Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere, head kriitilise intsidendi kuulajad. Peamiselt oleme varasemalt siin saates vaadanud, mida huvitavat Eesti e -riigis arendatakse, aga me oleme jätnud ühe väga olulise osa tähelepanuta, ehk siis kuidas me üldse oleme jõudnud sinna, et neid asju on hakatud tegema. Ehk siis riigihanked on jäänud nagu väga suure, suurelt üldse mainimata. Täna me selle vea parandame, saates on külas TEHIK -u õigustalituse juhataja Merili Rool, tere.
SMIT -i hangete tiimi juht Erle Eks, tere.
Ja RTK riigihangete kontrollüksuse juht Kersti Kukk, tere.
Ja mina olen saatejuht Ronald Liive. Hakkame pihta sellega, et et natuke nalja kah alustuseks, et riigihangetega väga paljudele nii -öelda tavainimestele seostub see, et mõni asutus tahab osta endale uhket sõiduautot ja siis see hange tehaksegi nii detailselt, nii peensusteni niimoodi, et ainult üks konkreetne automark ja siis mudel vastab sellele tingimusele. Nii palju kui mina olen vaadanud neid nii -öelda IT -hankeid, siis seal nagu päris niimoodi teha ei saa. No jättes kõrvale selle, kui on mõne tarkvara litsentsi hankimine, siis jah, saab öelda, et meil on vaja Microsofti, mingi mis iganes litsentsi ja siis ongi, et ainult seda saabki nagu pakkuda. Aga kuidas nagu reaalsus on, kas IT -s on võimalik ka niimoodi öelda ette kuidagi, et meil on, vot seda on vaja, aga me ei ütle välja nimeliselt, et seda on vaja, oskab keegi teist vastata?
Jaa, mina võin vastata oma päris pikaaegse kogemuse pealt, et pigem hanketingimused ikkagi seatakse vastavalt sellele, mida hankijal vaja on. Et see praktika, ma arvan, et on ammu juba aegunud, et pannakse tingimusi, mis tegelikult ei ole asjakohased ja seda ka alati pakkujad märkavad.
Aga kuidas me, ma küsiks ka seda juurde, et see protsess, et on nüüd mõni riigiasutus, on see TEHIK või SMIT jõudnud üldse hankesse, kas nagu see ongi see nii -öelda number üks asi, mis siin toimub, et istutakse korraks kontoris maha, mõeldakse, meil on nüüd vaja seda, teist ja kolmandat ja siis me teeme hanke ja niimoodi on. Või on seal veel, ma ei tea, kümme sammu enne seda?
Jaa, et selles suhtes see köögipool on päris pikk. Enne toimub ikkagi pikk ettevalmistus. Hankejuht räägib alati sisu inimesega läbi, mis need tingimused võiksid olla. Ja kui päris täpselt ei tea, mis on see turuolukord, siis me alati hanke inimestena soovitame teha eelneva turu -uuringu. Ja praktika näitab, et selle käigus saab väga kasulikke nõuandeid nii pakkujatelt kui ka hankija saab tekitada dialoogi ehk siis turuosalised saavad ise kaasa rääkida, aga loomulikult peab siin arvestama sellega, mis on siis hankija soov ja vajadus ning see, et ükski tingimus ei saa olla kedagi soosiv, et seda me ka proovime ikkagi maksimaalselt kohaldada.
Mida see turu -uuring endast kujutab?
Turu -uuring kujutab siis sellist pakkuja ja hankija vahelist dialoogi, kus on võimalik siis nii -öelda läbi kraadida erinevaid hanke aspekte just nendes kohtades, mille osas hankijal endal on vaja täiendavat informatsiooni, et seada korrektsed hanketingimused. Ehk siis näiteks ei teata, kas on olemas spetsialisti, kellel on vastav kogemus, mida hankija näiteks soovib näha ja kas selliseid spetsialiste on ikkagi piisaval määral, et seda konkurentsi tagada. Ja selles suhtes pakkujad on ka väga aktiivsed ise seda ütlema, kas see on kuidagi piirav või mitte. Et vahel küsime ka lepingute nõuet, ehk siis see on nõue pakkujale. Ja samamoodi, et kas meil üldse on turul pakkujaid, kes saavad konkureerida sellele lepingule. Ja mõnikord on ka see, et hinnad on väga palju muutunud ja hankija peab siis oma vajadusi kaardistama, et millised on tema eelarvelised võimalused seda asja üldse osta või teenust. Ja selle läbi siis saabki turuosalistelt küsida, et mida nemad arvavad, et mida selle summa eest teha saaks?
Ja arenduste mõttes kindlasti see ka, et kui ikkagi turu -uuringus kõik asjaolud ei selgu, siis me lähemegi hankima analüüsi ja siis selle analüüsihanke järel, miks on see, et me saame minna siis arendushankesse. Et ka see on üks variant, kui me lähme täiesti sellist uut, uut uuenduslikku asja ostma, mille osas meil puudub varasem kogemus näiteks või tõesti turu -uuring ei anna meile piisavat infot, et täiuslik siis arendushange läbi viia.
Aga selle uue uuendusliku puhul, mida ma olen märganud, mitte küll siis TEHIK -u ja SMIT, ega SMIT -i puhul, vaid Politsei - ja Piirivalveameti puhul, on see, et nad on kippunud hakanud viimasel ajal kasutama võistlevat dialoogi. Et ma saan aru, et üks variant on ikkagi see, et teha selline analüüs, turu -uuring ja siis nagu selgub, et mida me nüüd ikkagi saame teha ja kuidas on, ja teine variant on siis võistlev dialoog. Mida see võistlev dialoog üldse endast kujutab?
See on üks, üks hankemenetluse liik, et turu -uuring iseenesest on selline eelnev tegevus hankemenetluse läbiviimisele. Et üldse aru saada ka seda, et, et mida siin algse hanke dokumentidesse üldse ette näha võistlev dialoog tähendab seda, et, et tegelikult isegi kui on ka näiteks turu -uuring eelnevalt tehtud, siis ei ole ikkagi endiselt hankija jaoks kõik võimalikud riskid või, või, või kõik olulised aspektid, ka majanduslikud ja rahalised aspektid siiski väga konkreetselt teada. Et siis sellisel juhul võistleva dialoogi käigus on hankijal siis võimalik pakkujatega läbirääkimisi pidada ja, ja täpsemalt siis seda fookust ja, ja neid aspekte juba selle väga selge, selgelt ette antud tehnilise kirjelduse baasilt siis paika hakata loksutama, et, et jõuda siis nagu parima, parima pakkumuseni ja parima pakkujani.
Aga Kersti, ma korraks teie juurde jääkski, et RTK riigihangete kontrollüksuse juht, kas teie olete siis see, kui nüüd on, asi on hapuks läinud, et teie tulete siis mängu või te tulete juba varem mängu?
Pigem ikkagi tuleme varem mängu, et, et meie siis kontrollimegi toetuse saajate, kes siis kasutavad Euroopa Liidu välisvahendeid, nende projektides siis kasutatavaid riigihankeid või siis ütleme hankelepinguid, mida siis toetustest rahastatakse. Et paraku on jah nii, et kui siis kuskil on hankemenetluse käigus või siis hankelepingu täitmise ajal midagi kahjuks veidi nihu läinud, et sellest rohkem räägitakse, aga, aga ja, ja kui tagasinõuded tulevad, aga et üldiselt me tegelikult kontrollime nagu kõiki, kõiki riigihankeid, mis siis toetustest rahastatakse.
Ehk siis te üritate seda ennetada, et asjad saaksid hapuks minna?
Jah, et nii ja naa, et üks rahastaja eeldus on see, et korras riigihange peab olema, et sellisel juhul siis täistaotlus rahastatakse, mis tähendabki siis seda, et see näiteks arendushange kontrollitakse siis ennem ära, kui rahastusotsus tehakse. Noh, see muidugi ei välista seda, et ütleme, hankelepingu täitmise ajal võivad esineda mingid hankelepingu muudatused loomulikult, mis, mis juba elukäigus tulevad ette, et, et neid selle eelneva kontrollimisega välistada ei saa, aga jah, et kogu hankemenetluse mõistes see kontroll on juba varasemalt nagu ära tehtud siis.
Jättes nüüd kõrvale, et meil on stuudios ka TEHIK -u ja SMIT -i esindajad, kuidas nad on hakkama saanud, kui palju jamasid neil on olnud?
Tegelikult tuleb tõdeda, et selliste kesksete hankijate ja kesksete ka IT -majade loomine on nagu ennast ära tõestanud, vähemalt hangete kvaliteedi osas küll, et, et selgelt on näha, et see kompetents on ühte kohta kokku koondatud ja, ja et seal tiimides on nagu väga hea teadmus ja, ja kogemus olemas.
Kas me saame mõne, võtta näiteks mõne TEHIK -u või SMIT -u hiljutise näite, mõne hanke siis ja jah, me nüüd natukene seda taustprotsessi juba rääkisime, aga kuidas ikkagi, kui kaua näiteks ajalises mõttes aega üldse läheb, et jõuda selleni, et nüüd pressile saadetakse välja pressiteade, kus öeldakse, et oo, no sellise allkirja me panime lepingule, mille kogu maksumus on vot nii palju.
See nüüd oleneb sellest taustast, et kust tuleneb siis see soov, et äriteelje poolelt, et kas see tuleneb näiteks seadusemuudatusest, tuleneb see lihtsalt sellest, et me ühel hetkel tunneme, et meil on mõni e -teenus vaja siis kas uuendada või, või viia see e -teenuseks üleüldiselt. Et see oleneb, see eelprotsess selles mõttes, aga kui me räägime sellest, kui ta jõuab hanketiimi lauale, siis ettevalmistusprotsess ühel sellisel avatud hankemenetlusel pikemaaegse partneri leidmiseks on selline, et, et selline hankedokumentide ettevalmistamine võtab aega, ma ütleks, see nädal kuni, kuni paar nädalat. Lisaks siis kooskõlastusprotsess ja kui hange on välja kuulutatud, siis ta on vähemalt kolmkümmend päeva riigihangete registris, sageli kauem, sest proovitööd on vaja teha, me küsime üpris palju dokumente, näiteks meeskonnatingimused, meeskonnaliikmete CV -d, et püüame jätta pakkujatele nii palju aega, kui meie projekti siis selline ajakava võimaldab. Aeg -ajalt ei võimalda väga pikka aega, et siis me oleme niimoodi kitsalt seotud selle ajaraamiga. Kuid seejärel, kui meil on pakkumused käes, siis TEHIK -u põhimõtted on, on selles mõttes kiirele menetlusele suunatud, et me ei taha, et pakkujad peaks kaua ootama, nad on ikkagi põnevil, nad on suure töö ära teinud. Et meie planeerime oma tegevused siis pakkumuste avamise järel võimalikult kiiresti selles suunas, et me saaksime kontrollida meeskonnaliikmete CV -d üle, saaksime asuda hindamise juurde kohe peale vastavuskontrolli. Ja, ja seejärel me püüame ikkagi tulemused avaldada sellise paari nädala jooksul, et vahel on vaja täpsustusi küsida, vahel on, läheb näiteks mõne kinnituse saamine natuke kauem. Kuid me püüame hoida seda aega siis võimalikult minimaalsena. Ja vaatasin eelmise aasta statistikat ja üks avatud hankemenetlus siis TEHIK -us niimoodi avaldamise hetkest kuni lepinguni võttis aega siis pisut üle kahe kuu, et siis kuuskümmend neli päeva. Ja tegelikult sinna juurde kuulub ka see, et sellest hetkest, kui see jõudis siis hankespetsialiste lauale, ehk siis ütleme nädal -kaks seal oli siis seda eeltööd kuni hanke avaldamiseni. Et see oli siis selline keskmine kiirus, ütleme nii, et, et ma arvan, et Eestis on sellega asjad üpris hästi, et Euroopas ilmselt, kui me vaatame seda statistikat, siis see menetlus võtab ikkagi oluliselt kauem aega ja samal ajal ei ole ka hea, kui see menetlus liiga kiiresti võtab või läheb, et selles mõttes pakkujad on öelnud ka, et vahel on see tunne, et kui tulemused või hindamise tulemused tulevad liiga kiiresti ja kõik saavad maksimumpunktidega, Siis tegelikult vaadati neid proovitöösid või see oli lihtsalt näilik, et meie ikkagi anname sisulise tagasiside väga põhjaliku hindamise tulemusel, isegi ka headele pakkumustele me anname selle tagasiside, et, et kuidas saab veel paremini või et toome välja selle, mis läks suurepäraselt, et me lihtsalt ei pane, et maksimumpunktid ja kõik oli hästi, et me anname ikkagi sisulise tagasiside ja seda pakkujad ka ootavad.
Ma jääks korra selle proovitööde juurde. Miks neid üldse vaja on? Sest et te olete ju tingimused pannud paika, nii -öelda selline taustakontroll neile ettevõtetele on tehtud, nende varasemate tehtud töödega on ju tutvutud. Miks seal veel siis teha selline mingine iludusfoor, et kes kirjutab kõige ilusama koodi, no mille heaks seda vaja on?
No see proovitöö näitab väga hästi seda, kas pakkuja on üldse aru saanud, millisesse hankesse ta osalema on tulnud. Ja samamoodi näitab see tegelikult tema võimekust seda tööd teostada, et proovitöö on alati seotud konkreetselt selle hankelepingu esemega. Kas siis lahendatakse mingisugust täna hetkel olevat probleemi ja me tahame näha pakkuja nägemust sellest või siis on mingisugune veaparandus, kus me tahame näha, kuidas pakkuja mõtleb selles olukorras, et milline on tema lahendus sellele ja vahel ka hindame proovitööna mõnda projektiplaani. Et näiteks kui on mingisugune ajakriitilisem projekt, siis on vaja näha seda, et pakkuja on võimeline selles kriitilises olukorras ka hakkama saama. Ja see näitabki seda tema võimekust.
Kas see tähendabki proovitöö puhul need pakkujad saavad ütleme esmaspäeval kell üheksa teada, et nüüd on mul kaks päeva aega see asi ära teha ja kui sa teed ära, on kõik on väga hästi ja kui sa ei tee, sa võid juba Nii -öelda kohvrit kokku pakkida, sa tead, et sina seda hanget ei võida?
Ei, kindlasti see aeg ei saa olla nii lühike, sellepärast et kui hange avalikuks läheb, siis antakse ka see proovitööülesanne pakkujale kohe kaasa.
Aga kui palju, võib -olla RTK oskab sellele küsimusele vastata, juhtub seda, kus proovitööülesanne siis keset hanget muutub?
Ausalt öeldes ei tulegi väga ette selliseid olukordi, et oleks olnud, et kui siis on need tõesti väga üksikud juhtumid, aga hetkel mul isegi konkreetset näidet ei tule meelde.
Kas see proovitöö on muidu selline asi, et seal te ütlesite, et seal peab olema nagu reaalne selline eluline asi, mida nagu justkui paremaks tehakse, aga samas öelge nüüd mulle, kinnitage seda või lükake ümber, kas see on selline tasuta töö tegemine?
Pigem jah, tasuta töö tegemine selles mõttes, et, et noh, pakkuja ju kunagi ei tea, kas ta võidab selle hanke, on ju, aga samas hankija ei saa ka seda tema väljapakutud mõttevälgatust ka kuidagi kasutada.
Nii et see ei lähe reaalselt kasutusse?
Ei tea küll, et läheks, jah.
Jah, ja tegelikult see on, see on ka pakkujate ootus, et nende kvaliteeti hinnatakse maksumuse kõrval, et tegelikult me oleme ka mõelnud palju sellele, et, et see peab olema proportsioonis selle võimaliku lepingu maksumusega. Et et kui see töö on väga väikses mahus, et kas meil on mõtet paluda nii palju aega kulutada selle kvaliteedi siis noh näiteks proovide teostamisele või me saamegi midagi muud rakendada, näiteks siis projektiplaani hindamist või midagi sellist, mis on natukene lihtsam ja vähem aeganõudev. Et ITL -i poolt on meile öeldud, et mõne proovitöö tegemine on võtnud näiteks mõnel tiimil seitsesada kuni tuhat töötundi. See on tegelikult väga -väga suur töökogus, mille me siis nii -öelda tasuta küsime neilt, et seetõttu see peab olema proportsioonis selle saadava võimaliku kasuga siis sellest lepingust, et me alati seda kaalume, et mis on selle lepingu eeldatav maksumus ja mis on siis see, selle proovitöö teostamise aeg, et on ta üks -kaks päeva, on ta nädal aega, et me sellele ka kindlasti pöörame tähelepanu.
Aga samas, kas see pole natukene nagu halb, kui ettevõte on tuhat tundi teinud tööd ja nende lõpptulem ei lähegi kasutusse mitte kuskile? Jah, nad võivad selle hanke võita, see hankija võib olla rahul, see ettevõte võib olla rahul, me saime sellele lepingule allkirjad pandud, et nüüd see rahalaev tuleb, aga me tegime nii palju tööd, et nagu võtke, palun ikkagi kasutage seda ka.
Ja kui nad ikkagi võidavad, siis see on asi, mis läheb töösse ja, ja mida me kasutame. Et selles mõttes võit ja töö ei lähe kunagi sahtlisse, et pigem on see mure siis nendega, kes ei võida.
Aga kas kuskil on ka klausel, mida näiteks RTK käib kontrollimas, et kui ettevõte, kes ei võitnud, et nende proovitööst ei võetaks siis neid komponente ikkagi üle sinna lõpplahendusse?
Seda otseselt meie jah hangete kontrollimisel ei vaata, et see pigem on võib -olla küsimus siis intellektuaalsest omandist ja, ja, ja juba sellest, et, et nii -öelda hankija aususest siis, et, et kas ta kasutab seda kuidagi kehvasti ära või siis mitte, et aga, aga jah, et ütleme, hanke õigsuse kontrolli juures see, seda me niimoodi vaatama ei lähe.
Ja seni praegusest praktikast ei meenu, et mõni ettevõte oleks tulnud teie juurde ja öelnud, et kuulge, et SMIT nüüd või TEHIK hankis seda, teist ja kolmandat ja meie ei võitnud hanget, aga me näeme tegelikult, et lõpptulemisse, noh seal peab ikka olema meie kood kuskil mängus.
Ei ole tulnud rääkima, et, et pigem mulle isegi tundub, et, et ettevõtjad just soovivad nagu ideid pakkuda ja isegi ju meedias nad ju Nii -öelda soovivad sellist nagu suuremat, suuremat ideoloogiat pakkuda või et kuhu üldse nagu mingid arendused võiksid liikuda või mis suunas liikuda, et pigem nagu vastupidist nurinat ei, ei meenu küll hetkel.
Nurin sageli tuleb mängu siis, kui juhtub nii, et hange mingil põhjusel tühistatakse, ehk siis kõikide proovitööd tegelikult muutuvad kasutuks. Et see on see, mis, mis morjendab ettevõtjaid, et, et see paneb ka hankijale väga suure sellise surve, et, et ei tekiks ka mingeid tehnilisi, noh, viperusi, et, et me peame mingil põhjusel selle hanke tühiseks kulutama, et, et see on kindlasti murekoht, mida, mida ülepakkujad nurisevad, kui juhtub selline olukord, et näiteks selgub, et mingil põhjusel selle hankega ei saa edasi minna, aga suur töö on tehtud.
Liigume natukene veel TEHIK -u ja SMIT -i hangete juurde, kui palju see teie reaalne igapäevane tegevusvaldkond seab piire sellele, mida või tähendab, millised ettevõtted saavad üldse hangetel osaleda ja milliseid tütarfirmasid ja, ja alltöövõtjaid nad kasutada saavad, et siin viimastel aastatel meil on mitmeid näiteid, kaasuseid olnud, kus me oleme teada saanud, et mitmed Eesti ettevõtted on saanud aru, et valgevenelased enam ei tohi omada mõnd partnerit. Kas neid riike, jah, Venemaa kindlasti, Põhja -Korea, veel midagi?
Venemaale ja Valgevenele tekkinud piirangud on ikkagi seotud otseselt sõjategevusega ja need ei ole siis hankija välja mõeldud, vaid tulevad juba Euroopa Liidu tasandilt meile, aga muidu ettevõtjatele meil ei ole piiranguid seatud, pigem need tegevusvaldkonna piirangud SMIT -i puhul tekivad ikkagi nendest tehnoloogilistest lahendustest. Ja seal on juba väga täpselt mõne lahenduse puhul ette kirjutatud, millisele tehnoloogilisele tingimusele see teenus või litsents või lahendus peab vastama. Ja kui pakkujate ring sellele pakutavale hankelepingu esemele on väike, siis sinna ei saa kahjuks hankija midagi parata. Aga muid piiranguid me siiski ikkagi väldime, et võimalikult seda konkurentsi soodustada.
Aga samas ma saan aru, et TEHIK -u puhul võib -olla natukene vähem, aga SMIT -i puhul rohkem just seda, et et vaadatakse vist ikkagi ka seda nii -öelda üksikindiviidi, kes seal taga on, et tema taust oleks ka puhas või ei vaadata?
Me ikkagi pakkujate kontrolli teostame vastavalt riigihangete seadusele, aga kui me hangime meeskonnaliikme ressurssi, siis jah, need arendajad, need konkreetsed testijad, analüütikud, arhitektid, kes meile tulevad hankelepinguga juba täitja poolt tööle, siis nende tausta me kontrollime.
Ja kes siis kõrvale jääb? Ehk siis kui, kui meid kuulab mõni, mõni inimene, kes on nii -öelda oma karjääri alguses ja mõtleb, et tema tahab just teha mingit sellist tööd, mille, millega üks hetk võikski mõnes ettevõttes töötades siis osaleda mõnel Tehiko või SMIT -i hankel, kuidas ta peab oma elu sättima, mida ta ei tohi teha?
Mul ei ole konkreetset nimekirja, sest mina seda taustakontrolli läbi ei vii ja taustakontrolli tulemused ei ole avalikud. Ja seega ma ei saa anda ühtegi käsulauda, aga ma arvan, et iga mõistlik inimene peab aru saama, et kui ta tuleb sellisesse infosüsteemi programmeerima või mingisuguseid muid töid tegema, siis mis on need eetikanõuded ja normid, millele see inimene võiks vastata. Et selles osas jah, see tuleb inimese enda sisekaemusest.
Aga kas teile meenub oma näiteks TEHIK -u näitel mõni selline hange, kus on tõesti väga hea töö, oli proovitöö, oli no super, no priima ja siis see taustakontrolli käigus selgub, et ei saa kahjuks selle ettevõtte käest seda hankida ikkagi lõpuks.
Meile pakuvad ettevõtjad üldiselt ikkagi kriminaalsete tegevustega ilmselt ei tegele, et ei meenu küll praktikast, et oleks tulnud kõrvaldada tõesti näiteks huvide konflikti või mingite muude selliste tegevuste tõttu ettevõtjaid. Esineb aeg -ajalt näiteks maksuvõlgnevusi, mida on võimalik kõrvaldada ka hankemenetluse ajal ja, ja on esinenud ka varasemaid lepingurikkumisi ja seal siis on hankel kaalutluskoht, et kas see on oluline lepingurikkumine olnud või mitte ja, ja pakkujatel on võimalus siis selgitada, kuidas nad on heastanud näiteks oma varasemaid rikkumisi ja tõendada siis seda, et nad on jätkuvalt hea partner tegelikult nendes töödes, kuhu nad on tulnud pakkuma.
Kas kuidas RTK vaatest on, et nende lepingute, varasemate lepingute rikkumine ja see, et nüüd keegi ettevõte soovib mõnes uues hankes osaleda, kui nii -öelda puhtalt lehelt neid vaatama peab?
No ikkagi nii nagu riigihangete seadus ette näeb, et pigem on täna siis kohustus pakkujal ise juba hankepassis välja tuua oma need varasemad juhtumid. Ja, ja siis hankija siis peab kaalutlema ja vaatama, et, et mis see pakkuja on siis kirjeldanud seal, et milliseid heastamismeetmeid ta on näiteks ette võtnud, et, et rohkem ei tekiks selliseid olukordi, et, et mis ta seal varasemalt need rikkumised näiteks on olnud või, või eksimused hankelepingute täitmisel. Ja, ja, ja siis see on juba hankija nagu kaalutlusotsus, et, et kas, et ta on siis igakülgselt neid asjaolusid hinnanud, vaadanud ka enda nii -öelda hanke peale, hankega seotud asjaolude peale ja, ja siis, siis juba otsustab, et, et kas see heastamismeetmete kirjeldus tagab siis tema jaoks usaldusväärse pakkuja nüüd või, või siis veel mitte, et.
Ja kuidas kogemus on, kas hankepassis neid rikkumisi ja eksimusi kiputakse välja tooma või tahetakse ikka kuskile vaiba alla ka pühkida neid?
No nii ja naa, et pigem IT -s mul isegi ei tule väga meelde, et, et neid väga palju oleks või et oleks siis jäetud märkimata, et rohkem nagu teistes valdkondades, Aga ka seal see sageli ei ole selline nagu pahatahtlik varjamine, vaid rohkem, rohkem siis juba selline olukord, et see ettevõte nagu ise kas siis ei tule lihtsalt selle peale, et see oleks ka tulnud sinna märkida. Või, või tema, tema enda see selline tõlgendus sellele olukorrale on ikkagi teistsugune olnud, et tema leiab, et see ei ole olnud siis rikkumine. Kuigi nüüd tegelikult siis oleks tulnud see fakt sinna lihtsalt kirja panna ja siis äragi kirjeldada, et mis need asjaolud seal olid ja mis ta siis edaspidi on teisiti teinud.
Meil pole veel saade küll läbi, aga mulle juba tundub, et vähemalt IT -maailmas siis hangete osas need ettevõtted kõik ongi nagu ausad ja ei tee pättust ja pettust või või kuidas on?
Mulle tundub küll, et nad ikkagi pingutavad selle nimel, et meie hangetes osaleda ja nad ka teavad, mis on see vastutus ja tegelikult SMIT -i elupääste viit tee, mis on meie üks põhiloosung, on ikkagi ka ettevõtjatele oluline. Et just see panus meie Eesti riigi sisejulgeolekusse ja turvalisusesse.
Kuidas üldse SMIT -i ja TEHIK -uga see lood on, et te annaksite nii -öelda kõigile siis võimaluse, jah, te annate kõigile võimaluse osaleda, aga ka see, et te vaatate näiteks, et no meil on üks ettevõte nüüd kümme hanget järjest võitnud, et no tahaks kedagi teist ka ikkagi.
Meie seda pakkujate ringi tegelikult ju otseselt määrata ei saa, aga just see turu -uuringute korraldamine ongi üks võimalus, kuidas kaasata ka rohkemate ettevõtjate ringi. Ja näiteks nüüd me ise oleme korraldamas rahvastikuregistri suurt dünaamilist hankesüsteemi ja sinna me ootame ka ka väga väikeseid ettevõtteid, kellel on siis võib -olla pakkuda ainult ühte meeskonnaliiget, aga võib juhtuda, et seda meeskonnaliiget on meil just vaja sellises mahus ja see on ka väikesele ettevõtjale üks kogemuse saamise võimalus.
See kõlab väga huvitavalt. Mul hea meel oleks, kui te saate natuke täpsustada, mida see hange üldse nagu endast kujutab, et.
Dünaamiline hankesüsteem on siis selline hankemenetluse liik, kus pakkujate ring ei ole piiratud. Lihtsalt hankija avaldab hanke ja ütleb, mida ta osta soovib. Ja kõik siis pakkujad, kes turul soovivad osaleda ja vaatavad, et nad nendele kvalifitseerimistingimustele vastavad, saavad esitada vastava taotluse. Siis see hankija need kvalifitseerib ja seejärel toimub siis väikeste hangete või ka suuremate hangete avaldamine täpselt sellises hankija määratud mahus ja vajadustele vastavalt. Et täna me soovime hankida sinna kahte arendajat, homme me soovime kolme testijat, võib -olla ülehomme me soovime üldse mingisugust konkreetset lahendust või tulemit saada. Ja pakkujad siis saavadki vastavalt sellel osaleda, et see on natukene võib -olla avatum süsteem kui senine mitme pakkujaga raamhanke formaat. Ja TEHIKul on näiteks eelmisest aastast väga suur kogemus dünaamilise hankesüsteemiga.
Jaa, ma jagakski kohe seda mõtet, et et just seesama sarnaste pakkujate ring on meil olnud samamoodi mureks, et et on konkurentsi vähem ja tahaks seda laiendada. Ja eelmisel aastal panime teiste IT -majadega pead kokku ja tegime tõesti sellise IT -arenduste analüüsi testimise dünaamilise hankesüsteemi, et saada kuidagi rohkem neid pakkujaid lähemale, et nad näeksid ka teiste IT -majade siis hankeid. Et kui täna on näiteks on oma pakkujate ring välja kujunenud, sest lihtsalt teemade ring on sama, SMIT -il, SMIT -il samamoodi ja ka TEHIK -ul, et nüüd me näeme, et see dünaamiline hankesüsteem on kokku toonud tegelikult tänaseks nelikümmend seitse erinevat pakkujat, kui muidu tavaliselt hangetes, suures, suurtes hangetes pakub selline neli kuni kuus pakkujat, siis tegelikult meil on üks selline ühtne keskkond, kus on koos nelikümmend seitse erinevat ettevõtet, Suuremaid, väiksemaid, kes tõesti võib -olla ei ole valmis tervet raamlepingu vastutust võtma, aga sooviksid väikestes tükkides osaleda. Ja, ja me näeme, et see mõjub väga hästi konkurentsile, meil on täiesti uusi ettevõtteid tulnud pakkuma, keda me varem ei ole kunagi oma hangetes näinud. Ja see on väga -väga tervitatav meie poolt ka just selle konkurentsi suurendamiseks ja tõesti uued värsked mõtted, uued partnerid laua taga, et meile see väga -väga meeldib, et me saame, saame siis kaasata tõesti ka väiksemaid ettevõtteid ja tegelikult aidata kaasa sellele, et, et uusi mõtteid on juures.
Aga mis on selle dünaamilise hanke siis lihtsalt selle erinevus, et see hanke võitja siis kasutab mõnda alltöövõtjat?
Ei, alltöövõtjaid ja, ja ühishankeid saab teha igas hankes, et see ei ole, kui see konkreetselt otsesõnu keelatud mingil põhjusel ei ole, et pigem see muudab selle hanke menetluse veidi lühemaks, aga samal ajal koondab kokku ikkagi sarnaseid teenuseid pakkuvad ettevõtjad. Nii et nad tõesti, nagu Erle ütles, vastavad siis kvalifitseerimistingimustele. Meil on paika pandud ka hindamiskriteeriumid ehk siis pakkujad üldjoontes teavad, milline see hange välja näeb, aga nad saavad siis selle täpsema skoobi juba hanke siis selle seotud hanke väljakuulutamisel, et et tõesti nagu raamlepinguga ongi kõige mõistlikum tuua see paralleel, et raamlepingus on pakkujate ring neljaks aastaks kinni, aga dünaamilises hankesüsteemis on see avatud. Et seetõttu iga, noh näiteks täna ei saa üks pakkuja tulla, tal ei ole piisavalt referentse, lepinguid, varasemaid kogemusi, kahe aasta pärast on ja ta saab liituda sinnasamale nii -öelda siis turuplatsile, et see on niisugune suur ja.
Kas see on siis viis väiksematele ettevõtetele, kuidas saada ka enda veebilehe kuskile jalusesse Tehiku või SMIT -i logo, et näed, et meie arendasime nende jaoks?
Kas teistes valdkondades IT -st nii -öelda kaugemale vaadates kasutatakse ka seda dünaamilist hanget?
No nüüd katsetatakse seda jah erinevates valdkondades, et et ta tegelikult ju sobib ka siin asjade ostmiseks ja ja muude rutiinsete teenuste näiteks ostmiseks, et tasapisi erinevad valdkonnad kõik nii -öelda hakkavad seda avastama, et...
Siis ma küsiks sellise küsimuse, et jah, see ei ole otseselt kriitika, ma küsiks nüüd seda. Olles vaadanud erinevaid hankeid, siis mulle nagu väga tihti jääb silma see, et viimasel päeval või viimasel nädalal avastavad need, kes on huvilised, et enne pakku, pakkumuse tegemist, tahaks veel midagi küsida. Aga mulle nagu kõrvalis inimesele tundub nagu, et viits liiga hilja, et kui sa nagu viimasel tunnil ärkad, et ja nüüd hakkad küsima, et kuule, et kuidas seda teha, kuidas teist teha või mis nüüd, mida te selle all mõtlesite, kuidas teie nagu reaalne kogemus on?
Jaa, SMIT -i esindajana ma olen sellega nõus, et tegelikult hankija ootus pakkujale on ikkagi see, et ta tutvuks nende hankedokumentidega hanke avalikustamise järgsel nädala jooksul, sellepärast et siis on pakkujal võimalik teha neid ettepanekuid. Vahel on meil endalgi tekkinud mingisugune ebatäpsus hankedokumentides ja siis on seda väga lihtne parandada. Ja samamoodi on meil siis rohkem aega neid ettepanekuid kaaluda, et kas need on mõistlikud ja kas me saame neid rakendada. Et kui see küsimus jääb väga nüüd sinna hankemenetluse lõpu poole, siis on juba hankijal need piirangud, et ta peab muutma dokumente, ta peab muutma seda pakkumuste esitamise tähtaega. Ja kui meil on teate avaldamine Euroopa Liidu teatajas, siis see võib võtta kaks kuni viis tööpäeva, ehk siis vahel võib juhtuda see olukord, et me näeme, et jah, me oleksime saanud siin midagi muuta, aga me lihtsalt enam ei jõua. Ja, ja see on nagu väga suur probleem, et selles osas tõesti pakkujatele see üleskutse, et tutvuge nende dokumentidega üsna, üsna peagi, kui see hange avalikkus läheb.
Kui palju on seda, et nendest küsimustest on näha, et no ei ole ikka üldse aru saadud, et mida me tahame osta?
Võib küll olla sellist olukorda ka, aga pigem ikkagi vähem. Võib -olla selliseid pakkujaid on tulnud turule, kes siis ei ole meiega enne koostööd teinud või meie hankelepinguid täitnud, et siis võib olla see skoop tema jaoks nagu veidikene ebaselge. Aga me proovime endast teha kõike, et see nii ei oleks ja seda tausta ikkagi maksimaalselt avada, et mis on see hankija ootus.
Ka meie TEHIK -us oleme märganud, et et just sellised värskemad ettevõtted, uued ettevõtjad nii -öelda hangete turul, et et võib -olla on ka tekkinud selliseid olukordi, et me saadame näiteks oleme kogu menetluse ära teinud, pakkumused ära hinnanud ja siis saadame hankelepingu allkirjastamiseks ja siis tuleb ettepanek, et et äkki lühendaks näiteks maksete tähtaega või või muudaks seal seda, teist, kolmandat tingimust. Et see ei ole enam koht, kus hankija saaks lepingut muuta või üldse tingimusi muuta, et siis on juba hilja ja väga hilja, sest pakkuja on oma pakkumisega seotud, kui ta on selle ära esitanud enne tähtaega ja see tähtaeg on kukkunud pakkumiste esitamiseks, ta ei saa enam muuta seda, ta ei saa taganeda sellest väga lihtsasti. Et, et sellest on kahju, kui siis avastatakse, et tegelikult mingi tõesti pisiasi vajaks muutmist, et ma ei tea, kahekümne ühe päeva asemel neliteist päeva maksetähtaega, et see ei ole asi, mida hankija ei oleks nõus kindlasti muutma, olenevalt lepingust, aga, aga me lihtsalt ühel hetkel ei saa seda enam teha ja siis on, siis on kahju natuke pakkujast, et ta hilja või noh, liiga hilja sellega tegelikult tutvus, millega ta ennast sidus.
Ja loogiliselt mõeldes ma saan aru, et kui nagu selles küsimuste küsimise faasis küsida selliseid mõningaid, kuidas nüüd poliitiliselt korrektselt öelda, et mitte kõige arukamaid küsimusi, mis nagu näitavad välja, et sa ei ole selle valdkonnaga kõige rohkem kursis, et see, et seda ei vaadata nagu negatiivselt, pigem vaadatakse negatiivselt seda, et kui sa oled juba selle pakkumuse esitanud ja sealt nagu paistab välja, et, et ei saada nagu hästi aru, et siis on nagu pigem see halb pool käes.
Ega hankija tegelikult ei saa siin oma meelsust kuidagi väljendada, eks ole, et siis ta on, ei saa kuidagi pakkujat soosida või mitte soosida, mida pakkuja arvab sellest hankest või küsib rumalaid küsimusi, siis jah, see võib -olla toob hankijale kaasa mõningase riski, et kas ta ikkagi on piisavalt pädev, et see leping täita. Aga mingit hankijameelsust ei saa küll öelda, et meil kuidagi tekiks.
Jah, samamoodi, et, et pigem küsige, isegi kui tunduvad rumalad küsimused, küsige ära, me saame vastata. Et vahel me peame vastama ümmargusemalt, näiteks kui küsitakse proovitöö kohta küsimusi, mis, mille vastus näiteks hankija poolt lahendaks kogu proovitöö ülesande ära pakkuja eest, et ilmselgelt selliseid asju me ei saa. Selliseid nagu siis vastuseid anda, mis, mis teeks pakkuja eest mingi töö ära, mis näitab tema kvaliteeti. Et, et selles osas me peame olema natuke tagasihoidlikumad oma vastuste koostamisel, aga jaa, meie TEHIK -us hankijana alati ootame neid küsimusi, nii me saame kõik asjad täpsemaks. Saame ka ise selle tagasiside, et meie hankest ollakse huvitatud, sest kui küsimusi üldse ei ole, siis on see viimase tunnini mõttemäng, et kas üldse ei tule pakkumisi või, või on kõik nii hästi, et, et tuleb mitu pakkumist, et see on alati selline kätevärviline. Meie meie ju eesmärk ei ole hange iseenesest, me tahame seda projekti läbi viia, me tahame seda hästi läbi viia, need eesmärgid saavutada ja sinna aitab ikkagi kaasa see, kui meil on konkurents, meil on pakkumisi, et et see on ikkagi see, millele me oleme orienteeritud.
Ma liiguks nüüd natukene edasi selle juurde, et olles väga palju riigihankeid aastate jooksul vaadanud, siis jah, mul on ka juba tekkinud selline oskusteave, et kuidas neid lugeda, aga need kipuvad ikka väga kantseliitlikud olema. Kas seal saab nagu kuidagi lihtsustada ka, et, et ei kasutaks nii keerulisi sõnu, et saaksid nagu, suurem enamus saaks nagu aru, millest jutt on? On see kuidagi võimalik?
Tegelikult hankedokumendid peavad olema väga konkreetsed ja ühemõttelised, et ta ei ole ikkagi ilukirjanduslik tekst, et et seal oleksid variatsioonid ja ja mingid värvid sees ja teda oleks hõlpsasti lihtne lugeda, vaid et ta peabki olema tegelikult ilma vastuoludeta ja väga konkreetsete terminitega, nendel terminitel on omad tähendused hangetes.
Aga keel uueneb ju ajas, et me võiks ka sinna selliseid keeleuuendusi tuua sisse näiteks?
No selles osas ma olen nõus, et kantseliiti alati võiks vähem olla, et kui ametlikest dokumentidest rääkida, aga, aga siin taustal on ikkagi riigihangete direktiivid ja riigihangete seadus, seal on paljud mõisted ära defineeritud ja, ja neid mõisteid tuleb selles kontekstis kasutada ja tingimused peavad siis olema ka väga ühemõttelised, et, et hiljem ei tekikski neid probleeme, et hankija mõtles ühte, pakkuja number üks mõtles teist ja pakkuja number kaks mõtles kolmandat ja siis lõpuks tuleb RTK veel kontrollima ja siis tema ei saa üldse aru, et mis see tegelik mõte seal taga oli ja kus see, kus see siis nagu õige, õige otsus oli, et.
Ehk see on teadmine kõigile ettevõtetele, kes soovivad riigihangetes osaleda, et noh, täna siis SMIT -i ja TEHIK -u näitel mitte nemad ei ole lihtsalt omast heast tahtest niisama kirjutanud sellise kantselei liitliku dokumendi, vaid seadused lihtsalt ütlevad neile seda ette ja sellega peab leppima.
Paraku küll jah, et, et riigihangetes dokumentide koostamisel samuti, et peab olema väga täpne ja vaatama, et täpselt oleksid need andmed, need dokumendid ja vajalik info siis edastatud, mida on hankija küsinud oma dokumentides ka.
Ehk siis TEHIK -ust Merili ega SMIT -ist Erle peale ei, või siis teie kolleegide peale ei tasu pahaseks saada, vaid pigem kui keegi soovib pahaseks saada, siis seadusandja peale, sest nemad saavad, tegelikult ei saaks seda kuidagi ikkagi muuta.
No mina SMIT -i esindajana soovitaksin võib -olla just algajatel pakkujatel kaasata võib -olla mõni jurist või mõni hankeekspert, kes nüüd ei ole muidugi siis konkreetse hankija juurest, vaid selliseid turul teenusepakkujaid on päris mitmeid, kes aitaks neil võib -olla aru saada sellest terminoloogiast ja mis on selle pakkumuse kohustuslikud elemendid. Et võib -olla algajal ettevõttel ongi väga raske selles maailmas orienteeruda, aga kui nad kasutaksid mõnda abimeest, siis kindlasti nende pakkumus oleks kvaliteetsem ja see tähendab ka seda, et hankijal on väga lihtne pärast seda pakkumust kontrollida, kas see vastab tingimustele või mitte.
Oma praegusele kogemusele tuginedes, mille vastu peamiselt siis SMIT -i hangetes osalevad ettevõtted eksivad?
Ei saagi nagu selles suhtes väga etteheiteid teha, et pigem on ikkagi tegemist kas mingite inimlike eksimustega, mis sisse lipsavad, et selle vastu ei saa mitte midagi parata. Aga
kas selle vastu või tähendab, kas kui on, te näete seal pakkumuses, on nad tõesti nagu, te saate aru, ilmselgelt on copy -paste kuskilt vales kohas tehtud või on mingised sellised kirjavead, et noh, las nad ikka olla, kas, kas te vaatate nagu sellest mööda või, või kuidas on?
Ja kirjavigade pärast ühtegi pakkumust tagasi ei lükata, aga hankijal on alati kaalutluskoht, kas tal on võimalik sellel olukorral esitada selgitusküsimus, et pakkuja selgitaks, mida ta mõtles. Teatud vigu on ka võimalik parandada, aga see õigus ei ole absoluutne. Ehk siis alati tulebki kaalutleda vastavalt siis kohtupraktikast tulenevalt ja neid seisukohti nagu arvestada, et kas ma saan siin küsida või mitte, et vahel ei olegi võimalik küsida, vahel ei ole võimalik seda viga parandada enam selles etapis ja see pakkumus ongi mitte vastu, aga seda tuleb ette nagu pigem harva.
Kuidas TEHIK -u kogemus on, et kui, kas on mingi top kolm nii -öelda teemat, mille vastu hankijad, pakkujad siis tegelikult eksivad?
Jah, et, et kui lihtsalt üldistada, siis tõesti see inimlik eksimus pigem on see, et jäetakse midagi, mingi dokument esitamata. Näiteks, ma ei tea, hankepassis mingisugune informatsioon, mida me oleme küsinud, näiteks varasemad lepingud või, või, või tõesti kogemata jääb mingisugune fail kaasa panemata, et seda aeg -ajalt esineb, aga tõesti pigem, pigem pakkujad on teadlikud, nad on ilmselt kaasanud endale spetsialiste või on oma majas ikkagi juba saavutatud see know -how, millele tähelepanu pöörata. Et, et sellist olukorda meie hangetes küll ei ole, et näiteks esitab pakkumuse ettevõte, kes tegelikult ei kvalifitseeru või, või esitab pakkumuse ettevõte, kellele tegelikult ei ole vastavat meeskonda, et selliste asjadega me täna enam ei tegele. Et, et kui võib -olla kolm -neli aastat tagasi oli see, et tuldi ikka proovima, et äkki hanke ei kontrolli neid vastavustingimusi või äkki ta ikkagi ei vaata seda hankepassi nii, nii pingsalt läbi või ei küsi kinnitusi teiselt lepingu poolelt, et, Et seda varem oli, aga täna me enam jah selliste, selliste muredega ei tegele. Ma ei oskagi tõesti sellist nagu konkreetset top kolme välja tuua, et pigem jah, et niisugused inimlikud eksimused, midagi jääb esitamata ja...
Ja kuidas RTK vaatest on, kas teie näete, jäädes liikudes SMIT -ist ja TEHIK -ust natuke edasi, aga jäädes IT -teema juurde, kas on selliseid, põhilised eksimused on ikkagi sellised inimlikud eksimused või on midagi muud?
Pigem ikkagi jah, inimlikud või siis tähelepanematusest tekkinud eksimused, et, et kas on olnud siis kiire või, või on tõesti mõnikord vaja infot nii palju edastada, et, et mõni, mõni punkt jääb tähelepanuta lihtsalt, et.
Kas siis kokkuvõtlikult me saame, kas ma saan kõigi teie kolme eest rääkida või öelda, et siis kui sa oled ettevõte, kes soovib hankel osaleda, alustuseks võtta see aeg, et kohe, kui hange on väljas, esimene nädal, kaks, et istuge maha, arutage see detailsusteni läbi, siis hakake küsimusi esitama ja oodake need vastused ära, siis tehke proovitöö ära, kindlasti maailma kõige parem proovitöö ja siis jääge ootama.
Jah, ma olen küll nõus sellega.
Just. Et et kõigepealt saabki väga kiiresti diagonaalis hanke üle vaadata, kas kvalifitseerimistingimustele ettevõte vastab, kas selline meeskond nagu on küsitud, on olemas ja siis tõesti on jääb üle ainult proovitööd teha, kui need kaks kaks asja on kiiresti üle vaadatud, et on korras.
Väga tore, oli väga meeldiv saade Kriitiline intsident tõmbab selleks nädalaks otsad kokku. Saime teada siis, et miks riigihangetes on vaja teha proovitöid, miks seatakse seal erinevasi, erinevaid tingimusi, ja mis asi on selline huvitav asi nagu dünaamiline hange ja mille kaudu siis saavad ka väiksemad ettevõtted hakata enda näiteks veebilehtedel välja tooma seda, et nemad on Eesti e -riigi jaoks midagi vahvat ja toredat arendanud. Saates oli külas TEHIK -u õigustalituse juhataja Merili Rool, SMIT -i hangete tiimi juht Erle Eks, RTK Riigihangete Kontrollüksuse juht Kersti Kukk. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja annan ka omalt poolt ühe siis nii -öelda soovituse või palve kõigile hankel osalejatele, et tõesti küsige neid küsimusi, see annab ka ajakirjandusele väga hea sisendi, et millise ettevõttega on tegu. Aga meie head kuulajad, kohtume juba uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]