Jah, et pildipanga kohta ma nüüd ei oska kosta, sellepärast et see ei ole meie halduses, see on eraldi täitsa eraldi sihtasutus, eraldi, eraldi võrgud, serveriruumid ja kõik muu. Küll aga saame koostöö nüüd tervise infosüsteemi ja nagu teist, teiste seotud infosüsteemide eest, et jah, seal tõesti tuleb katkestus ette. Kuid selge on see, et neid katkestusi me tegelikult mõõdame, otsime alati neid juurpõhjuseid, et miks nad juhtuvad, kas seal on inimlik viga, kas on testimised kuskil midagi läbi läinud, on hoopis kuskil, kuskil võrgusemendis mingisugune küsimus, miks mõni, mõni teenus on kättesaamatu. Nii et see on see osa, mida, mida meie haldame, mille eest nagu meie vastutame.
Et see ongi reaarstil tegelikult üsna raske nagu aru saada, et mis tasandil see rike on, kui mingi rike on, lihtsalt me teame, et nagu asi ei tööta. Aga, aga meie infosüsteemid on jah juba noh, väga mitmel, mitmel tasandil, nagu Tõniski ütles, et on erinevad asutused ja lisaks on ju meil oma programm, noh, kohalik programm, et mis kõik need lahendused meile kokku töölauale toob. Ja kui midagi on nagu viltu, et siis me hakkame mõtlema, et ahah, et kus on viga, et kas ta on minu arvutisüsteemis on viga, minu arvutis on viga või minus on viga, et äkki ma ei oska, või on siis tervise infosüsteemis viga või on siis mingisuguses kolmandas osapooles, osa, osapoolest see viga.
Jaa, vastab küll. Ma kõigepealt õigluse huvides lisan, et lisaks perearstide infosüsteemidele on ka haiglate infosüsteemid ja, ja meile on tegelikult väga oluline, kuidas haigla poolt infot edastatakse ja meie nagu näeme, sest inimesed on ju haiglas tihtilugu. Ja me peame arvestama, et Eesti on nagu hästi väike ja, ja inimene võib nagu, et kui varem olid need põhilised, olid nii -öelda need, need haiglate infosüsteemid või perearsti oma infosüsteemid, et siis seal palju maailma tehti ainult selle ühe infosüsteemi põhiselt. Aga inimesed, paganad, millegipärast ei käi ainult ühes haiglas ja ainult mitte ühe arsti juures, nad käivad täna Tartus arsti juures ja homme Pärnus ja, ja siis nad kolivad Tallinnasse, aga kõiki neid andmeid oleks vaja keskselt nagu näha. Ja, ja see andmevaator on nüüd meil vist teist aastat nagu laua peal ja see on küll nagu tõsiselt hea töövahend, et kui vanasti oli, noh vanasti enne andmevaatorit siis, oli selline suhtumine, et ah, et seal tervise infosüsteemis on palju prügi ja, ja, ja sealt ei leia mitte midagi ülesse ja seal noh, et, et sinna kõike, kõiki asju ei ole mõtet nagu saatagi. Et, et siis see andmemaator on tõesti selline asi, mis nagu toob meile andmed struktureeritud ja osade kaupa lauale niimoodi, et kui ma nagu tahan näha, et, et mis on selle patsiendi analüüsid. Viimase aasta jooksul mul on see tõesti ühe hiirekliki kaugusel, mis on selle patsiendi tähtsamad diagnoosid, mis operatsioonid on tal olnud, et see, see info tuleb. Eeldusel muidugi, et haiglate ja arstide poolt on see info korrektselt saadetud ja edastatud.
Noh jah, et me ikka saame seda pahameelt tunda, eriti nagu meie kasutajatugi, et kui kuskil süsteemid ei tööta, aga mis puudutab etteteavitamist, siis ikkagi planeeritud katkestus, kus me teame, et tervise infosüsteem ei ole kättesaadav, et noh, neid, meil on omad ajad, kuid me tegelikult teeme neid nagu vaikimisi kord kuus ja neljapäeviti ja siis me teavitame esmaspäeval ette, no selles mõttes kakskümmend neli seitse tund käib nagu tervishoid, onju. Et kui me nüüd räägime sellest konkreetsest nagu juhtumist, et siis seal lihtsalt oli üks siuke seos või sõltuvus, mida ei oleks pidanud olema ja see mõjutas ka tervise infosüsteemi tööd. Et noh, kuidas meiega nagu tegutseme, on see, et või kuhu, kuhu suunas me nagu läheme, on see, et tegelikult kõik, mis iganes uuendused meil süsteemides tulevad, need peavad tegelikult olema nagu märkamatud ilma katkestuseta. Ja kui me räägime nüüd näiteks digiregistratuurist, patsiendiportaalist, siis need on uuel tehnoloogial tehtud ja seal on võimalik põhimõtteliselt ühe nupuvajutusega niimoodi ära teha, et noh, põhimõtteliselt ka need inimesed, kes on hetkel näiteks sisse logitud, ei peaks sellest aru saama, et kuskil midagi juhtus. Enamasti me oleme teavituse välja, jah, et muudatus tuleb või selline tähendab uuendus tuleb ja sellel hetkel võib esineda mingeid häireid, see võib esindada, tähendab seda, et ei pruugi esineda. Aga noh, see on nagu meie suund, aga kui me räägime nüüd terviseinfost, mis sellest vanast, mis meil täna on, siis see on see jah, kus me oleme arvestanud, et me teeme kord kuus ja sellest me oleme nagu ette teada. Et noh, mure, mure ilmselt ei ole nii väga nende planeeritud katkestustega, vaid pigem nagu nende planeerimatega, kus meil ikkagi mingisugune viga sees on ja, ja siis on nagu see küsimus jah, et me võime teavitused välja saata. Need lähevad perearstide listi, jõuavad vist kõikidele perearstidele, kes ei ole ka vist perearstide seltsi liikmed niimoodi, et me oleme sealt nagu sellise kattuvuse, kattuvuse saanud nagu päris hea. Aga küsimus on see, et ega ka inimene, kes parajasti nagu tööd teeb, sisestab andmeid, mõõdab vererõhku või midagi, ei loe meili tegelikult samal ajal ja siis see info tegelikult päriselt alati niimoodi kohale, kohale ei jõua. Et mida me oleme mõelnud teha, on see, et nüüd koostöös perearstide tarkvarade arendajatega, et meie monitooringuga ühendada nende infosüsteemid. Nii et kui on näha, et meil on midagi, kas läheb nii -öelda kriitika oli kollasesse või, või hullemasse veel punasesse, et siis tegelikult ka mingi valgusfoori süsteem tuleks perearstide töölauale ja siis oleks teada, et ahah, mul siis mingi asi venib, ei käi, selge, et kuskil süsteemis on midagi häda, et teatakse, tegeletakse, et ei pea ka telefoni võtma ja selle peale nagu aega raiskama.
Minnes tagasi natukene meie põhiteema juurde, siis kuna te olete ka reaalselt ise perearstis, kui nüüd patsient tuleb teie juurde, istub maha, te teete kohe selle arvuti lahti. Millest te seal alustate, kui mitu erinevat siis seda infosüsteemidel, lahti on erinevat programmi?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]