Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere tulemast kuulama Riigi IT -st rääkivat podcasti kriitiline intsident, kus täna uurime lähemalt, millised tehnoloogilised lahendused on kasutuses politseis. Sel teemal on saates külas Kalmer Kärblane, kes on SMIT -i menetlusteenuste arendusosakonna juhataja, tere!
Ja Politsei - ja Piirivalveametist on külas arendusekspert Rauno Rajasaar, tere!
Ja mina olen saatejuht Ronald Liive. Täna me siis uurime sellist asja lähemalt nagu nii -öelda tavalisele inimesele on väga mõistetav, kui öelda e -politsei, ma saan aru, et teie mõistes on sellel mingine teine nimi ka veel olemas.
Jaa, see on küll e -politsei, aga politseinikud teavad seda kui Apollo.
Kas see on siis see asi, mida me oleme kõik näinud, kui me oleme mõnest patrullautost mööda läinud, et mis nad seal arvutis nii -öelda klõbistavad?
Kas peale patrullide kasutab seda e -politseid veel keegi?
E -politsei ehk siis Apollo on mõeldud põhiliselt välitööks, aga nad saavad seda teha ka kontoris, politseinikud, et tegelikult kõik politseinikud võivad seda kasutada.
Oh ja Apollos on väga palju, selles suhtes, et esmalt hakkame pihta seda, sellega, et väljakutsed üks üks kahest tulevad Apollosse. Ja ehk siis väljakutsetele reageerimine käib kõik läbi selle e -politsei seadme. Samamoodi seal on vajalikud päringud, seal on olemas ka tööülesanded, teenistuslehed, kõik, mis on politsei tööks vaja.
Räägime ühe asja selgeks, kui mina nii -öelda kodanikuna helistan häirekeskusesse, siis tänapäeval ma saan aru, et on tehnoloogiline lahendus, kus minu asukoht saadakse suht koheselt teada. On ta siis nii -öelda GPS -i järgi või kuidagi teistmoodi ja, ja kas see info siis, kui nii -öelda see kutse läheb mõnele patrullile välja, see ilmub ka sinna e -politseisse?
Nüüd positsioneerimisosa, mida teie, telefon või mida iganes, on võimalik teha, mitte see info, vaid see ikkagi, mida inimene ütleb oma aadressiks.
Okei, aga see automaatne info, mis telefonis saadakse, see sinna e
Kas see on asi, mis on nii -öelda tulevikuarenduse on peagi oodata?
Me võime selle peale kaaluda, aga noh, kas seda hetkel on vaja, ütleme jah, kui on, ütleme, kadunud, eksinud inimesed ja kui me positsioneerime, noh, siis antud hetkel jah, need on võimalik, nagu öeldakse, pildiga või anda juhiseid, et kus see on, et siis üks -üks -kaks annab neid juhiseid.
Ja nagu ma saan aru, siis nii nagu politsei, IT -lahendustega ikka, et politsei on see, kes ütleb ette, mida ja kuidas te soovite, siis mitte on see, kes siis selle ellu viib või kuidas?
No pigem ikkagi suures koostöös, et sisu poolelt ehk siis jah, Rauno poolt tuleb see probleemi kirjeldus ja koostöös siis me mõtleme selle lahenduskäigu sinna välja, et Et milline võiks see tehnoloogiline taust seal olla ja kuidas see kõige paremini saaks nagu ära lahendatud nende jaoks, et meil on nagu vaba, nagu niisugune mõttelend on olemas, et kuidas, kuidas me seda probleemi lahendame või, või asjade käiku, et niisugust nagu punkt -punkti haaval pole ette öeldud, et mis me nüüd tegema peame.
Me küll hüppasime kohe sellesse e -politseisse Apollosse sisse, aga kas te oskate mulle sellist põgusat ajalugu ka välja tuua, millal selline esimene lahendus valmis sai ja kui palju ta näiteks nende aastate jooksul arenenud on?
Ütleme siis nii, et kaks tuhat viisteist aastal me hakkasime, läksime üle siis uuele platvormide eest, aga tegelikult e -politsei on juba olnud kahe tuhande viiendast aastast. Ja siis ta oli tegelikult teise nimega ja natuke teistmoodi, aga kahe tuhande viieteistkümnendast siis läksime uutele platvormidele, uutele lahendustele üle.
Kui palju, kui palju need platvormid on sellised nii -öelda riigiülesed ka, et, et on nii -öelda teiste riikidega räägitud ja nende kogemusi ja, ja oskusi kasutatud meie lahenduse ehitamisel?
No praegusel hetkel siis, kui ennem seda oli, siis me olime, nagu öeldakse, tagaplaanil, kui me läksime, neid hakkasime ise arendama seda või uut siis süsteemi tegema, siis me tõusime esirinda ja me oleme siiamaani ka eeskujuks ka üle maailma, aga ütleme, kes politseinikud või siis väliskülalised meil siin käivad, siis tutvustame ka e -politseid, siis jah, me oleme pildis.
Aga mille poolest me siis pildis oleme, mis, mis on need kolm kõige suuremat asja, mis on Eestil need kõige -kõige paremad ja teised on sellised, et noh, et...
Ma ütlen esimese asja ära, et see on see agiilne arendus selle asja juures.
See on klassikaline avaliku sektori selline agiilne.
Jaa, tegelikult on, sellepärast et kui me teeme, ütleme, tuleb mõte, tuleb idee ja seda kiiresti vaja, need nagu praegu need olid need, ütleme siis kovid ja nii edasi, siis me tegime kõiki asju väga kiirelt, põhimõtteliselt tuli soov, vaatasime peale ja põhimõtteliselt järgmine päev oli asi juba laivis, et see käis väga kiirelt.
Kas Ukraina sõjapõgenikega oli ka seal midagi?
Kui on niisugused teatud nõuded, mis tuleb kiiresti ära teha, et, et kus parasjagu patrullpolitseinik abis oli, et, et ja neil oli vaja teatud sellist uut, uut välja või uut lahendust juurde, siis ikka jah.
Kas te saate lähemalt rääkida või see ongi selline asi, et aga siis mine PPA -sse tööle ja kui oled patrull, siis sa näed täpsemalt, mis seal on?
No võib jah niimoodi öelda ka, mõn, mõningate asjade puhul küll jah.
Päris sisus ei lähe, aga võime natuke üldisemalt rääkida sellest.
Okei, aga mis seal siis peale nende nii -öelda suuremate asjade, mis on meil paremini kui teistel, kas see on midagi sellist väga unikaalset ka peale selle agiilsuse?
No kindlasti on meil see X -tee, see, et me saame kõiki asju üle X -tee teha, et see on väga...
Aga ka need riigid, kus tegelikult X -tee on kasutusel, siin on Island ja Soome ja, ja neid riike...
selles suhtes. Aga ikkagi, et meil on seal ka, noh, ütleme, ülesehitus politseiniku jaoks on ka väga sihuke mugav, sobiv ja nüüd autos töötamiseks just. Et ongi, kuna ma ise olen olnud patrullis ja hakanud ise ehk siis seda asja vedama, siis ongi nii, et ma olen ehitanud ta natuke enda pilgu, enda patrullipilgu järgi. No muidugi ka lõppkasutaja kogu aeg on minuga ühendus. Iga päev saan nendega kokku ja arutame, kuidas võiks paremaks teha.
Kas te olite nii -öelda politseisse minnes te alustasite patrullist ja nüüd olete jõudnud sinna, kus te olete?
Ehk siis reaalselt oma kogemuse läbi praegu seda e -politseid teie, teie eksperdi kogemuse läbi siis harjutataksegi?
Täpselt nii, et mul on pea kolmkümmend aastat staaži, politseistaaži ja viimased ütleme jah, nüüd varsti kümme aastat on siis eksperdi kogemust saan jagada.
Aga politseikoolis ju siis, kui kolmkümmend aastat tagasi te käisite, siis ei olnud ju sellist, et noh, et nüüd vaatame, mida e -politsei meile kõike pakub ja võib ka teha,
et siis ei olnud midagi ja, ja teie olete, oletegi täiesti politseinik, kes on siis läbi oma nii -öelda karjääri arenenud edasi.
Ehk siis varasemalt teil nagu selliste IT -süsteemidega kogemust ei
no hobi, huvi ja hobi oli kogu aeg IT -süsteemid, sest me tegelikult siis, kui ma patrulliski olin, me leiutasime igasuguseid erinevaid variante ja kasvõi see, et me kasutasime Excelit mingite menetluste tegemiseks või mida iganes, et alati me leiutasime midagi.
Aga siis te saate omaenda isiklikust kogemusest rääkida, kuidas kolmkümmend aastat tagasi oli, et kuidas te selle häirekeskusest selle üldse kutse kätte saite?
No praegu on samamoodi võimalik häirekeskus kutse kätte saada, oligi see, et me saime raadio teel. Ja praegu ütleme, kui süsteemid peaksidki maha kukkuma, siis raadio teel saab ikka kätte.
Sai üks oluline asi ära markeeritud, et kui süsteemid töötavad, kuidas e -politsei Apollo on vastu pidanud, kas süsteemid on töötanud ilusti?
Süsteemid on väga hästi töötanud, sest meil on asjad nii -öelda nagu, nagu vaja, ütleme siis dubleeritud, tripleeritud ja ka võib -olla neljandasse kohta pandud, et meil on jah, väga, väga palju nii -öelda niisugused taustamehhanismid, mis, kui, kui mingi pool ei tööta, siis teine pool ikka töötab, et niisugused turva, turvaasjad on jah tagatud.
Et sellist ühtegi kriitilist intsidenti, mis oleks päädinud sellega, et patrullpolitseinikud ei saa süsteemi kasutada, kas on esinenud?
Ütleme, et, et sellist, et kus, kus päris kasutada sa ei ole, aga küll on meil hästi palju nii -öelda kaasatud tarkvara nagu partnereid ja teisi lahendusi, millega me oleme liidestatud, et kui seal on mingisuguseid probleeme, siis jah, sealtpoolt meile info ei liigu, küll aga seesamane lahendus, mida patrullpolitseinik kasutab, see nagu töötab iseenesest.
Kas muidu see Apollo on piisavalt tark, et kui juhtub tõesti nii, et näiteks see patrullpolitseinik täidab seal mingit lahtrit, kus ta jätab enda kommentaari sellest kutsest, kus ta parasjagu on, et kirjutab, mida ma nüüd tegin ja kõike seda, aga juhtumisi, internetiühendus on maas või see süsteem kuskil on maas, et ta siis nii -öelda vahemällu jätab selle info, see konkreetne arvuti, mis tema ees on, et seal vahemälus on see info olemas. Ehk siis kui ühendus tuleb tagasi, siis ta saab kohe selle info ikkagi süsteemi ära saata, mitte ei ole nii, et ta peab nullist alustama kõige selle kirjutamisega.
Noh, sõltub, kui suur see katkestus on, aga jah, sihuke esmane puhver on seal kindlasti olemas. Et noh, nii, nii, nii kiiresti talle kõik asjad eest ära ei kao ikkagi.
Okei, ja patrullid siis, ma kujutan ette, et kui ta ka sõidab kuskil tänava peal, vaatab auto numbrimärki, siis ta toksib sisse, siis ta saab kohe sealt kätte, kõik on, kes on selle auto omanikud või vastutavad kasutajad ja kõik sellise info.
Siin on see, et siin tuleb mängu andmega, isikuandme töötlemine. Et kui teie sõidaksite autoga, olete autojuht?
Kui politsei sõidab teil taga, lööb numbri läbi, siis on see, et ta kasutajaid veel ei näe. Me oleme teinud niimoodi, et me ei riivaks inimese õigust. Samamoodi on ju maa, transpordiametis võimalik ju teha taustakontrolli. Me oleme teinud samamoodi, et näeme ainult sõiduki numbrit, marki ja kindlustust ja ülevaatust, mida meil on vaja. Et me kontrollime liiklusjärelekäigus samamoodi. Et ja siis siis ongi see, et et me ei riiva, me näeme, et auto on korras ja ei ole vaja sekkuda.
Aga samas selle isiku võib olla varem näiteks häirekeskus teinud kindlaks, et kui näiteks ma kirjeldan sellist olukorda, et maanteel sõites nähes mõnda autot, kes sõidab minust mööda kui seisvast postist, ma ütlen talle, et vot ükshärk kolm ABC sõitis niimoodi mööda, sõidab saja kümne, ütleme saja viiekümnega lausa. Siis tõenäoliselt häirekeskus on see, kes vaatab siis ära, et kes võiks see teo, teoreetiline isik olla, et kas tal on varem selliseid mingeid karistusi kiiruse ületamise eest? Miks
te arvate, et ta peaks vaatama just neid karistusi? Ta annab autonumbri, et näete, selline auto väljakutsena või teatega politsei sinna tahvli ekraanile, et näete, Tartu maanteel see infomärk tuleb, Tartu maanteesõiduks see, see sõidab sellise kiirusega.
Aga mis hetkel siis tuleb politseinikul see võimalus, et ta saab ikkagi nüüd vajutada seal Apollos nuppu, et palun näita, kes... See auto
otsustab nüüd politseinik, kui ta hakkab sellega tegelema. Temal on otsustuskaalutlusõigus, et millal ta siis hakkab neid asju töötlema. Kui ta nüüd näeb seda autot, peatab kinni, tuvastab rikkumise, hakkab menetlema, kõik järjest niimoodi.
Väga palju üks asi, millest on räägitud Eestis, on see, et meil jääb kõigist jälg maha. Kui palju neid jälgi sinna e -politseisse jääb? Kõik
asjad jäävad jälje, kõik asi jätab jälje.
see jälg... Vajutus, väike klikk jätab ka meile logidesse jälje.
Ja kas see jälg on ka selline, mida mina kodanikuna lähen riigiportaali eesti .ee, kus on see andmejälgija on olemas ja ma saan näha, et just e -politseist on nüüd minu andmeid vaadatud?
Politseist on andmeid vaadatud. Et selles suhtes, et näiteks jälle toome teie suhtes näite, et kui peeti teid kinni ja kui te olite rikkunud näiteks kiiruse ületamisega ja karistusregistrist, vaadake, kas tal on eelnevaid karistusi kiiruse ületamise eest on ju, või, või ütleme siis, kus toimub nagu öelda, vaja kontrollida. Ja siis lähete sinna e -toimikusse ja näetegi, et politsei on kontrollinud. Et jätab välja.
Ja aga need jäljed, mis seal on, need ilmselgelt ei ole sellised, et kui on mingi teistsugune politsei uurimine käimas minu kohta, et siis ma nagu sellest saaksin eeldada, järeldada midagi, et no nüüd vist politsei minu tausta kontrollib.
Oh, ma ei oska niimoodi vast selles suhtes, et noh, kõik asjad, kõik, mida on jäljed, kõik vastavalt seadusele ja kõik on, saab ka nagu öeldakse, vajadusel, kui inimesel on huvi, siis jah, kätte.
Korra sai juba mainitud ka seda ühenduste teemat, et oli jutt, et ka asjad on dubleeritud ja mitte ainult dubleeritud, vaid mitmekordselt siis nagu juba vist oli neljakordselt nii -öelda olemas need süsteemid, et kui midagi juhtub, kukub maha, kui kiirelt te suudate üldse need süsteemid uuesti tööle panna?
Need on meil nii -öelda, kus me kui räägime sellest nagu andmekeskuste dubleerimisest, siis on nad niimoodi tehtud, et ega siis kasutaja sellest eriti aru ei saa, et, et noh, võib -olla juhtub see, et, et kui toimub nii -öelda see vahetus, et siis lihtsalt võib -olla ta logitakse korraks välja, siis ta peab korraks uuesti sisse logima, see on ainuke mõju, mis seal võib tekkida nii -öelda. Aga muus osas jah, see, see käib niimoodi, ma tean siis sekunditega.
Kui palju sellest e -politsei lahendusest on pilves? Sellises
pilves? Meie enda pilves nii -öelda jah, ta on meie sisemine teenus, ehk siis kõik sellised kriitilised lahendused on SMITi enda sisepilves ehk siis siseparameetris sees, perimeetris.
Üks asi, millest räägitakse avalikus sektoris, on välismaistesse eraettevõtete pilvedesse minek. Kas e -politsei on ka sinna peagi jalaga astumas?
Kahjuks ei saa. Ja ei ole soovi ka, et see on nii -öelda, meil on teatud andmekogude määrused ja asjad, kus me saame oma andmeid ja asju hoida, kus me tegutseda tohime, nii et välismaisesse pilve me, ma arvan, et ei astu lähiajal küll üldse mitte.
Isegi siis, kui pilvemäärus meil muudetakse ja tuleb selline võimalus avalikule sektorile?
Võimalik, aga ma ei oska seda praegu kommenteerida, et eks, eks see töö on veel pooleli.
Natukene rääkides või tähendab, ma küsikski, et see e -politsei, te juba mainisite, mis on see ajalugu ja kuhu me tänaseks oleme jõudnud, aga kui me näiteks kohtuksime aasta aja pärast samal ajal, mis siis on sinna veel lisandunud, kas teil on nagu mingi nimekiri paigas, et need on need kümme asja, mida me tahame nüüd teha aastaga või kahe või kolme aastaga?
Kui ma tohin arendusplaani või ütleme sihukest arendusperspektiivist rääkida, siis me laias laastus teame, mis me võib -olla viie aastaga tahame teha, et mida aasta kaugemale, eks ole, seda, seda me, võib -olla need pilgud on nagu natuke, võib see vaated on ähmasemad, aga mida lähemale, see on noh, järjest teravam, eks ole, et noh, samas selline visioon on paigas, kuhu me tahame välja jõuda lõpuks ja kuhu me poole järjest areneme. Et noh, üks asi, millega me praegu väga hoogsalt tegeleme, ongi menetluste digitaliseerimine ehk siis süüteo, noh, miks patrull kohale tuleb, et midagi on juhtunud, et mingi asi, mida peab menetlema, et, et see kogu see ahel oleks täis digitaalne. Et noh, nagu Rauno siin algusaegadest rääkis, et kus võib -olla patrullil oli kaasas kuskil, ütleme, ma ei tea, noh, viiskümmend kilo paberit, et praegu on võib -olla ainult kümme kilo paberit kaasas, et, et me üritame sellest viimasest kümnest kilost paberist ka lahti saada, et, et see ahel siis, mis sealt, ütleme sellest juhtumise kohast nagu pihta hakkab, lõpetati siis lõpuks selle kohtuga näiteks, et see kogu see teekond oleks täis digitaalne.
Aga mis paberil need praegu neil siis on, noh?
No noh, Rauno saab öelda, et mis, mis asjad on paberil.
No paber, kõik ju, ütleme, menetlusdokumendid on ju siiamaani paberil, väga vähe on, ütleme, kasvõi lihtsalt isikutuvastamine, tunnistaja ülekuulamine ja kõik need järjest, kõik protseduurilised paberid.
Ja neid võiksid digitaalseks saada siis kui mitme aastaga?
Lähima viie aasta jooksul ikkagi jah, et meil on esimesed asjad juba on, et kui me alustame kõige nagu tundlikumast asjadest, et näiteks lähisuhtevägivald, siis sealne näiteks see protsess nii -öelda, kus patrull läheb kohale, peab täitma ära lähisuhtevägivalla infolehe, siis see on juba praegu digitaalne ja sealt tulevad andmed jooksevad kiiresti nii -öelda kohe järgmistesse süsteemidesse. ehk siis noh, meile menetlusinfosüsteemi kui ka siis näiteks võib -olla ka staari, mis on juba vajalik näiteks lastekaitsele tegelemiseks, ehk siis Sotsiaalkindlustusametis.
Nii et need süsteemid osad juba praegu, ma kujutan ette, ikkagi teevad omavahel koostööd ja siis järgmise viie aasta jooksul hakkab veel rohkem koostööd
tegema. Täpselt nii on. Jah, et
praegu see ahel, et see ei ole ainult nii -öelda nagu, kui me oleme siit kahekesi nüüd nii -öelda Siseministeeriumi haldusalast, et Ja kui me rääkisime enne kohtust, siis see puudutab juba Justiitsministeeriumile, et jah, meil on üle kahe haldusala, on see, see nii -öelda jah, süüteomenetluse digitaliseerimise kava on paigas, et pikk plaan, et mis me siis kõik ära teeksime.
Kuidagi jääb mulle mulje sellest jutust, et jah, meil on nagu räägitud juba aastakümneid, et Eesti on meil uhke e -riik ja meil on igasugu e -teenused, aga samas vaadates praegu seda näidet, et politseil justkui on nagu küll neid e -lahendusi, aga nii palju oleks veel ära teha. Et tundub, et selline nagu uus see e -tiiger ongi nagu parasjagu vaikselt hüppamas juba või kuidas?
Noh jah, et selles suhtes, et kui me räägimegi sellest noh, et e -tiiger lihtsate asjadega võis varem ka juba ära hüpata, aga kui me räägime nii -öelda süüteost ja kogu, mis puudutab seda karistust ja karistusõigust, siis see on väga keeruline teema, mis eeldab ka palju seadusemuudatusi, kokkuleppeid juba näiteks Riigikogus ja, ja õigusteadlaste hulgas, et kuidas see võiks kõik olla, et sealt, Et sealt see hakkab alles hargnema, et see, me saame alles teha seda siis, kui meil on õiguslik tugi olemas ja, ja see muutumine, et see muutuks digitaalseks, see mõtlemine seal, et see ahel on võimalik niimoodi teha, et siis jah, sellepärast võib -olla võtab natuke rohkem aega.
Siin erinevad avalikud riigi e -teenused on viimastel aastatel üha tihedamini sattunud teedoos rünnete alla, ehk siis sellised küberründed, mis väga paljud on tulnud meie idanaabri poolt. Kuidas e -politsei on nii -öelda küber kaitstud siis selliste rünnete eest?
Nagu ma enne ütlesin, et kui sa küsisid selle e -pilve kohta või ütleme riigipilve kohta, siis me toimetame oma nagu sisemises võrgus ehk oma sisemises para, perimeetris, et kus meil on niisugune turvaline kiht ümber, kuhu väljaspoolt koputajad reeglina nagu üldse ei tohikski ligi pääseda ja ei pääsegi, et selles suhtes see
Kas te olete mõelnud ka sellise teoreetilise võimaluse peale, et nii -öelda lüli, kõige nõrgem lüli võib alati olla ka see inimene, ehk siis see patrull ise ka seal, et see arvuti, mis tema ees on, seal on kindlasti, on USB pesa ja seal saab, võib -olla saab internetis ka käia, ma ei tea, kas saab seal geenius .ee
lugeda? Et, et USB pesa on, aga seda saab kasutada ainult klaviatuuri jaoks, midagi muud ei ole, et meil on jah, kasutusel on see seade seal autos, aga see seade on ka niimoodi ära nagu ütleme siis tehtud kasutajakindlaks.
jah. Et välistada selliseid asju, et on võimalik midagi ühendada, on võimalik midagi juurde nagu torgata, et ei... See
tähendab seda, et füüsilises mõttes ta saab selle USB juhtum, mis on klaviatuuriga, nagu välja tõmmata, aga kui ta paneb sinna mälupulga, siis see arvut ütleb, et kuule...
Ei ole midagi teha, jah. Ei saa sealt mälu kuulavalt filmi ootus vaadata.
Jah, või siis pahavara sinna panna, mille kaudu saaks e -politseisüsteemi siis... Ei
Ei ole mingit CD -plaadi lugejat, ei saa veebibrauserit lahti teha, et uudiseid lugeda...
Aga see, et veebibrauser, ühesõnaga veebibrauser on siis väga nii -öelda limiteeritud kasutusega?
No neid on erinevaid brausereid, seal desktopil on meil kindlad veebibrauserid, mida ongi võimalik ainult avada ja ülejäänud muid asju ei olegi võimalik avada.
Ehk siis on see, sellisele teoreetilisele siis riski, riskile, et mõni politseinik teeb nii -öelda pahade pooltega koostööd ja tahab seda süsteemi seestpoolt kuidagi õõnestada, selle peale on mõeldud.
Ja selle ajaloo jooksul, kui meil need e -politsei lahendused on olemas olnud, kas keegi on üritanud reaalselt ka süsteemi seestpoolt õõnestada?
Ei ole täheldanud. Ei tea, et oleks.
Ja kuidas on tagatud see, mul on see au ja uhkus öelda, ma ei ole mitte kunagi istunud patrullauto sees. Mul, ma tean, et ajakirjanikel aeg -ajalt tehakse mingeid üritusi, sedasama e -politseid ka aastaid tagasi kunagi demonstreeriti, see oli võimalus, mind kahjuks ei kutsutud sinna. Aga ma ei ole seal istunud, ma ei tea nagu reaalselt, milline selline selles mõttes nagu välja näeb, et kas kui patrull peab mind kinni, paneb sinna taha istuma, ütleme, et mul on kuidagi teoreetiline võimalus ikkagi sealt uks lahti teha, välja minna, kas ma saan minna sinna kõrvalistuja kohale ja inimesena lihtsalt vaadata, mis seal kõik seal arvutis on, toksida kellegi isikukoodi sisse või nime sisse ja hakata sealt andmeid vaatama või seal on ka mingine sisselogimine.
Kindlasti, sisselogimine on samamoodi, ekraan läheb tumedaks, kui ta on lõpetanud ja kõik asjad on ikkagi mõeldud selle peale, et kõrvalised isikud ei saaks sinna oma näppe taha jääda.
Aga mida sa kindlasti näed, sealt on see, et see, mida sa nägema pead, et kui sa istud seal auto tagaistmel, nagu Rauno ütles, et sa oled näiteks kiirust ületanud, oled punase tulega üle ristmiku sõitnud ja sulle tehakse lühimenetlust, siis Seda vormi sa näed, sellega sa saad tutvuda ja sinna saad jätta niimoodi ka pliiatsiga oma elektroonilise märgendi,
et sa oled nõus sellega, mis sinna kirjutatud on.
Elektroonilise märgendi, aga mitte ID -kaardi või Mobiil -ID -ga digihalduse?
Aga seadus lubab seda, et seadus on selline asi, et, et kus, kui inimene on nõus selle andmestikuga seal, siis ta saab jätta sinna elektroonilise märgendi ja on, sest kõikidel inimestel ei ole kaasas võib -olla ID -kaarti, võib -olla pole mobiil -ID -d, et noh, lihtsalt teen, nagu sa võtad kullerilt kaupa vastu, teed selle konksu sinna.
Aga see mobiil -ID või ID -kaardi kasutamise võimalus on ka olemas?
Kuna seadus ei nõua seda jah, et siis me kasutame kõige lihtsamat varianti.
Kas sellisel juhul see, et patrull siis võtab selle inimese ID -kaardi või passi ja ta vaatab see, et see allkiri, mis ta andis, oleks ikkagi nagu enam -vähem seesama, mis seal dokumendil No
esiteks ta ju tuvastab isiku. on? Siis ta vaatab ju ID -kaarti, ta vaatab, kontrollib selle andmekohustuse vastavust, ütleme juhtimisõigustki, on ju.
Aga samas ta võib ju panna sinna kolm iksi, pärast ta saab
ma ei ole nõus sellega. See ei ole allkiri, see on digitaalne märgend.
Okei, see on mul mingi väga peene juriidika, ma saan aru, jah?
Ei, ta on, ta on märgend. Selles suhtes, et kui teil ütleme siis, te ületate kiirust ja see voorikaamera, mis teil võtab, on ju, ütleme, mis tee ääres on. Ja te annate allkirja ju. Teil tuleb postkasti ju trahvi otsus ja lähete ju kohe tasuma.
Ma, ma, ma saan öelda seda, et ma ei tea, ma ei ole mitte kordagi kiirust ületanud, ma ei tea, kuidas see süsteem nagu välja näeb.
Aga tegemist on jah digitaalse märgiga, et ta on tutvunud sellega ja siis tuleb talle e -posti peale otsus.
Ühesõnaga, te olete tõesti nagu mõelnud kõigi nende teoreetiliste võimaluste peale, et olgu ta suvaline inimene tänavalt, et kui ma, keegi on nagu joobes, narkojoobes, mida iganes, lõhub selle patrulli akna ära, ta ei saa selle arvutiga mitte midagi teha, isegi kui ta võtab selle sealt endaga kaasa, mitte midagi noh.
Noh, nagu ikka, kus sa noh, sul on taskus tavaline mobiiltelefon, mis võib olla kaugelt hallatav, ega meie seadmed on ka täpselt samamoodi hallatavad igatpidi, et juhul, juhul kui isegi seal juures ei ole, siis kaugelt me saame ikkagi midagi toimetada nende seadmetega.
Korra käisin läbi see jutt ka, et igast asjast jääb jälg maha. Kas see süsteem on ka piisavalt nii -öelda tark, näiteks kas seal on tehisintellekt sees, et ta vaatab, et kui mõni patrull nüüd, ta alustab oma tööpäeva kell üheksa, lõpetab järgmine päev kell üheksa, et ta selle aja jooksul no kuidagi kahtlaselt liiga palju ikkagi otsib seal mingeid asju või? Ja selline üldine tavaline statistika näitab seda, et selle kahekümne nelja tunnise valve jooksul tead, ma ei tea, võib -olla sada päringut tehakse, aga see inimene tegi tuhat päringut, et kuidagi kahtlane on. Kas mingi selline tehisintellekt on ka seal sees olemas?
Tehisintellekti ei ole, aga neid asju jälgitakse.
Ma saan aru, et ei taha väga rääkida, mis seal kõik on.
Ei, mitte selles suhtes, et aga rääkida, me räägime, aga lihtsalt, et seal on olukord selles, et noh, kõik asi nagu jätab jälje ja selleks on meil ka olemas ju sisekontroll, kes teeb oma tööd, vaatab ja noh, seal on ka mõned asjad, mida me lihtsalt ei saa rääkida.
Aga muidu siis selline, olgu, mitte küll tehisintellekti näol, aga mingid nii -öelda lihtsamad tehnilised lahendused on olemas, mis kaitsevad ka selliste asjade eest.
Et nagu vaadeldakse seda, kui sa ütled, et nagu kasutajakäitumist, siis jah, ikkagi, sest noh, andmed ei ole ainult nagu e -politsei süsteemis, et seal on palju, no seal meil on palju liidestusi teiste oluliste süsteemidega ja sealtkaudu see info on kogu aeg jagatud, mida seal ees patrull teeb. Et see on puhtalt ka patrulli enda turvalisuse mõttes, see on nagu logistikas ikka logistilise planeerimise jaoks ja kõikide muude nii -öelda planeerimisasjade jaoks või ka reageerimiste jaoks, et...
No samamoodi juht tahab näha, et mida tema alluv patrullis ju teeb. Tegelikult kõik, ta paneb sinna kirja, kõik asjad jooksevad talle teenistuslehele, et ta saab, juht saab ka oma asjad sealt kõik kätte, mida tal vaja on. Statistilisest kuni päevatöödeni välja.
Aga seda ma kujutan ette, et tänapäeval siis juba politseikoolis juba räägitakse kohe alguses, et et selliseid huvipäringuid lihtsalt niisama, et ah ma vaatan sõbra kohta või või oma potentsiaalse uue kaasa kohta, et selliseid asju ei tohi teha.
Seda kindlasti ei tohi teha. See on täiesti keelatud ja seda selle eest on ka ette nähtud ju karistused. Et isikuandmete töötlemine on väga rangelt reglementeeritud.
Aga kuskil siis läheb punane lipp põlema, kui keegi ongi näiteks päeva jooksul tuhat päringut teinud? Ei no
kindlasti läheb ja kindlasti vaadatakse, kontroll on kogu aeg peal.
Üks asi, millest me antud saates räägime ühes tuleviku osas lähemalt, on selline asi nagu ABIS. Ja nii palju, kui ma olen selle kohta lugenud, siis ma saan aru, et ühel hetkel võiks ka selles e -politseis, Apollos olla selle ABISe liidestus. Kas te oskate praegu prognoosida, et kui kaua sellega võiks aega minna?
No me oleme sellega alustanud, ütleme niimoodi, miks, et, et noh, ta asendab teatud teisi teenuseid, mida me juba praegu kasutame ja võib -olla teeb ka patrulli töö jällegi edaspidi veel lihtsamaks ja kiiremaks just tuvastamise mõttes, millest Rauno enne rääkis kohapeal just isikutuvastusest, et kui me saame juba põllul nii -öelda paljugi abise teenuseid ära kasutada, aga meil on teisi ka juba rahvusvahelisi andmebaase, kus on samamoodi, ütleme siis biomeetriat vaja kasutada, nii et noh, see tulebki nagu käsikäes, et. kui me võtame ühed juba kasutusele, siis me saame ka juba abise sinna juurde panna.
Kuulajatele olgu ka siis öeldud, abis on selline lahendus, mis võimaldab siis tulevikus patrullil sõrmejälje kaudu või siis, kui ma saan aru, et silmaiirise selle kujundi järgi
vist... Biomeetria kaudu. No biomeetria
Näotuvastus või siis sõrmejälg või midagi.
Silmaiiris, mis iganes, et mis see biomeetriline jälg on, mida saab kasutada.
Aga see tähendabki seda, et praegusel hetkel küll patrullidel selles arvuti juures seda sõrmelilugejat ei ole, aga kunagi lähitulevikus siis lisandub see sõrmelilugeja.
Loodame, et aasta lõpuks on olemas.
sellega me sellel aastal tegeleme juba aktiivselt ja oleme juba varem tegelenud ettevalmistusi võrreldes mõne rahvusvahelise andmebaasi liidestusega, et jah, jah, tegeleme aktiivselt.
Kas see tähendab seda, et kui kodanik ei ole teadvusel, politsei tahab ikkagi ka teada, siis hoolimata sellest, et kiirabi temaga ta juba eeldatavasti tegeleb antud hetkel, et teie tahate ka seda isikut teada ja siis te võtate korraks selle sõrmele lugeda, panete ta sõrme sinna vastu ja siis teil kohe süsteem
põhimõtteliselt jah, võiks nii välja näha küll.
Jah, et me teame juba, kes ta on.
Korra te mainisite ära, et on ka liidestus rahvusvaheliste selliste süsteemidega. Kas see tähendab ka seda, et ta lihtsustatult öeldes käib kuskil seal Interpoli süsteemides ja vaatab ära, et kas tegu on rahvusvaheliselt tagaotsitava isikuga?
Päris niimoodi see protsess ei käi, tegelikult see rahvusvaheline osa on see, et kolmandatest riikidest tulenevate kodanike siis tuvastamine või nende reisidokumentide tuvastamine.
Kas see abise teema, vähemalt mulle tundub küll, et see on nagu selline üks unistuste funktsioon võiks olla, mis seal, mis võiks selles e -politseis olla ja nüüd me teame, et kohe -kohe ka on, kas see on ka teie jaoks oli, kui see tuli esimest korda lauale, selline, et jaa, palun, palun ruttu -ruttu, seda on väga vaja.
Seda on vaja, sellepärast jah, mõnel hetkel on oluline, et oleks vaja teada, kes see on, kasvõi sellel kiirabilgi, et kui ta tahab, vaja mingi diagnoosi määramiseks, on isik teada, ta saab oma, ütleme, andmed kätte, kes isik on ja näeb, et ahah, see probleem on, või siis politseilgi, et, et omaksest teatamiseks või mida iganes.
Kas on mingeid muid selliseid unistuste funktsioone, mida te ise väga -väga tahate?
Noh, kindlasti on live elu, et pildid, live edastus, see on ka üks unistusi.
tähendab? See tähendab, no videopildi või ükskõik mingi edastus juhtimiskeskusega või olustikuga, et see on niisugune.
See on nagu, kui sa võtad seda, siis noh, mis tööd patrull väljas teeb, eks ole, alates siis liiklusjärelevalvest, järelevalvest võib -olla selle automatiseerimist rohkem, eks ole. Kus ei peagi otseselt nagu patrull, mis on väga kallis teenus, eks ole, nii palju sekkuma. Ja siis pluss nagu Rauno ütles, see video, kõik see videomenetlus, mis lihtsustab ka seda nii -öelda, millest me rääkisime enne juba seda nii -öelda digitaalset süüteomenetlust, et see, see annab sinna sellist nagu tõendusmaterjali lihtsalt juurde. No
pigem ka see, et näiteks sündmuskohale, kus on mingi suurem sündmus, mitu patrulli reageerib, esimene jõuab kohale, saab sündmuskohast teisele patrullile ja juhtimiskeskuse ülevaate anda juba kasvõi kaamerapildiga. Et mida tuleks järgnevalt edasi teha või ette võtta, et rohkem ressurssi või noh, abi või mitte iganes.
Kui palju üldse politsei siis patrullide ja SMIT -i vahel selliseid kohtumisi on ja ma ei ütle, et et Rauno, te olete nii -öelda väheoluline, aga ma mõtlen teie kolleege, kes on igapäevaselt ainult patrullis. Kui palju kutsutakse neid sinna SMIT -iga kohtumiste laua taha ja küsitakse nende arvamust, kuule, kas me tegime hästi, kas midagi läks halvasti, mis on need asjad, mida teie tahate nüüd sinna?
No selleks on e -politseis olemas sihuke asi nagu tagasiside, no ütleme tab. Ja sealt on patrullil alati võimalik, tal on kolm varianti, ikka meeldis, ütleme, mul on idee või probleem ja nad kasutavad seda. Mul on e -postis ehk meie tiimi e -postis on olemas igapäevaselt ideed, mõtted ja kui on vaja, siis nad tulevad ka meile laua taha. Nad niikuinii kohtuvad minuga iga päev ja telefon on nende päralt kogu aeg olnud, nii et nad saavad mind alati kätte.
Kas teil on ka näiteid tuua selliseid agiilseid lahendusi siis neile, mis on patrulli poolt välja pakutud?
Ütleme niimoodi, et kui me nagu Rauno aseme korjame pidevalt seda jooksvat tagasisidet, eks ole, et kui sa näed, et see tagasiside on nagu ühes, ühes kohas niimoodi murekohas päris suur ja Rauno valideerib seal üle veel teatud noh, suurema kasutajagrupiga, siis loomulikult see läheb käiku ja tehakse see asi paremaks ära. See
võib kahe nädala jooksul valmis olla.
Näiteks jah, kui on niisugune mõni lihtne asi, reeglina ongi need noh, lihtsad asjad, et ega siis keegi ei paku seal selliseid maailmamuutvaid lahendusi välja, et just igapäevatöös, mis võib -olla on sellised lihtsustavad, et kas mõni näpuvajutus siia või näpuvajutus sinna teeb elu noh, kiiremaks ja lihtsamaks. Kui sul on mugav niimoodi, et ma tean, et ma pean sellega autost välja jooksma parasjagu ja siis ma vajutan ühte nuppu või teist nuppu, et see käiks hästi hõlpsasti.
No ja samas on see, et alati peab vaatama ka tööprotsessi. Et jaa, ei tee või pea all, aga võib -olla ei lange tööprotsessiga kokku, et siis ei ole mõtet sinna ka seda arendada. Noh, selgitame siis nagu öeldes lõppkasutajale, et tegelikult tööprotsess käib niimoodi.
Kas te oskate mulle öelda, miks seal patrullautodes endiselt on sellised sülearvutid? Miks seal ei ole tahvelarvuteid?
On. Issand, ma pean siis rohkem hakkama, ma ei tea, pätiks vist.
See, mis on süles, on ju klaviatuur, sest vaata, kui sa autoga sõidad, sa proovi siis tahvelarvutist seda virtuaalset klaviatuuri toksida, et see on ebamugune, sa ei ole võimalik, kui see auto sõidab võib -olla.
Et te olete korralik olnud ja ei ole sattunud, et teil Ei,
on tahvel. ma olen alati nagu jah näinud, et justkui see pilt, et ta on ikkagi nagu mingi selline, nii nagu Ameerika filmidest on nähtud, selline noh, selline sülearvuti, mida sa võid maha visata ja peab vastu kõike seda. Aga ta
Jah. Okei, aga see samas, kas see annab ka selle võimaluse, et kui midagi selle antud tahvliga juhtub, et see patrull võtab enda telefoni ja saab see, sellega siis sinna e -politseisse ligi või seda võimalust tal ikkagi ei ole?
Praegu on. Jah, meil on, tal on oma, mitte, mitte isiklik telefon küll, aga töö, töötelefon, jah, seal on ka Apollo äpp olemas täpselt samamoodi, et saab, mitte küll kõike funktsionaalsust, nagu Rauno ütles, et seal jah, menetlust läbi sa ei vii, eks ole, kui ta on natuke väike ekraan, et kõiki asju ära teha, aga põhifunktsionaalsus on seal olemas, nii et kui ta on autost väljas ja tal ei ole seda tahvlit kaasas, siis telefon on see, kus ta kogu muu info ära saab teha.
Kas see on väga suur riigisaladus, et milline telefon see on?
Praegu meil on haldusalas niikuinii on sellest palju räägitud, et on iPhone 'id on kasutusel, jah.
Kas see võiks tähendada? Olleski. Aga
seda on sulle vahele. Me, kui me tegeme arendusega, siis me ei arenda, ütleme, ühes suunas konkreetselt seda äppi, et see on tegu on hübriidlahendusega või me, kui on niisugune, et leitakse, et haldusala pealt võiks kasutada ka näiteks Androidi telefoni ja siis jah, meie äpp töötab mõlemas.
Ehk see on veebipõhine lahendus?
Ei ole, ta on ikkagi äpp, ütleme niimoodi. Aga ma võin tehnoloogiast öelda, et see on flotteri tehnoloogial tehtud, et, et hübriid, hübriid täpsus.
Ehk siis seeläbi lihtsalt tulles nüüd selle tagasi seal korraks selle abise teema juurde, et ideeliselt, kui tõesti see patrull nüüd aasta lõpus või ütleme siis järgmine aasta igaks juhuks, jätame natukene seda aega sinna, juhtunud midagi ei tea. Et on reaalselt nagu põllu peal ja on seal keegi inimene ja kui sellel telefonil on ka see sõrmeli lugeja olemas, siis ideelist isegi läbi selle telefoni ta saaks juba sealt süsteemist kõike teada.
Ja saab ka näotuvastust jah teha nii -öelda, et noh, vaadata, et kas see isik, kes piltide peal on sarnane, siis ongi
Kas see kõik, mis ma kirjeldasin, see saab olema kohe esimeses päevas, kui see abis sinna e -politseisse jõuab, sinna telefoni kaudu ka kasutatav?
Vot nüüd ongi see, et kas sõrmejälje lugu. Praegu hetkel on, me teeme kõigepealt ehk siis suures, me nimetame, et suur ja väike, et suures arvutis ehk siis tahvlitest teeme selle ära ja siis peale seda peaks jõudma ka telefoni.
Noh, arendustsüklis jah, et, et kuna põhiasi, mida patrull kasutab, on tahvelarvutis, esmane lansseeritakse see rakendus sinna ja siis järgmisena tulete juba siis jah telefoni.
Head kriitilise intsidendi kuulajad, ma loodan, et see saade oli teie jaoks sama huvitav kui minu jaoks. Nagu siit saates kõlama jäi, ma tõesti, ma ei ole ühtegi trahvi saanud, ma ei ole patrullautos istunud mitte midagi, et ma, minu jaoks oli see täiesti must maa, ma ei teadnud mitte midagi, mina sain väga palju targemaks. Ja mul on väga hea meel, et nii nagu meile SMIT -ist Kalmer Kärblane ja PPA -st Rauno Rääsaar kinnitasid, kõigest jääb jälg maha, ehk keegi ei saa lihtsalt niisama vaadata kellegi andmeid või kui ta ka seda teeb, siis punane lipuke läheb põlema ja keegi hakkab temaga suhtlema, et miks sa nüüd seda vaatasid, mida sa sealt vaatasid. Ja ühtlasi saime teada, et aasta lõpus loodetavasti on lisandumas veel uusi vahvaid toredaid funktsioone, mis, mis tegelikult läbi selle võiksid meie kõigi elusid teha paremaks, kiiremaks ja lihtsamaks. Suured tänud kuulamast, mina olin saatejuht Ronald Liive ja koht on teiega juba uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida. Aitäh.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]