Tere tulemast kuulama Riigi IT -podkasti järjekordset osa, kriitiline intsident on valmis saanud verivärske osaga, kus teema on selline, millest varem ei olegi siin saates räägitud ja teema on väga oluline ja tähtis meile kõigile. Täna on saates külas Riigi infosüsteemi ameti infoturbe osakonna juhataja Martin Paas, tere!
Olgu, aga liigume siis asja juurde, mina saan aru nii palju sellest, et Martin, teie oletegi nüüd see inimene siin Eestis, Eesti riigi asusriigis, kes ütleb ette näiteks IT -ministrile, et tead, hea minister, sina ei tohi Tiktoki kasutada, kas see vastab tõele?
No päris nii see ei ole, me RIA ehk Riigi Infosüsteemi Amet on tänaseks suur asutus, meil on väga selgelt ära jaotunud tegevusvaldkonnad, mina oma rollis ehk siis infoturbe osakonna juhina vaatan ikkagi nii -öelda Riiasse sisse, et, et kuidas nagu Riias sees asjad võiksid olla kõige mõistlikumalt korraldatud just turbe seisukohast. See pool, mida nüüd saatejuht mainis, ehk siis kas ja mida IT -minister võiks arvestada, on meie küberturvalisuse keskuse, alates CERD -ist, analüüsi ennetusosakonnast, nii edasi, nii edasi, nende selline igapäevane leib, ehk siis teadlikkus tõsta, ohtudest rääkida ja, ja kindlasti jagada ka soovitusi. Aga ei ole loomulikult saladus ja, ja see on täiesti normaalne näha, et, et me teeme väga -väga tihedalt koostööd ka Riias sees, ehk mis iganes me soovitame välja seda kõike me üritame ikkagi järgida ka Riias sees ja vastupidi.
Ma natukene jään selle TikToki juurde, sest RIA tegelikult oli see riigiasutus, kes lükkas selle asja käima mõni aasta tagasi siin, kus nad ütlesidki enda töötajatele välja, nii nagu teie siis ametitööjuhend ütleb, et te peate tegelema Riia inimestega. Et kui sa töötad Riigi infosüsteemi ametis, siis sina oma telefoni ei tohi Tiktoki installida. Kuidas te selle otsuseni jõudsite, oskate öelda või kuidas RIA jõudis selle otsuseni?
Just, mõni päev tagasi või tähendab hiljuti ütles teine riigiasutus RIT lühendiga, et nemad siis on nüüd see asutus, kes tõesti keelab kõigil riigiasutustel Tiktoki kasutamise. Kas see on võimalik lihtsalt tänu sellele, et RIT ongi see asutus, kes haldab neid sülearvuteid, mis nüüd siis riigiasutustele antakse?
TikTokist natukene veidi eemale liikudes, kuid jäädes sama riigi juurde, on üks ettevõte nimega Huawei või siis kui me täna oleme keeleliselt korrektsed, siis Huawei, nemad on ka tegelikult saanud sellise mitte siis soosiva seisukoha või lähenemise Riia poolt ja taaskord juba aastaid tagasi, kui Riia ütles välja, et enda siis kesksetes süsteemides Huawei tooted ei ole lubatud.
No siin ma muidugi kitsalt Riia -siseses nii -öelda infoturbe vaates ma ei ole võib -olla kõige õigem inimene seda kommenteerima. Tõsi ta on, et Riia on ka selles osas seisukoha väljendanud. Riia -siseselt me Huawei seadmeid ei kasuta, et meil seda nii -öelda sõltuvust selles mõttes ei ole, et, et küll aga ma jään siin vastuse võlgu, et mis on olukord nüüd teiste, teiste riigiasutuste vaates. Aga, aga see mure või, või see probleem hästi -hästi üldistades, et noh, eks ta on enam -vähem sama, mis, mis Tiktoki puhul.
No eks enamus, enamus inimestel, kellel on olnud kokkupuude infoturbega, et, et eks see esimene reaktsioon on pigem selline heal juhul tagasihoidlik, halvemal juhul tõrjuv ja, ja võib -olla ka selline natukene negatiivne. Tegelikkus on palju lihtsam, et see, mida me teeme, et selle eesmärk on siis tagada meie inimeste, meie varade, meie teabe kaitse. Ja, ja see ei ole üksnes füüsiline, et me paneme kusagile kaamerad või paneme nii -öelda kaardilugejad, see on administratiivne, ehk siis meil on teatud korrad, protseduurid paigas, kuidas peab käituma. Ja, ja kui ma nüüd võtan ka Riia näitel, et meil on sellist nii -öelda neli põhivaldkonda, millega me tegeleme, on siis küberturve, Riia infoturbe mõttes või infoturbe osakonna mõttes, on küberturve, füüsiline turve, riskihaldus ja sisekontroll. Et ma julgen täna väita, et see küberturbe komponent on kuskil seitsekümmend, kaheksakümmend protsenti. Võiks olla veel suurem, aga inimeste arv seab omad piirid ja kusagil sa pead just nimelt sellesama riski käsitluse või, või riskihalduse põhimõttest tulenevalt piiri tõmbama, mingeid riske pead sa tõesti siis ka aktsepteerima. Nii et infoturve ongi erinevate tegevuste kogum, me teeme seda igapäevaselt, aga mida ma tahan ka südamele panna, et et lisaks sellele, et me seda teeme, et me peame olema suutelised ka neid põhimõtteid kommunikeerima. Et tihtipeale, milles see probleem on, on see, et inimene lihtsalt ei pruugi olla teadlik ja siis me raiskame riigi raha võib -olla siis nii -öelda kitsaskohtade lahendamisega olukorras, kus võib -olla ennetus oleks olnud oluliselt mõistlikum.
samas sellest teile ei piisa, et olen käinud ka teistes riigiasutustes külas ja seal piisab sellest, et sa esialgu näitad oma ID -kaarti, panevad süsteemi sisse, noh, teil tehakse täpselt samamoodi, et see märge sellest, et ma olen majja tulnud, ma olen seal ja nii -öelda süsteemis seotakse mind ära teie enda töötajaga, kellega ma koos olen, et sellest ei piisa teie jaoks?
Meil on teatud, teatud sellised veidikene karmimad reeglid, aga sellel on ka oma põhjus, et kui saatejuht ka ütleb riigiasutus, et riigiasutus ja riigiasutus on erinevad, mõnel riigiasutusel on rohkem kohustusi ja rohkem kohustusi omakorda tulenevad suurematest õigustest ja suuremast vastutusest. Nii et tänases Riias jah, meil on see süsteem natukene teistsugune, aga, aga ma kinnitan ka seda, et, et ka meie pidevalt vaatame ja üritame neid riske selles mõttes nagu hallata, et me ei teeks päris nagu nii -öelda tühja tööd ja kus võimalik, me kindlasti neid lisaliigutusi ka vähendame.
Kuidas nende riskide hindamisega on? Ma natukene küsin laiemalt ja pikemalt. Okei, te ei saa rääkida praegu Politsei - ja Piirivalveameti eest, nii nagu me selle Tiktoki ja Huawei näitel saime aru. Leedus on, ma ütlen lihtsustatult, Leedu sert on juba aastaid tagasi öelnud välja, et on kaks turvakaamera tootjat, Auhhaa ja Hik Vision, keda ei tohiks kasutada. kui palju on niimoodi, et te vaatate, et aa näed, leedukad, lätlased või olgu nad, ma ei tea, hispaanlased, kes iganes, no ütleme, meie liitlased, on nad Euroopa Liidust, NATO -st, nemad annavad mingise soovituse välja ja et sellised asud, selline asutus meie riigis ei tohiks seda kasutada ja te vaatate, et kuule, tegelikult meil Riias võiks täpselt samamoodi teha, ehk siis see, et Ohio ja Hikvision võiksid keelu all olla.
Aga üks asi, mida ma tahtsin veel küsida, oli see, et tegelikult see meie uhke e -riik, siin on väga palju, nii nagu meil on need mitmed lühendid täna läbi käinud, erinevad riigiasutused, kodaniku mõttes nad teevad minu vaatest nii -öelda, kõik teevad ühte riigiasja, ehk siis teil seda suhtlust on hästi palju, aga kui palju ikkagi võib tulla siis sellest infoturbepoliitikast ja infoturvapoliitikast, vabandust. Võib tulla seda, et kus te nagu ütletegi, et noh, see, mida te praegu meie jaoks teete, meie süsteemide jaoks teete, on väga vahva ja tore, aga tegelikult see ei ühti siis meie infoturvapoliitikaga.
Ehk kui tööandjaga saad kokkuleppele, oled mõne, töötad mõnes Riigi IT -majas, saad tööandjaga kokkuleppele, lähed veedad poole oma tööajast Palmi saarel, teed seal tööd, siis arvesta sellega, et kui sa tahad seal kuskil uhkes sinises meres ujuda, siis sa pead oma selle sülearvuti kaasa võtma. Ma panen mingi koti sisse, veekindla koti sisse, sest muidu võib -olla, et keegi läheb sinna Airbnb -sse ja teeb pahandust.
Head kriitilise intsidendi kuulajad, saime tänases saates väga detailse, pikapõhjaliku ülevaate sellest, mis asi on infoturvapoliitika ja see ei ole ainult Tiktoki ja Huawei keelustamine, vaid palju -palju suurem teema. Sel teemal oli saates külas Riia infoturbejuht Martin Paas. Ja mina olin saatejuht Ronald Liive ja selline hea üleskutse siis kõigile riigiasutustes töötavatele inimestele, et siis nüüd te teate, et miks see infoturbe juht, olgu ta siis Martin või keegi teine mõnes teises IT -majas, et miks ta vahest on selline, et ta nüüd ütleb jälle, et tema ei tohi seda kasutada ja teist kasutada ja kolmandat teha. Ehk siis te saate aru, see ongi nende töö, nii et ärge saage nende peale pahaseks. Aga meie, head kuulajad, kohtume juba uuel nädalal.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]