide poolt on see info korrektselt saadetud ja edastatud.
Omades ühte lähisugulast tervishoiu valdkonnas, siis olen kuulnud jutte, et hetkel, olgu see siis andmevaator või mõni muu süsteemlahendus, perearst ei saa teavitust selle kohta, kui mõni inimene on EMO -sse pöördunud, kas see vastab tõele?
Jah, on niimoodi, seda küll.
Kuidas me saame olla aastal kaks tuhat kakskümmend kolm sellises olukorras, et selline informatsioon, et kui kellegiga on nüüd tõesti midagi juhtunud, EMO on ikka see, selline noh, kui on midagi tõesti kriitilist on juhtunud nii -öelda, see info võiks ju perearstil kohe olemas olla.
Jah, et siin oleme rääkinud kahest asjast, et EMO ja samuti nagu kiirabi, kiirabikaardi laekumine tervise infosüsteemi. Ja tegelikult see on meil nii -öelda backlog 'is olemas tööna, et see on, on, on esitatud, aga ootab praegu oma järjekorda, et millal ükskord temani, temani see töö, töö jõuab.
Okei, minu ees on üks paberileht, mis kannab pealkirja siis IT töörühma visioon aastaks kaks tuhat kolmkümmend viis. Kas ma saan sellest korrektselt aru ilma nii -öelda punkt -punkti haaval seda ette lugema hakkamata, et siis perearstid ja TEHIK ja kes iganes need kõik osapooled veel on, te olete istunud üks hetk laua taha ja hakanud arutama, et mida nüüd teha ja kuidas teha, mis on need perearstide vaates need kõige kriitilisemad uued funktsioonid või või mis on need asjad, mida võiks kohe nagu korda teha. Ja siis selle põhjal saigi teil selline üheksapunktiline ülevaade paika või visioon paika ja selle järgi te nüüd juhindute kõik.
Me oleme noh erinevate laudadega taga täiesti mitu korda koos istunud tegelikult ja noh, see on rohkem nagu sihuke esmatasandi tervishoiutöötajate visioon, et milline see nagu võiks olla ja see võiks olla nagu sisendiks siis TEHIKule, Sotsiaalministeeriumile, Haigekassale. Kes teevad igasuguseid teenuseid, mis paraku tänapäeval või, või just õnneks on seotud nagu IT -ga, et, et me tahaks, et see IT toimiks taustal nähtamatuna. Et me ei peaks kogu aeg helistama oma arvutipoisile või siis Tõnisele TEHIK -usse, et midagi nüüd jälle korrast ära, et, et see kõik töötaks nagu, nagu laitmatult. Et see IT nagu ei ole nagu asi iseenesest, aga me tahame, et, et need tööprotsessid, mis meil on, et need, need oleksid integreeritud, et me, et see aitaks meil omavahel erinevate spetsialistidega nagu hästi suhelda ja aitaks patsiendiga hästi suhelda ja patsiendile ka paremaid teenuseid pakkuda.
Aga millal see konkreetne dokument teil valmis sai?
See veel ei ole valmis. Aa, see
Ja, see on esi, erinevate osapooltega käivad nagu läbirääkimised ja see peaks järgmisel aastal valmis saama.
Mul on väga hea meel, et vähemalt see punkt kolm, punkt viis, ma ei hakka seda terves ulatuses ette lugema. Kui ta on veel tegemisel, siis on, siis veel ei tea tegelikult, mis sinna tuleb. Aga ühesõnaga ma, see teema, millest ma rääkisin, et võiks nii -öelda automaatselt selline info liikuda, siis see ongi teil, teil loodetavasti plaanis ja kavas ja ma loodan, et see, seda ei lahendata ära aastaks kaks tuhat kolmkümmend viis, vaid juba näiteks järgmiseks aastaks või ülejärgmiseks siis.
No pigem jah, need proaktiivsed teenused tulevad ikka varem, et ja teiseks, mis seda visiooni puudutab jah, et seal ka ei ole, ütleme neid noh teenuseid nagu võib -olla niimoodi päriselt nimetatud, see on nagu põhimõtted, et noh hästi oluline, et näiteks ei oleks mitu korda andmete sisestamist. Ja kui vähegi peaksid protsessid taustal käima, noh kasvõi nagu raviarve koostamine näiteks võiks tegelikult taustal, ta võiks taustal ennast kuidagi ise kokku panna. Et, et mitte seda, seda siis kuidagi käsitsi, käsitsi mingi ridu, ridu kuskilt klikkimas või kopeerimas käia. Ja mis iganes muude teenuste nagu samamoodi, et noh, kui mingi info on epikriisile juba sisestatud ja on vaja saatekirja teha, et see kantaks sinna siis automaatselt ja kõik nagu muu taoline. Ja eks siin ongi see koostöökoht on nagu äärmiselt oluline, sellepärast et see, et arstide igapäeva nagu tööprotsessid on see, et kuidas erinevad tarkvaraarendajad nüüd lahendanud on, et noh, et see, et need tulebki nagu tegelikult kolmekesi koostöös ära teha, et seal on nagu riiklike teenuste pakkujad. Seal on nüüd perearstid ise siis nagu lõppkasutajatena ja siis sellised tarkvaraarendajad seal vahel. Et noh, sealt tulebki välja see, et, et, et võib -olla tulebki kuskil teenuses mingisugust võimekust nagu juurde tekitada. Ja kui rääkida nendest, noh, siin oli praegu kiirabikaardist juttu, et Covidi korral me tegime tegelikult kiiresti sellised teenused valmis, et oleks näiteks nimistuülene ülevaade. Inimestest, kes on Covid proovid andnud, et saaks näiteks need positiivsed kätte, kellega siis ennetavalt ühendust võtta, kui on teada, et kas on vanem inimene, riskigrupp, elab üksi ja nii -öelda ühendust hoida ja, ja uurida, et kuidas, kuidas nagu olukord on. Ja samamoodi oli nagu immuniseerimisega tegelikult, et olid nimistuline päring selleks, et aru saada, et et kuidas see nagu seis on ja et kas peaks nagu riskigruppe näiteks veel vaktsineerima kutsuma.
Et kõik, mis nagu tehakse ka IT vallas, et see peaks olema nagu põhjendatud ja tulenema tööülesannetest. Ja miks neid kiirabikaarte või EMO kaarte või mida meie tegelikult ootame, on e -konsultatsiooni vastuseid, mis nüüd tegelikult on juba natuke, tulevad aktiivse teavitusena perearsti töölauale. Tuleneb sellest, et ka perearstide ülesanded on nagu muutunud, et kui varem oli, et rohkem selline ägedate haiguste ravi, et inimene jäi haigeks, läks arsti juurde, sai rohtu, sai terveks heal juhul, või saadeti eriarsti juurde siis edasi, siis nüüd on suur rõhk ka inimese tervise hoidmisel, et sellepärast on nagu oluline, et patsiendist oleks siuke hea ülevaade. Ja, ja, ja noh, et mille pärast meil ongi neid kiirabikaarte vaja või EMO kaarte vaja, ongi sellepärast nagu vaja ka näha siis, et, et kui keegi sageli pöördub või kellelegi tõesti on nagu midagi juhtunud, eks ju, et siis me, siis me teame ise ka proaktiivselt sekkuda, eks ju.
Reet, ma lugesin, teie nimel oli avaldatud üks arvamuslugu aastast kaks tuhat üheksateist, kui ma ei eksi, jah. Ja seal üks teema, mis käis läbi, oli ka selline andmete korduv sisestamine või vaatamine, copy -paste 'imine ühest kohast teise. See korra meil käis siit teemana läbi. Kas me oleme praegu kaks tuhat kakskümmend kolm alguses endiselt samas seisus, kui me olime kaks tuhat üheksateist, kui see teie arvamuslugu ilmus?
Ma arvan, et ei ole, meil on andmevaator. Ja, ja andmevaator, ta näitab meile palju paremini neid andmeid. Jah, meil on küll käe sees, et me teeme copy -paste 'i ka tervise infosüsteemist oma infosüsteemi, aga sellest, sellest harjumusest me tahaks ka rohkem vabaneda, aga seda ei saa ka vägisi vabaneda, meil on neid andmeid ikkagi nagu vaja ja et, et kui me tahame seda copy -paste 'i teha, siis me peaksime hakkama nagu mõtlema, et, et mida me saaksime teha, et me ei peaks seda tegema, et, et meil oleks kuskil see nii hästi, hästi silma all, et me ei peaks seda nagu tegema. Ja, ja võib -olla sealt edasi, mis on nüüd andmevaatori edasiarendus, mis on nagu, võimaldab ka sihukesi dünaamilisi funktsioone, on siis tervisejuhtimise töölaud, et kus neid asju saab võib -olla paremini lahendada. Et me ei pea enam näiteks epikriisilt tegema copy -paste mingi saatekirja peale, et see viia nagu koondatud eriarstini. Aga et minule on nagu andmed ilusti selgelt näha ja eriarstile on ka andmed selgelt näha, et, et mis on, et ma nagu viitan ainult nendele andmetele, et vaat et on toimunud selline operatsioon, nendel on tehtud sellised uuringud, et ma ei pea neid enam ümber trükkima.
See visioonidokument, mis on, te mainisite, et on korduvaid kohtumisi olnud. Praeguse väljaarendamisel, TEHIK -u poolt väljaarendamisel olev Uptis, selles osas on siis ka, ma kujutan ette, et neid kohtumisi olnud ja see on nii -öelda üks osa võib -olla sellest visioonist.
No nii onmevaater kui tervisejuhtimise töölaud on tegelikult nii -öelda Uptise alamprojektid niimoodi, et et selles mõttes jah, iga nii -öelda teenustepõhiselt see koostöö käib.
Kas perearstid on koostanud mingisuguse pika nimekirja sellise, et noh, et need on need asjad, mida me tahame seal siis näha ja siis te olete vaadanud nagu pannud linnukesi, et noh, et see sai nüüd kõige rohkem hääli ja nüüd me saadame selle nimekirja TEHIK -usse ära ja, ja siis te jääte ootama ja lootma, et nad võtavad teie arvamust kuulda.
No ma ei tea, Tõnis võib mind parandada, aga, aga ma arvan, et see Uptis ei tule meile nüüd niimoodi pauguga, eks ju, et, et me nüüd nagu valmistume ja siis me teeme ukse lahti ja siis on, tuleb, tuleme, tuleb see Uptis lillede õhupalliga, eks ju, et see Uptis juba trügib tasapisi meie õuele, nagu Tõnis juba ütles, et, et, et andmevaatur ja ka edaspidi, edasi arendatava tervisejuhtimise töölaud kasutab Uptisi elemente. Ja mis asi see siis on, eks ju, et, et, et sellest võib -olla räägib siis Tõnis.
Jah, et ma võin rääkida nüüd pigem jah, kui küsimus oli tegelikult selles, et noh, kuidas need prioriteedid tulevad ja, ja kuidas need soovid tulevad, et eks siin ongi nagu erinevatel gruppidel on, on nagu omad soovid, et perearstid esmatasandis tahavad ühte, kuskil mõni eriala jälle igatseb nagu midagi muud. Ja kui ja lõpuks on niimoodi, et ka TEHIK ei otsusta seda, et noh, see tundub meile oluline, et teeme ära. Et tegelikult on niimoodi, et seal on nagu omaette, omaette protsess selleks, et kuidas esitatakse need arendusideed, neid hinnatakse ära, siis seda, seda protsessi hindamisprotsessi veab sotsiaalministeerium, tema on nii -öelda selline suure pildi hoidja. Ja siis vastavalt sellele, kuidas sealt prioriteedid tulevad, tulevad nad ka tegelikult meie juurde siis töösse, olenevalt sellest, et mis etapis on, et kas ta läheb veel analüüsi, et läbi rääkida kõikide osapooltega, et milline see teenus täpselt olema peab, et mis on sisend, mis tulema olema peab seal, kuidas neid andmeid veel kasutada. Et kas lisaks ravitöö, et kus kohas veel otsuste tegemisel ja nii edasi, nii edasi. Et lõppkokkuvõttes jah, et kõik need hääled on hääled, hääled on kuuldavad ja märgid maas, aga see, et, et mis asjad tegelikult töösse lähevad, et see tuleb nagu sellise laiapõhjalisema arutelu ja hindamisega.
Ma saan aru, et me arstidena oleme teinekord hästi kannatamatud. Meil on juba visioon, on, et mida me tegelikult tahame saada. Me teame, et Uktis seda nagu võimaldab, aga, aga me teame ka, et, et kõik tehnoloogilised valmidused ei, ei ole veel sealmaal ja me peame nagu, nagu, nagu ootama ja kannatama ja asju järjekorda panema ja see on mõnikord nagu tüütu.
Ma natukene tooks selle teie kahe tuhande üheksateistkümnenda aasta arvamusloo taas kord siia vestlusesse sisse, et me saime teada, et see andmete osa on mõnevõrra paremaks läinud, et nii palju copy -paste 'imist enam ei ole. Aga üks asi, mille kohta ma julgen käsi südamele öelda, mis ei ole paremaks läinud, on see, et kuidas TEHIK teavitab siis perearste plaanilistes katkestustes, siin alles hiljuti oli üks, mille kohta ka ajakirjanduses kirjutati, et noh, et keset päeva või noh, kella kümnest a la kella üheteistkümneni, et see on see aeg, kui just patsiendid nagu peaksid käima perearsti juures, et kuidas nagu sellega olukord on, et kui palju te, ma ei tea, üksteise peale pahased olete selle, selles osas?
Noh jah, et me ikka saame seda pahameelt tunda, eriti nagu meie kasutajatugi, et kui kuskil süsteemid ei tööta, aga mis puudutab etteteavitamist, siis ikkagi planeeritud katkestus, kus me teame, et tervise infosüsteem ei ole kättesaadav, et noh, neid, meil on omad ajad, kuid me tegelikult teeme neid nagu vaikimisi kord kuus ja neljapäeviti ja siis me teavitame esmaspäeval ette, no selles mõttes kakskümmend neli seitse tund käib nagu tervishoid, onju. Et kui me nüüd räägime sellest konkreetsest nagu juhtumist, et siis seal lihtsalt oli üks siuke seos või sõltuvus, mida ei oleks pidanud olema ja see mõjutas ka tervise infosüsteemi tööd. Et noh, kuidas meiega nagu tegutseme, on see, et või kuhu, kuhu suunas me nagu läheme, on see, et tegelikult kõik, mis iganes uuendused meil süsteemides tulevad, need peavad tegelikult olema nagu märkamatud ilma katkestuseta. Ja kui me räägime nüüd näiteks digiregistratuurist, patsiendiportaalist, siis need on uuel tehnoloogial tehtud ja seal on võimalik põhimõtteliselt ühe nupuvajutusega niimoodi ära teha, et noh, põhimõtteliselt ka need inimesed, kes on hetkel näiteks sisse logitud, ei peaks sellest aru saama, et kuskil midagi juhtus. Enamasti me oleme teavituse välja, jah, et muudatus tuleb või selline tähendab uuendus tuleb ja sellel hetkel võib esineda mingeid häireid, see võib esindada, tähendab seda, et ei pruugi esineda. Aga noh, see on nagu meie suund, aga kui me räägime nüüd terviseinfost, mis sellest vanast, mis meil täna on, siis see on see jah, kus me oleme arvestanud, et me teeme kord kuus ja sellest me oleme nagu ette teada. Et noh, mure, mure ilmselt ei ole nii väga nende planeeritud katkestustega, vaid pigem nagu nende planeerimatega, kus meil ikkagi mingisugune viga sees on ja, ja siis on nagu see küsimus jah, et me võime teavitused välja saata. Need lähevad perearstide listi, jõuavad vist kõikidele perearstidele, kes ei ole ka vist perearstide seltsi liikmed niimoodi, et me oleme sealt nagu sellise kattuvuse, kattuvuse saanud nagu päris hea. Aga küsimus on see, et ega ka inimene, kes parajasti nagu tööd teeb, sisestab andmeid, mõõdab vererõhku või midagi, ei loe meili tegelikult samal ajal ja siis see info tegelikult päriselt alati niimoodi kohale, kohale ei jõua. Et mida me oleme mõelnud teha, on see, et nüüd koostöös perearstide tarkvarade arendajatega, et meie monitooringuga ühendada nende infosüsteemid. Nii et kui on näha, et meil on midagi, kas läheb nii -öelda kriitika oli kollasesse või, või hullemasse veel punasesse, et siis tegelikult ka mingi valgusfoori süsteem tuleks perearstide töölauale ja siis oleks teada, et ahah, mul siis mingi asi venib, ei käi, selge, et kuskil süsteemis on midagi häda, et teatakse, tegeletakse, et ei pea ka telefoni võtma ja selle peale nagu aega raiskama.
Kui tihti, või tähendab, kas perearstid arvestavad sellega, et kord kuus, neljapäeviti tuleb see plaaniline katkestus, tuleb ette ja siis te ei planeeri sinna mingisugused vastu võtta?
Sel, selle kohta tulevad teated ja need tavaliselt on öötundidele enamus perearste, ehkki võib ka juhtuda, et perearst teinekord õhtul kell kümme kirjutab saatekirja, eks, et aga kui see on ette teada, siis ta see õhtu kell kümme ei kirjuta saatekirja, et need ikkagi planeeritakse öötundidele reeglina. Aga jah, selliseid ootamatuid katkestusi ka on. Ja arusaadavalt, et kui su elu on kõik nagu arvutis, digisüsteemides, sul on nagu noh, planeeritud päevaplaan viieteistkümne minuti kaupa ja kui sealt läheb midagi üle ja kui sa veel aru ka ei saa, et, et kas sul tasub ootele jääda või, või, või tasub mitte selle asjaga nagu edasi tegeleda, et, et siis see lööb nagu päevaplaani sassi. Aga, noh, meie süsteemid on õnneks ka mitmetasandilised, et, et, et noh, sellist, kus nagu kõik on maas, ka meie perearstiprogramm on maas ja tervise infosüsteem on maas, et sellist on ikka väga -väga harva olnud, eks. Et, et sa mõnda asja saad nagu teha, aga mõnikord sa pead patsiendile ütlema, et, et ma ei saa teile kohe retsepti kirjutada, et, et minge apteeki võib -olla õhtupoole.
Nii et see üks artikkel, millele ma hetkel meie vestluses tuginen, kus väideti, et oligi siin kunagi hiljuti veebruaris üks katkestus kella kümnest üheteistkümneni ja see oli nii -öelda plaaniline katkestus, mis mõjutas reaalselt perearstide tööd niimoodi, et oligi, et kui oli see süsteem, oli lahti ja patsient rääkis juttu ja kirjutati, et, et see päris tõele ei vasta siis või kuidas?
Ei, see ikkagi vastab tõele, mida Reet praegu rääkis ja kahjuks on niimoodi, et see ei puudutanud ainult perearste, et ikkagi kõik meditsiinitöötajad olid sellest puudutatud. Aga noh, pigem oli see küsimus, et seal oli, oli, oli nagu viga sees sellest, et, et noh, oli nüüd see üks nendest süsteemidest, kus tegelikult võib teha neid uuendusi, uuendusi nii -öelda ka töö ajal. Aga, aga jah, mõju, mõju tegelikult ulatus kaugemale, mida me sealt ette ei näinud, nii et.
Ma küsiks natukene perearstide seltsi esindajalt üldisemalt, et kui teadlikud te olete sellest, kui head või halvad on Eesti perearstide küberhügieenialased teadmised?
Noh, see on nii ja naa, eks, et sellest on ju viimasel ajal palju nagu räägitud, ma noh, üldiselt kipun arvama, et perearstid teavad, et nad käsitlevad tundlikke andmeid. Programmid on turvatud, vastavalt nõuetega sisse logitud, on tervise infosüsteem on turvatud, eks. Perearstid üha rohkem teevad teadliku otsuseid. Meil on, enamus perearstikeskustel peaks olema oma reeglistik olemas, et, et kuidas, kuidas nad nagu, nagu käituvad. Me oleme siin ka oma programmi arendajaga rääkinud, et, et enamus inimeste programme haldab ikka siis programmi arendaja omas serveris, et neid perearste, kellel on kogu see oma patsiendi andmestik laua all oma kastis, et neid on ikkagi jääb üha, üha vähemaks ja, ja siis on nad ka vähem haavatavamad.
Kas praegu üldse on mingit sellist kontrolli või, või noh, nii -öelda turvalisus, veendumise kontrolli kas siis TEHIK -u poolt või näiteks Riigi Infosüsteemi Ameti poolt perearstide suunas, et keegi ei vaataks üle, et kas tõesti, et see kast, mis seal arvuti all on, et on ta nüüd viirustest vaba ja, ja võib ta siis tervise infosüsteemile ligipääsu omada?
Jah, et perearstid alluvad ju ka selle küberturvalisuse seadusele ja noh perearstiettevõtted peavad tagama, et ja nad on seaduses samamoodi nagu vastutavad. Et teatud segadust võib -olla veel on, aga Riia ametnike poolt on meile abi olnud ja ma arvan, et me selle teema, nende teemadega tegeleme jätkuvalt edasi ja, ja, ja siin on tehtud ka erinevaid nagu koolitusi, mis on väga silmiavavad olnud ja, ja, ja ma arvan, et koolitusi tuleb ka nagu edaspidi, et, et see on kindlasti väga oluline punkt.
RIA oma hiljutises aastaraamatus tõi välja, et nad tänavu sel aastal võtavad perearstid fookusesse ja seal üks plaan, mis neil oli, oligi see küberhügieenialase testi tegemine siis perearstidele. Milline seltsi nii -öelda reaktsioon sellel on, kas te ootate nagu pingsalt, et jaa, palun saatke see test meile kõigile, sest me tahame ise ka, et kõik oleksid nii Teadlikult küberhügieenialaselt kui võimalik või et pigem nagu, et natukene veel oodake, et las see noorem põlvkond tuleb peale, et kellel seda teadmist juba on rohkem?
Me suhtume ikkagi RIA -sse kui meie oma sõbrasse, mitte kui niisuguse kontrollivasse karistavasse organisse, et, et need testid teha kindlasti nagu tuleb ja, ja, ja kui seal on tõesti puudujääke, siis sellest tuleb nagu õppida. Ja, ja, ja RIA on lubanud küll, et nad on, pigem on nagu meid, meid aitav ja toetav organisatsioon ja et kui, kui on midagi nüüd nagu ei, ei toimi ja on vaja mingisuguseid koolitusi, siis neid ka tehakse.
Minnes tagasi natukene meie põhiteema juurde, siis kuna te olete ka reaalselt ise perearstis, kui nüüd patsient tuleb teie juurde, istub maha, te teete kohe selle arvuti lahti. Millest te seal alustate, kui mitu erinevat siis seda infosüsteemidel, lahti on erinevat programmi?
No ma teen ikkagi oma perearsti tööprogrammi kõigepealt nagu lahti ja, ja ma tahan nagu patsiendist jah ülevaadet saada, eks, et kõigepealt, et millega ta mulle pöördus ja mis, mis on tema nagu taustsüsteem. Ja alustan patsiendiga vestlusest ja siis vaatan, mis on minu kogunenud minu tööprogrammi, võib -olla mis on kolleegid temaga tegelenud, et kui ta on õe vastuvõtul käinud või mingid analüüsid tegelenud ja, ja vajadusel vaatan siis lisainformatsiooni tervise infosüsteemist ka.
Kuidas on aastate jooksul nii -öelda hiireklikkide arvudega läinud? Kas neid hiireklikke on jäänud vähemaks või tulnud rohkemaks ehk siis kas te peate rohkematest kohtadest vaatama, nüüd lähen sinna, alamenüüsse, sinna, sinna, sinna?
Et me nende integratsioonidega nagu oleme tegelenud küll, et noh, andmevaatorist oli juba juttu, et siin on meie perearstiprogramm, see on liidestunud meie perearstiprogrammiga, et see on tõesti üks nupule vajutus. Et ja teine nupule vajutus, ma saan viimase aasta analüüside ette, et, et selles osas on küll nagu vähemaks jäänud, eks. Seesama pildipank, millest alguses oli jutt, on samamoodi liidestus tehtud perearstiprogrammiga ja, ja noh, üha vähem me peame käima ikkagi nagu mujal andme, andmeid vaatamas. Hullem on lugu tervishoiu tugispetsialistidega, et kellega me teeme väga tihedasti koostööd, on psühholoogid, füsioterapeudid, logopeedid, et nendega infomahetus on noh, täiesti, täiesti ikkagi e -maili teele krüpteerimise teel.
Aga mis muutub ka nüüd siin aasta esimesest oktoobrist tegelikult paremaks,
need tervishoiuspetsialistid saavad ka õiguse tervise infosüsteemi andmeid edastada niimoodi, et need, see infovahetus läheb ka siis tegelikult õigesse kanalisse.
Ja me ootame seda pikisilmi, aga noh, nagu jutuks oli, et me noh, ei jõua alati ära oodatud, me oleme kannatamatud. Et, et need õigusruum ja et see tehnoloogilised lahendused, et need võtavad aega lihtsalt.
Üks teema, mida te mainisite, oli see e -maili teel siis suhtlemine, te kiiruga ütlesite, ütlesite sinna selle olulise lisatäpsustuse ka, et krüpteeritult ehk siis, et kui ka keegi võõras silm, ma ei tea, kuidas sinna sisse saab, siis tema ikkagi, ta ei näe seda sisu. Aga olles vaadanud sellist asja nagu perearstide nii -öelda siis ma ütlen lihtsustatult, ma ei tea, mis see terminoloogiliselt õige on, aga selliste perearsti nimekirja ja vaadates neile meiliaadresse, siis Päris palju kipuvad kasutama sellist at gmail .com ja, ja on ka selliseid, kes kasutavad punkt ruu. Et ei tekita just minus kui potentsiaalses patsiendis sellist turvatunnet ju. Milline teie seisukoht on?
Mina olen jah siuke perearst, kes e -maili ei armasta, eks. Ma olen väga, väga digihuviline, aga ma tõesti e -maili ei armasta oma tööprotsessidesse integreerida, et, et ma tahan tuttavatele ilusaid kirju kirjutada e -maili kaudu, et aga, aga ma ei taha, et, et mulle terviseandmeid edastatakse. Aga, aga noh näiteks patsientidel on nagu, noh igal asutusel on ju oma meiliaadress ka, on ta siis Gmail või on ta, noh asutustel ikka mingid muud aadressid ka, et patsientide poolne digisuhtluse vajadus paistab välja e -mailidest, et kuna muid kanaleid praegu ei ole väga palju, et siis, siis, siis, siis paratamatult nagu pöördutakse e -mailiga ja me paratamatult midagi ikkagi peame neile nagu seal vastama, eks ju.
Kas muidu selline e -maili kasutus on Perearstide Seltsis tulnud ka teemaks, et kus te olete nagu tuletanud inimestele meelde, perearstide meelde, et kuna tegu on delikaatsete isikuandmetega, siis pigem nagu ärge neid e -maili pange, vaid kui te suhtlete inimesega telefonis, see on see koht, kus sa võid talle nagu ma ei tea, noh, diagnoosi telefoni teel ei pane, aga tead, diagnoosi informeerida siis patsiendile, aga mitte pigem e -maili teel. Kas see, kas see on nagu seltsi vaates tulnud teemaks?
Ja, ja on ja siin on nagu lahendusi loodud ka. On Haigekassa on teinud ka ju kaugteenuste projekti konkursi, et mille kaudu siis noh on mõned lahendused ka perearstidele töölauale jõudnud, kus kus patsient saab oma murega pöörduda teatud küsitluse täitmise teel. Või siis on siis on kasutusel näiteks e -perearstikeskus, mis on nagu selline turvaline kanal, kuhu võiks suunata siis siis e -mailid, aga see ei ole veel kasutuses paljudes perearstikeskustes. Ja noh, kas, kas see peaks just see olema, et noh, noh, ma arvan, et paljud perearstid on ka nagu ootel, et mis lahendusi on veel tulemas. Ja, ja kuidas ka need kesksed süsteemid lahenevad ja näiteks patsiendiportaal, et, et noh, et teised portaalid, see perearstikeskus ja, ja, ja muud on nagu ikkagi nagu noh, kõrvalt, kõrvalt lahendused.
Ma olen nüüd oma küsimustes väga palju triivinud sinna küberturvalisuse poole, mis otseselt ei ole nagu TEHIK -u teema, aga kas TEHIK -u puhul on ka selline, et kui te kuulete kuskilt mingeid jutte või, või näete midagi toimumas ja mõtlete ka välja, et mida teie saate teha, et see kogu see tervise infosüsteem, see suhtlus selle kaudu, see patsiendi ja, ja siis arsti suhtlus, kõik see oleks küberturvalisem.
No ma arvan, et see ongi üks meie eesmärke, et kui me viime selle suhtluse sinna elektroonilisse kanalisse, siis nagu noh, me juba vaikimisi teame, et, et ega me seda ebaturvaliselt ei ehita, et seal on nagu omad nõuded, eriti nagu terviseandmete juures, nii et noh, selles hetkes, kui see, kui see info, info nagu käib tervise infosüsteemi kaudu, et noh, siis me saame öelda, et see on nüüd turvaline, et saab öelda, et üks suur samm tehti ära, äkki saaks tänaseks äkki umbes kümme aastat tagasi või? Et noh, siis kui tegelikult e -konsultatsiooni teenust tehti, et seal läks natukene aega, et nii -öelda noh, päriselt, päriselt nagu käima läheks, aga see oli see esimene koht, kus tegelikult nii -öelda see liiklus suunati nüüd arstidevahelisest suhtlusest mis iganes muust kanalist ära nagu tervise infosüsteemi, et see oli üks perearst, sai küsida eriarstilt näiteks, siis, siis arvamust.
Jaa, see on üks kõige paremaid suunamise viise, et kus, kus ma ei anna patsiendile saatekirja, et patsient läheb ise registreerib, vaid mina saadan turvalist kanalit pidi, tervise infosüsteemi pidi, selle suunamise ära, ta jõuab otse, otse spetsialisti töölauale ja spetsialist teeb selle alusel oma, oma otsuse, kas ta kutsub inimesi siis vastuvõtule või nõustab perearsti, et mis perearst temaga nagu edasi tegema peaks.
Ma küsiks lõpetuseks niimoodi, teil mõlema käest sama küsimuse. See paber, mis mul käes on, on kuulda ka, et IT -töörühma visioon aastaks kaks tuhat kolmkümmend viis, aga kui me vaatame käesolevat aastat, kuhu me käesoleva aasta lõpuks teie lootuses siis jõuame?
Noh, et siit juba käis läbi, et suhtlus tervishoiuspetsialistidega läheb nüüd lihtsamaks ja turvalisemaks, on üks asi, mis kindlasti tuleb, et see on nagu kenasti ka seadusesse juba sisse kirjutatud, nii et tuleb, tuleb vaid tööle panna õigeks ajaks. Ja teine pool on tegelikult see, et kuhu me jõuame, et tahaks näha esimesi tulemusi nüüd tervisejuhtimise töölaualt, et see on see, mis tegelikult on nüüd see andmevaatori järglane ja ja tõenäoliselt kuhu läheb meie järgmiste aastaste põhirõhk, sest et noh, nii nagu andmevaatori korralgi on ka tervisejuhtimise töölauaga nüüd see eelis, et see rakendus ja arendus, disain, kõik muu on puhtalt nagu meie käes. Et see nagu me lõpp, see, milles me nagu lõppkasutajatega kokku lepime või kus me tagasisidet saame, et midagi ei ole nagu hästi. Siin ei ole enam nii -öelda seda, ühte tarkvaraarendajat veel vahepeal, kes selle perearsti või muidu meditsiinitöötaja vaatajast hoolitseb, vaid et me saame selle TEHIK 'us ise oma arenduspartneritega ära teha. Et see on hästi suur, hästi suur eelis, et kui nüüd see esimene teenus tööle läheb, siis noh, siis, siis on see, see on kõva sõna.
Ja mina olen täitsa nõus, et, et me neid ootame, see tervisejuhtimise töölaua teenuseid tehakse ka koos arstidega hästi ja läbimõeldut, mis on nagu väga hea. Ja mina ootaksin ka veel patsiendiportaali uuendust, mis peaks ka see aasta jõudma veel selle aasta lõpuks meie, meie lauale. Et, et me saaksime ka patsiendiga mugavamalt suhelda. Ja, ja, ja temale rohkem teenuseid pakkuda läbi patsiendiportaali.
Jah, siin saan lisada, et see on juba selline natuke isetäituv, isetäituv soov, sellepärast et nüüd teises kvartalis tahame tegelikult esimeste teenustega välja tulla. Nii et siin ka nagu seda big bang 'i ei ole, et nüüd on kohe kõik uus, vaid et läheme ka teatud teenustega, mis on lihtsalt saatekirjad, retseptid, raviarved, midagi veel.
Kas see tähendab seda, et meil on patsiendiportaali suhtes analoogne seis, nii nagu oli riigiportaali suhtes eesti .ee päris mitu aastat, kus oli korraga kasutusel kaks täiesti erineva disaini ja lähenemisega portaali siis?
Täpselt nii, ainult ma arvan, et see päris mitu aastat võib siit välja jätta, et me ikkagi nagu selle aastaga tõmbame selle vana juhtme seinast välja. Nii et kõigepealt esimesed teenused saame sealt oma tagasiside kätte, et samal ajal kui me neid teisi sinna veel järgi teeme, et kuidas kasutajad selle vastu võtavad, nii et aasta lõpuks ikkagi on eesmärk see tänane digilugu .ee, täpselt kus vaatavad vastu meile vist kahe tuhandendad nii -öelda disaini mõistes ja orienteeruda on raske, et noh, sellega siis on nagu on kõik.
Head kuulajad, saime täna väga põhjaliku ülevaate sellest, milline seis on meie tervises siis, tervisevaldkonnas e -teemade suhtes ja mõttes siis. Millised arendused on meil teostamisel, tegemisel, mis on lähituleviku teema, mis on kaugemas tulevikus. Mina loodan isiklikult, et seda proaktiivsust tuleb sinna ikka väga palju juurde ja, ja tõesti mitte siis aastast kaks tuhat kolmkümmend viis, vaid mida varem, seda parem. Kriitilises intsidendis olid külas TEHIK -u tervisetalituse juhataja Tõnis Jaagus ja perearst ning Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Reet Laidoja. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega juba uuel nädalal. Senimaani saate kõiki meie varasemaid saateid järel kuulata kõigist podcast 'i äppidest ja meile uusi mõtteid ja ideid saata meiliga geenius .geenius .ee.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid iid. IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]