Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere ja head reedest päeva! Kriitiline intsident uurib täna üht väga olulist, huvitavat ja põnevat teemat, kuidas on Eesti e -riigis looduses üks väga huvitav andmeregister, mis aitab meie kõigi siis laste heaolu tagada. Saates on külas Katre Pukk, TEHIK -u staarvaldkonna juht ja Merli Laur Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonnast. Tere!
Ja olgu siis alustuseks öeldud, et see staar on pikalt välja öeldud, on sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister. Ja ühtlasi mainin ka ära, et mina olen saatejuht Ronald Liive. Aga alustamegi sellest, et mis asi see staar on, mida ta endast tähendab?
Jah, STARTAR tõepoolest, nagu sa ütlesid, on siis toetuste ja teenuste andmeregister ehk et tegemist on riikliku infosüsteemiga, läbi mille Eesti riigis korraldatakse sotsiaaltööd ja see tähendab siis seda, et STARTAR on töövahend, läbi mille rakendatakse inimestele erinevaid toetusi ja teenuseid. Stari kasutajad on laias laastus kohalikud omavalitsused üle Eesti, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad ja lisaks ka siis sotsiaalkindlustusametis töötavad inimesed.
Millised toetused ja teenused seal Staris on?
Staari, läbi STARi pakutakse siis nii riiklikke toetusi kui ka kohalikke toetusi. Ehk et kui me räägime erinevatest toetustest, siis ma tooksin võib -olla mõned näited, näiteks toimetulekutoetus, prillitoetus, matusetoetus, ühesõnaga erinevad toetused inimestele, kes, kes neid toetusi siis vajavad ja samamoodi ka teenustega, et asendus -hooldusteenus, perelepitusteenus.
Aga miks sellise asja jaoks üldse sellist mingit infosüsteemi eraldi vaja on?
Võib -olla Merli oskab siin anda niimoodi nagu äripoole pealt paremat sellist ülevaadet sellest, aga riiklikul tasandil on vaja, et meil oleks ühtne süsteem, et me tegeleksime abivajavate inimestega ühtselt, arusaadavalt, et info liiguks näiteks ühelt, ühe KOV -i töötajatelt teise KOV -i töötajale kiiresti, arusaadavalt, mugavalt. Ja selle suurem eesmärk on siis see, et abi vajav inimene saaks abi võimalikult kiiresti. Ja et need töötajad, kes pakuvad, pakuvad siis seda abi, et see nende menetlusprotsess, dokumenteerimine oleks siis võimalikult mugav ja, ja kiire.
Jah, et lisaksin omalt poolt juurde, et mina, kes ma olen töötanud kohalikus omavahelises lastekaitsespetsialistina ja täna töötan sotsiaalkindlustusametis peaspetsialistina, kasutan staari. Ja kui me läheme ajas natukene tagasi, siis olid ajad enne STAR -i, kus igal kohalikul omavalitsusel oli oma register, polnud riiklikku ülevaadet, igaüks tegi oma registrites, aga meil on seitsekümmend üheksa kohalikku omavalitsust ja juhtusid ka sellised traagilised olukorrad, kus pere rändas ühest omavalitsusest teise, infot polnud. Tehti käsi, tehti päringuid, vastamiseks on kolmkümmend päeva ja nii edasi, et pere muudkui muutis oma elukohta, aga ühe lapse aitamine ei saa sellest sõltuda, et pole informatsiooni. Ja teiseks juhtumikorralduslik töö on ka STAR -is, mis tähendab seda, et kui meil on abi vajav isik, täiskasvanu või laps, siis peab olema aru saada, mida on selle perega tehtud ja lastekaitse vaates reformiti ka kaks tuhat kuusteist valdkonda Ja loodi ka riiklik telefoniteenus, mida haldab Sotsiaalkindlustusamet omakorda, et nädalavahetusel oleks tagatud abi, lapsed saavad perest eraldatud, kui on selleks vajadus. Ja seda registrit siis kasutab, nagu Katre ka mainis, laste heaolu osakonnast teatud isikud, kellel on selleks õigus. Ja juhtumikorraldusliku töö osas toon ka näite, et lastekaitse valdkonnas olid pabertoimikud omal ajal. Sa printisid neid tekste ja asju välja siis STAR -i kasutuselevõtuga. Saab lisada PDF -ülevaateid, esitada, on ülevaade, mis on need tegevused, millal kodukülastus tehti, dokumenteeritud failid, seda ei olnud varem. See kõik oli pabertoimikus.
Millal see varem oli? Ehk siis mis aastal see Star tuli?
Starlex Live 'i esimesel aprillil aastal kaks tuhat kümme. Ja võib -olla siin olekski paslik öelda, et, et kui seda aega vaadata, siis ma arvan, et Star ongi sellises tundlikus ja muutlikus eas praegu. Ja, ja tehnoloogiliselt ka tegelikult täna me tegeleme sellega, et, et uuendada siis ka tehnoloogilist platvormi. Me oleme üle minemas Mikroteenustel põhinevale arhitektuurile, uuendame kasutajaliidest ja paralleelselt ongi meil täna kasutuses nii -öelda vana staar ja, ja uus staar.
Ma tahaks korra tulla tagasi nüüd selle juurde, mida Merli meile rääkis, et mulle nagu meenub, et ajakirjanduses hiljuti kirjutati ühes kaasuses, kus oli just, et, et info ühest kohalikust omavalitsusest, tähendab, Te ütlesite, et info on kõigis kohalikus omavalitsuses justkui olemas, et kui inimene liigub, kolib ära teise, et siis tuleb kaasa. Aga mulle meenub üks kaasus, kus räägiti sellest, et just, et see info oli liiga kaua siis seal eelmises kohalikus omavalitsuses veel olemas. Kas Dari puhul on ka kuidagi paika pandud, et noh, et kui on nagu selline probleemne situatsioon, tegelikult, et kui sa kolid teise kohalikku omavalitsusse, see eelmine kohalik omavalitsus ei pea ju tegelikult seda infot enam omama või kuidas?
Jaa, tegelikult kõik algab koostööst, et kui on teada, et pere liigub ära ja tegemist on ja peres on ka näiteks lapsed ja kui on tegeletud selle perega jõudsasti, siis on täiesti loogiline, et see kohalik omavalitsus annab teada, et see pere kolib ära, vaadake, menetluse number on see, tegevused on seal ja ta lihtsalt eelinformeerib, et palun võtke ja vaadake ja kontrollige. Nüüd tegelikult riikide vahel meil on ka rahvusvahelised lepingud, et samamoodi kui Eesti pere näiteks kolib Soome, siis ka mina teen välisriiki abivajavast võimalikust perest teavituse, et palun, et see pere vajab võib -olla toetusi ja teenusi, et ja me teavitame samamoodi välisriigid, meid ja mina omakorda jälle kohalikku omavalitsust, näiteks kui nad kolivad omavalitsusse ja, ja Eesti lastekaitse ei tea näiteks sellest perest mitte midagi. Ehk siis vastus küsimusele on see, et kui on teada, et pere liigub, tuleb teavitada ja ei ole ka tegelikult seda süsteemi kasutades õigus vaadata andmeid, et sellel, selleks peab olema alus. Et need on kättesaadavad, aga selles osas on ikkagi mõistlik, et antakse märku, et see pere liigub ja kolib.
Taaskord ajakirjandusest rääkides, loen ühe pealkirja ette, et Sotsiaalkindlustusameti andmeleke paljastas info vanematest eraldatud laste kohta. Kuidas STARTAR -i puhul on tagatud, et selliseid kaasusi või sellisi pealkirju me ei saaks ajakirjandusest lugeda?
Selles osas on kõik kontrolli all, et täna omavalitsuses töötavad avaliku teenistuse seaduse järgi ametnikud, kellel on kõrgendatud nõuded ja STARTARi saavad kasutada need, kellel selleks õigus on. Et numbriliselt on hetkel täna kasutajaid umbes
just nimelt. Ja kui inimene ei tööta enam, siis kasutusõigused tuleb ära võtta. See tähendab seda, et see on ametnike jaoks mõeldud süsteem ja kõik see talletub, on näha, kes mida vaatab, seal peab olema õiguslik alus. Nii et sinna ei saa kodanik kuidagimoodi ise tulla. Ja seetõttu just nimelt on see päris täpselt ära reglementeeritud ja kui tööülesanded seda omavalitsuses ka ette ei näe, siis need õigused tuleb administraatoril ka maha võtta.
Kas selle kahe poole tuhande inimese puhul tehakse ka aeg -ajalt sellist uuesti koolitamist, räägitakse läbi, kuidas need reeglid on, et et tõesti need andmed ei läheks sealt kuidagi liikuma? Jaa,
absoluutselt. Ja koolitus ja juurutustegevus on, käib arendustegevusega nii -öelda käsikäes, et kui me teeme mingi uue arenduse, mingi funktsionaalsuse või mingi suurem projekt, siis alati need, kes seda kasutavad, siis saavad kooli, koolitatud, saavad küsida, et selline pidev, pidev protsess on see.
Just nimelt ja üldine reegel on see, et süsteemid on tehtud ju sellised, et nad võivad olla avatud, kõik ei saa kinni keerata, küll aga iga kasutaja peab ära põhjendama oma teekonna, miks neid andmeid vaadati, need andmed salvestatakse maha. Ja sul peab olema täielik selgitus ja, ja neid kontrolle tegelikult tehakse ka nii, et kuna mina ise kasutan ka staari, siis mina täpselt ei tea, aga ka minu tegevust jälgitakse, nii et koolitustel räägime, rõhutame seda, et täpselt nii palju vaatad kui vajalik sinu tööülesande täitmiseks. Ja seetõttu neid kriitilisi murekohti on välja tulnud ja, ja kasutajad tegelikult on hoolikad ja selliseid suuri apsakaid on järjest vähem.
Aga Merli, teie olete just Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna peaspetsialist, kes siis teie tegevust jälgib?
Sotsiaalkindlustusameti minu organisatsioonis, kes tegeleb andmetega ja, ja on antud õigus teha kontrolli. Et mina, mulle isegi ei öelda selle inimese nime, aga ka meie oleme kasutajad laste heaolu osakonnas ja ka meile tehakse kontrolli. Ja seetõttu neid nimesid ei ole mulle öeldud, aga kui on näha anomaaliaid kasutamises, siis tegelikult võidakse alustada ka distsiplinaarmenetlus ja nii edasi ja juba sisekontrolli teema. Et minule ei öelda seda nime, ma arvan, see on ka õige ja me ei peagi, tehniliselt meid kontrollitakse, nii et see on ka selline, et see ka distsiplineerib, et kui ma teen ka, ma pean alati panema, miks ma vaatan, kust mul see taotlus tuli ja miks ma üldse neid andmeid lähen vaatama, see peab olema väga selge.
Pole küll tänase päeva või tänase saate kõige peamine teema, aga mis saab siis, kui kohalikus omavalitsuses see sotsiaaltöötaja, ehk siis tema nagu mõne pereliikme või, või sugulasega juhtub mingi asi või noh, ühesõnaga, et on vajadus, et tema, tema lähedase kohta oleks info selles staaris üleval, Kas siis kuskil on nagu mingi eetiline kaalustus ka, et mis paneb mingisuguse punase lipukese tööle ja ütleb, et kuule, ta on tegelikult tema lähisugulane ja, ja siin nagu tegelikult neid andmeid nüüd vaadata ei saa?
Alati algab ju kõik sellest, kus see protsess käivitub, kas tehakse abiva lapse teade telefoniteenusele, kas see tehakse kohalikule omavalitsusele või tehakse Sotsiaalkindlustusametile. Et siin tuleb rollidest nii -öelda aru saada, et kui see ei ole selle ametkonna teha, siis igale kaebusele ja pöördumisele me ei saagi vastata ja andmeid välja anda, et seal tuleb aru saada, et mis see on, et kas see on selgitustaotlus, kas see on minu enda andmete päring minu enda tegevuste kohta, et seetõttu alati läheme sinna juureni tagasi, et kes mida küsib ja kellel üldse õigus midagi küsida on.
Ühes hiljutises georeetilise intsidendi podcasti osas saime teada, et ka e -politsei lahendus, mis on patrullautodes näiteks olemas, pika nimega või noh, selline lühike nimi ikkagi, Apollo on sellel, et seal on ka selline Stari liidestus on olemas, et kas siis ongi reaalselt, kui keegi helistab häirekeskusesse, ütleb, et siin ongi nagu perevägivalla juhtum, minnakse kohale, nähakse, et seal on nüüd keset ööd, lapsed vajavad nii -öelda hoolt ja abi, ehk siis peaks kohalikku omavalitsust informeerima, et see jõuab momentaalselt sekundiga läbi selle, et see staariliidestus on, jõuab kohalikule omavalitsusele see info.
Just nii, et kui tegemist on abivajava täiskasvanuga, abivajava lapsega või hädaohuslapsega või lähisuhtevägivalla ohvriga, siis need PPA poolt tehtud nii -öelda sisukirjeldused jõuavad läbi X -tee liidestuse staari ja sealt omakorda siis vastava kohaliku omavalitsuse töötaja töölauale, jah.
Kui kaua see funktsionaalsus on olnud olemas?
See läks laivi täpselt koroona ja alguses kaks tuhat kakskümmend aprill vist oli.
Kas see oli töös pikemalt või just see koroona teema?
Ei, see lihtsalt juhtus kokku, et jah.
Ettevalmistused hakkasid loomulikult varem ja seal oli täpselt õiguslik alus nelja sihtrühma puhul väga täpselt paika pandud, et on õigus neid andmeid liigutada. Andmemaht ei ole väga pikk, et seal on kirjeldus, mis toimus ja iga kohaliku omavalitsuse töötaja saab siduda enda menetlusega, ta läheb haldusüksusele korraga, nii et kui näiteks juhtum toimub Lasnamäel, siis Lasnamäe linnaosa saab selle teate, et see ei puutu teisi kohalikke omavalitsusi, vaid läheb ja liigub täpselt selle haldusorgani töölauale, kes selle perega tegelema peab.
Kas teie nii -öelda oma mätta otsast vaadates näete, et peale seda, kui sinna Apollosse see staariliidestus jõudis, et töö tegemine läks paremaks, kiiremaks, efektiivsemaks?
No kindlasti, sest et see abivajaduse nii -öelda vajadus sellele abile jõudis, jõuab ju tänu sellele päris palju kiiremini selle sotsiaaltöötaja töölaual või lastekaitsespetsialisti töölaual, et me ei, nii -öelda ei kuluta minuteid, tunde selleks, et telefonitsi või meilitsi suhelda, et see kõik käib automaatselt väga kiiresti.
Vanasti oligi see, et kui üks lastekaitsetöötaja tuli hommikul tööle või sotsiaaltöötaja seal postkastis, oli läbi dokumendihalduse süsteemi kirjad, juhtus see, oli see, ametikirjad, mis keegi pidi need koostama, keegi pidi need registreerima, tegelikult liikusid läbi dokumendihaldussüsteemi võib -olla, mida siis nii -öelda registreerisid nii -öelda sekretärid, et tegelikult samamoodi tundlikud andmed. Et nüüd nad liiguvad ikkagi otse ja seal ei ole ja ta seotakse nii -öelda selle lastekaitse või sotsiaaltöötaja menetluse külge nii -öelda ära ja info tegelikult läks minimaalsemaks ja täpsemaks. Jah, on teatud murekohti nagu ikka asjadega, aga, aga selles osas on see nüüd pikalt protsessis olnud ja teate sisukirjeldused võivad erinevad, sõltuvalt siis olukorrast, et mis seal täpselt siis sünd, sündmuskohal toimus.
See eelnevalt andnud kirjeldus minu poolt siis, et kus öösel tuleb see häirekeskus, see teade ja nii edasi, kas siis kohaliku omavalitsuse töötaja, see sotsiaaltöötaja peab olema kakskümmend neli seitse valmisolekus, reageerima olukordadele ja kui tõesti südaööl, mitte isegi südaööl, vaid hiljem veel juhtub midagi, siis tema telefonini tuleb mingi SMS peaks, et ole nüüd hea, mine võta see staar lahti ja vaata, mis toimub.
Ei, seda mitte, et kui me räägime abivajavast või hädaohus olevast lapsest, siis selle, Merli ilmselt räägib sellest sisuliselt paremini, aga selle kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja rolli siis töövälisel ajal võtab üle lasteabi telefon.
Just nimelt ja lasteabi telefon haldab sotsiaalkindlustusamet, see on riiklik teenus ja see lastekaitseseadus muutuski kaks tuhat kuusteist ja oli näha ja kui ma ise olin ka lastekaitse spetsialist kohalikus omavalitsuses, Kõige suuremad madinad ja, ja asjad toimusid nädalavahetusel. Ja seal oligi see, et politsei pidi tegelema olukorraga, kiirabi oli kaasatud, aga, aga mis siis nendest lastest sai, see reguleeriti nii -öelda ära, et kui ikkagi riik lapsed nii -öelda otsustab, et on ohtlik jätta sinna, tuli need lapsed perest eraldada, siis tänane tööprotsess ongi nii, Et lasteabi telefoni töötaja, kes on valves, võtab kõne vastu, ta on oma kodus, ta kasutab seda staari, ta dokumenteerib, kes kaebas, mis juhtus, see on koostöös politseiga, PPA aitab selle lapse vajadusel paigutada turvalisse kohta, see on korrakaitseseaduses fikseeritud. Nüüd võib -olla mõni laps vaja paigutada lastehaiglasse ülikriitilises seisundis, siis lasteabi telefoni töötaja teeb selle otsuse lapsed perest eraldada. Ja see on tegelikult nii -öelda väga tugev riive perekonna õigusesse, aga ükski laps ei tohi abita jääda ja vajadusel pöördub ka kohtusse, esitab kogu dokumentatsiooni, valvekohtunikule, kes annab siis hinnangu, et perest eraldamine on õiguspärane ja saab esialgse õiguskaitse peale. Nii et see protsess on hästi läbimõeldud ja kui nüüd kohaliku omavalitsuse töötaja tuleb esmaspäeval tööle, siis kogu see asi on tema töölaual ja tema peab edasi tegelema selle perega. Aga niimoodi ja välisriigid on väga imestunud, et meil on selline süsteem ja väga imestunud veel selle üle, et teil on riiklik register ja te saate niimoodi, et ühel lasteabi telefonitöötajal on ülevaade, Kui see pere on ühes omavalitsuses, teises, ta suudab kohtule anda ammendava ülevaate, mis need tegevused on. Kõik on kirjas ja samamoodi paneb ta enda tegevused sinna kirja, mida siis tehti ja mis selle protsessi käivitas. Ja me tegelikult peaksime uhked selle üle olema, et seda ei ole väga paljudes riikides.
Et START -i puhul me saame ka öelda, et Eesti ongi selline e -riigi mõttes jälle teie näitaja teistele.
Jah, et kui mina käin lastekaitse teemadel ikkagi välisriikides, kus me näiteks Soome kolleegide vastuseid ootame ülikaua, sellepärast et üks ametkond teeb, otsib seda omavalitsust, mida tehti, nad ei saa kusagile riiklikul tasandil üldse, keskasutus näiteks. Siis ootame vastuseid, see on takistatud, samamoodi Hollandi kohus oli äärmiselt üllatunud, kuidas Eesti ametnikud suutsid ühes väga Tuntud, isegi meedias tähelepanu pälvinud kaasuses ülikiiresti vastata kohtule, suisa nelja päevaga olid kodukülastused, info tõlgitud, et nad olid hämmingus sellest. Nad olid hämmingus. Mis võimalik on?
Kas me saame seda staari kuidagi mujale teistele riikidele eksportida ka siis?
Et näete, meie eestlased siin tegime suure töö ära ja me oleme teiega head suured sõbrad näiteks Euroopa Liidus ja võtke kõik, kes te tahate. Ma
olen kuulnud, et Norra teeb ka sellist analoogset süsteemi ja nad olid hämmingus, et me oleme juba selle ära teinud. Et nemad ka teevad, et on aru saanud, saadud sellest, et see ei toimi, et igal omavalitsusel on oma register ja pole riiklikku ülevaadet üleüldse, mis toimub. Et kohaliku omavalitsuse autonoomia on õige, aga teatud puhkudel peab olema mingi tsentraalne süsteem, et, et, et hallata kogu seda värvikirevust.
Täna meil sellist rahvusvahelist koostööd ei ole, jah.
Tulles korra tagasi nüüd selle juurde, et oli kaks tuhat viissada inimest, kes sinna süsteemi ligipääsu omavad, Ja jah, me rääkisime, et see kontroll ja kõik see käib, aga kas see, ka selles mõttes on kuskil kontroll, et, et süsteem suudaks nagu aru saada sellest, et, et sellel kohaliku omavalitsuse töötajal nüüd polnud päris alust vaadata, et me, neid konkreetseid andmeid. Ehk siis, et kui ta hakkab nagu tegema mingit selliseid päringuid väga palju, teeb mingi aru, arulagedalt palju päringuid, siis ütleme Ei,
nii. selles mõttes jah, et me nagu tagataustal kõike logime, et kui tekib selline olukord, siis kõik on nii -öelda dokumenteeritult väljavõetav ajaliselt, kes mida tegi ja sealt saab siis tekkida edasi küsimus, miks ta tegi, mille jaoks ja nii edasi.
Kas on, meenub teile sellise kaasuse, kus on süsteemi nii -öelda kuritarvitatud, on vaadatud andmed, mida tegelikult ei tohi vaadata?
Kuna mina töötan ise laste heaolu osakonnas ja meil on eraldi inimesed, kes annavad nii -öelda vaatavad seda andmesetti ja kõiki neid taotlusi, anomaaliaid. Mul, ma ei saa öelda, ma tean, et on mingisugused olukorrad, kuna see ei ole minu pädevus ja mulle jagata seda infot, et ma tean, et ikkagi tegeletakse, võetakse välja. Ja teiseks on see, et kuna meie amet on ka selle andmebaasi volitatud töötleja, mis tähendab seda, et tulevad ka näiteks otsekohtust või kusagilt päringud, millele tuleb vastata ja logiandmed välja võtta, siis on eraldi nii -öelda üksus, kes sellega tegeleb, ei ole numbreid öelda ja mulle lihtsalt ei avaldata seda.
Lihtsalt nagu teades, et noh, ajakirjandusel on väga palju räägitud, kuidas see on, politseinikud ja ka tervishoiutootjad eksivad ka vahest selle vastu, siis tõenäosus on, et, et vahest ka teil siis?
Ma ei oska, ma ütlen veel korra, et koolitustel me räägime, et tuleb andmeid vaadata minimaalselt ja nii hädavajalikud tegevused kui võimalik. Kõik päringud jäävad ju alles, kui mina rahvastikuregistrisse, eks ju, lähen, see salvestatakse maha, mul peab olema alati teada, miks ma üldse käivitasin selle tööprotsessi. Et ma usun, et kasutajad on teadlikumad ja, ja, ja logiandmed on ka uues staaris veel mugavamalt väljavõetavamad, olen ma aru saanud, et seetõttu ma tahaks uskuda, et kasutaja on tark. Nii et äpardustest ma ei, ma ei, ma ei oska sulle praegu öelda neid numbreid.
Ja, ja kui me räägime uue staari kontekstist, siis see on üles ehitatud ka nii, et ega, ega see sotsiaaltöötaja ei saa seal väga minna ja surfata ja otsida inimesi üles ja lihtsalt nende profiili ja menetlusandmeid avada. Et selleks, et ta üldse pääseks ligi nii -öelda andmesetile, selleks ta peab ikkagist sisestama pöördumise, panema sinna sise, sisendi või sellise sisu info, miks ta üldse peab mingisuguse kodaniku kohta sellise profiili andmestiku avama. Et niisama seal keegi kolistada ringi ei saa.
Ja, ja ütlen lihtsalt vahele, et STAR -is on ja ka kohus on teinekord nõudnud, kui on väga tugev avaliku meedia huvi pälviv kaasus, et saab panna privaatseks, näiteks olukorrad, kus kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja näiteks on ise menetluse osaline ja, ja teine kohalik omavalitsus peab näiteks tema enda lapse kohta arvamust andma. Et ka selliseid olukordi on, siis tegelikult saab panna menetlusi ka privaatseks ja antakse väga sihitatud juurdepääsud neile, kellele on vaja. Nii et siin sõltub, mida kohus ka ütleb, nii et sa saad süsteemi keerata väga kinni ja ei pääsegi absoluutselt mitte keegi ligi, kes selle lapseasjaga absoluutselt seotud ei ole.
Hea on kuulda, et on olemas sellised kaitsemehhanismid siis seal sees. Aga meil käis läbi juba see teema ka, et uus staar siis on tulemas ja korra me rääkisime need mikroteenused ka, et mida kõike uut on tulemas?
Tegelikult olemas ja tulemas, et, et praegu me olemegi niimoodi esimeste teenuste funktsionaalsustega siis uuel arhitektuuril laivis. Esimesed suured teenused ongi lastekaitsetöötajatele mõeldud funktsionaalsus, mille sees, mille sees on siis suur funktsionaalne uusarendus, siis on lapse eelhindamise instrument. Ja siis, siis me nii -öelda järgemööda arendusi teeme, et üritame teha nii, et kui tulevad uued arendusprojektid sisse, et siis võimalusel ikkagi kasutada uut tehnoloogiat ja, ja proovida siis selle armsa vana staari monoliidiga ikkagi hüvasti jätta. Aga see on pikk protsess, et hetkel, hetkel veel lisaks on meil arenduses broneeringute süsteemi arendus. See tähendab seda, et siin suvel võiks, võiks juba olla laivis lahendus, kus kodanikud, kes soovivad sotsiaalkindlustusameti teenuseid endale broneerida, saavad seda siis teha juba siukses uues moodsas broneerimissüsteemis. Ja sa praegu veel arendame perelepitusteenust, et neid projekte, mis paralleelselt käimas on, on päris palju.
Kuidas te neid uusi funktsionaalsusi sinna arendate? Te mainisite see lastekaitsetöötajatele, siis see laste eelhindamine, kas see ongi koht, kus te kogute siis mingise grupi lastekaitsetöötajaid kokku ja ütlete, et kuulge, et andke meile nüüd mõtteid, ideid, et mida te tahaks seal näha?
Ütleme nii, et see sisend on, on erinev, et mõned uuendused tulevad vastavalt seadusloomest meieni jõuavad, aga üldjoontes sellise nagu tööplaani või arendusprojektide plaani me paneme siis kokku koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametiga. Ja, ja kui juba rääkida reaalselt mingist konkreetsest projektist, siis ikkagist ärivajaduse või sellised ärinõuded paneb kokku siis Sotsiaalkindlustusamet. ja koostöös meiega me siis koos vaatame selle skoobi üle, paneme need, võib -olla need ärinõuded veel täpsemaks, lepime kokku, mida me hakkame tegema, kuidas hakkame tegema ja siis on meil arenduspartnerid, kes aitavad siis seda arendada. Aga jah, selles mõttes su küsimusele vastates, et, et selles nii -öelda projektimeeskonnas on kaasatud siis mitte ainult ametnikud, vaid siis ka need inimesed, kes päriselt seda kasutavad. Et selle laps, laste funktsionaalsuse koha peal oligi meil projektimeeskonnas lisaks siis Tehiku ja SKA inimestele ka kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad ja lastekaitsetöötajad ja ka siis lasteabi telefonitöötajad.
Jah, ja seal me vaatasime ka, et maakonniti oleks kaasatud erinevad kohalikud omavalitsused, suured omavalitsused, kus on linnaosad, kus on täiesti väga suur lastekaitsetöötajate hulk või siis väike omavalitsus, mis on Lõuna -Eestis, kus võib -olla ongi see üks lastekaitsetöötaja, kes teeb sünnist kuni surmani näiteks asju, sotsiaaltöötaja rollis muuhulgas täidab ka lastekaitsetöötaja rolli. Nende vajadused võivad erinevad olla ja nii -öelda ka regiooniti. Ja nad andsid ka sisendit, mida oli siis vaja, näiteks omavalitsustel on väga tihti seesama näide, mis alguses oli, et pere reisib ja tänapäeval, kui vanemad on lahus, pool aega elatakse isa juures, ema juures, tekivad probleemid, lapse viibimiskoht pidevalt muutub, aga on vaja koostööd teha, et see sisend tuli, et lõppkasutaja ütleb, mida on vaja. Ja, ja, ja, ja mida ei ole ja mis võiks olla teistmoodi ja vähem dubleerivaid klikke, info edastamine kiiremaks ja samamoodi lasteabi teated kohalikule omavalitsusele ja vastupidi, kuidas lastekaitsetöötaja kohalikus omavalitsuses nende abivaja lapse teateid vastu võtab ja neid edastab. Et nii -öelda algusest peale nii analüüsis kui ka arendusprotsessis olid kohalikud omavalitsused, andsid ülikiiret sisendit ja ka testimistes, nii et see tööriist on nende jaoks, mitte asi iseenesest.
Need teenused, mis te üles loetlesite, laste eelhindamine, lastekaitsetöötajate erinevad funktsionaalsed, need ongi need mikroteenused ja.
Kui kaua arendusprotsess veel aega võtab?
Sa pead nüüd silmas, et millal me täielikult saame oma.
Millal on see päev, kus te saate öelda, et kõik on valmis, enam ei ole vaja midagi juurde lisada?
Tead, ma arvan, et seda päeva ei tulegi, sest see valdkond tegelikult ju ka muutub, need vajadusi tuleb juurde, arendusvajadusi tuleb ka pidevalt juurde, et praegu me oleme ikkagist oma teekonna alguses, et esimesed funktsionaalsused on saanud nii -öelda tehnoloogilise võla, võla raames nii -öelda uude, uude staari paigutatud, aga Aga ütleme nii, et staar, vana staar siis on aastast kaks tuhat kümme. Ja see funktsionaalsus ja need teenused, mõned on väga lihtsakoelised, mõned on väga keerulise äriloogikaga, et nende nii -öelda ületoomine uude staari, et see on jah ikkagi protsess. Et mul sulle praegu jah ajalist mõõdet öelda ei ole.
Kas kõik need asjad, mida sotsiaalkindlustusamet tahaks ja te väga -väga pingsalt ootate nüüd, et millal TEHIK üks hetk nendeni jõuab?
Jaa, et alati kirjutatakse ikkagi äri poolt nii -öelda vajadused ja loomulikult me koostöös kohalike omavalitsustega ju seda sisendit ka saame, on ju teada funktsionaalsus, et mis ei toimi, Mis võiks paremini olla, et praegu, kui me räägime ka laste abivajava laste teadete vastuvõtmisest, registreerimisest nii -öelda, kus arendaja pakkus ka selle teekonna protsessi palju loogilisemaks, siis me praegu ei ole saanud veel korda teha sellist täishindamist, nii -öelda juhtumi plaan, vaid meil on üks etapp ära tehtud. Ja nüüd on meie ootused ja see on ka kirja pandud, nii täiskasvanud ka laste osas see juhtumiplaan saaks kaasaegseks, et oleks see terviklik, mugav, loogiline vaade ja nii ta ka käib, et tuleb alati prioritiseerida, mille jaoks on raha, mis on kõige kriitilisem, mille mõju on kõige suurem, sest kõik tahavad midagi, aga sealt tuleb teha tegelikult mingeid otsuseid, et kui teenus kasutab võib -olla viis inimest ja nii edasi. Et see riigi raha kasutamine oleks ka mõistlik ja võimalikult suure hulgale oleks see mõju.
Kas siis kokkuvõtlikult saame me öelda, et Star aitab hoida aega ja raha kokku nii politseinikel, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatel ja kõigil teistel, kes selle, selle protsessiga on seotud ja siis veel kirsiks tordil on just see, et ta tagab laste heaolu?
Ma julgeks öelda küll, et, et me võib -olla ei saa ise teinekord aru, et, et see on väga hea asi ja, ja ma julgeks küll öelda võrrelduna välisriikide kogemustega, kus nad on mõnes mõttes kiviajas, meie kolleegid, et me saame anda tegelikult väga kiiret ülevaadet, mis toimub, kui vaja ja kellel on õiguslik alus. Väga kiiresti saame andmeseti kätte ja see oli ka tegelikult kunagi staari loomise eesmärk, et ükski laps ei jääks abita, lihtsalt kohalike omavalitsuste nii -öelda, et pastakas kukub sellest hetkest, kui ta enam minu territooriumil ei ole.
Me saame riigis teha siis ühtse standardse kokkulepitud reeglistiku järgi, korraldada sotsiaaltööd ja eesmärgiks on siis ikkagi aidata seda abi vajavat inimest, et ma arvan, et see on väga -väga suur väärtus.
Katre, öelge palun mulle üldse, miks te teete seda tööd, mida te teete?
Ma olen TEHIK -us töötanud kümme kuud ja, ja, ja ma võin öelda, et ma olen täiesti fänn, ma olen staari fänn, ma olen nende TEHIK -u tiimi fänn, nende inimeste fänn, kes sotsiaalkindlustusametis töötavad ja tegelikult ka nende arendajate, et pean väga lugu meie arendajatest, et, et minu jaoks staar on või need teenused ja toetused, mida me läbi staari pakume, need on väga suure väärtusega. Et kui laiemalt mõelda, et me aitame inimesi, kes ei tule võib -olla täna oma toimetulekuga ise hakkama, või lapsi, kellel ei ole täna perekonda, aga läbi staari on võimalik leida need perekonnad, kes päriselt tahavad armastavat kodu pakkuda lastele, et kuidagi see teeb mind hästi alandlikuks, hästi tänulikuks ja kuidagi väga motiveerib seda tööd tegema, et see kuidagi ei ole asi iseenesest minu meelest. Et selles mõttes ma olen nagu hästi tänulik, et ma saan selles staari karussellis nii -öelda osaline olla ja oma panus anda.
Ja Merli, ega teie töö ka lihtsam ei ole, miks te teete seda tööd?
Esiteks ma olen laste, lastekaitse valdkonna fänn ja mis on imetlusväärne ja võib -olla ka väga äge, on see, et kuna ma ise olen nii -öelda töötanud põllul, päriseid lapsi perest eraldanud, päriselt on mul rasked kaasused olnud ja nii -öelda äritellijana ma tean, mida on vaja, noh toon näiteks, et ka praegu uues staaris loodud anonüümse lapse pöördumise registreerimise võimalused. Et kui tuleb abivaja lapse kohta teade, et laps karjub, et naabri, ma ei tea, majas kakskümmend viis, kolmandal päeval tuleb teade, me ei tea, mis korter, kes see on, me ei saanud seda vanasti staari panna, arendaja pakkus, aga see on anonüümne laps. Pärast, kui see isikuandmed tulevad, me saame isikustata, et kõik need ägedad kasutuslood, et sa saad tellida head asja, kui sa valdad seda teemat, mida on vaja, mis see sisu on ja sa ei pea vahendama. Kuna ma ise kasutan ka staari, siis mul on endal ka kasulik, et see oleks kaasaegne, see tööprotsess, see vajadus oleks väga lihtne. Abivajajate laste teadete väga loogiline kirjapanek, edasiandmine, näiteks vanasti sa said ühe klassifikaatori panna, täna saab kolm panna ja see tuli ka sellest, et üks laps ei ole ühe probleemiga, tal võib olla mitu, seda ei olnud vanas staaris, täna on. Sa saad neid muuta, sest probleem võib ära kaduda. Lisaks sa saad kaasvastutajat lisada, sa saad asja edasi anda kohaliku omavalitsuse üksuselt, sa saad anda ka sotsiaalkindlustusameti üksusele, et ühesõnaga kõik see asi tegelikult, et ühesõnaga ma jõuan sinna, me saame muuta maailma tänu selle oma pisikese panusega, et lapsed saaks kiiremini abi, see teekond oleks lihtne, lastekaitsetöötaja peaks vähem klikke tegema. Ja ühtlasi nii -öelda inspireerida ka väliskolleege, kes lihtsalt vaatavad ja imestavad, et mida me kõik teeme. Ja tegelikult isegi Eesti on uuringutes, me oleme oma sisendi andnud nii -öelda lastekaitse valdkonnas, kus näiteks Suurbritanniast tahetakse reformida, et seal on asjad ikkagi päris hapud, et asjad ikkagi ei toimi, et midagi tuleb ikkagi ette võtta, et me saame nagu sisendit anda. Et me oleme tegelikult noh suunanäitajad, et küll me ei ole kogu selle vana asjaga üle tulnud, aga tuleb pisikesi samme teha, nii et miks ma seda teen, ongi see, et ma saan muuta oma pisikese panusega, muutes seda süsteemi kasutajasõbralikuks ja tänu sellele saavad meie lapsed võib -olla kiiremani abi, meil on ülevaated, me teeme vähem olulised klikid ära. Jätame need ära, näiteks ei küsi enam sotsiaalset seisundit, me panime umbes milleks, miks me leiutame seda, aga süsteem nõudis, et sellised ebaloogilised asjad kaotame ära. Nii et see töö on huvitav, juhtumid pluss nii -öelda selline arendus.
Ma loodan, et sellel maailma parandusprotsessil ei teie kaks isiklikult ega ka kõik need kaks tuhat viissada staarikasutajat ja tegelikult jah, kõik laiemalt, kes omavad sellega kokkupuudet, ei unusta ka iseennast ära ega ka oma vaimset tervist. Nii et palju jõudu ja jaksu teile.
Selline sai meie sellenädalane saade, kus me saime üle vaata, milline näeb välja sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister Star. Saates olid külas TEHIK -u staarvaldkonna juht Katre Pukk ja Sotsiaalkindlustusametist laste heaolu osakonna peaspetsialist Merli Laur. Ja mina olin saatejuht Ronald Liive. Kohtume juba uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]